tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. 7. Mis on taaskasutusorganisatsioon? Taaskasutusorganisatsioon on käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. (2) Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses. 8. Mis on tagatisraha, pant?
KASUM KULUD KULUD KULUD KULUDE LIHTKAUP VÄÄRTUSE L LIIDER I I 14 D E R Huvigrupid (pangad, aktsionärid, ajakirjandus, tarbija- ja keskkonnakaitse, võimuorganid, lokaalsed huvigrupid). Need on jõud, kellele firma edukus on tegelikult ja potentsiaalselt tähtis ja kes mõjustavad seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada või takistada. Tehakse vahet heategeva huvigrupi (näiteks annetaja), otsitava huvigrupi (firma ise taotleb huvitatust, näiteks massikommunikatsioon) ja ebameeldiva huvigrupi (näiteks tarbijate pikett, sellega firma peab arvestama). Firma põhilisi huvigruppe on seitse:
süüdlast. Süü hajuvus on üldse omane suurtele organisatsioonidele. Kujuneb stiihiliselt. 2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? (Suur)aktsionär ähvardab müüa oma aktsiaid konturentile, kui firma ei ole nõus tema aktsiaid ära ostma turuhinnast kõrgema hinnaga. 3. Milles saab süüdistada ettevõte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? Greenmailer teenib aktsiate müügist enam kui teised ning ka aktsiakurss turul ei tõuse. Teised aktsionärid oleksid ülevõtmise korral kasu saanud, kuna ülevõtmise korral aktsiahinnad tavaliselt tõusevad. 4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele? Soov teenida dividende, huvitatud stabiilsest aktsiakursist, ost-müük pole tema jaoks eesmärk omaette, kursilangus sunnib aktsiaid müüma. Spekulatiivsele tegevusele? Soov teenida kursimuutustelt, püüab müüa ülemises käänupunktis e
süüdlast. Süü hajuvus on üldse omane suurtele organisatsioonidele. Kujuneb stiihiliselt. 2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? (Suur)aktsionär ähvardab müüa oma aktsiaid konturentile, kui firma ei ole nõus tema aktsiaid ära ostma turuhinnast kõrgema hinnaga. 3. Milles saab süüdistada ettevõte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? Greenmailer teenib aktsiate müügist enam kui teised ning ka aktsiakurss turul ei tõuse. Teised aktsionärid oleksid ülevõtmise korral kasu saanud, kuna ülevõtmise korral aktsiahinnad tavaliselt tõusevad. 4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele? Soov teenida dividende, huvitatud stabiilsest aktsiakursist, ost-müük pole tema jaoks eesmärk omaette, kursilangus sunnib aktsiaid müüma. Spekulatiivsele tegevusele? Soov teenida kursimuutustelt, püüab müüa ülemises käänupunktis e
Raamatupidamise põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip iga raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus oma omanike, töötajate, klientide, kreeditoride jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust või vajadust oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi, tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud. 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruannetes esitatav info, mis avalikustatakse, peab olema piisavalt ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisav majandusalane ettevalmistus. 4. Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada ettevõ...
majandusliku tegevuse kajastamisele. Raamatupidamine on majandusarvestuse kajastav osa, mille lähteinfo on aluseks finants- ja juhtimisarvestusele. Lähtuvalt majandusarvestuse funktsioonidest eristatakse finants- ja juhtimisarvestust. Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: üheltpoolt ettevõtte juhtkonnale ja teiselt poolt ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles otseselt mitteosalevatele isikutele: aktsionärid, potentsiaalsed investorid, pangad, maksu- ja statistikaamet. Ettevõttevälised infotarbijad ei saa nõuda infot, mis oleks erimeetoditega spetsiaalselt nende jaoks kogutud. Üldreeglina tuleb neil rahulduda sellise infoga, mida ettevõte neile pakub finantsaruannetes. Infot on raske tõlgendada, kui ei teata, kuidas see on saadud, samuti pole võimalik süveneda arvestusmeetodite eripärasse. Kui iga ettevõte kasutaks erinevaid arvestusmeetodeid, oleks raskendatud info võrdlemine
määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor. Aktsiate märkimisega asutamisel peab Alepingus olema määratud akoosoleku toimumise ning aktsiate märkimise aeg ja koht. Kui AS-il on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse. 40. AS asutamine aktsiate märkimisega. A märkimine on õigustoiming, millega märkija saab õiguse saada A ja võtab endale kohustuse selle eest tasuda. Asutajad ei omanda kiki emiteeritavaid A. A märkimist kasutatakse juhul, kui mitte kõik tulevased aktsionärid ei viibi asutamislepingu sõlmimise juures. Märkimisele kutsutakse teatega, mis võib olla suunatud nimeliselt kindlatele isikutele või avalikkusele. Märkimine toimub märkimisnimekirjas, kuhu tehakse märkimise kohta kanne, millele märkija alla kirjutab. AS asutamiskoosoleku kutsuvad seltsi asutajad kokku Alepinguga ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul Alepingu sõlmimisest. Koosolekust on õigus osa võtta kõigil märkijatel
süüdlast. Süü hajuvus on üldse omane suurtele organisatsioonidele. Kujuneb stiihiliselt. 2. Mida kujutab endast "greenmail" ehk "roheline väljapressimine"? (Suur)aktsionär ähvardab müüa oma aktsiaid konturentile, kui firma ei ole nõus tema aktsiaid ära ostma turuhinnast kõrgema hinnaga. 3. Milles saab süüdistada ettevõte direktorit, kui ta allub "greenmaileri" survele? Greenmailer teenib aktsiate müügist enam kui teised ning ka aktsiakurss turul ei tõuse. Teised aktsionärid oleksid ülevõtmise korral kasu saanud, kuna ülevõtmise korral aktsiahinnad tavaliselt tõusevad. 4. Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorlikule tegevusele? Soov teenida dividende, huvitatud stabiilsest aktsiakursist, ost-müük pole tema jaoks eesmärk omaette, kursilangus sunnib aktsiaid müüma. · Spekulatiivsele tegevusele? Soov teenida kursimuutustelt, püüab müüa ülemises käänupunktis e
Võib olla üks või mitu osanikku. Osanike jaoks pole muud riski, et kui äri halvasti läheb, siis nad võivad ilma jääda sellest rahast, mis nad sisse on pannud. Kui OÜl ei jätku raha võlgade maksmiseks pankrot OÜ likvideeritakse, vara müüakse; kui pole seda piisavalt, siis võlausaldajate nõuetest ei saa enam midagi, sest osanikud ei vastuta. Aktsiaselts Äriseadustiku §221 Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud ärikapital; aktsionärid ei vastuta ASi kohustuste eest; aktsionärid riskivad vaid selle osaga, mis nad ASi paigutavad. AS ja OÜ on olemuslikult sarnased piiratud vastutus, osanikud ja aktsionärid ei vastuta kohustuste eest. ASi miinimumkapital on 400000, AS on suurem ettevõte, rohkem investeerimise koht. On ka viies liik äriühinguid, mille jaoks pole peamiseks seaduseks Äriseadustik Tulundusühistu, mille kohta on eraldi seadus Tulundusühistu seadus (vastu võetud 19.
Võib olla üks või mitu osanikku. Osanike jaoks pole muud riski, et kui äri halvasti läheb, siis nad võivad ilma jääda sellest rahast, mis nad sisse on pannud. Kui OÜl ei jätku raha võlgade maksmiseks → pankrot → OÜ likvideeritakse, vara müüakse; kui pole seda piisavalt, siis võlausaldajate nõuetest ei saa enam midagi, sest osanikud ei vastuta. Aktsiaselts – Äriseadustiku §221 – Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud ärikapital; aktsionärid ei vastuta ASi kohustuste eest; aktsionärid riskivad vaid selle osaga, mis nad ASi paigutavad. AS ja OÜ on olemuslikult sarnased – piiratud vastutus, osanikud ja aktsionärid ei vastuta kohustuste eest. ASi miinimumkapital on 400000, AS on suurem ettevõte, rohkem investeerimise koht. On ka viies liik äriühinguid, mille jaoks pole peamiseks seaduseks Äriseadustik – Tulundusühistu, mille kohta on eraldi seadus – Tulundusühistu seadus (vastu võetud 19.
Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. 195. Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine? Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Selle sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja. Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse vastavalt seadusele. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui
puhkusereis). Funktsionaalne konkurents tekib sarnaseid tarbimisvajadusi rahuldavate kaupade vahel (näiteks jalgrattad, mootorrattad, autod, bussid, rongid, lennukid jne). Liigikonkurentsi korral konkureerivad omavahel ühe kauba liigid mõõdu, võimsuse, tüübi vms alusel (näiteks kohvimasinad, pesumasinad jms). Margikonkurentsis võistlevad ühe ja sama toote margid (näiteks NIKE dressid ja ADIDAS dressid). Huvigrupid (pangad, aktsionärid, ajakirjandus, tarbija- ja keskkonnakaitse, võimuorganid, lokaalsed huvigrupid). Need on jõud, kellele firma edukus on tegelikult ja potentsiaalselt tähtis ja kes mõjutavad seda. Huvigrupp võib firma tegevust soodustada või takistada. Tehakse vahet heategeva huvigrupi (näiteks annetaja), otsitava huvigrupi (firma ise taotleb huvitatust, näiteks massikommunikatsioon) ja ebameeldiva huvigrupi (näiteks tarbijate pikett, sellega firma peab arvestama) vahel.
Avalikustamata oluline hinnatundlik teave on Siseteave · avalikustamata · puudutab finantsinstrumenti või selle emitenti (kontserni) · hinnatundlik · täpne seotud olemasoleva/toimunud sündmuse/asjaoluga või võib mõistlikult eeldada selle saabumist tulevikus ja piisavalt konkreetne, et hinnata selle mõju väärtpaberi hinnale Insaider · isik, kes omab siseteavet või juurdepääsu siseteabele · isik, kes loetakse siseteavet omavaks emitendi juhid emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid Insaideri lähikondne · Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing 19. Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply) Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: Keskpank -laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu
võttega sest järjest uute töötajate palkamine alandab inimese kasumiosa. Nii võib juhtuda üksikus firmas, mitte aga siis, kui suurem osa rahvamajandusest on korraldatud soovitaval viisil. Et lükata pall veerema, soovitab ta maksusoodustusi. Teiseks kardetakse, et töötajate ja aktsionäride vahel tekib konflikt tingituna töötajate huvist investeerida, kuna aktsionärid tahaksid tööjõudu juurde palgata. Loodetakse, et seda võis vältida töö ja kapitali partnerlusega, mis tekib, kui töötajad omandavad dividende andvaid ettevõtte aktsiaid, kuid pole müüdavad tavalise kapitalina. Seda ideed on mõnevõrra teisel kujul kasutatud Suurbritannias. 40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Töö jaotamine 1
1.Raha olemus ja areng. Raha funktsioonid. Raha on väärtuse mõõt. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistä...
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
Kanti kategoorilise imperatiivi järgi, kui ma varjan võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niivisi laenu välja, on see ebaeetiline. Kui raamatupidaja, kellel on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel seisab ees raske kriis, varjab seda omanike-aktsionäride ja võlausaldajate eest, on see petmine. Teiselt poolt, kõigist riskidest teavitamine võiks tekitada paanikat, ning aktsionärid hakkaks oma aktsiaid müüma. Tihti on nii, et kui ettevõtmine (raamatupidaja ei teavita - ettevõte ei lähe pankrotti) õnnestub, on kõik rahul, vastasel juhul (raamatupidaja ei teavita ettevõte läheb pankrotti) on üks peasüüdlastest raamatupidaja. 2. Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks? Suurtes ettevõtetes on mitmeastmeline juhtimine ning eriti nendes peab töötajaile võimaldama anonüümsete
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. ...
