1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja ...
ETTEVÕTLUS – kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine, ärakasutamine, riskide võtmine. ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID – kasu saamine, kindel lõpptulemus, MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILIN...
omavalitsuse avalik-õiguslike ül. Täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahakaotus. *Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Riiklike maksude maksuhaldur on tolli ja maksuamet Otsesed maksud- füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks *progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt Aktsiisimaks-riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule Tollimaks-maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel Maamaks-riiklik omandil põhinev maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse Raskeveokimaks-makstakse eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks veoautosid või ronge
paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud võetakse maha otse isiku sissetulekutelt: tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: aktsiis, käibemaks. 3. Kirjeldage olulisemaid pangateenuseid ning nendega kaasnevaid võimalusi ja kohustusi. Pangateenuste valdkonnad on: Maksete teostamine- enamlevinud pangatehing, kus majanduses osalejad kannavad enda arvelt raha teiste arvele. Eriti mugavaks teeb asjaolu, et tänapäeval saab seda teha elektrooniliselt ilma otseselt panka minemata. Hoiustamine- võimalus juhuks, kui soovid raha koguda, aga ei ole valmis võtma riske.
tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine.
tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb) Samuti sotsiaalmaks – tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab siis tema vara väheneb. Kaudseid makse võetakse kauba hinna kaudu, kus maksumaksjad on kauba tootjad või müüjad ning maksukandjad on kauba tarbijad (Käibemaks/ aktsiisimaks). b. Kaudsed on maksud kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. N: aktsiis / käibemaks. 3) Kehtestamise pädevuse alusel: a. Riiklikud maksud, mis kehtestatakse maksuseadusega riigikogu poolt – laekuvad üldjuhul riigieelarvesse, harva osaliselt kohalikku eelarvesse. Kehtestab riigi seadusandlik organ maksuseadustega. Tulumaks, aktsiisimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks, käibemaks.
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...
Mootori võimsus jääb samaks. 1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole biodiislil tähtajaliselt aktsiisi. 2/ Nafta hind jääb prognoositavalt kõrgeks, üle 30 dollari barrelist (põhjustel: Aasia kasvavad majandused, terrorioht LähisIdas, kartellipoliitika, piiratud maardlad ja tootmismahud). Diisli hind Eestis jääb üle 10 krooni. 3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid
24. Eesti panga ülesanded on: - Raha reservide hoidmine - Euro seisundi jälgimine - Järelvalve kommertspankade üle 25. Otsesed maksud: tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks 26. Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks 27. Sihtotstarbelised maksud Need maksud, mille puhul on konkreetselt määratletud, mida saadud maksutuludega finantseeritakse. Nt mootorkütuse aktsiis suunatakse taristusse 28. Mida teha kui majandus on depressioonis/ülekuumenenud? Tuleb piirata tarbimist, nt võib tõsta maksumäärasid, vähendada riiklike kulutusi/raha pakkumist; soodustada hoiustamist 29. Pensionireformi sisu 30. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusala Hüvitise saaja kaasatakse rahaliste ressurside kogumisse; hüvitist makstakse ainult sellele, kes on teinud sissemakseid; Tervisekindlustus- kõik maksavad kindla %
Et teatud tegevusi soodustada. Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse protsendi tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus. Eestis kehtib 26% üksikisiku tulumaks. Progresseeruv ehk astmeline maks - maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurema sissetulekuga inmene peab maksma suurema protsendiga makse. Mida rikkam oled, seda rohkem maksad. Otsesed maksud: tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud: aktsiis ja käibemaks. 8. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks, nimetatakse valitsuskuludeks. Sinna hulka kuuluvad kulud teenuste organiseerimiseks ja rahalised ülekanded. Need kulutused mis tagavad heaolu ühiskonnaliikmetele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikat. Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus: Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus.
sest on väiksem optimaalsest kogusest. Pigou maks - Traditsiooniline lahendus on väliskulude viimine sisekuluks tarbimismaksu läbi, nim ka Pigou maksuks (Pigouvian tax, Arthur Pigou 1877-1959, briti majandusteadlane). Maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus). Kütuseaktsiis. Kütuseaktsiisiga (edaspidi aktsiis) maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud mootorikütus ning mootori- ja kütteõli. Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Igasugune aktsiisimaks on olemuselt regressiivne. Aktsiisimaksu omadused. Aktsiisimaks on kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse imporditud kaupade käivet. Aktsiisimaksuga maksustatavatelt kaupadelt ei võeta käibemaksu
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti maksusüsteem Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti maksud............................................................................................................................... 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud.................................................................
kui sokipaaride järgi on suurem nõudlus kui sukkade, toodetakse sokke rohkem ja ka nende hind võib olla kõrgem kuna neid ostetakse niikuinii. Kui nõudlus ja pakkumised on tasakaalus on ka turumajandus, sest inimesed jaksavad osta ja ka toota. 3. Nimetada Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse. Otsesed maksud võetakse maha kohe inimese palgast : tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud mõjutavad palka kaudselt, nende maksude tarbimisel : käibemaks, aktsiis 4. Nimetada Eesti finantsasutustes pakutavaid teenuseid. Investeerimistehingud, laenud, kindlustused(auto, kodu), hoiustamine, jne. 5. Milliseid teenuseid saab kodanik kasutada portaalis eesti.ee? Vaadata oma haridusandmeid, töökoha andmeid, vara olemasolu, haigekassat, id-kaardi/passi/lubade jms kehtivust, kindlustuste olemasolu. Vastuseid erinevatele sotsiaal/haridus/ametiala küsimustele jpm. III - väljund - mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas 1
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Kalamägi Helina Laomajanduse eriala sõnastik Paide 2008 A abc analüüs - Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Administratsioon - ettevõtte asutuse juhtkond Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks Aktiva on objekt, mis on ettevõtte valduses ning mille kasutamisest saab ettevõte tulu ehk kasumit Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele Algdokument on kindla vormi ja tähendusega teabeallikas ehk kirjalik tõend, mis kinnitab majandustehingi toimumist ja millel peavad olema kohustusliku andmed Allianss - liit või ühendus riikide ja oranisatsioonide vahel Alternatiivne - ühte kahest võimitmest võimalusest mõõnev Apellatsioon - edasikae...
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridu...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poo...
Hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on: 1) Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub 1. Mootorikütuse aktsiis isiklike autode kasutamise vähendamine; keskkonna kaitsmine; ühistranspordi arendamine; loodusressursside
Kahjuks tänu ühiskonna survele teevad Kahjuks ühiskonna surve tõttu teevad need antud tööd nagu eelpool mainisin ära tööd, nagu eespool mainisin, ära välismaalased, sellest tulenevalt eesti mees, välismaalased, sellest tulenevalt eesti mees, kes ka tahaks tänasel päeval neid töid teha kes ka tahaks tänasel päeval neid töid teha, jäävad keelebarjääri taha lõksu. jääb keelebarjääri taha lõksu. Kütus ja alkoholi aktsiis on üks Kütuse ja alkoholi aktsiis on ühed suurimaid, mis eesti majanduses suurimaid, mis Eesti majanduses riigi kukrut ei täida, sest rahvas riigi kukrut ei täida, sest rahvas külastab naaber riiki Lätit. külastab naaberriiki Lätit. Antud artiklist võib järeldada ka seda, et Artiklist võib järeldada ka seda, et meie ise -
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
igapäevatoimingu- meeleolud muudavad suitsetajate õiguste saastatuse taset. olla patogeensed. test. Suitsetamine hingamissagedust. eest. Tänavale Kampaaniad Tööstused ja võib kaasa tuua sülitamine- sülg suitsetamise vastu transpordi haigusi ja kuivab ja osakesed ja aktsiis. vahendid hingamisvaegusi. satuvad eraldavad õhku Śokiseisund muudab sissehingatavasse kahjulikke oluliselt õhku. aineosakesi. Kehv hingamissagedust
Näiteks tulumaks tulude suurus. 2)Maksumäär-näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Näiteks tulumaks 21% ( maksuvaba tulu 2250 kr alates 2008 ) 3)Maksukohuslane- on juriidiline või füüsiline isik, kes peab makse maksma. Näiteks tulumaks- füüsiline isik Ettevõtte tulumaks- ettevõte ehk juriidiline isik 4)Maksutoime- näitab maksude ülekandumist esmaselt maksumaksajalt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks. Näiteks- aktsiis on ettenähtud kütuse müüjale, kuid maksu maksab lõppkokkuvõttes tarbija. 5)Maksuvaba miinimum-on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksualusest summast maha. Näiteks tulumaksu korral ei maksa maksu need, kelle tulud on väiksemad kui 2250 kr. 2250 krooni on maksuvaba miinimum, millelt maksu ei arvestata 2008 aastal. Maksude liigid Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadustega, kohalikud volikogu määrusega
Tartu Ülikool Peeter Luur Maksukoormus Eestis Tallinn 2010 Sisukord: 1.Sissejuhatus_______________________________________ 3 2.Maksukoormus____________________________________4 3.Eesti maksukoormus 2009___________________________5 4.Maksukoormuse mõju elanikkonnale__________________5 5.Varjatud maksude mõju maksukoormusele_____________6 6.Kokkuvõtteks______________________________________8 7.Kasutatud kirjandus________________________________9 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale...
- proportsionaalne - kehtib ühtne maksumäär. -regeresiivne- madala sissetulekuga võetakse suurem protsent kui kõrgema sissetulekuga. Otsesed maksud: maksrakse riigile vastavalt oma tuludest (tulumaks 21%- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks). Kaudsed maksud maksustavad tarbimist kaupade hinnalisa, Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks 20%, aktsiis ja tollimaks). 6. Eesti maksusüsteem (maksud, mis kehtivad, kohalikud maksud). Maksud lähevad: - riigile - kohalikule omavalitsusele - otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks; sotsiaalmaks 33%; maamaks 0.1-2,5% omavalitsuse eelarvesse; hasartmängumaks; käibemaks; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks. Aktsiisid - Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele
· Käibemaks moodustavad üle 50% nii mootoribensiinide kui diislikütuse hinnast. Peamiseks põhjuseks, miks enamvähem sama maailmaturu hinnataseme juures on mootorikütuste jaehinnad võrreldes paari aasta taguse ajaga mitu krooni kõrgemad, on maksumuudatused. Aktsiisimäärad Baltimaadel 2011 aasta alguses. Allikas: statoil.ee Ülevaade mootorikütuste aktsiisimaksude muutuste kohta (1993-2010; allikas: www.fin.ee): Aktsiis EUR/liiter Bensiin Diislikütus 01.07.1993 0,026 0,016 15.11.1995 0,075 0,054 01.01.1997 0,115 0,057 01.12.1997 0,160 0,103 01.12.1998 0,192 0,148 01.09.2000 0,224 0,194 01.04.2003 0,224 0,163
Audiitorkontroll - väline ekspert(enspektor). Sisekontroll on teine asi. Firmas ei ole sisest audiitrikontrolli. nt. PDO MAKSUD Koormamisfuntsioon (raha kogumine) kujundamisfunktsioon (mõjutada käitumist ja tarbimist nt. suitsupakidel) Makse peab maksma, et olla ühiskonnaliige. Makse jagatakse kaheks : 14· kohalikud maksud : reklaamimaks, teede maks, parkimismaks 15· riiklikud maksud : tulumaks, sotsmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiis, raskeveok töötaja : 1) tulumaks 20%,2) tööstuskindlustus 1,6%(pentsionäridel ei loeta), pentsioni kindlus 2% tööandja : 33% sots.kindlustusmaks, 0.8% töötuskindlustusmaks(nt. juhatuse liige eest ei pea) + tulumaksu vaba miinimum hetke seisuga 154 eurot Brutotasu - see millest algab sinu reaalne tasu ehk neto Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks on kuumäär 355eurot. Muidu inimene ei saa sots kindlustuse. Tööandja kulu on brutopalk(palgakulu) ja sots. Maksu kulu
tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine.
perekonnal väljaskäimiseks, meelelahutuseks, sotsiaalne kahju- töötu harjub olukorraga, eneseuhkus kaob. Pikaajalise töötuse korral võib inimene kaotada oskused ja teadmised ning tal on üha raskem uuesti tööd leida. Perekonnad võivad laguneda ja suureneb kodutute hulk. Kaob haigekassa ja pensionikindlustus seisab. Riigi tasandil: maksud jäävad tulemata; kasvavad riigi kulutused- töötutele tuleb maksta töötu abiraha. Väheneb ka tarbimine ning riigil jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika -valitsuse poliitika, mille kaudu püütakse vältida töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist; vähendada tööpuudust ja tööhõivet suurendada. Mida teha töötusega? Passiivne meetod: anda töötu abiraha Aktiivne: koolitused, ümberõpped, ettevõtlustoetused. Uute töökohtade loomine. Euroopa Liidu hõivepoliitika neli sammast: uus ettevõtluskultuur- eesmärk soodustada ettevõtlikkust
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, ...
