sätestatud pensionifondi valitsemine • sünni- ja abiellumiskindlustus Elukindlustuse sihtgrupp • Vabatahtlik kindlustus • Suunatud juba noortele • Isikutele, kes taotlevad suuri laenukohustusi • Alaealiste laste vanemad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad elukindlustusseltsid • AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus • www.seb.ee • Aktsiakapitali suurus 3 003 847.48 EUR • Indrek Holst - Juhatuse esimees • Aktsionärid - SEB Trygg Liv Holding AB 100 % Compensa Life Vienna Insurance Group SE • http://www.compensalife.eu/EE/front. asp • Aktsiakapitali suurus 3 003 847.48 EUR • Olga Reznik - Juhatuse esimees • Aktsionärid- VIENNA INSURANCE GROUP AG Wiener Versicherung Gruppe 100% Mandatum Life Insurance Baltic SE • http://www.mandatumlife.ee/ • Imre Madison - Juhatuse esimees • Aktsionärid- Mandatum Life Insurance Company Limited 100%
registreering. · Aktsiaselts tuleb registreerida Maksu ja Tolliametis. · Kui palkate töötajad, tuleb nad võtta arvele Haigekassas. · Kui palkate töötajaid, tuleb aktsiaseltsi tegutsemise alustamisest teavitada Tööinspektsiooni. Aktsionär · Aktsionär on isik, kellel on aktsias eltsi aktsiaid . Aktsionär on se e g a aktsias eltsi (ettevõtte ) üks omanik e st. Ettevõte aktsionärid omav a d koo s kogu ettev õtet. Se e g a on ettev õtte suurim e e s m ä r k suure n d a d a aktsionärid e vara . · Aktsionärid el võivad olla firma suhte s erinev ad õigus e d vastavalt sellel e, milliseid aktsiaid nad om av a d . Tavalis elt on h ääle õi gu s kõikidel aktsiatel võrdn e . Se e tähend a b, et 1 % aktsiate om a mi s e l saab aktsionär hääleta mi s e l hääletad a 1 % kogu häälte st
laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. P.299 väidab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 2. Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga: koosoleku juhataja ja protokollija valimine
likvideerimine 6. Mille poolest erinevad osaniku õigused aktsionäri õigustest? Peamiselt on mõlemal samad õigused, kuid on väikesed erisused. NT 2 suurt: Üldkoosoleku pädevus võtta vastu otsuseid: pm võivad mõlemad vastu võtta otsuseid AGA osanikud võivad teha seda, millal iganes BOSSUD ning ükskõik, mis küsimustes ja ajal ning pm ,,sisse sõita" igapäevastesse tegevustesse. Aktsionärid saavad otsuseid langetada ainult ette määratud küsimustes. Info erisus osanikul juurdepääs kõigele infole ja võivad küsida ka dokumente kontrolliks jne, kuid aktsionär saab infot ainult üldkoosolekul ning piiratus kogustes, see oleneb ka küsimusest. 7. Selgita, mida tähendab aktsionäride/osanike võrdse kohtlemise nõue. Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel (nt palju kellelgi aktsiaid kui kuulub 90%
andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sessemaksega. Mitterahalise sissemaksega võib tasuda, kui see on põhikirjas ette nähtud. (Kiris, 2012, 220-221) Juhtimine Aktionäril on võimalus kasutada oma õigusi AS-i suhtes üldjuhul ainult üldkooolekul osalemise kaudu. Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi AS-is aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. AS põhikirjaga võib ette näha, et aktsionärid võivad koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuse eelnõusid hääletada elektroniiste vahendite abil. (Kiris, 2012, 227) Aktsia ja selle liigid Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset
__E_ 2. Dividendid B. Litsents, mis lubab firmal tegutseda ühe suurema keti osana. _A__ 3. Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. __G_ 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. __I_ 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. __C_ 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. _B__ 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. _D__ 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. _F__ 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. __H_ 10
J 1. Nõukogu A. Näeb uusi ärivõimalusi ja riskib nende elluviimisel. E 2. Dividendid B. Litsents, mis lubab firmal tegutseda ühe suurema keti osana. A 3. Ettevõtja C. Need inimesed on aktsiaseltsi omanikud. G 4. Hääletamisvolitus D. Aktsiaseltside eelis, mis lubab tegevust jätkata, kui omanikud lahkuvad või surevad. D 5. Kindlustus E. Aktsionäridele jaotatav kasumi osa. C 6. Aktsionärid F. Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. B 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. I 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. F 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. H 10
Töös antakse ülevaade võõrkapitali kaasamise võimalustest, sest tänapäeva majandussüsteemis on enamus suurettevõtteid üles ehitatud võõrkapitali kaasamisega. Töö annab ka ülevaate erinevatest kasutusel olevatest aktsialiikidest nii Eestis kui väljaspool Eesti õigussüsteemi ning milliste aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes
Ühinemine Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. Jagunemine Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Jaotumisel annab jagunev ühing oma vara üle omandavatele ühingutele. Omandav ühing võib olla olemasolev või uus ühing. Jaotumisel jagunev ühing loetakse lõppenuks.
Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: 1) aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui 400 000 krooni või 2) seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist. Osanike koosolek Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui: 1) osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste
riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri
juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostumüügi leping, mille peab tõestama notar. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut
......valida vaid ühe vms 5. Need, millel on sarnane või ühesugune eesmärk 11. Projekti valikul alternatiivsete hulgas on peamine kriteerium 1. Projekti maksumus 2. Kasuminormi barjäär 3. Diversifitseerimise võimalus 4. Töömahukus 5. Eeldatav kasuminorm 12. Dividendide deklareerimiskuupäev on päev 1. Kui juhatus teatab väljamakstavate dividendide suuruse 2. Millest tekib firmale kohustus maksta kehtestatud summas dividende 3. Kui aktsionärid esitavad deklaratsiooni nende käes olevatest aktsiatest 4. Dividendi tulu deklareerimiseks 5. Mil lõpeb dividendi tulu väljamaksmine 13. Likvideerimisväärtus kajastab summat, mis 1. On kajastatud bilandsis varade väärtusena 2. Võtab arvesse firma reaalsed ja mõttelised varad 3. On investeeringu tulevaste oodatavate rahavoogude väärtus 4. Jääb alles likvideerimisel, peale müüdud varade müügisummast võlgade mahaarvutamist 5
minimaalne. EELISED: Lisafondid Võimed Organisatsioon PUUDUSED: Piiramatu vastutus Piiratud fondid Jagatud kohustused USALDUSÜHING- Ettevõte, millel on vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks isik aga peab olema piiratud vastutusega. AKTSIASELTS- Ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad fondid, aga mis juriidilselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest. EELISED: Piiratud vastutus Edasiandmise kergus Piiramatu eluiga PUUDUSED: Maksumus Seadusandlus OSAÜHING- Eestis osadeks jaotatud kapitaliga ettevõte, mille omanike vastutus on piiratud osasse investeeritud summa suurusega. EELISED: Piiratud vastutus Piiramatu eluiga Suuremad ressursid Suhteliselt väike nõutav algkapital
Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. · Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta. · Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. · Ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks. Uue ühingu asutamisel saavad selle osanikeks või aktsionärideks ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid. · Ühinevateks ühinguteks võivad olla sama või eri liiki Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühinemiseks sõlmivad ühingute juhatused või ühingut esindama õigustatud osanikud ühinemislepingu
Sellega ei saa eriti midagi teha, ainult enne jagunemist hästi läbi mõelda, kas tasub seda teha või mitte. · Ühingul võib tekkida probleeme aktivate jaotamisega. Selle probeemi lahendamine oleneb ainult poolte intelligentsusest. Ja viimasena käsitleme probleeme, mis võivad tekkida ettevõtte ümberkujundamise tõttu: · Aktsionärid või osanikud võivad kaotada osa oma kapitali. Näiteks, kui AS-s olid nii eelis-, kui ka lihtaktsiad, siis on väga raskeda arvutada neid osades. Aga on kindlasti vaja, et kõik aktsionärid (osanikud) oleksid rahul. · Juhul, kui täis- või usaldusühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, vastutab täisosanik kogu oma varaga ümberkujundatava
