· üks kohustuste kirje suureneb, üks kohustuste kirje väheneb pikaajaline laen viiakse lühiajaliseks, mille maksate tagasi järgmisel aastal. · üks kohustuste kirje suureneb, üks omakapitali kirje väheneb omaniku osaku üleviimine tagastuseta võlakohustuseks tema lahkumisel äriühingust. · üks kohustuse kirje väheneb, omakapitali kirje suureneb uute aktsiate eest tasaarvestuse, aktsionäri nõue aktsiaseltsi vastu. 2 · üks omakapitali kirje suureneb, teine omakapitali kirje väheneb aktsiakapitali suurendatakse kasumi arvelt. · Kulude kontole kirjendatakse kõik majandustegevusest tekkinud kulud. Puudub alg- ja lõppsaldo, kuna arvestusperioodi lõpul need kontod suletakse. · Kulud kirjendatakse kulude kontode deebeti poolele....
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
Otsus osaliselt tühine. 6. Aktsionär tegi aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas otsus on seaduslik? Kuidas saab päevakorda täiendada? Mida AS otsustada saab? § 293 lg 3, nii aktsionäride arv kui aktsiakapitali esindatus ok. § 298 lg 1,2 § 302 lg 1 pädevust ületav otsus, kehtetuks tunnistatav. Sisu osas on otsus vastuolus, 298 annab ette...
aastal loodi eraldi asuv aktsiaselts ,,Treeger" kahe aktsionäriga . Seoses sellega sõlmiti rendileping Paide Kultuurikeskusega. Ettevõtte kujundati ümber Treegeri Kohviku Osaühinguks seoses 19. novembril 1996. aastal äriregistrisse kandmisega. 1.1 Õiguslik vorm. Kohvik kuulus 1994. aastani Paide Kultuurikeskuse alla. 1. aprillil 1995. aastal loodi aga uus iseseisev aktsiaselts Treeger, kuhu kuulusid kaks aktsionäri, kes olid Paide kultuurikeskuse töötajad. Järgmisel aastal, 19. novembril kanti ettevõte äriregistrisse, õiguslik vorm muudeti osaühinguks ning ettevõtte ametlikuks nimeks sai Treegeri Kohviku OÜ. Tänaseks on kohvik tegutsenud juba 18 aastat ning asub aadresil Pärnu 18, Paide 72712. 26. oktoobril 2010. aastal avas Treegeri kohviku OÜ Sõõrikukohviku, mis asub Paide jaamahoones. Sõõrikukohviku asukoht on äri jaoks üpriski soodne, kuna jaamahoones asub ka Paide bussijaam...
ettevõttel olema piisav (piisavaks loetaks üldreeglina vähemalt 25% aktsiatest, kuid see tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui arvestades aktsiate arvu ja jaotust toimiks turg ka väiksema koguse avalikkuse hulka kuuluvate aktsiatega). Aktsiaid ei loeta avalikkuse käes olevaks, kui nende omanikuks on börsiettevõtte või selle tütarettevõtja tegevjuhtkonna, juhatuse või nõukogu liige või tema lähikondne, samuti juhul, kui ühe aktsionäri omandis on rohkem kui 5% noteeritavatest aktsiatest. · Noteerimist taotlev ettevõte ja tema tegevus peavad olema kooskõlas õigusaktidega ning ettevõtte majanduslik, õiguslik või muu olukord ei tohi seada ohtu investorite huvide kaitstust ega nende õiglast ja ühetaolist kohtlemist. · Noteerimiseks esitatud väärtpaberid peavad olema vabalt võõrandatavad ja nende pantimise õigus ei tohi olla põhikirjaga piiratud....
Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad...
määratud häältest Juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga Äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige Füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi Juriidilise isiku juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi, raamatupidamise eest vastutava isiku, juriidilise isiku aktsionäri või osaniku (rohkem kui 1/10 häältest), osaniku või liikme (vastutab täiendavalt oma varaga), tütarettevõtja või selle juhtorgani liikme lähikondsed (vt. Füüsilisest isikust võlgniku lähikondne) Massikohustused(tegemist üldnimetusega reeglina halduri tegevusest tulenevatele kohustustele): Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused...
Kulud peavad olema tõendatud (dokumentaalselt). Maksuvabastuse rakendamisel on olulised piirmäärad. Välislähetuse puhul hüvitatakse ka reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Maksustamisele ei kuulu töötajale makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päevas. Lähetada ei saa: · Rasedaid · Alaealisi · Töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last · Teise isiku töötajat · Füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE) · Aktsionäri , osanikku, mittetulundusühingu liiget Kasutatud materjal: ,,Töölepingu seadus", ,,Avalik teenistuse seadus", Riigiteataja.ee, Raamatupidaja.ee, Eesti Päevaleht, rmp.ee...