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
2 KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS Täna kasutatakse Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 200 kilekotti aastas, mille tarbimiskogused on läinud ilmselgelt liiga suureks. Paraku selle asemel, et ühte kilekotti kasutada 10-20 korda, 8 kasutatakse seda üldjuhul 1-2 korda ja see on ka põhjus, miks seda raiskavat tarbimisharjumust proovitakse aktsiisiga muuta. Teiste riikide kogemus näitab, et kilekottidele määratud aktsiis on nende kasutamist vähendanud ca 80% .6 Keskmiselt kulutab Eesti elanik likekottide ostmisele umbes 6 eurot aastas, mille eest ta saab osta umber 8 korduvkasutatavt plastkandekotti või riiest tehtud kotti, mis temal piisab, et kasutada kogu aasta jooksul. (Peeter Eek, 2016) Keskkonnasõbralikuma alternatiivi kasutamine (nt riidest kott) võib olla isegi kokkuvõttes säästlikum. Kilekottide hinna tõstmisel või nende tasuta jagamise piiramisel võib olla mingi
defitsiitne-kui tulud on väiksemad kui kulud; eelarve on ülejäägiga-kui tulud on suuremad, kui kulud. Eesti eelarve koosneb: maksudest, mitte makstulistest tuludest (lõigud, trahvid) ja muudest tuludest (põhivara müük). Eesti eelarve koosneb põhiliselt sots.maksudest. Maksud: Otsesed (maksud tuludelt) - tulumaks 21%, sotsaalmaks 33%, töötuskindlustus 0,6%, kogumispension 2%. Kaudsed (tarbimis tuludelt) -käibemaks 18%, aktsiis, tollimaks. Omandimaks-maamaks Kohalikud maksud Seadusmaksud 18. Raha ja raha funktsioonid. Raha – on likviidne finantsvara, mida aktsepteeritakse kui vahetusvahendid kaupade ja teenuste ostmisel. Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend; üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad;
tagada. Tulenevalt teenuste olulisusest elanikkonnale vıib need jaotada järgmiselt. · Tasuta teenused. Need on kõikide kodanike jaoks vältimatud ja neid osutatakse vastavalt vajadusele kõikidele üldistel alustel. Näiteks vältimatu meditsiiniline abi, päästeteenused, põhiharidus, kultuur, ühistransport jt. Nende teenuste maksumus kaetakse riiklikest maksudest (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiis, maamaks jt) laekuvatest sissetulekutest. · Osaliselt tasuta teenused. Nende all mõistetakse teenuseid, mis on olenemata inimeste sissetulekutest neile vajalikud või hädavajalikud. Näiteks vanurite või invaliidide hooldusteenused valdade ja linnade hooldusasutustes. Hooldusteenuste eest tasub osaliselt hooldatav, kuid osaliselt ka riik maksude arvel. · Omahinnaga osutatavad teenused. Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel on kohaliku
Seega on pigem mindud mööda teed, kus efektiivne töö ja head kliendisuhted räägivad enda eest. Teiseks Menlo ja üldiselt ka teiste logistikaettevõtete nõrgaks küljeks on haavatavus naftahinna kõikumise ja valitsuse regulatsioonide suhtes. Bensiin ja diislikütus on vajalikud veokite, laevade, rongide sujuvaks tööks ning vastava kütuse hinnatõus mõjutab ettevõtet koheselt vähendades tulusid. Eelise saavad ettevõtted riikides, kus kütusehind ja aktsiis on väga madalad. Kuna tarneahelad muutuvad ja arenevad tihti, siis peaks põhirõhk olema uute logistiliste strateegiate väljatöötamisel, mis peavad nii riigi-, toote- ja kliendispetsiifilised. Eduka logistikastrateegia väljatöötamisel on võtmeks selle juurutamine kogu ettevõtte ulatuses. Selle tegemisel tuleb ka samas jälgida, et väljatöötatud standardid, mis eristavaid Menlo World - wide´i teistest suurtest teenusepakkujatest, ei langeks.