juhtorganitemoodustamisekorda; väljumisevõimalusi (Exit); uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi. TsÜS §33 – Hääleandmine; lg 4 Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust. Aktsionäridevahelises lepingus võib nt ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärgil kokkuleppida, et aktsionärid hääletavad teatudviisil. Samas aga, kui aktsionär otsustab hääletuse käigus ikkagi hääletada teisiti, on see hääl (nt vastupidine) kehtiv vaatamata varasemale kokkuleppele. Tehingu lõpuleviimise memorandumis: deklareeritakseeeltingimustenõuetekohasttäitmist; fikseeritaksetehingu hind lõplikult; fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev (ostuhinnatasuminejaaktsiateüleandmine);
Sealhulgas on tähelepanuväärne et antud teooriaga on seotud mitmed kuulsad teadlased: Armen Alchian, Harold Demsetz, Michael Jensen, William Meckling ja S. A. Ross. (Kleiman ... 2015:1) Agenditeooria seletab, kuidas on seotud omavahel järgnevad teemad: 1) Konfliktid juhtide ja aktsionäride vahel; 2) Egoistlik käitumine; 3) Konfliktide tagajärjest; 4) Kuidas probleemidega hakkama saada ning kuidas neid vältida; 5) Teine agentuuri konflikt: aktsionärid võlausaldajate vastu 6) Organisatsioon versus kontakt 7) Organisatsioon ja eetika Ettevõtte elujõud peitub kõikides lülides, inimestes ning oskus protsessi juhtida. Olenemata sellest, kas kogu protsess on negatiivse või positiivse tooniga. Negatiivne võib olla tüli, võlg või suurem kahjum ning positiivsena oleks sellisel juhul hanke võit, uue töötaja tööle võtt või äri kasum. Lisaks agenditeooria püüab seletada, kuidas need
Äriühingute ümberkujundamine Äriühingu võib ümber kujundada teist liiki äriühinguks. Ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad uue ühingu osanikeks või aktsionärideks. ühingu juhatus koostab kirjaliku aruande, kus selgitatakse ja põhjendatakse ümberkujundamist. Selles aruandes tuleb eraldi viidata hindamisega seotud raskustele. Aruannet ei pea koostama , kui ümberkujundatavas ühingus on ainult üks osanik või aktsionär. Ümberkujundamisotsuses tuleb märkida: · Mis liiki ühinguks ühing ümber kujundatakse; · Ärinimi; · Osanike või aktsionäride asendussuhe;
1 Aktsionärid - Shareholders Juhtimine - Management Tööjõud - Workforce Organisatsiooniskeem - Organisation chart Nõukogu - Board of directors Esimees - Chairperson Tegevdirektor - Managing director Aktsiaseltsi personal - Company officers 2 Värbama - Recruit Positsioon - Position Soovi avaldama - Apply for CV(curriculum vitae)(resume) Sooviavaldus blankett - Application form Nimekiri - Short list Kandidaadid - Candidates Intervjuu - Interview Palkama -Hire Värbamis agentuur - Recruitment agency(search firm) 3 Jaekaubandus - Retailing Jaemüüjad - Retailers Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement...
ee. Sellel interneti leheküljel leidub kergemamõõduline finantsväljendite seletus sõnastik. Lisaks sellele on selgitusi leitud ka Algis Perensi raamatust Projektijuhtmine. Uurimistöö vormiks on väike seletav sõnastik. SÕNAD · Abandonatsioon (Majanduskonsultatsioonide OÜ) - kindlustatud omandi loovutamine kindlustusandjale kindlustussumma katteks. · Aktsiaselts (äripäev.ee) (corporation) ettevõte, mille omanikud on aktsionärid, kes tagavad ettevõtte fondid, aga mis juriidiliselt tegutseb eraldi ja lahus oma omanikest. · Automaatsed stabilisaatorid (äripäev.ee) (automatic stabilizers) - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju. Nad toovad kriisiperioodidel majandusse raha juurde ja eemaldavad seda inflatsiooniperioodidel. · Avaal (ESTERM) (bank guarantee) - pangatagatis, käendus. · Avanss (tugi.taavi.ee) (Advance payment) ettemakse, avansiline makse. Eestis väga
TEST nr 10.2: Pangandus 1) Kuidas mõista seda, et suurem osa panga varast on võõrvara? a) pangad kasutavad inimeste hoiuseid; b) osa panga rahast on reservis; c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks?
all; vähemalt üks osanikest vastutab ühingu eest kogu oma varaga ja (usaldus) osanik vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. iga omaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest, osanik ei vastuta isikliku varaga; juhatus Aktsiaselts - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital; aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad ainult oma aktsiakapitali ulatuses; kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; juhatus ja nõukogu Tulundusühistu - äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu; vähemalt 5 liiget; liikmetel pole isiklikku vastutust ühistu kohustuste ees; üldkoosolek; juhtorganiks juhatus
asjadele usaldama ettevõttet. 6. Miks peab sisemist suhtlustööd tegema pidevalt? informeerimine kontakteerumine juhtimise toetamine maine loomine tegevuste kooskõlastamine käibe tõstmine jne. 7. Miks on suhtlustöö väliste sidusrühmadega vajalik? Sidusrühmad väljaspool ettevõte on: kliendid potentsiaalsed kliendid riigi- ja omavalitsusasutuste ametnikud aktsionärid rahastajad konkurendid Vajalik sellepärast ,et kliendid saaksid teada antud toote kohta. Näieksid toodet , saaksid osa kampaaniatest. 8. Tuleta meelde, millistle suhtekorrladusüritustel oled osalenud? Pesumasina tooteesitlusel , pressikonverents mina ja maailm jm 9. Millised firmad on Sinu arvates suurimad sponsorid Eestis? Swedbank,Selver,EMT,Tele2,Elisa 10. Püüa tuua näiteid oma valdkonna ettevõtetest erinevate müügisoodustusvõtete kasutamise kohta
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või
vastuvõtmise aeg ja koht, vastuvõetud otsuste sisu ning kinnitus selle kohta, et tegemist on ainuosanikuga. Ainuosanik peab vastuvõetud otsused ka allkirjastama. 11. Aktsiaselts Aktsiaseltsi asutamine Milleks aktsiaselts ? Aktsiaseltsi plusside ja miinuste vaagimisel on kõrvutatud aktsiaseltsi ning osaühingut, mis erinevalt täis- ja usaldusühingust on piiratud vastutusega äriühingud. Osanikud ja aktsionärid ei vastuta oma isikliku varaga äriühingu kohustuste eest. Tulundusühistust erinevad aktsiaselts ja osaühing selle poolest, et mõlemas äriühingus hääletavad aktsionärid või osanikud võrdeliselt investeeritud vahenditele. Tulundusühistus on igal liikmel 1 hääl sõltumata tema poolt ühistusse investeeritud summast. Aktsiaseltsile kõige lähem äriühingu liik on seega osaühing. Kui ettevõtja alustab majandustegevust ning
Mis juhtus? • HP väidab, et Autonomy moonutas 2 aasta jooksul oma kasumeid • Tehingud oleksid justkui toimunud, kuid reaalne ostja puudus • Riistvara ei installeeritud arvutitesse • Jagati tasuta riistvara • Autonomy juhtkond eitab HP süüdistusi Võtmeisikud • Mike Lynch • Tegevdirektor Autonomys • Leo Apotheker • Tegevdirektor HPs Tagajärjed • 1 kuu peale tehingut vallandati Leo Apotheker, HP tegevdirektor • Uus tegevdirektor Meg Whitman • Aktsionärid kaebasid HP kohtusse • 2015. a juunis võeti vastu otsus, et HP peab investoritele maksma 100 miljonit dollarit • HP esitas 5,1 miljardi dollari suuruse hagi • Lynchi ja HP vaheline PR sõda • 2015. a oktoober • Lynch kaebab HP kohtusse Audiitorid • Autonomy • Deloitte & Touch • Big 4 • 1845, London • HP • KPMG • Big 4 • 1870, London • Astuvad mõlemad Autonomy kaitseks ülesse • HPl oli plaanis Deloitte kohtusse kaevata, kuid
10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu juriidiline isik loodud avaliku huvides 12. Millal jõustub seadus? 10 päeva peale RT avaldamist, päeval mis seaduses kirjas(teises oli määruse jõustumise kohta) 13. Kui palju peab münte vastu võtma 20kr 14. Millal peab AS koosolekuid notariaalselt tõestama? kui juhatus, nõukogu v aktsionärid seda nõuavad; Kui kutsutakse tagasi, nimetatakse nõukogu liikmeid, kui nõukogu sätestus põhikirjas muutub (teises küsiti aktsionäride üldkoosoleku notariaalset tõestamist) 15. Valed firma nimed 16. Kes on tsiviilõiguse järgi isikud füüsiline isik, juriidilised isikud, avalik- õihuslikud isikud 17. Kellele pank aru annab? - Riigikogule 18. Panga saladusi avaldatakse? EP ja Finantsinspektsioon suuliselt, teised ainult kirjalikult. 19
Unit 1. The ways of working. Commute-edasi-tagasi liikuma,pendeldama Employee-töötaja Employer-tööandja Flexible-paindlik Freelance-vabakutseline Intention-kavatsus Mill-vabrik Premises-valduse,territoorium Replace-asendama,välja vahetama Restriction-piirang,kitsendus Shift-vahetus Flexible working hours-paindlik töögraafik Flexitime-paindlik aeg Teleworking-kaugtöö Job share-töökoha jagamine (works in a bank job share) Career break-tööpaus,palgata Long hours culture-ületundide tegemine To keep in contact To go freelance Work shifts Working part-time – osaline tööaeg Have my career –käia tool Cut back-kulusid vähendama Short-term – lühiajaline (almost all on short-term contracts) Come in from school-koju tulema By e-mail,fax,phone Renew her contract for another 3 months Kas sulle meeldiks töötada osalise tööajaga? Would you like to work part-time? Teie lepingut uuendatakse veel 6 kuuks. Your contract will be renewed for another 6 mon...
