Selleks koostatakse kindla ajavahemiku jaoks tulude ja kulude plaan riigieelarve. Raha riigieelarvesse maksavad elanikud. Eestis on maksukoormus ligikaudu 35% SKP-st. Maksud jagunevad: a) otsesed maksud füüsilise isiku tulumaks (proportsionaalne) sotsiaalmaks (maksab tööandja) töötuskindlustusmaks maamaks (kohalikku eelarvesse) b) kaudsed maksud käibemaks ( 18% kauba või teenuse väärtuest) aktsiisimaks hasartmängumaks Lisaks loetletud maksudele on ka kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada erinevaid makse.
seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ülesanne 22. Uuri välja millised on maksumäärad Eesti maksusüsteemis (järgnevate maksude osas
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane. Juriidilised ja füüsilised isikud. 1. Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ...
VALMIS 2) Milline on inflatsiooni mõju tarbijatele? Nimeta kaks. (2 p) 1)Heaolu väheneb, hinnad tõusevad 2) Heaolu paraneb, kuna peab vähem laenu tagasi maksma, ostujõu langus, säästude väärtus langeb. VALMIS 3) Miks hinnad tõusevad? Nimeta kaks põhjust. (2 p) 1)Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine- 2)Tootmiskuludekasv 3)Maksudtõusevad VALMIS 4) Milliste Eesti Vabariigis kehtivate maksude tõstmine tõstab tarbijale kauba hinda? Nimeta kolm. 1) Aktsiisimaks 2)Käibemaks 3)Tollimaks Ül 1. Demokraatlik riik Ül 1. Vasta küsimustele 1.1. Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeima võimu kandjaks: Rahvas 1.2. Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel kasutatav valimissüsteem on: proportsionaalne (võrdeline) 1.3. Kohaliku omavalitsuse üksused Eesti Vabariigis on: linnad ja vallad 1.4. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel: teovõimelistel vähemalt 18- aastastel Eesti Vabariigi kodanikel 1.5
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste ...
vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta, 3) saada kaupa odavamalt kui ise tootes, saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Tollimaks on aktsiisimaks importkaupadele. Fiskaalne tollimaks kehtestatakse tavaliselt neile kaupadele, mida antud maal ei toodeta eesmärgiga saada tulu keskvalitsuse eelarvesse, nad on suhteliselt madalad. Protektsionistlik e. kaitsetollimaks kehtestatakse sisemaise tootja kaitseks väliskonkurendi eest, ta pidurdab importi. Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed: 1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud,
Tallinna Nõmme Gümnaasium Milton Freidman Referaat Koostaja: Hando Rand Tallinn 2013 Contents ....................................................................................................................................................2 Contents...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 .....................................................................................................................................................3 Elulugu........................................................................................................................................4 1. HEAOLURIIK...............................................
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
vastu. Poliitika mõjutab riikide väliskaubandust tunduvalt suuremal määral kui sisekaubandust Rahvusvahelises kaubanduses osalemise eelised on: 1) saada kasumit, 2) saada kaupu, mida ise ei toodeta, 3) saada kaupa odavamalt kui ise tootes, saada võimalus paigutada rahvuslikud ressursid vähemtootlikest majandusharudest harudesse, kus tootlikkus (efektiivsus) on kõrgem. Tollimaks on aktsiisimaks importkaupadele. Fiskaalne tollimaks kehtestatakse tavaliselt neile kaupadele, mida antud maal ei toodeta eesmärgiga saada tulu keskvalitsuse eelarvesse, nad on suhteliselt madalad. Protektsionistlik e. kaitsetollimaks kehtestatakse sisemaise tootja kaitseks väliskonkurendi eest, ta pidurdab importi. Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed: 1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud,
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
tulumaks). Otsene maks võib olla: 1) progresseeruv ehk astmeline keskmine maksumäär kasvab koos sissetuleku suurenemisega; 2) proportsionaalne kõigile riigi kodanikele on tulumaks ühesugune. 3) Regressiivne maksumäär väheneb koos sissetuleku suurenemisega. Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on maks, mida riik võtab kõigilt jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Aktsiisimaks on riigi maks teatud kaupade (tubakatooted, alkohol, mootorikütus). Aktsiisimaksuna võetud raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiril. Makse ei maksta ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele (maamaks). Mitmed maksud on riigieelarvest lahutatud ning makse antakse üle otse vastavale fondile. Sotsiaalkindlustusfondi laekub raha sotsiaalmaksust. Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja
Kontrolltööks kordamine. Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse- loodusvarasid, maad, kapital ja tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsete...
