· Mis liiki ühinguks ühing ümber kujundatakse; · Ärinimi; · Osanike või aktsionäride asendussuhe; · Õigused, mis ühingus antakse osanikele või aktsionäridele; · Ümberkujundamise tagajärjed töötajatele; · Osa-või aktsiakapitali suurus; · Ümberkujundamise bilansi päev Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või leping, samuti valitakse juhatuse ja nõukogu liikmed. Ühingu asutajateks loetakse osanikke või aktsionäre, kes hääletasid ümberkujundamiseotsuse poolt. Ümberkujundatud ühing avaldab viivitamata pärast ümberkujundamise äriregistrisse kandmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ümberkujundamise kohta ühingu võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest. Ümberkujundatava ühingu juhatus esitab mitte varem kui ühe kuu möödumisel
eesmärkide saavutamise tagamise ees; d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga c. Varustada pankasid ja muid kreeditore krediteerimisotsuste langetamiseks kasuliku infoga d. Varustada aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid otsuste langetamisel kasuliku infoga Küsimus 8 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. krediteerija b. ametiühing c. omanik d. ei ükski e. tegevjuht Küsimus 9 Küsimuse tekst Eeetikakoodeksist kehtivad juhimisarvestuses järgnevad nõuded Vali üks: a. konfidentsiaalsus b. kõik ülaltoodu c. kompetents d. ausus e. objektiivsus
Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevatest on käsitletav sisemise tarbijana Vali üks: a. omanik b. tegevjuht c. ametiühing d. krediteerija e. ei ükski Küsimus 9 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada pankasid ja muid kreeditore krediteerimisotsuste langetamiseks kasuliku infoga c. Varustada aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid otsuste langetamisel kasuliku infoga d. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga Valed: 5 ja 7.
juhul valida alustades kui mitmekesi soovitakse edasi kui firma firma loomisel mitte- kui soovitakse see sobivaim variant. asutamise laieneda, kaasata loomisel saab saab määravaks tulunduslik teha koostööd. ettevõtlus- Lihtne ja kiire soovil. Hea aktsionäre, liikuda määravaks raha. Väga odav kodaniku- Ühistegevuse vorm registreerimine, variant, kui ei börsile raha. Väga registreerida. ühendus. Sobiv kaudu väiksed soovita riskida odav Puudub valik, kui toetatakse ja stardikulud isikliku registreerida
c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7. Majandusteadlane Milton Friedman on arvamusel, et äriühingu ainus kohustus on.. a. Maksimeerida legaalsel viisil oma kasumit b. Suurendada oma turuosa c. Edendada töökeskkonna heaolu d. Rahuldada oma töötajaskonna vajadusi e. Rahuldada oma klientide vajadusi
4. Vastutus- aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. 5. Lõpetamine- üldkoosoleku otsusega, kohtulahendiga, aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisega, aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Aktsiaseltsi eelised: Võimalus ettevõte börsile viia Kaasata palju aktsionäre Sobib suuremate projektide elluviimiseks Aktsionäridel puudub isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest. Usaldusühing Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Juhtimise üksikasjad pannakse asutamislepingusse kirja. Usaldusosanikul ei ole õigust usaldusühingut esindada, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselt vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaselts võib olla 3 liiki: · Ühe mehe aktsiaselts · Tavaline aktsiaselts · Börsi aktsiaselts koosolekud on eraldi reguleeritud. Saab elektrooniliselt hääletada, sest aktsionäre on rohkem, kui kohti saalides. Elektroonilise hääletamise puhul peab olema kahepoolne side. Samal ajal peab rääkima, kui hääletatakse. Koosolekuteate peab avaldama üleriigilises ajalehes või peab teavitama, kus saab otsuse eelnõuga tutvuda. Aktsionäril peab
investeeritud vara ulatuses. Osaühingu eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine, suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot) ja puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi eelised on, võimalus noteerida ettevõte börsil, on võimalus kaasata lai ring aktsionäre, sobib suuremata projektide läbiviimiseks ja puudub aktsionäride isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest. Tulundusühistu on äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu. Selle ühistu liikmed saavad kasu ühisest tegevusest. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohuste eest, kui pole kokku lepitut teisiti. 2. Abi ettevõtlusega alustamiseks saab näiteks järgmiselt leheküljelt : http://www.inspiratsioon
b. Eristumisel c. Ressursside tootlikkuse maksimeerimisel d. Tegevussuuna leidmisel e. Keskkonna seirel 5. Milline alljärgnevalt loetletud kohustustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne? a. Seiramine b. Mõjutamine c. Algatamine ja lõpetamine d. Elluviimine e. Hindamine 6. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena.. a. Omanikkonna liikmeid, aktsionäre b. Juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte c. Nõukogu liikmeid (direktoreid) d. Töötajaskonna liikmeid e. Sidusgruppide liikmeid 7. Majandusteadlane Milton Friedman on arvamusel, et äriühingu ainus kohustus on.. a. Maksimeerida legaalsel viisil oma kasumit b. Suurendada oma turuosa c. Edendada töökeskkonna heaolu d. Rahuldada oma töötajaskonna vajadusi e. Rahuldada oma klientide vajadusi 8. Äristrateegia fookus on ...
Mikro- või väikeettevõtte ehk osaühingu miinused on: Väikeettevõtte reservid on väikesed. Igapäevast tegevust on keerulisem rahastada, peab küllalt palju ette planeerima kulusid. Lao puudumine pidurdab intensiivset müüki. Kui ettevõte vajab suurt algkapitali ja sellega seoses on kasulik kaasata lisaks endale ka investoreid, siis oleks mõttekas asutada ehk mõelda aktsiaseltsi peale. Aktsaseltsi plussid on järgmised: Võimalus kaasata lai ring aktsionäre. Noteerida ettevõtet börsil. Usaldusväärsus klientide ja üldsuse silmis. Aktsiaseltsi miinused on järgmised: Suur osakapitali sissemakse kohustus. Kohustuslik auditeerimise nõue. Mitmeliikmeline nõukogu. Suurem risk kaotada ettevõtte raha. Ettevõtte ümberkorralduste teostamine võtab rohkem aega ja on kulukam. (Väikeettevõtte plussid ja miinused, 2016) 3 3 ÄRIÜHINGUTE OMANIKE PÄDEVUSED
Ei maksa karta Venemaad Hansapanga näitel Kui 1992. aastal tekkis taasiseseisvunud Eesti pangandusmaastikule Hansapank, ei osanud vast mitte ükski tollasest elanikkonnast ennustada selle nii suurt edu ning ligi 8 miljardi Eesti krooni suurust 2007. aasta puhaskasumit. Nii see paraku läks ning praegu ollakse Rootsi Swedbank'i koosseisus ning omatakse suurimat turuosa kogu Baltikumis. Seda kõike ei oleks aga saavutatud üksnes Eesti turul opereerides, mistõttu võib juhtkonna otsuseid laieneda Läti ja Leedu Vabariiiki pidada ühtedeks olulisimaks Hansapanga ajaloos. 2004. aastal alustati ka sisenemist Venemaa turule, mis osutus eriti keeruliseks tiheda pangandussektori ning mitmesuguste barjääride tõttu ning mis pole tegelikult senini veel täielikult lõpule viidud. Probleem ei esinenud üksneis neil ning seetõttu analüüsingi käesolevaga Hansapanga näitel Venema...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteer...
Ühinguõigus kordamisküsimused 1. Selgita mõistete "ettevõte" ja "äriühing" erinevust. Äriühing on JI, kellel on õigused ja kohustused ning on kantud äriregistrisse. Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada. Tulundust, TÜ ja UÜ tehakse vähe, seal ei vastuta ainult JI vaid ise, kui tehakse siis nt teadmatusest või lühikeseks ajaks, kuna seda on odavam asu...
liberaalsemad. 4. Akstiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts agavastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS 221). Seega onaktsiaselts piiratud vastutusega iihing suuremate ettevötete majandamiseks. Olemuslikult peaks aktsiaselts koondama suhteliselt suurt kapitali jasuuremat arvu aktsionäre, kuid nagu osaiihingugi puhul on ühemeheühinglubatud. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud köige rangemad asutamise,juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nöuded ning miini-mumkapitalinöue 25000 eurot. 5. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetadaja soodus-tada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, millesliikmed osalevad l) tarbijatevöi
· Sponsorluse korporatiivsed eesmärgid 6.6.1 · Tutvustada ettevõtet Suurendada ettevõtte nime tuntust Suurendada margiteadlikkust Tutvustada ja tugevdada ettevõtte identiteeti Kujundada organisatsiooni mainet Luua ja säilitada suhteid kohalike elanikega Tugevdada töötajate kollektiivsustunnet 7 Mõjutada aktsionäre Parandada ettevõtte mainet Suurendada meedia tähelepanu Luua tähelepanuväärse äripartneri imago · Sponsorluse valdkonnad · Sport Kultuur - kontsert, kunstinäitus, etendus, film, tele- ja raadiosaade Haridus Võimalus leida ja koolitada professionaalset tööjõudu Luua suhteid ühiskonna liidritega Stipendium, auhind, uurimisprojekt, haridusasutuste olme
omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Võlakirjad sobivad investorile, kes on huvitatud madala riskiga, kindlast pidevalt laekuvast tulust, mida talle garanteerib iga-aastane intress. Võrreldes aktsiatega on edukalt toimiva ettevõtte võlakirjade risk ja tulusus väiksem, kuid isegi ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle otsustamiseks. Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissiooni käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma, näiteks 10 000 EEK. Tänapäeval esinevad võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused
likvideerimismenetluse läbiviimist, algab 6-kuuline täthaeg neile. Siis kas ühing kustutatakse või alustatakse sundlõpetamine. Trahv toimingu tegemiseks. Seega kui on aruanne hilinemisega esitatud ja saba trahvi, on see juba karistus. Trahvist vabastamine on võimalik üldises tsiviilkohtumenetluse korras. 4. Aktsiaselts 4.1 Aktsiaseltsi mõiste Kõigepealt tuleb teha äriplaan. Ühing ise on teisel kohal, tugistruktuur. AS on mõeldud suurematele ühinguvormidele, kus on palju aktsionäre ja see on peamine alus, millest on selle õiguslik olukord välja mõeldud. Kui aga on ainult 1 või 2 aktsionäri pole hullu, kuigi seadusandja on lähtunud teisest tüübist. ÄS § 221 defineerib AS-i. 1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Osaühingu mõiste on sarnane § 135 lg 5-ga. :D
Tarbija kaotab võimaluse valida mitmete brändide vahel. Tugev bränd: Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist Loob barjääri konkurentide turuletulekuks Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks Võimaldab saada hinnalisandit Võimaldab kahandada hinnatundlikkust Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust Võimaldab kasvatada kasumit Loob väärtust pidades silmas aktsionäre ja tõstab ettevõtte väärtust Toetab ettevõtte visiooni Tõstab ettevõtte mainet (paremat koostööpartnerid, töötajad) Üldistatult on brändi funktsioonid: Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon, kommunikatiivne funktsioon, väärtust andev funktsioon Bränding · Protsess on pikk tulemused 510 aastaga. · Branding on strateegiline tegevus. · Kaubamärgi loomisele/kujundamisele tehtavad kulutused on investeeringud, mitte kulutused
Mina arvan, et tuleks kasutada vaba energiat, aga kuna see on liiga odav, kuna tooraine puudub, oleks see liiga kohutav kuna vaesus kaoks ja liidrid kukuksid, kelle käes on energiamajandus. Meediakorporatsioonid süvendavad inimestes arvamust, et käes on energiakriis ja tänu loodusvarade kahanemisele oleme me lähenemas järjest süvenevale probleemile. Huvitav on selle juures asjaolu, et sama grupp aktsionäre, kellele kuulub energiatööstus, omab ka meediakorporatsioone. Paistab, et siinkohal on tegu järjekordse hirmu ja konflikti tekitamise taktikaga. Isegi kui vaba energia kontseptsiooni (teisisõnu nullpunkti energiat) on raske uskuda, on teada mitmeid teisigi puhta energia allikaid, mis praeguse energiatööstuse iganenud süsteemi õõnestavad. Neid nähtusi on uuritud ja tõestatud sadades laborites üle maailma, ometi ei näe need päevavalgust. Kui uued energia tootmise
leida. Aktsia varasem tootlus ei ole usaldusväärne näitaja selle tuleviku tootluse osas. Investor peaks arvestama ka võimalusega, et isegi pikaajalise investeeringu puhul võib tootlus osutuda ebapiisavaks ja seega takistada isiklike investeerimiseesmärkide saavutamist. Alltoodud punktid seletavad kõige tähtsamaid riske: Tururisk (kutsutakse ka süstemaatiliseks riskiks) on seotud aktsiatega ja mõjutab aktsionäre juhul, kui kogu turg kokku kukub ja riski hajutamine (portfelli mitmekesistamine) seetõttu oluliselt keerukamaks osutub. Selliste riskide eest ei ole keegi kahjuks kaitstud. Nii nagu teistel varadel, on aktsiatel valuutarisk. Ka suurte arenenud riikide valuutad võivad teineteise suhtes liikuda piisavalt suurtes piirides, luues olukorra, kus investori põhivaluuta mängib kasumi või kahjumi moodustumisel suurt rolli.
Ettevõtte ajaloost: Tänase nimega Silvano Fashion Group alguseks võib pidada 1944. aastat, kui Tallinnas loodi pesutööstusvabrik ,,Osta", mis alates 1950. aastas kandis nime Vilhelmine Klementi nim. Eksperimentaalõmblusvabrik ning alates 1971. aastast V. Klementi nim. Õmblustootmiskoondis. Sest just nimelt selle ettevõtte tootmisüksused on aluseks olnud väga pikale ja keerulisele ajaloole. Minule teadaolevad andmed ettevõtte tegevusest on pärit alates 1996. aastast, millal ettevõtet juhtis Madis Võõras ning suurem osa aktsiatest kuulus kunagistele ettevõtte juhtidele, kes olid need omandanud peale Eesti taasiseseisvumist. Tegevus oli valdavalt seotud Akadeemia teel asuva tootmisüksusega, kus toodenti nii Klementi brändi all olevaid naisterõivaid, kui tehti ka allhankeid. 1998. aastal käis meediast läbi plaan AS Klementi ja AS Baltika ühinemisest, kuna mitmed Klementi aktsionärid olid käinud kohtumas Baltika juhtkonnaga, k...