Aktsia võõrandamisel kolmandale isikule on teistel Aktsionäridel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest äriseadustikus ettenähtud korras. 3.2. Aktsionäril on õigus aktsia oma osast vabalt võõrandada teisele osanikule. 3.3. Aktsionär võib oma aktsia pantida või rendile anda, kui osanikud on oma otsusega andnud nõusoleku aktsia pantimiseks või rendile andmiseks. Aktsia rendileping, samuti osa pandileping peavad olema notariaalselt tõestatud. 3.4. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle Aktsionäri pärijale. Aktsia jagamiseks Aktsionäri pärijate vahel ei ole vaja Aktsionäride nõusolekut. 4. Aktsionäride otsus 4.1. Aktsionärid teevad otsuseid aktsionäride üldkoosolekul. 4.2. Aktsionäride häälte arv on võrdeline tema aktsiate suurusega. Iga Aktsia annab Aktsionärile AS-i Üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. Eelisaktsia omanik AS-i Üldkoosolekul hääli ei oma. 4.3...
vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule. Väljaarvamine äriühingust Osaniku saab välja arvata Aktsionäri ei saa välja arvata Liikme saab välja arvata Täisühing Usaldus- ühing Äritegevuses osaleja Täisosanik Täisosanik/ nimetus usaldusosanik...
Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jurii...
Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 12. Kas järgmised tehingud on tühised laenukeelu rikkumise tõttu? a. Aktsiaselts annab laenu enamusaktsionäri endisele abikaasale? b. Aktsiaselts omandab kolmandalt isikult nõude aktsionäri vastu. c. Aktsiaselts seab oma kinnistule hüpoteegi oma ainuaktsionäri poolt võetud laenu tagamiseks. d. Kas tehingud on tühised? a) p281 lg1 p1 - tuleb vaadata, kas neil on otsene seos (ühine majapidamine), siis keelatud; kui mitte, siis lubatud b)p283 lg1 - see on natuke midagi muud (omaaktsiate omandamine); KEELATUD!!! normi eesmärk on, et aktsionär ei oleks aktsiaseltsile võlgu! Vahet pole kas as andis võlausaldajale raha otse...
Äriühingud: osakapitali suurendamise võimalus, uued ideed, partnerite spetsialiseerumine, vastutuse jagamine, riski vähendamine. Puudused: võlgade jaotamise raskused, väiksem operatiivsus otsuste vastuvõtmisel. Aktsiaseltsid: aktsionäri piiratud vastutus, omandiõiguse ülekandmise lihtsus, kapitali hankimise lihtsus, delegeeritud juhtimine, parim võimalus kasutada inimeste kogemusi ja oskusi. Puudused: asutamise keerukus, asjaajamise keerukus, juhtimise hajuvus, aruandluse keerukus, väikeaktsionäridega manipuleerimine. 26. Täisühingu iseloomustus. TÜ on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. TÜ osanikuks võib olla...
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasu...
Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Eelisaktsia: aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused. Võlaõigusseadus sätestab reeglid võlasuhetele. Toob välja levinumad lepingud, lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest;...
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja...
Riigi kohustus on üksnes tagada kaudselt turu reguleerimisega teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja konkurents. Mõnel juhul on riik või omavalitsused siiski säilitanud oma osaluse olulisi teenuseid osutavates ettevõtetes (sadamad, lennuväljad, veevarustus, kaugküte, elektrienergeetika). Kui osalemise eesmärk ei ole pelgalt fiskaalne, vaid vähemalt selle kõrval püüab riik aktsionäri või osanikuna tagada teenuse osutamise stabiilsust, tuleb tõdeda, et teenuse vastu esineb avalik huvi ja tegemist on avaliku ülesandega. Avaliku ülesande täitmine eraisiku poolt ei tähenda aga veel tingimata talle võimuvolituste delegeerimist, mistõttu vaidlus sellise isikuga ei pruugi ikkagi kuuluda halduskohtu pädevusse (vt allpool funktsionaalset aspekti, b). Iseseisev avaliku võimu kandja ei ole riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse ametnik või...
esitama. äriregistrile Peab esitama juhul, Peab esitama juhul, kui täisühingu kui usaldusühingu täisosanikuks on täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu või tulundusühistu 15. Välja-arvamine täisosaniku saab välja täis-ja usaldusosaniku osaniku saab välja arvata aktsionäri ei saa välja arvata liikme saab välja arvata ühingust arvata saab välja arvata 13 3.3.4. Ettevõtlusvormi valik Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga....