on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. · Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja väikseima aktsia nimiväärtus on 0,1 eurot. Kui aktsia nimiväärtus on rohkem kui 10 senti, siis peab see olema 10 sendi täiskordne AS aktsiaselts (2) · Aktsiad on nimelised ja nende kohta peetakse aktsiaraamatut. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. · Aktsiaid on kahte liiki: lihtakstsiad ja eelisaktsiad · Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. AS aktsiaselts (3) · Aktsiaseltsi kõrgemaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek · Üldkoosolek valib ja kutsub tagasi nõukogu liikmeid, keda on enamasti kolm ja kes valitakse üldjuhul viieks aastaks, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaselts ja osaühing Eelised + Puudused -
kohustuste eest nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Aktsiaselts 25 000 üks Aktsionär ei vastuta Aktsiaseltsi kõrgeim isiklikult aktsiaseltsi juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil kohustuste eest peavad olema juhatus ja nõukogu
hinnapoliitikat, turustuskanalite valikut, müügi toetamine ning müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal ettevõtte eesmärke realiseerida. Turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist.Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. 19) Kes ja kuidas vastutab aktsiaseltsi kohustuste eest? Aktsiaseltsis vastutab kohustuste eest aktsiaselts kogu oma varaga. Aktsionär vastutab oma sissemakse suuruses ning ei vastuta isklikult kogu aktsiaseltsi kohustuste eest. 20) Mida iseloomustab tarbijahinnaindeks? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab kaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist. Hinna määramine turunduse vaatevinklist- Hind on väärtuste summa, mida tarbija on nõus vahetama nende eeliste ehk kasude vastu, mida ühe toote omandamine või kasutamine pakuvad või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.).
1. Minimaalne algkapital- 25 000 eurot, võimalik teha mitte rahalist sissemakset. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu. Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. 4. Vastutus- aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. 5. Lõpetamine- üldkoosoleku otsusega, kohtulahendiga, aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisega, aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Aktsiaseltsi eelised: Võimalus ettevõte börsile viia Kaasata palju aktsionäre
Üliõpilane________________________ Ülesanded äriõiguses lahendamiseks kodus. Ülesannete lahendamisel kasuta seadusi ja igat toimingut põhjenda viitega seadustele. Vastused esita hiljemalt 21. märtsiks õppejõule paberkandjal või aadressil: [email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta
Ericsson Ericsson on Rootsi rahvusvahelise tehnoloogia ettevõte, mis tegutseb telekommunikatsioonivõrkude, televisiooni ja video süsteemidega ja pakub nendega seotud teenuseid. Aastal 2012 oli see maailma suurim traadita võrgu pakkuja, mille turuosa oli 38%. Ericssonil, mis on ühtlasi üks Rootsi suurimaid ettevõtteid, on laiaulatuslik portfell erinevate tehnoloogiate patentidele (33 000) ning oli ka Bluetooth lähiala traadita tehnoloogia leiutaja. 2013 mai seisuga on Ericsson ajakirja Forbes hinnangul 90. kohal maailma hinnatumate bärndide edetabelis. Oma 33.8 miljardilise aastakäibega pakub Ericsson tööd 113 989-le inimesele, sealhulgas 18,008-le Rootsis. Firmal on esindused ja toimiv tegevus rohkem kui 180 riigis, Ericsson tegutseb näiteks ka Brasiilias, Kanadas, Hiinas, Soomes, Saksamaas, Hong Kongis, Indias, Iirimaal, Itaalias, Ungaris, Suurbritannias ja USA-s. L...
1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi. EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus. Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad.
Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla...