osaühingu/ aktsiaseltsi osakapitali / aktsiakapitaliga. Alates 1. septembrist 1999 kasvab osakapitali/ aktsiakapitali minimaalmäära nõue veel neli korda ( 40000 : 400000 krooni). Aktsiaseltsi puhul on edaspidi eeldatavasti tegemist s u u r e t t e - v õ t t e g a. Aktsiaseltsi juhib juhatus ( see võib olla 1- liikmeline). Juhatust kontrollib ning äritegevuse üldsuunad määrab üldkoosoleku valitud nõukogu. Nõukogu on seega aktsionäre esindav järelevalveorgan. Aktsiaseltsi kõige tähtsam eripära on aga see, et ta võib käibele lasta aktsionäriks olemist tõendavaid väärtpabereid - aktsiatähti. Aktsiaseltside puhul on ette nähtud kohustuslik audiitorkontroll. Audiitor on kõrge erialase kvalifikatsiooniga sõltumatu revident, kes annab ettevõtte seisundile erapooletu eksperthinnangu. Audiitori arvamus lisatakse ettevõtte raamatupidamise aastaaruandele ning saadetakse äriregistrisse avalikuks tutvumiseks.
2. Aktsiaselt Eelised: Summad, mida aktsionärid aktsiaseltsi pankrito korral kaotada saavad on piiratud rahasummaga, mida nad oma aktsiate eest maksnud on. Seda nimetatakse piiratud vastutuseks. Aktsiaid saab osta ja müüa, kusjuures teistel aktsionäridel eelisostuõigus puudub. Öeldakse, et akstiad on vabalt kaubeldavad. Aktsiaid saab ka pärandada. Aksiaseltsidel on üsna lihtne laenu saada ja kaasata lisaraha saamiseks uusi aktsionäre. Puudused: Aksiaseltsi tegevuse oraniseerimine on keeruline ja selle asutamine nõuab suurt investeeringut. Börsil aktsaid müüvad aktsiseltsid loobuvad suurel määral oma privaatsusest. Seadus nõuab, et börsil noteritud aktsiseltsid avaldaksid informatsiooni oma rahalise seisu ja tegevuse kohta nii, et see oleks kõikidele soovijatele vabalt kättesaadav. PIIRAMATU VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGUD- omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga. 1
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja ...
ebapraktiline või oht, et firma ei suuda seda tähtaegselt tagastada. Aktsiakapital FJ võib soovitada kahte liiki aktsiaid liht ja eelisaktsiad. Lihtaktsia emiteerimine on küllalt täpselt normatiivaktidega reglementeeritud ning võib sisaldada spetsiifilisi tingimusi sõltuvalt riigist.Lihtaktsia emiteerimist soovitab FJ tavaliselt mitme asjaolu kokkulangemisel. Ta peab jälgima seda et uus aktsia emission ei häiriks endiseid aktsionäre. Antud asjaolu ei häiri endiseid aktsionäre kui nad ise omandavad uued aktsiad. Eriti tähtis on antud küsimus juhul kui valdav osa aktsiatest kuulub väikesele grupile. Teiseks asjaoluks on see, et võlausaldajad võivad hakata muret tundma firma suure võlakoormuse pärast ja nad soovivad, et firma suurendaks omakapitali. Lisaks võivad survet avaldada tegevjuhid, kes ei taha võtta riske laenu tagasimaksmise osas. Lihtaktsiate emissioni otsus on otstarbekas vaid juhul kui kõik ülejäänud allikad ära langevad.