1 JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
1. JURIIDILISE ISIKU DEFINITSIOON JA JAGUNEMINE Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing,
Aktsiaseltsi aktsiakapital on kakskümmend seitse tuhat (27 000) eurot. Seltsi aktsiakapital on jaotatud 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 210-ks nimeliseks lihtaktsiaks ja 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 60-ks eelisaktsiaks. 130 nimelist lihtaktsiat kuulub Mirjam Vesi´le, 80 nimelist lihtaktsiat kuulub Mari Murakas ja 60 eelisaktsiat kuulub Karin Erimäe. Iga Aktsia annab Aktsionärile Seltsi Üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. Aktsiakapitali moodustamine: 1. Aktsionärid avavad aktsiaseltsi nimele pangas arve ning teevad hiljemalt 01.jaanuariks 2013.a. sissemaksed 25 000 euro ulatuses alljärgnevalt: Mirjam Vesi tasub Aktsiaseltsi arvele 9000.- eurot, Mari Murakas tasub Aktsiaseltsi arvele 9000.- eurot, Karin Erimäe tasub Aktsiaseltsi arvele 7000.- eurot. 2. Aktsionärid Mirjam Vesi ja Karin Erimäe annavad aktsiaseltsi kasutusse isiklikud arvutid. Antud mitterahalist sissemakset hinnatakse mõlema poole osas 1600
7. Kuidas toetab organisatsiooni väärtussüsteem õigete juhtimisotsuste tegemist? Kui põhiväärtused on kirja pandud ja teada kõigile organisatsiooni liikmetele, siis aitab see hoida ühtset suunda eesmärkide saavutamisel. 8. Selgitage organisatsiooni missiooni mõistet. Organisatsiooni üldine eesmärk ja olemus, mis sõnastab selle eksisteerimise põhjuse. 9. Milliste huvigruppidega tuleb arvestada missiooni formuleerimisel? Organisatsiooni sisesed : täidesaatjad, juhatus, aktsionärid , töötajad.Organisatsiooni välised : kliendid, tarnijad, konkurendid, valitsused, kohalik võim, liidud, elanikkond. 10. Missugused omadused iseloomustavad efektiivset missiooni? Inspireeriv, selge ja väljakutsuv; Eristuv; Stabiilne ja paindlik; Valgustav ja suundanäitav; Jõudu andev ja mobiliseeriv; Tulevikku vaatav; Konkreetne. 11. Mida tuleb arvestada missiooni sõnastades?
Põhiküsimus millega tegeleda. Juriidilised reeglid ex post ja ex ante reeglid e kas reguleerime tagajärgi või tegevust. Kaks mudelit Mandri-Euroopa ja Common Law mudel. Euroopa s USA. Reeglite ülesehitus olnud ajalooliselt erinev USAs on ex post, euroopas pigem ex ante reeglid. Meil on palju ülereguleeritud, nt AS-i kapitali normid. Huvigrupid kellega tuleb arvestada, arvestame jur normide kohaldamiel ja tõlgendamisel. Nt AS-i huvigrupid aktsionärid, võlausaldajad, hankijad, ostjad, töötajad, juhatuse liikmed, avalikkus, ühing ise. Hierarhia huvigruppides kuidas nendega arvestada - tasakaalustatult. Esimene eeldus võlausaldajate nõuded peavad saama rahuldatud. Töötajad tööõigus, kaitse. Hierarhia ühing, aktsionärid, muud. Aktsionärid jagunevad enamus ja vähemus. Reeglina kõik otsustatakse hääletamise kaudu ühinguõiguse üks põhimõtteid. St et kellel on rohkem hääli, sellel ka rohkem võimu, paremini
· Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest; · Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. · Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. · Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia.