Baltman või Ivo Nikkolo. Meelis Milder peab ennast väga perekeskseks inimeseks. "Teeme tööst vabal ajal põhimõtteliselt kõik asjad koos." "Reisime palju ja veedame võimalikult palju aega meie teistes kodudes Pärnus Seedri tänavas ja Pühajärve ääres." Kodus äriasju ei aeta. Baltika on Milderite elu, perekonna neljas liige. Milderitele kuulub piisavalt palju, et olla motiveeritud. Perekond Milder on hetkel suurim aktsionär ja nad on firmasse investeerinud ka oma isikliku elu. Milderite pere sai järelkasvu 1999 aastal, kui Maire oli 40 aastane. Perekonna ainus laps on Maria Johanna, kes käib neljandas klassis ja tahab saada Montoni disaineriks. Abikaasa Maire Milderi sõnul on Meelis tütrele väga hea eeskuju ja samas mõnus semu. 6 Kasutatud materjal Ajakiri "Kroonika" 15.sept 2009 http://director
1. Turunduse mõiste. Toode ja teenus erinevus ja sarnasus. • Turunduse on tegevususe süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Turundus on selliste tegevuste leidmine selleks, et tekkiks müük. • Toote ja teenus on mõlemad valmistatud selleks, et tarbijate vajadusi rahuldada. Nende erinevus seisneb sellest, et üks on materjaalne tein mitte materijaalne hüvitis. 2. Turundusmeetmestik. McCarthy Pd. Unikaalne müügiargument. Eristumise vajalikkus turunduses. • Turundusmeetmestik on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. • McClarthy lõi 4P mudeli : Toode(millist sortiminti, kvaliteediga, kuidas pakendatud, milline garantii), hind(baashind, allahindlused, makseperriood, krediiditingimused), müügikanal ehk turustus, turunduskommunikatsioon ehk Toetus(kuidas antakse teada pakkumise olemasolust ...
http://rmp.ee/ettevotlus/mittetulundus/13561 TÖÖ ESITAMINE - täidetud tabel esitatakse elektroonselt õpetajale [email protected] enne järgmist õppesessiooni või paberkandjal järgmisel majanduse ja ettevõtluse tunnis. FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ Tulundusühistu Osanike vastutus Fie vastutab Osanik ei Aktsionär Osanikud Vähemalt Vastavalt oma isikliku vastuta ei vastuta vastutavad üks põhikirjas Osanik ei varaga isiklikult isiklikult ühingu täisosanik kokkulepitule vastuta isiklikult osaühingu aktsiaseltsi kohustuste vastutab tulundusühistu
sissemakseta asutamisdokumentides märgitud ulatuses oleksid kahjustatud ühingu võlausaldajate huvid, mistõttu ei saa sissemakse tegemise üle otsustades lähtuda üksnes formaalsetest kriteeriumitest. Aktsiate eest võib tasuda rahas või mitterahalise sissemaksega. ÄS ei sea piirangut tasumisele mitterahalise sissemaksega, mistõttu võib mitterahalise sissemaksega tasuda kogu aktsiakapitali ulatuses. Eelistatud on siiski tasumine rahaliste sissemaksetega (ÄS § 246 lg 1). Aktsionär võib tasuda osaliselt rahalise ja osaliselt mitterahalise sissemaksega. Tasumisel mitterahalise sissemaksega peab omandiõigus sisse makse esemele olema üle kantud asutatavale aktsiaseltsile, vajalik on ka kande tegemine vastavates registrites. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamatuseaduse § 47 lg 1 kohaselt tehakse kinnistamisotsus kolme kuu jooksul arvates avalduse esitamisest.
Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste ees kogu omav. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu miinimum kapitalinõue on 40k. Aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Seega on AS piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. Miinimumkapitali nõue on 400k. Tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve, läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: - tarbijate v muude hüvede kasutajatena - hankijatena - tööpanuse kaudu
Ühiskond. · Majandus on see osa ühiskondlikust tegevusest,mis toodab asju ja teenuseid. 1. KÄSUMAJANDUSES otsustab riik,mida toodetakse ja mis on asjade ning teenuste hind.Käsumajanduses korraldab riik kõike.Tootmisvahenidid,tehased,tööriistad ja põllumaa kuuluvad riigile.Riigiasutused teevad pikaajalise plaani,mida tuleb toota.See tundub,et on väga tõhus.Kuid kõiki vajadusi nad ei märka või märkavad liiga hilja.Näiteks kui poes midagi otsa saab ei pruugi nad seda tähele pana,kui aga rauakaevandus plaanist maha jääb,siis pole tehastel toorainet ja tootmine seiskub. 2. TURUMAJANDUS majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad,aluseks on pakkumise ja nõudluse tasakaal.Eesmärgiks maksimaalne kasum.See on suht thus majandus,kuna kui on nt.nõudlus labidate järele,siis on mõned...
piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks; käibemaks; maamaks; sotsiaalmaks; tollimaks. Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79. Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt).
ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses OSAÜHING – üks äriühingu liike mille tunnused on: vähemalt 2500 euro suurune osakapital; osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest; osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. AKTSIASELTS – äriühing, millel on järgmised tunnused: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Äriühingu aktsiakapital peab olema vähemalt 25000 eurot. TULUNDUSÜHISTU – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. ÄRIIDEE – idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. MIINIMUMPALK - on rahasumma, millest vähem on töötajale seadusega keelatud maksta.
( FIE, TÜ, UÜ, OÜ, AS, TÜ või MTÜ) Ärinime valik/kontroll (justiitsministeer. registrikeskusest) Asutamisdokumentide kinnitamine Tegevuslubade/litsentside hankimine (ministeeriumide käest) Ettevõtte registreerimine (Äriregistrisse kandmine) Registr. kohalikus maksuametis (Maksu- ja Tolliamet) Arvele võtmine haigekassas Registr. majandustegevuse registris (vajadusel). 30. AS iseloomustus. AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. AS vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital väh 25000eur. AS võib asutada üks või mitu isikut (füüsiline või jur); 1. Asutamislepingu sõlmimine 2. Põhikirja koostamine 3. Notariaalne kinnitamine, allkirjastamine asutajate poolt 4.Pangaarve avamine 5. Sissemaksete tegemine ja aktsiate eest tasumine 6. Mitterahaliste sissemaksete hindamine 7.Aktsiate registeerimine Eesti väärtpaberite keskregistris 8
22) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; Äriõigus Tegevusluba nõuavad näiteks enamus meditsiiniteenuseid, turvateenuse osutamine, koolitustegevus (erakooliseaduse tähenduses), paljud maa ja keskkonnaga seotud tegevusalad, tolliga seotud tegevusalad, tööturuteenus, noortelaagrite korraldamine ja arhiiviteenus. 34. Aktsiaselts. (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (1) Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. (2) Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
4. Aktsiaselts 4.1 Aktsiaseltsi mõiste Kõigepealt tuleb teha äriplaan. Ühing ise on teisel kohal, tugistruktuur. AS on mõeldud suurematele ühinguvormidele, kus on palju aktsionäre ja see on peamine alus, millest on selle õiguslik olukord välja mõeldud. Kui aga on ainult 1 või 2 aktsionäri pole hullu, kuigi seadusandja on lähtunud teisest tüübist. ÄS § 221 defineerib AS-i. 1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Osaühingu mõiste on sarnane § 135 lg 5-ga. :D Piiratud vastutuse kontseptsioon kui ühing ei sudua oma kohustusi täita, siis võlausaldajad ei sa aoma nõude dmaksma panna liikmete vastu. Mõjub majandustegevusele positiivselt. Inimestele antakse võimalusi riskida. Oluline kategooria on dünaamika. Liberaalne majanduskäsitlus soosib ka seda.