Koos tulu kasvuga suureneks sel juhul ka maksudeks makstav protsent sissetulekust ehk maksumäär. (st näiteks 4000 kroonise palga juures oleks maksumäär 20%, 10 000 puhul 25%, 35 000 puhul aga 30%). Sellist maksusüsteemi nimetatakse astmeliseks ehk progresseeruvaks maksusüsteemiks. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, aktsiisimaks, hasartmängumaks ja tollimaks) laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud (reklaamimaks, teede-ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, loomapidamisemaks) laekuvad samuti kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab iga KOV oma äranägemise järgi KOV maksude seaduses kehtestatud valiku põhjal (võib kehtestada, aga ei pea)
kõik tulu saajad maksavad võrdse % tulumaksu Progresseeruv maksusüsteem- ehk astmeline maksusüsteem, kus tulumaksu suurus on seotud tuluga Otsesed maksud- siin maksab maksumaksja otseselt oma tulult makse 1. füüsilise isiku tulumaks on 20% (palk, honorar, loteriivõit) 2. maamaks oleneb krundi suurusest ja asukohast (laekub omavalitsuse eelarvesse) Kaudsed maksud 1. käibemaks, mis on 20% teenuse või kauba hinnast 2. aktsiisimaks, mis on kehtestatud kaupadele, millel on negatiivsed mõjud 3. hasartmängumaks, mida maksvad nt kasiinoomanikud 4. tollimaks, mida kogutakse riiki sissse- ja väljaveetavatelt kaupadelt Sotsiaalmaks- sihtotstarbeline maks, mida võib kasutada ainult kindlal otstarbel (pension, riiklik raviteenus). Maksusuurus on 33% brutopalgast. Seda maksu maksab töötaja eest tööandja Ümbrikupalk- ebaseaduslik töötasu, mida makstakse sularahas ja mille
9.5 Riigi ülesanded turumajanduses 1) Reguleerida ettevõtlust seaduste kaudu 2) Töölepinguseadus 3) Tervisekaitse, tööohutus, hügieen nõuded 4) Töötasu miinimumtasu 5) Maksusüsteemi loomine ja riigieelarvepoliitika fiskaalpoliitika 9.5.1 Maksustatakse nii töötaja töötasu, tarbimist kui ka tootmist 1) Töötaja töötasu sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks 2) Tarbimine käibemaks, aktsiisimaks 9.6 Maksude jagunemine 1) Otsesed (sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks) ja kaudsed (käibemaks, aktsiisimaks) tarbimise pealt= kaudne. 2) Siht- ja mittesihtotstarbelised. Siht= kogutakse millegi kindla jaoks -Sihtotstarbeline maks ja sotsiaalmaks tervisekaitse, haigekassa -Kütuseaktsiis teedekorrashoid -Hasartmängumaks kultuur ja sport 3) Tööandja ja töövõtja makstavad maksud tööandja sotsiaalmaks, osa töötuskindlustusmaksust 9.7 Maksumäärad 2012
Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. 3. Mis on riigilõiv? Millistel juhtudel seda nõutakse? Riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest. 4. Mis on otsesed maksud, too näiteid? Otsesed maksud on maksud, mida maksja maksab riigile oma tulult. näiteks tulumaks ja maamaks. 5. Mis on kaudsed maksud, too näiteid? Maksud, mida ei maksta otseselt maksumaksa tulust, näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks. 6. Mis on sihtotstarbeline maks? Näide? Maks, mille laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 7. Selgita: Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu. tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu. §4.6 Millele eelarveraha kulub 1