väärtpaberid. Investeeringute teejuht. http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/bors/koolitus/Investeerimise_teejuht.pdf lk.72-75 ja 142-149 3. Avaliku pakkumise protsessis osalejad Avalikus pakkumises osalevad emitendi juhtkond, peakorraldaja ning vajadusel teised sündikaadi liikmed, nii ettevõtte kui ka peakorraldaja ja sündikaadi juriidilised nõustajad, audiitorfirmad, avalike suhete nõustajad ja reklaamibürood. Avaliku pakkumise läbiviimiseks palkavad emitent ja müüvad aktsionärid pakkumise peakorraldaja, kelle ülesanne on tagada, et ettevõtte aktsiakapitali laiendamine ja/või aktsiate müük õnnestuks. Mahukate pakkumiste korral on tõenäoline, et peakorraldaja kaasab tehingusse ka teisi korraldajaid ja moodustab sündikaadi. Sündikaadi moodustamise eesmärk on tutvustada ettevõtet enamatele investoritele eri turgudel või kaasata oskusteavet, et korraldada näiteks jaepakkumist. 4
kohustuste eest kogu oma varaga. Isikliku panuse ja vastutuse seos ja tähendus. Eneseorgani põhimõte juhtimine ja esindamine toimub osanike poolt. Isikuühingud on täisühing ja usaldusühing, vt ÄS §-d 79-134. b) Kapitaliühingud kapitali ja piiratud vastutuse seos ja tähendus. Võõrorgani põhimõte juhtorganid võib moodustada ühinguvälistest isikutest ehk isikutest, kes ei ole osanikud või aktsionärid. Korporatiivne juhtimisstruktuur ehk spetsiaalsete juhtimisorganite, st juhatuse või nõukogu olemasolu. Kapitaliühinguteks on osaühing ja aktsiaselts ning tinglikult ka tulundusühistu, vt ÄS §-d 135-383. Supranatsionaalsed (liikmesriikide ülesed, üle-euroopalised) ühinguvormid Euroopa Liidu nõukogu määruste ja Riigikogu poolt vastu võetud vastavate määruste rakendamisseadustega on reguleeritud veel 4 eraõiguslikku ühingu liiki:
Joonis 9. Võlakordaja 2010-2015 (autorite koostatud) Võlakordaja 110% 105% 100% Võlakordaja 95% 90% 85% 2015 2014 2013 2012 2011 2010 Joonis 8 võlakordaja näitab, kui suurt osa firma varast finantseeritakse laenude abil, sealhulgas nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude abil. Kõrge võlakordaja näitab, et varasid finantseeritavad krediitorid, mitte aktsionärid. Ettevõtja ei ole finantsraskuste korral eriti kaitstud. Võlakordaja ei tohiks olla rohkem kui 70%. Joonisel 8 on selgelt näha, et ettevõtte võlakordajad on suuremad kui 90%. AS Cargohunters võlakordaja näitab, et varasid finantseerivad enamasti krediitorid ning suur osa varast pärineb laenudest. 18 Joonis 10. Kohustiste ja omakapitali suhe 2010-2015 (autorite koostatud)
vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapitali suurus minimaalselt on 40000 krooni. Iga osaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest. Osanik ei vastuta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapitali väärtus minimaalselt on 400000 kr. Aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest ainult aktsiakapitali ulatuses. Aktsiaselts on näiteks suurettevõte Eesti Energia AS. Tulundusühistu on äriühing, mis on loodudu eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu. Liikmed saavad kasu ühisest koostegevusest. Näiteks töötlemisühistud on tooraine omanike poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine töötlemine ja
Ühine joon eelis- ja lihtaktsionäridel: 1) Saavad dividende; 2) Aktsiad on tähtaajatud; 3) Aktsiaid saab väljastada nimiväärtusest 10 või 10 täiskordselt. Aktsiakapitali laiendamine tuleb korraldada põhjendatult, et tagada ettevõtte varasem juhtimine ja välja töötatud plaanide rakendumine. Kui emissiooni kaasatakse täiendavalt uusi aktsionäre võib toimuda ettevõtte juhtimises või tegevuse strateegias muutusi. (Näiteks uued aktsionärid valivad uue juhatuse jne). Seetõttu on võimaluseks korraldada eelisaktsiate emissioon, kuid takistuseks on, et 1/3 aktsiakapitalist võib olla eelisaktsiaid. Eelisaktsiate emiteerimisel suudetakse optimeerida ettevõtte kapitalistruktuuri, sest hääletamise koosseis ei muutu. Samal ajal suurenevad ettevõttele mõningad riskid ja peamiseks on kohustus väljamaksta eelisaktsionäride dividendid. 9
muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 2 Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiaselts asutatakse