401 salary teenistuja palk 402 sales call visiit ostja juurde 403 sales promotion müügikampaania 404 sales value läbimüük 405 seasonal peak sessoonne tipp-punkt 406 security väärtpaber 407 servant teenistuja 408 set of goods kaubavalik 409 share capital aktsiakapital 410 shareholder aktsionär 411 shortfall puudujääk 412 short-term loan lühiajaline laen 413 shutdown ettevõtte sulgemine 414 significant expense oluline kulu 415 single market ühisturg 416 slump järsk majanduslangus 417 social benefit sotsiaaltoetus 418 sole trader eraettevõtja 419 solicitor jurist 420 solvency maksevõimelisus 421 spoiled product praaktoode
1. Essee. 2. Küsimused: Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest. · Heino (42): töötu poissmees, taluomanik, 20 hektarit maad, põhiharidus. · Matilde (77): üksik pensionär, kellele on jäänud Nõukogude ajast 100- ruutmeetrine korter Tallinna kesklinnas. · Kärt (29): abielus, kolme väikelapse ema, kodune, elab vanematelt päranduseks saadud eramus Pärnus, hariduselt pedagoog. · Siiri (45): lahutatud, töötab müüjana, elab 2-toalises korteris Tartus; poeg Juss õpib Tartu Ülikoolis tasulisel kohal, ei tööta, üürib omaette korterit. Heino: 20 hektarist maast piisab, et kasvatada karja, kõrgharidust küll vaja ei lähe. Matilde: müügu korter maha ja koligu äärelinna elama. Kärt: mingu ise ka tööle esimesel võimalusel. Siiri: poeg hakaku paremini õppima, siis saab riigi poolt makstud kohale. Kust leida teavet vabade tööpaikade kohta? Tööhõiveamet, CV keskused internetis, ajalehe kuul...
3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. Võib olla 405 555.- krooni 2. Koosneb 200.- kroonistest aktsiatest. Üks aktsionär otsustab realiseerida ühest aktsiast 100.- kroonise osa. On see õiguspärane? 3. Võib sisaldada aktsiate eest tasutud nimiväärtust ja ülekurssi 4. Võib moodustuda ainult ühte liiki aktsiate sissemaksetest 5. Võib sisaldada eelisaktsiaid nimiväärtusega 1/3 ulatuses aktsiakapitalist 6. Aktsiakapitali võib vähendada 1. Aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 2. Aktsiate turuväärtuse vähendamisega 3. Fondiemissiooniga 4. Aktsiate tühistamisega
FINANTSSUHTARVUD KAASAJAL Pärnu Konverentsid Mai Palmipuu 1 27. september 2013 Tänased teemad: • Finantsanalüüsiks alginformatsiooni valik ja selle kajastamine majandusaasta aruandes • Finantssuhtarv ettevõtte üldises kontekstis • „uus“ ja „vana“ finantssuhtarv 2 27. september 2013 • Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. • Kirjeldatakse peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (RpS § 24 lg 1 ja lg 3 p 5) 3 ...
Võimalus kaasata täiendavat (riigilõiv) kapitali mitme osaniku Majandusaruande esitamise osalusega kohustus ka juhul, kui 1 majandustegevuste ei toimu AS Aktsionär ei vastuta isiklikult Minimaalne nõutav algkapital- aktsiaseltsi kohustuste eest 25 000 eurot Minimaalne nõutav asutajate Kolmetasandiline arv- 1 juhtimisstruktuur (kõrgeim AS-i saab ümber kujundada OÜ- juhtimisorgan- aktsionäride ks, TÜ-ks ja UÜ-ks üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad
Töölepingu seadus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele ...
kirjalik. Leping lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele. (5) Eradetektiiviühing võib ühineda ainult teise eradetektiiviühinguga ning jaguneda üksnes teiseks eradetektiiviühinguks. (6) Eradetektiiviühinguna võib tegutseda ka välisriigi äriühingust eradetektiiviühing või selle filiaal, mille osanikud või aktsionärid on isikud kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis eradetektiivina. § 7. Eradetektiiviühingu osanik ja aktsionär (1) Eradetektiiviühingu osanikuks või aktsionäriks võib olla üksnes eradetektiiv. (2) Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse eradetektiiviühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul, kui ta on eradetektiiv. (3) Eradetektiivindusega tegeleva osaühingu osa võib osaniku surma korral üle minna pärijale üksnes juhul, kui pärija on eradetektiiv. Kui pärija ei ole eradetektiiv, hüvitab ühing pärijale osa väärtuse pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul.
