detsembril algavatel läbirääkimistel Narva elektrijaamades umbes 40-protsendilist palgatõusu. Elektrihinna tõus Eesti Energia taotleb tuleva aasta märtsikuust hinnatõusu, mis kasvatab elektriarveid ligi veerandi võrra. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks on põlevkivi hinna tõus ja elektri tootmise kallinemine Narva elektrijaamades. Kui sellele liita kavatsus tõsta elektri ülekandetasusid ligi viie protsendi võrra, samuti kasvavad kulutused rohelise elektri toetamiseks ja aktsiis, võib see kokkuvõttes tähendada umbes 23-protsendilist hinnatõusu. Kui liita kokku Eesti Energia ja riigi kavandatavad sammud, peaks elektri hind tõusma 1. jaanuarist 23 protsenti. Eesti Energia kontserni ettevõtted esitasid energiaturu inspektsioonile hinnatõusu aluseks olevad kuluprognoosid, mille järgi tõuseks elektri hind lõpptarbijale keskmiselt 16 protsenti. Kui liita sellele aga riigi kavandatavad sammud, oleks
läbi teiste EL-riikide, läbi tollilao- või terminali transiitdeklaratsiooniga (T1) või otse kolmandatest riikidest TIR-Carnetiga ; võimalik on ka kauba liikumine sisemaatolliasutusse piirilt sisenemisdeklaratsiooniga (SD). Seejärel vormistatakse importdeklaratsioon, kuid kaupa ei tohi siiski enne kasutada kui on vormistatud lõppdeklaratsioon (IM4) ja makstud tollimaksud ((käibemaks, tollimaks ja võimalikud muud maksud (nt. aktsiis, põllumajandusmaks, dumpingumaks)). Lisaks eelpoolnimetatud tollidokumentidele on tõrgeteta tollivormistuseks vajalikud veel: Kaubaarve CMR – rahvusvaheline saateleht maanteevedudel (international waybill) Pakkeleht Päritolu tõendav (sageli ka maksusoodustust võimaldav) päritoludokument (EUR1, Form A, päritolu üldsertifikaat) Teatud tarnetingimuste (nt FCA, FOB, EXW) puhul ka arve tarnekulude kohta
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalses...
umist onid ja sektor erasektor dikteerivad… kombed · Maksupoliitika (Slaidid „Majanduse kontrollimine“) o Nimetage Eestis rakendatavaid otseseid ja kaudseid makse. Kui suur on täna üksikisiku tulumaksumäär? Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. Üksikisiku tulumaksumäär 21protsenti Käibemaksumäär 20 protsenti. o Mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel maksusüsteemil? (Näiteks mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel tulumaksusüsteemil?) 1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune
tulumaksuvabastus ei meeldi Rootsile ja Soomele, sest dividendide maksustamisel ei kohelda võrdselt Eesti ja välisriikide esindajaid. Praegune süsteem võib siiski kehtida 2009. aastani. Aktsiisimaksudele kehtivad EL-is miinimummäärad, mis tingis ka aktsiisimaksude tõstmise. Maksimummäära pole. Eesti loobus mootorsõidukiaktsiisist, kuid peab tõstma kütuseaktsiisi krooni võrra, et see vastaks EL-i miinimummäärale. Näiteks Eesti õlleaktsiis ületab liidu oma kahekordselt, veinile aktsiis ei kehti. Tubakatoodete aktsiis viiakse EL-i miinimumini alles 2010. aastaks. Tubaka ja kange alkoholi aktsiis on kõrge nende kaupade tarbimisega seonduvate tervishoiukulude vähendamiseks. Minimaalne käibemaksumäär on 15%. EL-i seadused lubavad alandatud 5%-list käibemaksumäära rakendada kõigile toiduainetele, veemajandusele, ravimitele, lasteriietele jm. Valitsus peab u 25% ulatuses kaasrahastama EL-i abiga ehitatavaid teid, kanalisatsiooni jms, kuid saab liidu