brändi positsiooni eest tarbija teadvuses. Rahaline väärtus kujuneb tarbimis/tarbijaväärtuse alusel.) Tugev bränd: Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist Loob barjääri konkurentide turuletulekuks Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks Võimaldab saada hinnalisandit Võimaldab kahandada hinnatundlikkust Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust Võimaldab kasvatada kasumit Loob väärtust pidades silmas aktsionäre ja tõstab ettevõtte väärtust Toetab ettevõtte visiooni Tõstab ettevõtte mainet (paremat koostööpartnerid, töötajad) Üldistatult on brändi funktsioonid: Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon, kommunikatiivne funktsioon, väärtust andev funktsioon. Tugev ja edukas bränd peab olema hingestatud kui inimene. (nimi, perekond, isiksus, sõbrad, eluring, inimese suhte usaldavaud, allkiri=logo, püüdlus heaksiidu poole, väärtuste väljendumine käitumises)
usaldusühingu ärinimi täiendit "usaldusühing", osaühingu ärinimi täiendit "osaühing", aktsiaseltsi ärinimi täiendit "aktsiaselts" ja tulundusühistu ärinimi täiendit "ühistu". 96. Mis on aktsiaselts - *Aktsiaselts- piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Tavaliselt suurettevõte. Juhtorganid: aktsionäride üldkoosolek (pädevus võrreldes osaühinguga piiratum, kuna aktsionäre võib olla väga palju), nõukogu (aktsionäre esindav kontrollorgan), juhatus. Eripära õigus käibele lasta aktsionäriks olemist tõendavaid väärtpabereid aktsiaid. Osanik ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kõigi kohustuste eest vastutab vaid oma sissemaksuga; aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsaiseltsi puhul kohustuslik audiitorkontroll. 97. Mis on osaühing - *Osaühing- piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks
Äritegevusest lahkumine ja kapitali väljatõmbamine keerukam 8 Aktsiaselts ehk AS on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isikliklt osaühingu kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Seega on aktsiaselts piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. Olemuslikult peaks aktsiaselts koodanama suhteliselt suurt kapitali ja suureat arvu aktsionäre, kuid nagu osaühingugi puhul on ühemeheühing lubatud. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise ja vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimumkapitalinõue on 25 000 eur. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. AS valitakse äriühingu vormiks siis, kui on plaan minna firmaga börsile või kui on tegemist suuremate projektide ja ettevõtmistega. Üldjuhul alustavaid ettevõtjaid see ettevõtlusvorm
h)püüda muuta objekt ajakirjanike silmis huvitavaks Avalike suhete praktikas kasutatakse termineid, mis on suunatud finantseerimisele, investeerimisele, käitumisele kriisides ning sisemistele ja välimistele suhetele. FINANTSSUHTED Ettevõttel tuleb finantsringkondi teavitada oma tegevustulemustest kindlate ajavahemike jooksul ning korraldada aastakoosolekuid. Tegevustulemuste kajastamine ajakirjanduses ja finantsanalüütikute poolt aitab leida uusi aktsionäre ning kinnistada vanu. SUHTED INVESTORITEGA (investorsuhted) Suurettevõtted on sageli loonud vastava osakonna, kes korraldab suhteid olemasolevate ja potentsiaalsete investoritega. LOBBYTÖÖ Lobbytöö on suhtearendus riigiametnikega. Lobbytööd tehakse selleks, et mõjutada riigi poolt tehtavaid otsustusi jaet vastuvõetud seaduste rakendamine toimuks ettevõttele võimalikult soodsalt. VÄÄRTPABERITE JUHTIMINE.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdo...
Raamatupidamise tundmine annab konkurentsieelise tööjüuturul, oskuse kontrollida raamatupidamises toimuvat, osata näha võimalikke seoseid teiste erialavaldkondadega. 1 5. Finantsaarvestuse mõiste ja selle põhilised tunnusjooned Finantsarvestus on äriettevõtete aktivate ja passivate, tulude ja kulude arvestust hõlmav raamatupidamine, mis varustab informatsiooniga aktsionäre, osanikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse maksu- ja statistikaorganeid, pankasid, potentsiaalseid investeerijaid jt. Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga Info kasutajad: Välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad Ajaline suunitlus: Minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: Andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik
Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas olukorra puhul ja õige riskantse väljapääsuvõimaluse korral, ja võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?Käitu soodsamad võimalused arenguks kas massi või tihti just siis, on otstarbekas vähemalt laiemat hulka aktsionäre Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes riskist mitte teavitada, et vältida paanikat. Kui siis ettevõtmine Miks?Potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll vähemuskultuuril? Miks te nii arvate?Massikultuuril. käituksid. Kuulub deontoloogilise eetika alla
avaldasid artikili pealkirjaga ,,Tasakaalus tulemuskaart: tegurid, mis viivad tulemusteni"- põhines uurimustööl, mis otsis vastust küsimusele, kas ainult finantsnäitajatel põhinev firmade juhtimine hakkab üha enam aeguma. 1) Rahaline- mida tuleks rahalise edu saavutamiseks aktsionäridele pakkuda; 2) Kliendid- mida tuleks klientidele pakkuda tulevkuplaanide saavutamiseks; 3) Sisemised protsessid- mis protsessid vajavad täiustamist, et me oma aktsionäre ja kliente rahuldaksime. 4) Õppimine ja kasv- kuidas säilitada muutumise võimet ja täiustada, et oma tulevikuplaane realiseerida. Mõnedes firmades on õppimise ja kasvu perspektiiv asendatud tähistusega ,,inimesed" või ,,töötajad". Kaplan ja Norton liitsid sellesse perspektiivi kaks inimtulemusi mõjutavate tegurite kogumit: Töötajate võimed Motiveeritus, võimustamine ja ühilduvus 25. Skandia navigaator
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalü...