väärilist tasu ning soovivad võimalikult kõrgeid müügihindasid. · Hoiustajad soovivad kindlustada oma säästud ja intressitulu, soovivad ka soodsaid intressimäärasid hoiustele. · Panga kliendid soovivad finantstoodete ja -teenuste atraktiivseid pakette, samuti tahavad konkurentsivõimelisi hindu. · Panga töötajad soovivad rahulolu tööga ja kärjäärivõimalusi, head palka ja muid soodustusi. · Aktsionärid soovivad dividendi- ja kapitalitulu, kasumi maksimeerimist, aga mitte investeeringute julgeoleku arvelt. · Valitsus konkurents (hoiab hinnad madalal) ja maksutulud, pangasüsteemi julgeolek. · Reguleerijad (keskpank) soovivad konkurentsi ja pangasüsteemi sujuvat toimimist, vähem liigseid riske. · Ühiskond tervikuna soovivad finantstoodete ja -teenuste atraktiivset paketti, võimalikult madala hinnaga tehingud. Finantsjuhtimise põhivaldkonnad · Likviidsuse juhtimine
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid
Ettevõtte kommunikatsioon on suunatud ettevõttest välja, selleks on näiteks reklaam, sponsorlus või üleüldine suhtlus ettevõttest huvitunutega. Kaubamärk on aga selleks, et inimesed tunneksid selle abil ettevõtte ära. Kõik need tegevused on suunatud erinevaid kanaleid pidi sihtrühmani. Sihtrühma alla kuuluvad lisaks klientidele ka 1 näiteks ettevõtte aktsionärid, varustajad ja üldsus. Vastavalt sellele, kui edukalt suudetakse sihtrühma mõjutada, tekib ka ettevõtte maine. Brändi juhtimine toimub brändi identiteedi vahendusel. Brändi haldaja loob brändi identiteedi ning seda kommunikeerides kujuneb tarbija jaoks brändi kuvand. x Turundaja/ettevõtte/omaniku nägemus brändist x Väärtused ja omadused, mida turundaja soovib, et avalikkus seostaks brändiga x Turundaja poolt soovitud brändi maine
täisosanikud vastutavad oma varaga, aga seal on ka vähemalt üks osanik, kes vastutab ainult oma osaga, mitte oma isikliku varaga. Isikute ühendus. 3) Osaühing ÄS § 135. Osaühing on selline äriühing, milles osanik oma varaga ei vastuta. Osanikud riskivad ainult oma sissemaksetega. Kapitali ühendus. 4) Aktsiaselts ÄS § 221. Aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts on vastutuse aspektist samasugune nagu osaühing. Aktsionärid aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga ei vastuta, vastutavad ainult oma aktsiakapitaliga. Kapitali ühendus. 5) Tulundusühistu Tulundusühistu seadus § 1. See on äriühing, mille kaudu tema liikmed saavad toetada ja soodustada oma majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. See on isikute ühendus. Siin reeglina liikmed ei vastuta isiklikult, kuid põhikirjas võib olla ette nähtud liikmete isiklik vastutus
aja jooksul oleks saanud kokku kutsuda uue koosoleku. Uue koosoleku kokkukutsumise tähtaeg on ÄS § 294 lg 3 alusel 3 nädalat, seega oli nö vaheaeg ebamõistlikult pikk ning oleks pidanud kokku kutsuma uue koosoleku ja saatma kutsed. Või oleks pidanud jätkama koosolekuga nt mõne päeva pärast, mis oleks olnud ilusti mõistliku aja raamides. Teise vastuväite rikkumise analüüs: ÄS § 297 lg 1 järgi võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest. Kuna osales 48%, seega esineb rikkumine... Kolmanda vastuväite rikkumise analüüs: ÄS § 291 lg 2 ls 2 järgi ei mõjuta tähtaja möödalaskmine otsuste kehtivust. 2. Rikkumise tagajärg (tühine või kehtetuks tunnistatav): Esimene rikkumine ehk uue koosoleku kokkukutsumata jätmine on kokkukutsumise korra rikkumine, mille tagajärjeks on otsuse tühisus ÄS § 301 lg 1 p 4 alusel. Teise rikkumise tagajärjeks on kehtetuks
Kas "üleöö laenude" abil võivad pangad hoida täiendavaid reserve minimaalsel tasemel? Tõene Väär Finantsvõimendus kujutab: a. firma võlgade ja omakapitali suhet b. firma poolt antud laenude ja omakapitali suhet c. firma kasumi ja laenude suhet d. firma kasumi ja kahjumi suhet Kinnine rahandus tekib siis: a. kui sularaha sissetulek katab jooksva võlgnevuse b. kui ettevõtte ei kasuta finantsinstitutsioonide abi c. kui ettevõte läheb pankrotti d. aktsionärid ise finantseerivad ettevõtte investeeringuid Makromajanduslikud mudelid Mida näitab tuluringkäigu mudel? a. tuluringkäigu mudel näitab, kuidas on kõige kasulikumalt võimalik raha teenida. b. tuluringkäigu mudel näitab sissetulekute vooge (liikumist) majapidamiste ja firmade vahel c. tuluringkäigu mudel näitab erinevaid investeerimisvõimalusi! Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: a. eeldatakse, et majandus koosneb ainult firmadest b