või osaühingu tegevuse lõpetama. Osaühing · Tegevuse lõpetamine · Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. · Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts · Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Registreerimine · Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat), notar koostab dokumendid ise; · Osta juba registreeritud ettevõte (2-3 tööpäeva) Aktsiaselts · Asutamine · Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. · Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühe
43. Publish results - make public conclusions 44. Conduct business - run its affairs 45. Raise awareness - increase knowledge 46. Börss - Stock marked - a stock exchange 47. Stock exchange - a market place for buying and selling shares 48. Ühiskondlik investor - Institutional investors the general public 49. Aktsiad - Equities - bonds and shares 50. Maakler - Broker - a person employed to buy and sell shares or other goods on behalf of other people 51. Aktsionär - Shareholder or stockholder - someone who owns a part of a company 52. Osalus - Stake part of a company 53. Dividend/ boonus - Dividend - a proportion of a company's profits that is paid to each shareholder 54. Väärtpaber Bonds - anything that restricts your freedom or spirit 55. Väärtpaberid - Securities - certificates which show ownership of stocks and shares 56. Aktsiatega kauplema - Trade - buying and selling of goods or services 57. Stakeholder interest groupe 58
osakapital ei ole osakapitali sissemakse nõukogu ainult siis, kui see suurem kui 25 tegemata jätmise korral on ette nähtud osaühingu 000 eurot tuleb vastutada tasumata põhikirjas. sissemakse ulatuses iskliku varaga Aktsiaselts 25 000 üks Aktsionär ei vastuta Aktsiaseltsi kõrgeim isiklikult aktsiaseltsi juhtimisorgan on kohustuste eest aktsionäride üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad olema juhatus ja nõukogu
Kui ettevõte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat ja aktsionäril on 10 aktsiat, siis on tal õigusi 1% ettevõtte varale. 2. Aastaaruanne – kohustuslik , kajastab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandusseisu ja rahavoogusid. 3. Aktiva – Aktiva kajastab ettevõtte varasid ( põhi- ja käibevarasid). 4. Passiva – Passiva kajastab ettevõtte kohustusi (pika- kui ka lühiajalisi ) ja omakapitali. 5. Aktsiaselts – AS on äriühing, millel on aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma varaga, kapital peab olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7. Mittetulundusorganisatsioon – MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole tulu saamine. 8. Aktsiisimaks – kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarvele tulu saamiseks. 9
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuse eest, osaühing aga vastutab oma kohustuse täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täis- ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateksjaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga (ÄS § 221). Seega on aktsiaselts piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete suurt kapitali ja suuremat arvu aktsionääre, kuid nagu osaühingugi puhul on ühemeheühing lubatud. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimukapitalinõue 25 000 eurot.
kompetentsil põhinev Ei pea olema põhikirja Piiratud karjäärivõimalused Kassapõhine Omandiõigust ei saa raamatupidamine jagada Pole miinimumkapitali Madal usaldusväärsus nõuet Maksustatakse ainult üht Suurem maksukoormus inimest kui äriühingul Aktsiaselts (AS) Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm. Aktsia omanik on aktsionär, kes ei vastuta isiklikult Asi kohustuste eest, vaid vastutab ainult oma sissemaksu ulatuses. Sissemaks võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Asutamisel sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osaühing (OÜ) Osakapital on osadeks jaotatud Osakapital min 2500 € Sissemaks võib olla rahaline või mitterahaline Enamlevinud ettevõtte vorm Eestis. Osanik ei vastuta isiklikult, OÜ vastutab see eest kogu oma varaga kohustuste täitmise eest.