juhtide valikuks. Aktsiaseltside puudused: (autori poolt koostatud) 1. Suhteliselt suure miinimumkapitali nõue (Eestis 25 000, teistes riikides ei pruugi miinimumnõuet olla). 2. Kasum jaguneb reeglina väga paljude juriidiliste ja füüsiliste isikute vahel. 3. Karmim maksustamine (paljudes riikides toimub tulu topeltmaksustamine), võrreldes täis- või usaldusühinguga. 4. kontroll äriühingu üle võib osaliselt kaduda, kui aktsionäre on palju ja kellelgi neist pole olulist mõjuvõimu. 5. aktsiaseltside asutamine ja tegevus on rohkem reguleeritud (piiratud) seadusega kui teiste äriühingute puhul. Aktsiaseltsi asutamine on keerulisem ning nõuab rohkem aega ja vaeva kui osaühingu asutamine, täisühingust ja usaldusühingust rääkimata. 6. finantsaruannete avastuse ja olulise info avalikustamisega kaasneb sageli infoleke ja ärisaladuste paljastumine. 7
ainult üldkoosolekul, nõukogu ja kohustusliku audiitorkontrolli nõuded, üldkoosoleku pädevus on seadusega piiratud, aktsiad tuleb kohustuslikus korras registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris jne. Aktsiaseltsi ülalpidamiskulud on võrreldes osaühinguga suuremad. Äriseadustikus sätestatud suuremad nõuded aktsiaseltsi osas on põhjendatud sellega, et eelduslikult on aktsiaseltsis palju aktsionäre, kes reeglina ei osale aktsiaseltsi majandustegevuses, primaarne on aktsiate kui investeeringu omamine. Äriseadustiku reeglistik peab seetõttu tagama aktsionärile informatsiooni aktsiaseltsi majandusnäitajate, samuti oluliste otsuste majanduslike ja õiguslike põhjuste kohta, võimaluse osaleda seltsi juhtimises jm õigused. Aktsiaseltsi asutajad ja asutamise viisid Aktsiaseltsi võivad asutada üks või siis mitu isikut. Asutajaks võib olla juriidiline isik või füüsiline isik.
Kultuur on antud org. ainuomane, iseloomulik Suhteliselt stabiilne, muutudes tavaliselt aeglaselt Pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu Terviklik, ühendades org üksikosi Liikmete poolt heakskiidetud Peegeldab tippjuhtkonda 6. millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist? Eetika on üldtunnustatud kõlblusnorm. Juhieetika avaldusb otsustamisprotsessis, kui tekivad eetilised dilemmad- kuidas koheldakse töötajaid või kuidas koheldakse kliente, konkurente, partnereid, aktsionäre. Hea ja halva , õige ja vale vahel valimine. Juhi eetikat mõjutavad 5 liiki tegurid; tema moraalne arengutase, individuaalsed iseärasused, org struktuurilised iseärasused, org kultuur ja eetika surve. Moraalne arengutase võib olla: mõjutatud ainult hirmust vahelejäämise ees või isiklikust kasust, mõjutatud teiste ootustest (püüab täita tavapäraseid kohustusi millega ise on nõus), mõjutatud isikliku eetika põhimõtetest mis võivad vastata mitte rühmanormidele.
· Andmete raske kättesaadavus Tugev bränd: · Kasvatab käivet ja turuosa, toetab uute turgude võitmist · Loob barjääri konkurentide turuletulekuks · Müüb sama hinnataseme juures konkurentidest enam · Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks · Võimaldab saada hinnalisandit · Võimaldab kahandada hinnatundlikkust · Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust · Võimaldab kasvatada kasumit · Loob väärtust pidades silmas aktsionäre ja tõstab ettevõtte väärtust · Toetab ettevõtte visiooni · Tõstab ettevõtte mainet (paremat koostööpartnerid, töötajad) Üldistatult on brändi funktsioonid: · Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon, · kommunikatiivne funktsioon, väärtust andev funktsioon Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja eneseteadvuse olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede
2) Pankroti puhul makstakse nõuded esmajärjekorras; 3) Garanteeritud tulu sõltumata äriühingu aasta tulemustest. Ühine joon eelis- ja lihtaktsionäridel: 1) Saavad dividende; 2) Aktsiad on tähtaajatud; 3) Aktsiaid saab väljastada nimiväärtusest 10 või 10 täiskordselt. Aktsiakapitali laiendamine tuleb korraldada põhjendatult, et tagada ettevõtte varasem juhtimine ja välja töötatud plaanide rakendumine. Kui emissiooni kaasatakse täiendavalt uusi aktsionäre võib toimuda ettevõtte juhtimises või tegevuse strateegias muutusi. (Näiteks uued aktsionärid valivad uue juhatuse jne). Seetõttu on võimaluseks korraldada eelisaktsiate emissioon, kuid takistuseks on, et 1/3 aktsiakapitalist võib olla eelisaktsiaid. Eelisaktsiate emiteerimisel suudetakse optimeerida ettevõtte kapitalistruktuuri, sest hääletamise koosseis ei muutu. Samal ajal suurenevad ettevõttele mõningad riskid ja peamiseks on kohustus väljamaksta eelisaktsionäride dividendid.