2. Võimaldavad riigil majanduselu reguleerida omale soovitud suunas (nt ettevõtjatele madalad maksud soodustamaks ettevõtlust / Eestis on tulumaks 0%, kui investeeritakse see summa oma ettevõttesse) 3. Võimaldavad kaitsta siseturgu tollimaksud (protektsionistlik poliitika) 4. Võimaldavad riigil vähendada sellist inimtegevust, mida peetakse kahjulikuks (nt alkoholi ja tubaka aktsiis, hasartmängu maksud) 5. Maksude abil saab ka soodustada inimtegevust, mida peetakse kasulikuks (nt 5% käibemaks teatripiletitele) c) Maksude liigid 1. Otsesed: Tulumaks, pensionikindlustus, maamaks, sotsiaalmaks(tööandjale) 2. Kaudsed: (mida inimesed maksavad tarbimise pealt) käibemaks, aktsiis, tollimaks 3. Progressiivne maks mida suurem sissetulek, seda suurem maksumäär (nt
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
(Euroopa Liidu tööpuudus on keskmiselt 7-8%, USA ja Jaapan keskmiselt 6%, Eesti keskmiselt 10%.). Tööpuuduse tõttu kasvavad ka riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab maksutulu, mida ta saaks kui need inimesed töötaksid. Riigil jääb saamata ka nende tulu-ja sotsiaalmaks, kuna töötu ei teeni palka ja ei maksa makse. Ja kuan töötute sissetulek on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Tööpuuduse vähendamine on igati riigi huvides. TÖÖTUTOETUS Töötu abiraha on riigi rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. Abiraha on tavaliselt kõigi jaoks ühesugune. Töötutoetuse 31kordne päevamäär 2012. aastal on 65,41 eurot (töötutoetuse päevamäär 2012. aastal on 2,11 eurot). Töötu abirahale on õigus Eesti alalisel elanikult, elamisloaga välismaalasel ja pagulasel
maksud laekuvad riigieelarvesse, va osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna. Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks, maamaks ja raskeveokimaks). 14 Põhilised maksud, millega ettevõte Eestis peab arvestama, on tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensionimakse ning käibemaks. Teatud ettevõtted peavad arvestama ka tollimaksu, hasartmängumaksu ja aktsiisidega.
vaene, naine või mees. (maamaks, mootorsõidukimaks, paadimaks). b. Subjektiivse maksu tunnuseks on isiku tegevus ja tegevuse tulemus. (tulumaks, käibemaks, aktsiisid). Selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (maamaks, mootorsõidukimaks). Teeme tööd, saame tulu järelikult on tegemist tulumaksuga. Kui keegi tekistab käivet oma tegevuse tulemusena, siis on tegemist käibemaksuga. Aktsiis on käibemaksuga seotud, sest kui esitatakse käibamaks, siis tuleb esitada ka aktsiisimaks. 2. Maksustamiskorrast ehk koormuse avaldamisest lähtuvalt (vajalik mõista, et milline on isikute otsene maksukoormus ja milline kaudne ning millised maksud on välja toodud maksusüteemis otseste ja kaudsete maksudena): a. Otsesed võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, knnisvaramaks)
alternatiivide kasutuselevõtt.» Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütleb, et Euroopa Liidus on riigi tasemel millegi keelamine päris raske, sest tootjad võivad kohe süüdistada kaupade vaba liikumise takistamises. Küll aga saab tarbimist suunata maksustamise kaudu. «Praegu valmistatakse ette meie ökoloogilise maksu reformi järgmist astet ja selle raames tekib muu hulgas võimalus kehtestada kilekottidele tänasest märksa kõrgem aktsiis,» lausus ta. Eestis kulub pakendeid umbes sada kilo aastas inimese kohta ja plastpakendite osatähtsus kasvab kõige kiiremini. Prügipoleemika Itaalias pole vaibunud (2) 12.01.2008 00:01 Ülle Toode Sõdurid üritavad Napoli tänavaid küll prügist puhastada, kuid helikopterilt avaneb Vesuuvi jalamil oleva Lõuna-Itaalia kuulsaima sadamalinna kohal nukker pilt. Siin-seal laiutavad meetrite kõrgused prügilaviinid, kirjutab Ülle Toode.