vähemalt ¼ maksimumkapitali suurusest. 3. Aktsiate nimiväärtused. Aktsiatele kehtestatud minimaalne nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskornde. 4. Kas aktsiad on nimelised või esitajaaktsiad 32. Aktsiasektsi juhatuses võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ja isik,kellelt on seaduse alusel ära vetud õigus olla ettevõtja. Juhatuse esimees valitakse juhatuse liikmete seast. Juhatusel on õigus juhtida ja esineda aktsiaseltsi. Juhatuse liikmetele võib maksta tasu, mis vastab nende ülesannetele ja aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale. Tasu suurus määrab oma otsusega nõukogu. Kohustuste täitmatajätmisel vastutavad juhatuse liikmed süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt
4. Kõigeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek, hääled on proportsionaalselt aktsiatele. Koordineeriv organ on nõukogu peab olema 3 liiget. Täidesaatev organ on üldkoosolekul valitud juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe/peadirektori. Väiksemates ühingutes võivad osanikud juhatuse asemel valida juhataja/direktori. 5. Kasumi jaotamise proportsioon on määratud häälte arvust tulenevalt. 6. Lahkumisel müüb aktsionär oma aktsiad ära. Ostu eelisõigus on teistel aktsionäridel, peale teisi isikuid kolmandatel isikutel (oma osad). Seltsi varalisne seis sealjuures ei muutu. 7. Seltsi likideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Aktsiaselts PLUSSID: Saab asutada üks aktsionär Juhtimisel ja dividendide jaotamisel on aluseks kapitali paigutamise suurus ja aktsiate liik häälte omamisel
äriregistri ettevõtteportaali. · OÜ raamatupidamine on tekkepõhine ehk majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele. · Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsuse alusel otsustati maksta osanikele dividende. · OÜ on Eestis levinuim äriühinguvorme. · OÜ-d on võimalik osta valmiskujul. 3.3 Akstsiaselt · Akstsiaselt on äriühing, millal on akstiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest. AS vastutab oma kohustre täimise eest kohu oma varaga. · Asutamine: notariaalselt tõestatud asutamisleoingu aluse, millele lisatakse asutamise spetsiifikast tulenevad lisadokumendid jam is see järel esitatakse Äriregistrisse kande tegemiseks. · AS-I asutamisel tuleb aktsiad enne dokumentide esitamiseks Äriregistrile kanda
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mi...
Teeme joonise. 1) Mitu protsenti moodustab keedetud liha toorest lihast? 100% - 35% = 65% 2) Kui palju oli toorest liha? 65% lihast on 2,6 kg 2,6 : 0,65 = 4 (kg) Vastus. Selleks, et saada 2,6 kg keedetud liha, peab olema 4 kg toorliha. Aktsia ja dividend Ettevõtted võivad moodustada aktsiaseltse. Kui aktsiaselts vajab tootmise laiendamiseks raha, siis müüakse väärtpabereid, mida nimetatakse aktsiateks. See, kes ostab endale aktsia, on aktsionär. Aktsia tõestab, et aktsionärile kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist. Aktsiaseltsid maksavad aktsionäridele oma kasumist kord aastas osatulu ehk dividende, mida väljendatakse protsentides aktsia nimihinnast. 5 Brutopalk ja netopalk Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega. Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Näide. Ülesanne.
mis enne kriisi oli paari protsendi juures, hüppas kiiresti 17% juurde. Nagu näha, langesid korterite hinnad kaks korda ning kulus kaks-kolm aastat, enne kui need taastusid. Ei ole võimalik, et majanduskasvu ajal ajal ehitusturg langeb ja vastupidi. Aga languse olukorras ei tohiks ettevõtete strateegia põhiliin erineda heade aegade omast. NCC kontsernis on strateegia loomise juures kasutusel tasakaalus tulemuskaardi meetod, seega on fookuses klient, sisemine efektiivsus, töötaja ja aktsionär. Sellised eesmärgid nagu soov olla hea koostööpartner, efektiivne oma tootmisprotsessides ja parim tööandja, kõlavad deklaratiivselt. Aga nende taga on taktikalised eesmärgid, mida me oma töös järgime. Langeval turul Eestis arvestame järgmise olukorraga: FINANTSVÕIMALUSED Skandinaavia firmadel on see eelis, et me kasutame oma krediidiressurssi. Ning ehkki intressid on samad kui pangas, ei tule NCC AB Finantsosakond meie käest vägisi