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
Euroopa Kommertspank Väär Question 2 Kellele Euroopa Investeerimispank laenu annab? Vali üks vastus. a. Eraisikutele Väär b. EL eesmärke täitvatele projektidele, kuni 50% ulatuses Õige c. Riikidele Väär Question 3 Kellele laenab raha Investeerimisfond? Vali üks vastus. a. Ei laena raha, annab riskikapitali tagatisi Õige b. Eraisikutele Väär c. Juriidilistele isikutele Väär Question 4 Kes on Euroopa Investeerimispanga aktsionärid? Vali üks vastus. a. Riigid Õige b. Juriidilised isikud Väär c. Eraisikud Väär Question 5 Kus asub Euroopa Keskpank? Vali üks vastus. a. Frankfurdis Õige b. Brüsselis Väär c. Luksemburgis Väär Question 6 Milliseid riike hõlmab Euroopa Keskpank? Vali üks vastus. a. Ainult eurotsooni riike Väär b. Kõiki Euroopa riike Väär c. Kõiki EL liikmesriike Õige Question 7
2. Nõukogu 3. Juhatus · Juhtorganite pädevus ja tegevuse põhimõtted ning lõpetamise alused on samad, mis osaühingute puhul. · Eelised ja puudused on samad, mis osaühingute puhul Aktsiaselts · Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Aktsiakapitali väärtus minimaalselt on 400000 kr. (25000 ) · Aktsiaseltsi aktsionärideks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud. · Aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest ainult oma sissemakse ulatuses. · Sissemaksed aktsiakapitali võivad olla, nii nagu osaühingu puhul, rahalised või mitterahalised. Tulundusühistu Äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. · Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu).
tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Termini intress definitsioon on majanduskirjanduses juba kaheks osaks jaotatud. Tehakse vahet kapitali kasumil ja riskipreemial, et see kannaks hoolt riski ja ebakindluste eest. See eristamine annab kaudselt mõista, et kontseptuaalses mõttes on intress ja kasum mõnevõrra sarnased; selles mõttes, et intress sisaldab hüvitist riskeerimise eest, samas kui kasum määrab hüvitise ebakindluse eest. (Ahmad 1980:37) Suurfirmade aktsionärid on ühendanud ettevõtte ja kapitali funktsioonid ühtedes ja samades isikutes. Seetõttu ei ole ettevõtjad lihtsalt väike hulk asutajaid, kes konkreetse projekti mõttele tulevad ja selle algatavad, vaid nende sekka kuulub ka suur hulk aktsionäre kes saavad samuti ettevõtjateks. See suur hulk ettevõtjaid kindlustavad kapitali, ehk siis täpsemalt riskikapitali ja nõustuvad, et saavad oma investeeringult tulu või kasumit, mis ei ole ette
Kanti kategoorilise imperatiivi järgi, kui ma varjan võlausaldaja eest oma maksujõuetust ja petan talt niivisi laenu välja, on see ebaeetiline. Kui raamatupidaja, kellel on kogemusi ja andmeid selle kohta, et näiliselt heal ettevõttel seisab ees raske kriis, varjab seda omanike-aktsionäride ja võlausaldajate eest, on see petmine. Teiselt poolt, kõigist riskidest teavitamine võiks tekitada paanikat, ning aktsionärid hakkaks oma aktsiaid müüma. Tihti on nii, et kui ettevõtmine (raamatupidaja ei teavita - ettevõte ei lähe pankrotti) õnnestub, on kõik rahul, vastasel juhul (raamatupidaja ei teavita ettevõte läheb pankrotti) on üks peasüüdlastest raamatupidaja. 2. Miks on vaja eriti suurtes ettevõtetes luua võimalusi pealekaebamiseks? Suurtes ettevõtetes on mitmeastmeline juhtimine ning eriti nendes peab töötajaile võimaldama anonüümsete
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip Rmp aruannete kootamisel lähtutakse eeldusest, et rmp kohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust ega põh...
Kvaliteedijuhtimise alla kuuluvad ettevõtte kõik juhtimisalased tegevused, mis on pühendatud tarbijate terviklikule rahuldamisele ning kõikide huvigruppide pidevale arengule koos organisatsiooniga. Tarbijate mõiste on ISO 9000:2000 järgi laiem kui ta oli varem. Siia alla kuuluvad: kliendid, aktsionärid, töötajad, tarnijad ja kogukond (joonis 7): Kliendid Töötajad Aktsionärid Tarnijad Kogukond Joonis 7. Huvipoolte vajaduste tasakaalustamise mudel Seega püüdleb tänapäevane kvaliteedijuhtimine joonisel oleva tasakaalustatud mudeli poole. Kvaliteedijuhtimine rõhutab organisatsiooni pidevat parendamist kõikides juhtimisvaldkondades. Kvaliteedijuhtimine seisneb tervet ettevõtet hõlmava kvaliteedisüsteemi loomises.