mõista, et kontseptuaalses mõttes on intress ja kasum mõnevõrra sarnased; selles mõttes, et intress sisaldab hüvitist riskeerimise eest, samas kui kasum määrab hüvitise ebakindluse eest. (Ahmad 1980:37) Suurfirmade aktsionärid on ühendanud ettevõtte ja kapitali funktsioonid ühtedes ja samades isikutes. Seetõttu ei ole ettevõtjad lihtsalt väike hulk asutajaid, kes konkreetse projekti mõttele tulevad ja selle algatavad, vaid nende sekka kuulub ka suur hulk aktsionäre kes saavad samuti ettevõtjateks. See suur hulk ettevõtjaid kindlustavad kapitali, ehk siis täpsemalt riskikapitali ja nõustuvad, et saavad oma investeeringult tulu või kasumit, mis ei ole ette kindlaks määratud vaid on võimaliku kuulutatud dividendimäära suhtes ebakindel ning olema valmis äärmuslikuks võimaluseks, et nad ei saa juhul, kui ettevõtte või projekti sooritus ei ole kaugeltki nii rahuldav ega tulemuslik, kui osakapitali rahaga toetanud inimesed lootsid, üldse dividende
soovida uute aktsiate emiteerimist. 6. Inflatsioon – kõrge inflatsiooni tingimustes ei jätku amortisatsioonieraldistest põhivarade uuendamiseks ning see nõuab kasumi suuremat reinvesteerimist ja mõjutab dividendide vähenemist. 7. Kasumi stabiilsus – stabiilsem kasum võimaldab rohkem dividendi maksta. 8. Konkurentide dividendipoliitika – kui ettevõtte dividendide väljamakse tase jääb konkurentidele alla, siis ta kaotab aktsionäre. 9. Eelnevate perioodide dividendide suurus – üritatakse hoida stabiilset väljamakse kordajat. 10. Kontrolli säilitamine – ettevõte maksab vähem dividende, et hoida eemal uusi võimalikke aktsionäre ning säilitada sama omanike ringi. Ettevõtete restruktureerimise ja tegevuse lõpetamise analüüs 1. Mille poolest erineb horisontaalne ühinemine vertikaalsest? Horisontaalne – ühinevad sarnase tegevusalaga ettevõtted (näiteks kaks konkurenti)
Majandustegevuse paiknemine majandustegevuse dokumentide aadress (raamatupidamine). Iga partneri panus (palju on ta raha pannud kapitali). Kasumi ja kahjumi jaotamise alused. Võimujaotuse alused (millised juhtorganid on ja mitme liikmelised nad on). Varade jaotamine majandustegevuse lõpetamisel. Vaidluste loendamise kord. Eelised üldjuhul partnerluse moodustamine ei nõua suuri pingutusi ega kulutusi (va aktsiaselts kui see nii on), kui AS-s on palju aktsionäre, seega pole see nii. Kasumi võib jagada partnerite vahel nende poolt valitud viisil. Tavaliselt suudab partnerlus rohkem kapitali välja panna kui ainuomanik ja täisosanik (täisvastutusega), usaldusosanik (osalise vastutusega). Partnerluse puhul on võimalik kehtestada väga erinevaid võimu jaotusi. Puudused kuigi partnerlus paneb välja kapitali rohkem kui ainuomandus, siis üldjuhul vähem kui aktsiaselts. Eksisteerib suur võimalus vaidlusteks võimu osas. Põhipartnerite
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing..................................................................................
Lihtaktsia on kõige tavalisem aktsia, mille omanik saab tulu aktsiahinna tõusust ja dividendidest. Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride üldkoosolekul, kuid kasumi jaotamisel ja ettevõtte likvideerimisel saavad lihtaktsiate omanikud oma osa alles viimasena. Eelisaktsia omanik saab lihtaktsia omanikega võrreldes erinevad õigused. Nimetus eelisaktsia tuleb sellest, et kasumi jaotamise ja ettevõtte pankroti korral tehakse nende omanikele väljamaksed enne tavalisi aktsionäre. Tavaliselt on neil fikseeritud dividendid ning seetõttu väiksem võiduvõimalus kuid ka väiksem risk. Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid tagab selle omanikule võrreldes lihtaktsiate omanikega eelisõiguse saada osa kasumist või ettevõtte tegevuse lõpetamisel osa alles jäävast varast enne lihtaktsionäre 64. Mis on vahetusvõlakiri? Vahetusvõlakiri on võlakiri, mida saab teatud tingimustel vahetada ümber ettevõtte lihtaktsiaks. (ÄS § 241; 351)
Lähtuvalt siseauditi metodoloogiast ei ole eriti oluline, kas auditeeritakse põhi- või tugiprotsesse. Siseauditi võib läbi viia erinevate auditi liikide kaudu (nt tulemusaudit, protsessiaudit, finantsaudit jne). Kontrolli rakendamisel tugineb siseaudiitor sisekontrollisüsteemis rakendatud erinevatele kontrollivõtetele, hinnates nende efektiivsust. Sisemistest kontrollidest raporteerimine on üks vahend, millega kaitstakse aktsionäre ja avalikkust võimalike rikkumiste eest. Siseaudit, mis suudab hinnata olemasolevaid riske ja ka sisekontrollisüsteemi, on üks oluline juhtimissüsteemi ja organisatsioonikultuuri element. Sõltumata sellest, kui efektiivne on siseauditi funktsioon, ei suuda see üksinda tagada organisatsiooni positiivset arengut, vajalik on kõigis selles keskkonnas tegutsevate isikute moraalne, eetiline ja aus käitumine ning juhtimiskultuuri parandamine ja täiustamine.
huviobjektiks. Lähtuvalt siseauditi metodoloogiast ei ole eriti oluline, kas auditeeritakse põhi- või tugiprotsesse. Siseauditi võib läbi viia erinevate auditi liikide kaudu: tulemusaudit, protsessiaudit, finantsaudit jne. Kontrolli rakendamisel tugineb siseaudiitor sisekontrolli süsteemis rakendatud erinevatele kontrollivõtetele, hinnates nende efektiivsust. Sisemistest kontrollidest raporteetimine on üks vahend, millega kaitsta aktsionäre ja avalikkust võimalike rikkumiste eest. Siseaudit, mis suudab hinnata olemasolevaid riske ning samuti hinnata sisekontrolli süsteemi on üks oluline juhtimissüsteemi või organisatsioonikultuuri element. Sõltumata sellest kui efektiivne on siseauditi funktsioon, ei suuda see üksinda tagada organisatsiooni positiivset arengut. Vajalik on kõigi selles keskkonnas tegutsevate isikute moraalne, eetiline ja aus käitumine ning juhtimiskultuuri parandamine/täiustamine
22.10.2002.a. Otsus nr. 3-2-1-113-02. Asutamislepingul on piiratud kehtivus. Asutamislepingu vaidlustamise piirangute kohta vt TsÜS § 27 lg 2; 40 lg 1 p. 2. Põhikiri (ÄS § 244) on asutamislepingu osa. Asutamise järgselt iseseisev toime. Põhikirja osas lepinguvabaduse põhimõte kohaldatav oluliste piirangutega. Põhikirjal on lepinguline iseloom (vt RKTKo 19.12.2005.a. otsus nr 3- 2-1-145-05. Lepinguvabaduse teostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et võrdsetel asjaoludel tuleb aktsionäre kohelda võrdselt (ÄS § 272). Asutamisstaadiumid: Asutamine on protsess. Eristada võib kahte staadiumit: 1) Eelasutamisühingu staadium-asutajate vaheline eelleping AS asutamiseks. Tegu seltsingu sarnase õigussuhtega 2) Asutamisel oleva ühingu staadium- Algab asutamislepingu sõlmimisega ja lõpeb registrisse kandmisega. Omab piiratud õigusvõimet, vt ÄS § 253; 520. Asutajate ja tegutsejate solidaarne vastutus. Asutamisel oleva registrissekantud AS vahel kontinuiteet
19.Aktsionär tegi börsiaktsiaseltsi korralisel üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Üldkoosolekul viibis füüsiliselt kohal 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). Elektrooniliselt osalevaid või posti teel hääletanud aktsionäre ei olnud. 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosoleku otsus on seaduslik? 293 lg3 - kas see nõue on antud kaasuse puhul täidetud? Jah. p298 lg2 - siin seda ei ole, sest aktsionär on seda palunud. Seda saab teha ainult juhatuse või nõukogu nõudel. VUTT ÄS § 293 lg 3 9/10 kohalolevatest aktsionäridest, vähemalt 2/3 aktsiakapitalist st nõue täidetud
Liikmeid peab olema vähemalt 2 a.i. MtüS a.ii. Eriseadus + MtüS (nt erakonnad) 3) Sihtasutused a. Peamine seadus Sihtasutuse seadus jõustunud 1 okt 1996 vt pg 1 Peamine erinevus äri- ja mittetulundusühingutest on see, et neil ei ole ei liike, osanikke ega aktsionäre. Ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal on juhtorganid, kes seda juhivad jne. AsNad võivad nõukogu ametikohtade üle vmt. tema mõiste on kõige ebamäärasem, ni et kui asutatav asi ei ole ei ühte ega teist, siis kõige tõenäolisemalt on ta sihtasutus (nt TÜ Kliinikum). 3.3.2Avaliku-õiguslikud juriidilised isikud
i. MtüS ii. Eriseadus + MtüS (nt erakonnad) 3) Sihtasutused a. Peamine seadus – Sihtasutuse seadus jõustunud 1 okt 1996 vt pg 1 Peamine erinevus äri- ja mittetulundusühingutest on see, et neil ei ole ei liike, osanikke ega aktsionäre. Ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal on juhtorganid, kes seda juhivad jne. AsNad võivad nõukogu ametikohtade üle vmt. tema mõiste on kõige ebamäärasem, ni et kui asutatav asi ei ole ei ühte ega teist, siis kõige tõenäolisemalt on ta sihtasutus (nt TÜ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