teravatt-tunnini aastas. Muidugi ei saaks me koheselt üle minna tuuleenergia kasutusele. Tuuleenergia võiks põlevkivi samm-sammult asendama hakata, aga vaid siis, kui riik ja tarbijad seda soovivad. Selleks on vaja kaotada subsiidiumid, mis toimivad energiasektori heitmetele kehtestatud madalamate taastetasudena. Tuleks kehtestada põlevkivile ja teistele fossiilkütustele süsinikuemissioonipõhine aktsiisimaks sellisel tasemel, et kaudsed energiatootmise kulud kajastuksid energia hinnas. Veel peaks täiendama energiaseadustikku, et tagada alternatiivse energia arendajatele saada tehtud investeeringud tagasi. Kindlasti tuleks tõsta ka inimeste teadlikkust tuuleenergia suhtes, mis aitaks kaasa selle energialiigi kasutamise suurenemisele Eestis (Lahtvee 2003). Tuulikute ja tuuleparkidega seonduv on Eestis uudne nii tuulikute püstipanijatele kui ka
olukorda seadma. Restauraatorid on ennistanud vanu haruldasi raamatuid. Ta õigused ennistati Eesti Energia juht ennistati oma vanale ametikohale. Aidsi püütakse ennetada selgitustööga. Seda hoonet ei ole veel ennistatud. maks-seadusega kindlaksmääratud korras määratav rahaline kohustis. Palgast lähevad maksud maha. Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Aktsiisimaks. Käibemaks. Sotsiaalmaks. Tulumaks. Maksumaksja makse- maksmine; millegi eest tasutav summa. Maksed kommunaalteenuste eest. Sularahamakse. Kaardimakse. Ettemakse. Sissemakse. Maksekorraldus. Makseteatis Kommunaalteenuste eesti makstavaid makseid võtavad vastu mitmed pangad. Palgast võetakse maks maha. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed. ajastama-ajaliselt sobitama, ajaliselt kooskõlastama. Proovime ajastada tantsijate füüsilist tippvormi esietenduseks
o Otsesed maksud on suunatud otseselt ettevõtetele või inimestele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, omandi, palgafondi või tehingu pealt o Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus ja nad kehitvad kohaliku omavalitsuse territooriumil o Riiklikud maksud kehtestatakse parlamendi poolt ja nad kehtivad kogu riigis o Kaudsed maksud: o käibemaks o lisandväärtuse maks o aktsiisimaks o Otsesed maksud: o füüsilise isiku tulumaks o ettevõtte tulumaks o sotsiaalmaks, tööjõumaks o kinnisvaramaks, omandimaks o kinke-ja pärandusmaksud o saastemaksud o riigilõivud o tollimaksud V loeng, rahaturg ja pangandus o Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni: o vahetusvahend o arvestusühik
15 16 5.5. KASUMIPLAAN 5.5.1 KAVANDATAV TULUDE JA KULUDE ARUANNE (tuh.eurot) (koostatakse eelnevate kulude arvestuse põhjal) (soovitav kasutada jääktulu meetodit JT = netokäive [(materjal + tööjõukulu ) ] Nimetused 1.aasta 2.aasta 3.aasta 4.aasta 1. Brutorealisatsioon 20808,0 24324,0 27840,0 31356,0 2. Käibemaks (-) 3468,0 4054,0 4640,0 5226,0 Aktsiisimaks (-) 3.Realiseerimise netokäive 17340,0 20270,0 23200,0 26130,0 ( KOKKU ÄRITULUD) 4. Kulud · tooraine, abimaterjal 2000 1300 1350 1420 · töötasu 9000 11000 12500 14200 · sotsiaalmaks 3096 3784 4300 4885 · töötuskindlustus · elekter 100 100 100 100
Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks) •maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) •maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks) Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.