Shareholders aktsionärid Management juhtkond workforce tööjõud organisation chart organisatsiooniskeem Board of Directors juhatus/nõukogu Chairperson or President esimees Managing Director majandusjuhataja Chief Executive Officer tegevdirektor Senior managers tippjuht Company officers aktsiaseltsi personal Marketing turundus Public relations avalikud suhted Information technology IT infotehnoloogia Personnel or Human Resources inimressursid Finance rahandus Production tootmine Research and Development uuringu- ja arendustegevus recruit värbama tööjõudud position ametikoht apply for kandideerima letter of application avaldus covering letter avaldus curriculum vitae elulookirjeldus application form avalduse blanket short list/candidates/applicants taotlejad interview intervjuu hire palkama recruitment agency/search firm värbamisfirma retailing jaemüük retailers jaemüüjad shops/...
Töö on kirjutatud ajal, kui Tallinna Väärtpaberibörs oli uus ja ilus asi, mis genereeris rikkust ja kus langused oli tundmatud. 1. Sissejuhatus Fundamentaalanalüüsi ettevõtte tasandil kasutatakse hinnangu andmiseks ettevõtte finantsolukorra kohta. Fundamentaalanalüüsi võib teostada kas praeguse olukorra või eelnevate perioodide kohta, samuti võib teha prognoose tuleviku kohta. Fundamentaalanalüüsi teostavad nii firma tegevjuhid kui ka aktsionärid (ka tulevased potentsiaalsed aktsionärid), samuti äripartnerid kreeditorid, audiitorid ja ülejäänud asjast huvitatud isikud. Fundamentaalanalüüs seisneb vajalike fundamentaalnäitajate arvutamises ja nende interpreteerimises. Erinevatel analüüsijatel on erinevad eesmärgid analüüsi teostamiseks ja sellest tulenevalt võivad erinevate analüüsijate poolt teostatud analüüsid teineteisest erineda.
Mittetulundusühing (MTÜ) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. MTÜ ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. MTÜ õigusvõime tekib MTÜ kandmisega MTÜ-de ja sihtasutuste registrisse ning lõppeb MTÜ kustutamisega registrist. Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse ei ole juriidilised isikud. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt. MTÜ võivad asutada vähemalt 2 isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Ühistud Ühisjooned · Teenindavad eeskätt oma liikmeid. · Teen...
Nord Streami maagaasijuhe on 1224 kilomeetri pikkune ning kahetoruline, mis kulgeb läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale. Firma Nord Stream asutati 2005. aastal selleks, et planeerida, ehitada ja opereerida tulevast maagaasijuhet. Firma Nord Streami peakontor asub Sveitsis. Idee ehitada 1224 kilomeetri pikkune gaasijuhe merepõhja, käidi välja 2002 aasta novembris. Nord Streami gaasijuhtme koguinvesteering on 7,4 miljardit eurot. Enamuse projektist finantseerivad Nord Streami aktsionärid, kes katavad 30% kogukuludest. Ülejäänud 70% tuleb pankadelt ja muudelt allikatelt. Nord Streami maagaasijuhe on kõige otsem ühendus Venemaa gaasivarude ja Euroopa Liidu vahel. Väidetakse, et aastatepikkused põhjalikud uuringud Läänemeres on näidanud, et gaasijuhtme rajamine Läänemerre on üks ohutumaid ning keskkonnasõbralikumaid võimalusi saata Venemaa gaas Euroopasse. Minu arvates, pole see juhe mitte kuskil ohutu ega keskkonnasõbralik, kuna kui see katki läheb või
kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. - Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). -Agentuuriteooria ja agentuurikulud Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv) 1 - Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne.
Euroopa riikide, nii ka Eesti rahvastik vananeb. Asustus on hõre, suurlinnad puuduvad. Esineb struktuurset tööpuudust: madala kvalifikatsiooniga töötud ei leia sobivaid töökohti, kuid samal ajal on kvalifitseeritud töötajate, sh oskustööliste vähesus takistuseks äritegevuse arengule. Eesti rahvastiku tervis on nõrk. Kõik see mõjutab otseselt või kaudselt äritegevust. Ettevõtte sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad: kliendid, töötajad, arvamusjuhid, valitsus, omanikud ja aktsionärid, varustajad, rahvastik. Kliedid on see alus, millele ettevõte oma tegevuse rajab, sest klientide hulk ja nende soov osta ettevõtte tooteid või teenuseid mõjutavad otseselt ettevõtte tulude kujunemist. Mõnede kaupade nt fotolindid puhul võib ette tulla kahanev ostutrend, teiste puhul nt mälukaardid puhul kasvav. Kuna tavapärased fofoaparaadid kaovad müügilettidelt, mille asemele tulevad digitaalsed fotokaamerad, kus on vaja mälukaarti mitte tavapärase kaamera puhul
Omakapitali tase on 2008 aastal veidi rohkem kui kolmandik kogukapitalist ja 2009 aastaks on omakapitali tase veidi rohkem kui pool kogukapitalist. Omakapitali tase on aastaga suurenenud 12,3%. Võlgnevuse aste (Debt Ratio) = kohustused / varad Võlgnevuse aste 2008 = 7 047 182 / 11 655 118 = 0,60 (60%) Võlgnevuse aste 2009 = 3 208 043 / 6 666 290 = 0,48 (48%) Arvutuste tulemuste järgi saab öelda, et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga aktsionärid, mis on ettevõttele üheks suureks miinuseks. Debt to Equity Ratio = kohustused / omakapital Debt to Equity Ratio = 7 047 182 / 4 607 936 = 1,5 Debt to Equity Ratio = 3 208 043 / 3 458 247 = 0,9 Väidetakse, et ettevõttesse on liiga palju kaasatud võõrkapitali, kui ülaltoodud suhtarv on suurem kui 3. Analüüsitavasse ettevõtesse on võõrkapitali osakaal suhteliselt normaalne ning alaneva trendiga.
Sellejaoks et muuda müüki effektiivsemaks ja mitte umbes rapsida. Mis on turunduskommunikatsiooni eesmärgid? Suunata tarbijat ostma konkreetse ettevõtte toodet või teenust. Selgita kommunikatsiooniprotsessi. Saatja-teade(kontekst)-vastuvõtja-tagasiside Millised on suhtekorralduse sihtrühmad? Potensiaalsed ja olemasolevad kliendid Potensiaalsed ja olemasolevad töötajad Aktsionärid Konkurendid Investorid Avalikkus Mis on müra kommunikatsioonis ja too näiteid? Müra situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Mida tuleb arvestada sõnumi koostamise juures? Selge, arusaadav kõigile, piisava pikkusega, parem lühike. Millal on isiklikul müügil toetusmeetmestikus oluline tähtsus?
tõus, mis kestis 1929.aastani. Suurbritannias ei toimunud majanduse areng sama kiiresti. USA-st sai maailmamajanduse juhtriik. Saksamaa ja teised kaotajariigid olid oma majandusega hädas. Saksamaal toimus inflatsioon, sest ta printis pidevalt välja raha selleks, et ta jõuaks maksta Prantsusmaale reperatsioonimakse. Majanduslik õitsenguperiood ei kestnud kaua. USA-s tekkis börsil 1929.aastal must päev. USA riigivõim otsustas tõsta laenuprotsente, mistõttu hakkasid aktsionärid oma aktsiaid kiiresti ja madala hinnaga maha müüma, et vältida veel suuremaid kaotusi. Ettevõtted hakkasid minema pankrotti ja enamik tehased ja vabrikud läksid pankrotti. Tekkis ületootmine, sest inimesed ei suutnud osta nii palju kaupa kui toodeti. Olukorra päästmiseks kasutasid ettevõtete omanikud kõikvõimalikke vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Maailmas jäi miljoneid inimesi töötuks ning selletõttu inimeste ostujõud vähenes
ÜL 4.8 FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 1. minimaalse kapitali nõue 1. Piiratud võimalused puudub laiendada oma äritegevust täiendavate investeeringutega 2. Formaalsete nõuete lihtsus 2. Ettevõtja vastutus oma registreerumisel ja äritegevuse eest kogu oma raamatupidamises varaga 3. FIE-l ei pea olema põhikirja 3. Vajadus registreeruda käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4. sotsiaalmaksu avansiliste langetada, st teenitava maksete tasumise kohustus kasumi kasutamise osas ...
ÜL 4.8 FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 1. minimaalse kapitali nõue 1. Piiratud võimalused puudub laiendada oma äritegevust täiendavate investeeringutega 2. Formaalsete nõuete lihtsus 2. Ettevõtja vastutus oma registreerumisel ja äritegevuse eest kogu oma raamatupidamises varaga 3. FIE-l ei pea olema põhikirja 3. Vajadus registreeruda käibemaksukohuslasena tekib käibe kasvamisel üle 250 000 krooni aastas 4. Võimalus iseseisvalt otsuseid 4. sotsiaalmaksu avansiliste langetada, st teenitava maksete tasumise kohustus kasumi kasutamise osas ...
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselt vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaselts võib olla 3 liiki: · Ühe mehe aktsiaselts · Tavaline aktsiaselts · Börsi aktsiaselts koosolekud on eraldi reguleeritud. Saab elektrooniliselt hääletada, sest aktsionäre on rohkem, kui kohti saalides. Elektroonilise hääletamise puhul peab olema kahepoolne side. Samal ajal peab rääkima, kui hääletatakse. Koosolekuteate peab avaldama üleriigilises ajalehes või peab teavitama, ...
BERNARD L. MADOFF INVESTMENT SECURITIES LLC GREETE HIIEMÄE 154679BDMR SISUKORD Ettevõtte lühikirjeldus Võtmeisikud Pettuse olemuse kirjeldus Juhtumi tulemus Lühiülevaade audiitorfirmast Kasutatud allikad ETTEVÕTTE LÜHIKIRJELDUS 1960. aastal Ameerika Ühendriikides asutatud investeerimisettevõte (peakontor New Yorgis, ametlikult registreeritud kui konsultatsioonifirma) Põhitegevuseks oli investeeringute juhtimine (aktsionärid, pangad, finantsasutused) Valitses ‘fondide fondi’ Enne pettust peeti üheks turvalisemaks finantsinstitutsiooniks ning kuulus Wall Streeti turutegijate tippu Ettevõtte ei tegutse enam VÕTMEISIKUD Peamine pettuse läbiviija oli ettevõtte looja ja esimees Bernard Lawrence Madoff Kaasa aitasid ka audiitor David Friehling (Friehling & Horowitz) ja firma kontohaldur Frank DiPascali, samuti Madoffi ven...
terase tootmisviisi. Metallurgia tööstusharu osatähtsus suurenes ja teras sai väga kasutatavaks materjaliks. Sellest said tõuke masinate ehitus ja elektroonikatööstus. Jõudsalt arenes ka keemiatööstus, see vastu tekstiilitööstuse tähtsus vähenes. 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele nafta ja elekter. Vabrikute tekkimisega muutus tööliste iga päeva elu. Tekkisid uued sotsiaalsed kihid - proletaarid ja kodanlased. Kodanlased olid näiteks vabrikuomanikud, haritlased ja aktsionärid, nende elutase paranes. Proletaarid olid palgatöölised. Seniseid töölisi tabas tööpuudus, käidi ka vabrikutes masinaid lõhkumas. Vabrikutöölistel polnud vaja enam põhjalikku väljaõpet ega tööriistu. Tingimused olid rasked ja ajagraafikutest peeti ülimalt täpselt kinni. Tööpäevad kestsid kuni 14 tundi, seega ei jäänudki neil praktiliselt vaba aega. Lihttööliste palgad olid väga madalad, kogu sissetulek kulus toidu ja eluaseme peale
Tar- Han- bijad Firma kijad Majan- duslik Asendajad Tehnol. keskk. keskk. Rahvusvaheline regulatsioon Organisatsioon ja erinevad huvigrupid Kliendid Avaliku sektori Ühiskond institutsioonid Aktsionärid, Finantsinstitutsioonid Organisatsioon investorid Partnerid Organisatsiooni- liikmed Varustajad, hankijad Uued ja vanad juhtimisfunktsioonid Otsustamine Kommunikatsioon Kontroll Planeerimine Eestvedamine Organiseeri- mine