arvestus hindab (kunagi mõõtis) firma seisundit ja möödunud perioodide tulemust ja info on suunatud välistarbijale juhtimise eesmärk laiemalt on väärtuse (omanike rikkuse ) maksimeerimises Juhtimine nagu iga teine tegevus on seotud inimestega, nende juhtimisega, finantsjuhtimine ei tähenda niivõrd tööd numbritega kuivõrd inimestega. Suhted suunatud ka väljapoole: pangad, rahastajad, (börsiettevõtted - aktsionärid ) Andres Laar 2008 2007 FINANTSARVESTUS J A FINANTSJ UHTIMINE Mõõdab EV seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info
Teine müügitoetuse tehnika on müügi aktiviseerimine lühiajaline müügi elavdamine, näiteks läbi messide. Kolmandaks isiklik müük. Siinkohal on võimalus ostjal küsida otse müüja käest kõikvõimalikke küsimusi toote kohta. Neljandaks on avaliku arvamuse kujundamine ehk organisatsiooni suhtlus erinevate valdkondade esindajatega ettevõtte/organisatsiooni hea maine hoidmiseks ja loomiseks (suhtekorraldus). Nt: suhtlemine: tarbijad, töötajad, hankijad, aktsionärid, investeerijad, konkurendid, valitsusametnikega. Peamine suhtluskorralduse ülesanne on hinnata organisatsiooni sees- ja väljaspool esinevaid arvamusi ja seisukohti. 12. Selgitage millist rolli mängib toetus turundusmeetmestikus ja millest koosneb toetusmeetmestik (10 punkti) Turundusmeetmestik - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks Klassikaline turundusmeetmestik koosneb neljast elemendist toode, hind, turustus ja toetus.
Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 26 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2002. aastal on tulumaksuvaba miinimum 1000 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks - 1% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 0,5% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi, näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne Huvide lahknevus
Auditeerimine Aruandluse põhiprintsiibid 1) Majandusüksuse printsiip majandusüksus arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid laekus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate jt isikute varadest, kohustustest ja tehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eelduses, et raamatupidamis kohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole kavatsust tegevust lõpetada ega ka sellele vahetust. Ettevõte peab olema suuteline täitma oma pikaajalisi kohustusi ning suutma põhivara normaalselt amortiseerida. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruanded on avalikustatav info ja seetõttu tuleb esitada selliselt, et see oleks ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete lugejatele, kelle on selleks piisav eelnev haridustase(teadmised) 4) Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada kogu info, mis ...
Seda hindamismeetodit kasutatakse siis kui üks tegutsev ettevõte ühineb teisega või ostab teise tegutseva firma. 2. likvideerimisväärtus- mis kajastab summat mis jääb likvideerimise korral üle pärast seda kui kõik ettevõtte varad on realiseeritud ja võlad on kustutatud. Likvideerimisväärtus määratakse kindlaks likvideerimise ja pankroti korral. Sellest on kõige rohkem huvitatud kreeditorid ja aktsionärid. 3. bilansiline ehk arvestuslik väärtus- see on raamaatupidamisbilansis kajastatud varade maksumus. Bilansiline väärtus tuleneb mõõdunud bilansi andmetest ega kajasta seetõttu varade praguse hetke seisu. Bilansilist väärtust kasutatakse erinevate finantsnäitajate arvutamisel või võrdlemisel teiste ettevõtete või muude näitajatega. · turuväärtus- on ettevõtte müügihind. Turuväärtus võib olla bilansilisest madalam või
Tulumaks - 21 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2010. aastal on tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks 2,8% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 1,4% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: nimi; osa suurus; osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi, näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne Huvide lahknevus
Piiratud vastutus tähendab, et aktsionäride vastutus piirdub ettevõttesse paigutatud kapitali suurusega. Aktsiaseltside juhtimisstruktuurid võivad olla väga erinevad. Mõned aktsiaseltsid ei ole suuremad kui ainuomanduses olev ettevõte ning neil on üks peaomanik, kes teeb kõik juhtimisotsused. Suurtel aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur. Suure osa oma rahast saab aktsiaselts aktsionäridelt. Ettevõtte kasum kuulub tema omanikele, s.t. aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks lihtaktsiatele võib aktsiaselts anda välja ka võlakirju ja eelisaktsiaid, mille pealt makstakse fikseeritud makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt. Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride sissetulekust