Selle kartuses muutuvad nad tihti kergemini mõjutatavaks ning ekspluateerimise ohvriks. Illegaalselt piiri ületades riskivad immigrandid eluohtlike meetoditega, mille tulemusena paljud neist surevad. Samuti kasutatakse riiki sisenemiseks kuritegelike rühmituste abi, kes teenivad inimeste üle piiri toimetamise eest suuri summasid. Alkohol, tubakatooted ja kütused on samuti ühed sagedasemad illegaalse sisseveo artiklid. Need on kaubad, millele on tavaliselt kehtestatud aktsiisimaks, et muuta nad kallimaks ja seeläbi vähendada nende tarbimist. Ebaseadusliku sisseveoga aga välditakse maksude maksmist. 4.13 Inimõigused ja rahvusvaheline poliitika Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides. Enamik inimõiguseid on individuaalsed õigused ja puudutavad indiviidi õigusi tema suhetes ülejäänud ühiskonnaga. Nagu õigus elule, sõnavabadus jne. Kollektiivsed õigused on sotsiaalse grupi õigused ning neid ei saa üle kanda indiviidile.
Sigaretid, tk 699,48 0,39 700,44 0,52 748,68 0,58 830,64 0,65 5 Nii joonisel 2, kui tabelis on näha, et näiteks sigarettide tarbimine on kasvanud. Kuna hinnakasv on piisavalt väike, arvab töö koostaja, et tegemist on lihtsalt inflatsiooniga. Samas on teada ka, et nii tubakatoodete- kui alkoholi aktsiisimaks on kasvanud. Sellest hoolimata on tarbimine suurenenud. Töö koostaja arvab, et sigarettide ning samuti viina tarbimine on kasvanud seetõttu, et elatustase riigis on suhteliselt madal, mis tekitab inimestes stressi ning seda ei osata ravida või ei teadvustata end stressi olemasolust, mistõttu lihtsalt tarbitakse rohkem alkoholi ning sigarette. Üldiselt võib joonise 2 pealt välja lugeda, et eesti inimene ei ole oma tarbimisharjumusi eriti muutnud
2. Maamaks (laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse)(9%) 3. Raskeveokimaks (laekub otse riigieelarvesse) 4. Sotsiaalmaks (33%) 5. Töötuskindlustusmaks (2,8% töövõtja, 1,4% tööandja) kaudsed maksud on tarbimiskäitumise mõjutamiseks ja on arvestatud kaupade ja teenuste sisse (u 40% riigieelarve tuludest). Kui rakendatakse astmelist käibemaksu süsteemi, vähendadatakse tuluerisusi. Kui vähendada kaudseid makse, tarbimine suureneb 1. Käibemaks(20%) 2. Aktsiisimaks (alkohol, tubakas, kütus, pakendiaktsiis) 3. Tollimaks (riikidelt pärit kaupadelt) 4. Hasartmängumaks Majandussubjektid on (mis majandussüsteemis osalevad, kellel on ressurss, kellel on vajadused) inimene, ettevõte ja riik. Sihtotstarbelised maksud (otsene maks) · Sotsiaalmaks (33%) erineb otsestest maksudest selle poolest, et on sihtotstarbeline Sotsiaalmaksu (33%) maksab tööandja töötaja brutopalgast; sellest läheb 20% pensionifondi
ja maksustada negatiivseid (nt saastus) kõrvalmõjusid, kaitsta turvasüsteemi, pakkuda avalikke kaupu ja teenuseid (riigikaitse, politsei, kohtud, maanteed, koolid, haiglad), jaotada ümber tulsid (maksud, toetused) ja stabiliseerida majandust. Riik sekkub majandustegevusse läbi seadusloome. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Peamised maksuliigid on: tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja omandilt saadavad maksud (maamaks). Rahandusministeeriumi üheks põhiülesandeks on maksu- ja tollipoliitika elluviimine ning selleks seaduste ja muude dokumentide ettevalmistamine. Maksuamet ning Tolliamet peavad kindlustama, et maksud laekuksid. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus planeerib oma tulusid ja kulusid. Riigieelarve kulud. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks - üle üheksa miljardi krooni. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid
sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed. Proportsionaalne maksusüsteem kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust. Progressiivne maksusüsteem väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalselt vähem kui suurema sissetulekuga isikud 8. Maksude rahavoog(olulisemate maksude maksminse sagedus,kuupäevad).mis iga kuu jne. Olulisemad maksud on käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks Käibemaks laekumine 20 kuupäevaks suvekuud ja jaanuar. (riigieelarvesse)- kaetakse kõikasjad kuhu vaja. Sotsiaalmaks 10 kuupäevaks. FIE sots juurdemaksed 1.okt aastas korra, avansilised igakvartali viimase kuu 15 kuupäev. Tulumaks 10. kuupäevaks igakuu. Dividendidelt suvekuudel makstakse näiteks juuni siis juulis TM. Aktsiisid-igakuiselt 15 kuupäevaks (aktsiise 5). Raskeveoki osakaal- kvartalane maks esimese kuu 15 ks (veokimassile, vedrustuse, telgede arv)
maksetest on tulumaksuvabad? a) äriühing maksab palka b) äriühing maksab töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks töötajale 500 eurot ühes kuus c) äriühing maksab töötajale 30 eurot päevaraha töölähetuses viibimise eest Kommentaar: siin on töölähetuse all mõeldud välislähetust, riigisisese lähetuse korral ei ole päevaraha maksuvaba, see maksustatakse sarnaselt palgatuluga. 14.Kui suur on aktsiisimaks 0,5 liitrises õlles, mille alkoholisisaldus on 5,2%, kui on teada, et õlle aktsiisimäär on 7,22 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris? a) 18,8 senti b) 6,3 senti c) 1 euro 15. Millal tekib aktsiisimaksukohustus tubaka ja alkoholi puhul. a) kui kaup liigub aktsiisilaost välja b) kui kaup liigub ühest aktsiisilaost teise c) kui kaup on valmis toodetud 16. Kas füüsilisest isikust ettevõtja peab alati tasuma sotsiaalmaksu?
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Majanduse mõisted 1. Aktsiaselts – äriühing, mille kapital on jaotatud aktsiateks e. väärtpaberid 2. Aktsiisimaks – tarbimismaks; kaudne riigimaks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele 3. Aktiva – bilansi põhiosa. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad. Varad jagunevad kaheks: käibevara (raha, nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Katrina Rappu PRANTSUSMAA referaat Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem...................................................
48. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid: Maksustamine. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed. Otseste maksude puhul (nt tulumaks) langevad maksumaksja ja maksukandja kokku ehk maksustatakse otse indiviidide ja firmade sissetulekuid. Kaudsete maksude puhul on maksukandja ja maksumaksja erinevad subjektid. Nt käibemaks ja aktsiisimaks. Maksumaksjaks on firma, kes müüb vastavat hüvist, kuid maksukandjaks e subjektiks, kelle kasutatav tulu selle maksu läbi väheneb, on hüvise ostja (tarbija). Raha emiteerimine. Reeglina on see antud keskpanga pädevusse ning valituste võimalused seda kasutada on enamasti väga piiratud. Defitsiidiga finantseerimine e laenamine. Laenata võib põhimõtteliselt nii sise- kui
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ...
ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär - keskmise palga arvutamise kord - puhkusetasu arvutamise kord VIII Raamatupidamistoimkonna juhendid
Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. 1) palk – tasu tööjõu teenuse eest ja kasum – ettevõtte omaniku tulu; 2) rent – tasu maa kasutamise eest; 3) intressid – intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. RT = palgad + rendid + laenutulud • Eelpool nimetatud tulud on inimese jaoks tulud, ettevõtte jaoks aga kulud. Ettevõttel on aga kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. • komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! –
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
Argo Pihtjõe VLE-2 Alkoholi ajalugu ja liigitus. Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jook puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhastava toonik...
Seminar 5 Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too 3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtes...