Turg 2. Tarbija vajadused 3. Juhitud turundus (4P mudel) 4. Kasum kliendi rahulolult Suhteturunduse kontseptsioon: 1. Klient 2. Kliendivajaduste tundmine 3. Turundus vastavalt kliendile 4. Kasum kliendi säilitamiselt Sotsiaalse turunduse kontseptsioon: 1. Ühiskond 2. Tarbija ja ühiskonna vajadused 3. 4P mudel, suhtekorraldus ja ühiskondlik vastutus 4. Kasum rahulolult ja eelistustelt Väärtuspõhise turunduse kontseptsioon: 1. Omanik, aktsionär 2. Väärtuse loomine 3. Turundus varade loomiseks ja juhtimiseks 4. Tulevaste rahavoogude genereerimine ja tagamine Terviklik turunduse kontseptsioon: 1. Turunduskeskkond 2. Turundustegevuste integreeritus 3. Turundusprogrammide efektiivsem kasutus 4. Kasum turundusprotsesside integreeritusest Rohelise turunduse kontseptsioon: 1. Keskkond 2. Keskkonna säästlikkus 3. Keskkonna sõbralikum tootmine ja tarbimine 4. Kasum keskkonna
.......... 7 VIII. RISK......................................................................................................................7 I. ETTEVÕTTEST Ettevõtte nimi: AS Kuule Äriidee: kuuldeaparaatide edasimüük Teenuse pakkumise algus: 05.11.2008 Ettevõtte juhtkond: Nimi Amet Vastutus Merle direktor Ettevõte, kui tervik Kalle aktsionär Ettevõte kui tervik (sissemakstud aktsiakapi- tali piires) Malle direktor Müügi korraldamine Pille direktor Finants AS Kuule peakontor asuks Keilas. Esialgu tegeleb firma interneti-poe kaudu
(3) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtuotsusega; 3) [Välja jäetud] 4) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Aktsiaseltsi mõiste (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. 15
Lisasime kõrvarõngastele sulgi. Kõrvarõngad muutusid suuremateks ja rohkem silmapaistvamateks. 13 7. ÕPILASFIRMA JUHTKOND, PERSONAL 7.1. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitus Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAD on neljaliikmeline. Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAD on loodud aktsiaseltsi vormis. Firma omanikud on aktsionärid. Ükski aktsionär ei oma aktsiate kontrollpakki. Õpilasfirma PÄRLIPÜÜDJAID juhib neljaliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad kõik õpilasfirma liikmed. Igal firma liikmel on oma vastutusala, mille toimimise eest ta vastutab. Koosolekul määrati kõigile kindel ametikoht ja tööülesanded. TEGEVDIREKTOR Helika Aigro FINANTSDIREKTOR
või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Sveitsis. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaseltsil on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega.
suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8. Kas äriühingu osanik võib olla samal ajal ühingu juhatuse liige? Äriseadustik § 180 (2) Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis. Samuti Äriseadustik § 308 (1) Juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. (2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. (3) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. (4) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis.
1. Kes järgnevatest ei tohi kuuluda aktsiaseltsi nõukogusse? (aktsionär, riigiametnik, finantsjuht, juhataja) Aktsiaseltsi nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. 2. Kes tegeleb suures äriühingus strateegia elluviimisega? Strateegiline juhtimine ei ole ainult äriühingu tippjuhtide vastutus. Inimesed kõikidelt ettevõtte tasanditelt mängivad strateegi arendamises, elluviimises ja muutmises rolli.
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
Täiendi asemel võib täisühing ärinimes kasutada lühendit TÜ, usaldusühing lühendit UÜ, osaühing lühendit OÜ ja aktsiaselts lühendit AS. Alljärgnevalt antakse lühidalt ülevaade kõikidest ettevõtlusvormidest. Täpsema ülevaate populaarsemate ettevõtlusvormide - FIE ja OÜ loomisest ja tegevusest leiad õppekonspektis ,,seadusandlus". Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Aktsiaselts on juriidiline isik. Endale võetud kohustuste täitmise eest vastutab aktsiaselts kogu kuuluva varaga ja mitte rohkem. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, see tähendab aktsionär vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi asutamisel on kasulik teada: · aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest; · minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400'000 krooni; · kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus või tehtav töö; · rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris;
Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. tulundusühistu- on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikemete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1. tarbijate muude hüvide kasutajatena 2. hankijatena 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