Peab tegema nafta kärpe, et eelarvet paindlikumaks muuta. Välispoliitilised eesmärgid: promoda Indoneesia identiteeti kui Aleksandri saarestiku riigina. Muuta globaalsel tasmele Indoneesia rolli kui keskvõimu diplomaadina. Laiendada liitlassuhteid Indo-Vaikse ookeani regioonis. Edasised reformid välisministrile, et võimaldada majanduslikr diplomaatiate sidemete tugevdamist. Suurendada kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks appi. Maluku saarel usulised ja etnilised probleemid 1992-2002, terrorism; Jemaah Islamiyah, suurenes peale 2000 aastat. Energia tootmine: Indoneesia on nafta ja gaasi tootja. Nüüd ka importija kuna kodune tarbimine on suurenenud. Söe eksportija. Põhilised vahendid. Suurenev taaskasutatav energia- geotermal 4,9GW, 10GW aastaks 2015. LÕUNA-AAFRIKA VÄLISPOLIITIKA
võrdselt Eesti ja välisriikide esindajaid. Praegune süsteem võib siiski kehtida 2009. aastani. Aktsiisimaksudele kehtivad EL-is miinimummäärad, mis tingis ka aktsiisimaksude tõstmise. Maksimummäära pole. Eesti loobus mootorsõidukiaktsiisist, kuid peab tõstma kütuseaktsiisi krooni võrra, et see vastaks EL-i miinimummäärale. Näiteks Eesti õlleaktsiis ületab liidu oma kahekordselt, veinile aktsiis ei kehti. Tubakatoodete aktsiis viiakse EL-i miinimumini alles 2010. aastaks. Tubaka ja kange alkoholi aktsiis on kõrge nende kaupade tarbimisega seonduvate tervishoiukulude vähendamiseks. Minimaalne käibemaksumäär on 15%. EL-i seadused lubavad alandatud 5%-list käibemaksumäära rakendada kõigile toiduainetele, veemajandusele, ravimitele, lasteriietele jm. Valitsus peab u 25% ulatuses kaasrahastama EL-i abiga ehitatavaid teid, kanalisatsiooni jms, kuid saab liidu eelarvest üle 3 korra enam raha kui ise sisse maksab
sigarettide maksimaalsest jaehinnast Kütuseaktsiis (ATKEAS § 66): · pliivaba bensiin 6615 kr/1000 l (seni 6228 kr/1000 l) · pliibensiin 6615 kr/1000 l (seni 6600 kr/1000 l) · diislikütus 6148 kr/1000 l (seni 5787 kr/1000 l) · eriotstarbeline diislikütus ja kerge kütteõli 1736 kr/1000 l (seni 1056 kr/1000 l) Elektrienergia aktsiis (ATKEAS §66): · alates 01.03.2010 on elektrienergia aktsiisimäär 70 kr/mWh LAENUINTRESSI ALAMMÄÄR ERISOODUSTUSE PUHUL: Erisoodustuse hinna arvutamise aluseks olev laenuintressi alammäär aastas on 3% Tabel, mis aitab kiiresti leida peamisi vastuseid maksuvabade rahaliste piiride kohta töö ja teenistuslähetuse korral nii riigisisese kui ka välislähetuse puhul.
viinamarjade pressimisjäätmete kääritamisel või kääritatud viinamarjade pressimisjäätmete ekstraheerimisel veega. (4) Ettevõtja peab tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei asu käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. (5) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi on suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. (6) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi või puskariaparaadi konfiskeerimine on kohustuslik. [RT I 2003, 2, 17 - jõust. 1. 04. 2003] 18 §30. Alkohoolse joogi jaemüügi õigus (1) Alkohoolse joogi jaemüügi õigus on registris jaemüügi kohta tehtud
K hankijale tasumata arved (kohustus); b) hankijale arve eest tasumine: D tarnijatele tasumata arved; K arvelduskonto, kassa [8: 37]. Äriettevõtetes on hakatud rohkem kasutama hankijate mõiste asemel tarnija mõistet. Kuid riigi allüksuses on üldkiri, mis reguleerib allüksusi kasutama siiski hankijate mõistet. Ostukulutused sisaldavad: · varude ostuhinda tavapärase maksetähtaja puhul; · varudega kaasnevat tollimaksu; · muid mittetagastatavaid makse (nt aktsiis või käibemaks, kui ettevõtte ei ole käibemaksukohustuslane); · varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi [24: 4]. Ostukulutustele lisatakse kaupade veoga seotud kulud. Tavaliselt lepivad koostööpartnerid kokku, kes maksab transpordi eest, sest transport on tänapäeval väga kõrge hinnaga. Võimalik, et soetusmaksumusele lisatakse veel tollimaks ehk transportimisel või eksportimisel kaupadelt võetav maks [17: 370].
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipake...
täitmise aruanne Riigikogule. 47. Nimetage suurimad tululiigid ja nende osatähtsused riigieelarves. Riiklikud maksud (75%), ülejäänud 25% moodustavad tulu finantsvaradelt, tulu riigivarast, intressid laenudelt, lõivud ja trahvid, muud tulud 48. Kaudsete ja otseste maksude olemus, tooge näited. Kaudsed maksud - maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku. s.t. nt maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda. Nt käibemaks, aktsiis Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks 49. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud maksud 1) aktsiisid 2) tulumaksud 3) hasartmängumaksud 4) kinke- ja pärandimaks 5) käibemaks 6) maamaks 7) sotsiaalmaks 8) tollimaks Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks maksudeks olla:
SKP arvestus Makroökonoomika majandusteooria üks osa, mis uurib majanduse kui terviku käitumist, agregeerimine ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks, majapidamine - tarbija, teguritulu tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest (tööjõud, tootmisvahendid), tulusiirded - e toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotumisel riigi eelarve kaudu, otsesed maksud ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, kaudsed maksud - aktsiis, säästud osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt, leke raha irdumine riigi raharinglusest: import, säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst raha lisandumine raharinglusesse: eksport, investeeringud ja valitsuse kulutused, SKP riigipiires toodetud
SKP arvestus Makroökonoomika – majandusteooria üks osa, mis uurib majanduse kui terviku käitumist, agregeerimine – ühetaoliste majandussubjektide koondamine sektoriteks, majapidamine - tarbija, teguritulu – tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest (tööjõud, tootmisvahendid), tulusiirded - e toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotumisel riigi eelarve kaudu, otsesed maksud – ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, kaudsed maksud - aktsiis, säästud – osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud – kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt, leke – raha irdumine riigi raharinglusest: import, säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst – raha lisandumine raharinglusesse: eksport, investeeringud ja valitsuse kulutused, SKP – riigipiires toodetud
• Mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama Mis on keskkonnamaks? • Kohustuslik makse • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse • Maksab tarbija • Ei lähe tootmiskuludesse • Ei mõjuta tootjat vähem saastama • Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991 Keskkonnamaksud Elektriaktsiis Kütuseaktsiis (Mootori-kütuse aktsiis (bensiin diisel), muude kütuste aktsiis(kivisüsi, põlevkivi, kütteõlid) Pakendiaktsiis Raskeveoki-maks Keskkonnatasud Loodusvara kasutusõiguse tasu: • maavara kaevandamine • vee erikasutus • metsa raie • jahipidamine • kalapüük Saastetasud heitmete eest: • välisõhku • veekogusse, põhjavette ja pinnasesse • jäätmete kõrvaldamina Keskkonnatasu on Saastetasu
Reagani maksureformid 1981, 1986, mitmed riigid imiteerisid. Sotsiaalmaks ja tulumaks on progressiivsed sissetulekute suhtes st kõrgemad detsiilid maksavad protsentuaalselt oma sissetulekust rohkem, kui madalamad. Käibemaks on regressiivne sissetulekute suhtes, kuid neutraalne tarbimiskulude suhtes. Kõige regressiivsem on ravimitelt ja meditsiinikaupadelt tasutud käibemaks. Progressiivsemad: käibemaks raamatutelt, teatrikülastustelt, majutusteenustelt. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on regressiivsed, keskkonnamaksud on regressiivsed sissetulekute suhtes, kuid progressiivsed tarbimiskulude suhtes. Tulumaksumäära langetamisest ja maksuvaba tulu tõstmisest on enam saanud kasu kõrgemasse detsiili kuuluvad inimesed. Kui suhteliselt on võitnud kõige rohkem keskmised detsiilid, siis absoluutselt enim on võitnud kõrgem detsiil. Seega tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba tulu tõusu koondmõju on olnud netotulude ebavõrdsust suurendav.
eest (dokumendi väljastamine, tsiviilasja arutamine kohtus jmt). Otsese maksu korral on maksu koguja ja maksumaksja vahel otsene side. Maksukoguja teab, kes maksab ja palju maksab. Sama teab maksja. Maksu objektiks võib olla isik (pearaha ehk isikumaks), vara (maa-, auto-, kapitali- jt maksud), samuti tulu või tööjõu maksumus. Näiteks maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudne maks muutub osaks kauba või teenuse hinnast (tollimaks, aktsiis ja käibemaks). Kui tarbimine väheneb, siis väheneb ka riigi tulu kaudsetest maksudest. Suur kaudsete maksude osatähtsus muudab maksusüsteemi regressiivseks, st vaesemad inimesed maksavad oma tulust suurema osa maksudeks kui suure sissetulekuga isikud, kes suudavad säästa. Peost suhu elav inimene kasutab kogu oma sissetuleku ja maksab iga ostu pealt kaudseid makse. Säästes ei maksta. 3
sõja korral neutraalseks jäämine on võimatu. 14. 1) Riiklikud ja kohalikud maksud. Otsesed ja kaudsed maksud. Kohalikud maksud - müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Riiklikud maksud - tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud - aktsiis, käibemaks Maksudest laekub riigieelarve. 2) Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitika 1918-1934. Põhiline oli see, et Riik tuli üles ehitada! Põhiseaduse koostamine ja vastu võtmine 23.aprill 1919 (Asutav Kogu). Sisepoliitika - vaikiv ajastu hakkas 1934. aastal. Kõigil oli õigus saada valituks, erakondi oli palju, ei suudetud luua püsivaid koalitsioone, riigi institutsioonid ehitati siiski ülesse. 1. kojaline parlament - Riigikogu. Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus,
kuidas tehakse tööd paindlikkus 9-5 või paindlikud töösuhted Kas murdumine peegeldub tehnoloogias jah, aga poliitikas- jah, ntks paremäärmuslikud poliitilised jõud EKRE Komplekssus (complexity), siin mitte keerukus Kõik on kõigega seotud Mingi küsimus võib olla keeruline aga mitte kompleksne ntks 50-50 olukorrad *koondab enda korraga mitmeid erinevaid muutujaid, näiteks vaba turg, poliitline süsteem, nutitelefon, inimorganism Bensiini hind aktsiis, toornaftahind (OPEC), maailmakord (tornaado, puurkaev läheb põlema, mingi uus tuumalepe, mis võib viia hinna alla). Näited: Poliitika raske kontrollida, mis toimub välispoliitikas või Nutitelefon helistamine, ilmateade, sotsiaalmeedia *ühtset määratlust on raske leida, mitmete erinevate osade interaktiivsus John Holland millal algab ja milla lõpeb? Ntks millega algab ja lõpeb liivahunnik, mitu tera?
pidevalt tunda ametnike puudus. Reduktsiooni ajal on see eriti tunda. Maksud linnas kaubanduselt. Agraarsektorist nõutakse naturaalmaksu, viljas. Proportsioonid anti ette, palju odras, palju nisus, rukkis. Agraarsektorist tuleb raha riigikassasse suhteliselt vähe. Maksustatakse mõisaid, aga talupoja tööpanus on sellel taga. Eestimaal on see tollivili, Liivimaal statsioon. Linnades olid litsent (kogu summa riigikassasse), portoorium (riik kasseeris KOViga kahasse), aktsiis (erinevad proportsioonid). Üleriigiline maks charta sigillata. Maks kirjatoimingute pealt, bürokraatia maksustamine. Asjaajamisega seotud kirjavahetus tembeldatakse, vastavalt kirja mahukusele on summa, mis tuleb riigile maksta, üsnagi suur, ühest öörist mitme riigitaalrini. Rüütelkonnad. 4, Eesti, Liivi, Saare ja Ingerimaa. Eestimaa rüütelkond alguse sai 13.sajandil Taani võimuperioodil. 1259.aastal räägib juba Taani kuningas oma Eestimaa vasallidest
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega ...