7) juhatuse ja nõukogu liikmete, samuti audiitori andmed; 8) prokuristi määramise korral tema andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja. § 246. Aktsia eest tasumine (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tasutakse rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. (2) Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §s 275 sätestatut. (3) Aktsia eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast aktsiaseltsist ega muude nõuetega asutatava aktsiaseltsi vastu. § 277. Dividendi maksmise kord
Igal ajahetkel peab olema võimalik kindlaks teha kui suur on ettevõte nõue iga ostja vastu. Nõuete analüüsiks peavad raamatupidamise andmed võimaldama kindlaks nõude pikkust lähtuvalt maksetähtajast. Kui palju on maksetähtajas nõudeid, maksetähtaega kuni 30 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega 30 kuni 60 päeva ületavad nõuded, maksetähtaega üle 60 päeva ületavad nõuded. Lisaks ostjatele võib ettevõttel olla teisigi deebitore nt. aktsionärid, töötajad, laenu saajad jt. nendega seonduv debitoorne võlgnevus kajastatakse bilansikirjel Muud lühiajalised nõuded. Debitoorne võlg liigitub järgmiselt: kaubaline debitoorne võlg – tekib kaupade müügil ja teenuste osutamisel; mittekaubaline debitoorne võlg – tekib mittekaubaliste tehingute (nt. avansi andmise) puhul töötajatele, arveldustes aktsionäridega jt. huvigruppidega, samuti ka dividendide, intresside jm viitlaekumisel. 3. Dokumenteerimine.
· Ettevõtte elutsüklist (ettevõtlusega alustamiseks, kasvu kindlustamiseks jne) · Lõpptulemusest (tootmismahu kasv, toodangu kvaliteeditaseme tõus, säästlikum ressursikasutus jne) · Omandist (erainvesteeringud, riiklikud) · Finantseerimisallikast (omavahendid, laenud, aktsiad) · Investeerimisprojektis osalejatest (ettevõte, aktsionärid, kommertspangad, eelarvelised asutused jne) 105) Investeeringute kitsam käsitlus haarab vaid ainelise kapitali ehk reaalkapitali formeerimist. 106) Investeeringute majanduslik olemus 107) KOGUINVESTEERING = kõik kulutused, mis on tehtud tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks 108) PUHASINVESTEERING e NETOINVESTEERING = koguinvesteering olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon 109) 110) Roll ühiskonnas 1
Aruandekohustuse staadiumid: sisemine (meedia-sisene kontrolliahel) ja väline Meedia peamised välised partnerid aruandekohustuse valdkonnas · Auditoorium või tellijate kogum · Meedia kliendid, sh reklaamiandjad ja sponsorid · Erinevat liiki allikat (agentuurid, kunstnikud, valitsused, firmad) · Need, kellest kirjutatakse-räägitakse (tegelased), kas üksikisikute või gruppidena · Meediafirmade omanikud ja aktsionärid · Regulaatorid ja seadusandjad Aruandekohustuse raamistikku iseoomustavad elemendid: seadus ja regulatsioon; raha/turg; avalik vastutus; professionaalne vastutus (lk 167) 33. Meediaorganisatsiooni mõjutavad tegurid · Poliitika · majandus · pidevalt muutuv levitehnoloogia. Meedia avalik olemus tuleneb peamiselt meedia poliitilisest funktsioonist demokraatlikus ühiskonnas. Meedia peab tegutsema kasvõi osaliselt turumajanduse diktaadi järgi. (lk 173) 34
) Eestis praktiliselt ei ole. Osaühing äriseadustik §135 ( (1)Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (2)Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (3)Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. osadeks jaotatud kogukapital ja mille osanik ei vastuta kohustuste eest oma varaga. Aktsiaselts äriseadustik §221 aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionärid ei vastuta AS kohustuste eest oma varaga. Tulundusühistu tulundusühistuseadus § 1 on äriühing mille eesmärgiks on oma liikmete huvides tehtav majandustegevus. Täiendavaks kriteeriumiks see toimub oma liikmete huvides. 2.MITTETULUNDUS ÜHINGUD Mittetulundusühingute seadus§1 isikute vabatahtlik ühendus mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevustest tulu saamine. Õhtede MTÜde kohta kehtib ainult MTÜS(spordiklubid)
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