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka v...
inventeeritakse saadaolevad puhkusepäevad, hinnatakse puhkusetasu, võrreldakse puhkusetasueraldise saldot saadud hinnanguga, korrigeeritakse kulu ja kohustist. Maksuvõlad (1) ... on võlad Maksu- ja Tolliameti ees ehk sotsiaal-, tulu-, käibemaksu jt maksude võlad ja ka töötuskindlustus- ning ka kogumispensionimakse võlg. Maksuvõlgadena kajastatakse kõiki makse ja makseid, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Maksud jagunevad: Riiklikud maksud (käibe-, tulu-, sotsiaal-, aktsiisimaks jne) Kohalikud maksud (reklaami-, loomapidamis-, teede ja tänavate sulgemise maks jne) Töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole maksud. Maksuvõlad (2) Tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse arvestamine on kassapõhine. Käibemaksu arvestamine on tekkepõhine. Sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse deklareeritakse (vorm TSD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile tasu maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks
endale, informatsioon: valitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla infot tarbija soovi kohta ehk lähtuvad oma soovidest, erihuvid: lobitöö kaudu saada eeliseid, tegutsetakse oma huvide nimel. · Valitsuse kulutused: toetused ja teised tulusiirded, riigikaitse, intressid riigivõlalt, toetused kohalikele omavalitsustele, avaliku sektori palgad. · Valitsuse tulud: füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks, muud maksud ja trahvid. · Eelarve defitsiit riigivõlg ehk eelarve täielik ära kasutamine ja puudujääk. · Eelarvet kontrolli all hoida: koostada mitme aasta ellarve, strateegia, et näha ette pikaajalisi kulutusi, maksute tõhusam kogumine, maksusüsteemi optimeerimine, laenata ainult investeeringuteks, mitte jooksvate kulude katteks. · Proportsionaalne sama protsent kõigile tulumaksult. · Progressiivne suurema tuluga inimestele kõrgem maksuprotsent.
· aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum
väärtusele. Sellisel juhul on maamaksu aluseks meie kasutuses olev vara ehk maa. Maksud võivad olla oma olemuselt kaudsed maksud. Kaudsed maksud on ette nähtud ettevõtjatele, kuid ettevõtjad lisavad need maksud toote hinnale ja lõpptulemusena maksab selle maksu kinni kauba lõpptarbija. Nii maksustatakse kaupade tarbijat. Valitsus võib mõningate kaupade tarbimist pidurdada kehtestades kaudseid makse. Näiteks tubaka või alkoholi tarbimist mõjutab kaudselt aktsiisimaks, mis tõstab kaupade hinda. 18 Kaudsed maksud: 1)Aktsiisimaks: -Kütuse -Alkoholi -Tubaka. -Mootorsõiduki. -Pakendi. 2)Käibemaks Otsesed maksud: 1)Tulumaks Füüsilise isiku tulumaks 21%, millest 44% laekub riigieelarvesse ja 56% kohalikesse eelarvetesse. 2008 a tulumaksu korral on tulumaksuvaba miinimum 2250 kr kuus (27000 aastas) maksumäär 21 %. Näiteks miinimum palk on 4350 kr.
ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s RIIKLIKUD MAKSUD- juriidlise isiku tulumaks (21%), füüsilise isiku tulumaks (21%), käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks. -MIINIMUMPALK- 278.02 eurot kuus -TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKS- kindlustatul 2,8 %, tööandjal 1,4 % -Kohustuslik pensionikogumismakse määr- 2% -Alates 01. jaanuarist ei ole enam maksuarvestuses kinnipeetud elatist. Elatist ei loeta enam elatise saaja maksustatavaks tuluks ning elatise maksja töötasult kinnipeetud elatist
sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia
6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital (minimaalne osakapitali suurus 2500€). Osanik(ud) ei vastuta isiklikult osaühingu kohustiste eest, vaid seda teeb osaühing kogu oma varaga. 7. Mittetulundusorganisatsioon - ettevõte, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulunduaorganisatsioon ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. (MTÜS) 8. Aktsiisimaks - kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on
Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust; see on summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes om väärtust kaotavad. Amortisatsioon näitab, kui palju on vaja toodangut, et majanduse kapitalivaru oleks muutumatu. Kogus, mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel.
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
Kasutatav tulu Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk (kogutoodang-maksud-tulusiirded) Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsedmaksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)] Kulutuste lähenemisviis on rahvamajnduse arvepiadmises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused mis on tehtud lõpptoodagu ostmiseks vastavalt selel turuväärtusele. Sissetulekute lähenemisviis liidetakse kokku kõik saadud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ja kaudsed maksud
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