maksude suhtena SKP-sse. Mida rohkem funktsioone on riik endale võtnud, seda kõrgemad peavad olema maksud. Otsesed maksud: Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks) Kaudsed maksud maksustavad tarbimist Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Riigid erinevad üksteisest otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse poolest. Eestis on võetud kurss kaudsete maksude eelistamisele. Reeglina vasakpoolsed parteid eelistavad tulumaksu, tsentristlikud ja parempoolsed toetuvad rohkem käibemaksule ja sotsiaalkindlustusmaksule. Maksude korjamisega tegeleb maksuamet, kes samas kindlustab ka riigipoolse kontrolli maksude laekumise üle. Eestis puudub ettevõtte tulumaks, maksustatakse dividende. o Inflatsioon
loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu. 6. Otsesed ja kaudsed maksud, Otsesed maksud: Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse (tulumaks- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks) Kaudsed maksud maksustavad tarbimist Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Riigid erinevad üksteisest otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse poolest. Eestis on võetud kurss kaudsete maksude eelistamisele. Reeglina vasakpoolsed parteid eelistavad tulumaksu, tsentristlikud ja parempoolsed toetuvad rohkem käibemaksule ja sotsiaalkindlustusmaksule. Maksude korjamisega tegeleb maksuamet, kes samas kindlustab ka riigipoolse kontrolli maksude laekumise üle. Eestis puudub ettevõtte tulumaks, maksustatakse dividende. Maksukoormus
Fiskaalpoliitika Eelarve ja maksupoliitika. 1) Kõrged või madalad maksud. Maksude ülekoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud varieerida. 2) Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3) Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt b. Regresseeruvalt 8 c. Progresseeruvalt
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade ved...
ja segamajanduse vahele sobivat piiri tõmmata. Fiskaalpoliitika (eelarve- ja maksupoliitika) 1. Kõrged või madalad maksud. Maksude üldkoormus on muidugi seotud majandustasemega, kuid et maksuliike on erinevaid, siis saavad poliitikud siin varieerida. 2. Otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need, mida makse koguv ametkond (maksuamet) otseselt maksumaksjatelt sisse kasseerib (tulumaks), kaudsed maksud aga need, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3. Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu võib määrata kolme moodi: proportsionaalselt, regresseeruvalt või progresseeruvalt. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinimum ning milliseid maksusoodustusi teha. 4. Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele (ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi, kohustuslikud kindlustusmaksed
See on ju iseenesestki mõista. Aga maakera tõmbejõud? Ah see ei ole teie arvates hing? See pole elu? Ei, va vennas, tehke oma kõrvaluugid lahti, siis kuulete, mis sellest järgneb, et kaljud süüa tahavad: teie kuulute kiviriiki, looma- ja taimeriiki igatahes oma söömisega." Ja kui ta oli veel kord oma loogikale kinnitust küsinud ja jaatava vastuse saanud, jätkas ta: ,,Aga kas kividel, loomadel või taimedel on oma monopol, oma viinavabrikud, trahterid, kõrtsid, oma aktsiis kroonumaksudeks, oma õigeusklik riigivalitsus, kes levitab alkoholi ja võitleb ise karskusega tema vastu? Olete seda kuulnud? Ei? Mina ka ei ole. Keegi ei ole! Tähendab, ma räägin alles loogiliselt. Loomariigis pole niisugust elukat ja taimede seas niisugust roomajat, kes eest end toidaks ja takka sööks või alt saeks ja ülalt jätkaks. Nõnda teeb ainult õigeusklik inimene. Sellepärast on õigeuskliku inimese peatunnuseks, et ta võitleb iseenda vastu. Aga teie olete ju luterlane, eks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