Maksumäära alusel liigitamine. Progresseeruvad, propotsionaalsed ja regressiivsed maksud. Majanduslikusisu järgi jaotamine: 1. Tulumaksud – millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või varasuurenemist. 2. Omandimaksud – on seotud varaomamise, haldamise, valdamise või muutaolisega (maamaks, raskeveokimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). 3. Tarbimismaksudehulka – maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist ja muid taolist. (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks). MAKSUD JA KOORMISED Koormised Koormised Töötuskindlustus Trahvid Pensionikindlustus Riigilõiv Sotsiaalkindlustus Maksud (sundk, töötusk, pensionik, Koormiste mõiste tuleb 2st seadusest. 1. I seadus on riigikaitseliste ja sundkoormsite seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorraväljakuulutamisel. Sundtöö, sundmajutus, sundtransport. 2
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
Mis see on, kuidas saavutada. Natuke muutub, kuid väga oluliselt mitte.kui tõstetakse makse siis inimesed rohkem tarbivad alguses on see kulukas aga hiljem hakkavas palgad suureneva. Stabiilne maksusüsteem minu arvates on süsteem, kuhu tuleb raha igakuiselt tavatarbijatelt, ettevõtetelt nii riigile, sideettevõtetele, elektrienergia ettevõttele 11. Kas ja kuidas saab maksusüsteemi kaudu mõjutada ettevõtlust ja tarbimist. Nt. Aktsiis. Majandust soodustada: km saan soodustust anda, tõstetakse palka siis need palgad peavad kusagilt tulema, maksud kasvavad, tulumaks kasvab. toidukaupade hinnad tõusevad, inimesed ei pruugi enam nii palju tarbida ja hakkavad omi kulutusi jälgima 12. Pensionisüsteem. Kuidas arvutatakse riiklik pension, millest selle suurus oleneb. Kuidas kujuneb kohustusliku kogumispensioni suurus, millest see oleneb. Mis on 3.pensionisammas. Kogumispensioni
7. Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud. 8. Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 24. Varude säilituskulu on varude omamise kulu. Siia kuuluvad kõik kulud, mis sõltuvad varude suurusest. a) Kapitalikulu. Laovarudesse investeeritud kapitali alternatiivkulu, kaasa arvatud tellitud, kuid kohale jõudmata kaubavarude alternatiivkulu. Varude laoväärtuse leidmiseks lisatakse ostuhindadele ka vedude maksumus, tollivormistuse kulud ja riigimaksud (import, aktsiis jms). Tootmisettevõtetes arvutatakse varude väärtus tootmisomahinna alusel. b) Varude teeninduskulu. Varudega seonduv kindlustus, maksud. c) Hoiukulud. Hoiustamistasu avalikes ladudes. Kulud, mis seonduvad otseselt kauba säilitamisega ja on otseses sõltuvuses säilitatavatest kaubakogustest. Laokulud on seotud lao ülevalpidamisega ja läbi lao liikuvate kaubakogustega. 25. Tootega seotud tegurid: 1) Tihedus Toote massi ja ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
kuulutab selle välja, avaldatakse riigi teatajas ja seaduses. Kui vastu võtta ei suudeta, siis võetakse kasutusele eelmise aasta riigieelarve ja igas kuus võib sellest kulutada 1/12. Kui riigikogu ei ole 2011 aasta riigieelarve prioriteedid: haridus, kultuur, investeeringud. Maksud Maksud on kõige tähtsam riigi sissetuleku allikas Maks on maksumaksjale pandud rahaline kohustus riigi või kohaliku omavalitsuse töö korraldamiseks. Kaudsed maksud ja otsesed maksud. Kaudne maks on nt. aktsiis toodete ja teenuste maks, mille tarbija maksab kinni tarbides. Otsene maks on maks, mida makstakse sissetulekutelt. Maksukoormus iseloomustab, kui suur osa SKP-st kuulub maksudele. Madal maksukoormus õhukese riigi mudel Maksukoormus 2011 39,1% SKP-st ja on suunaga languse poole Õiglase maksupoliitika põhimõtted: * lihtsus * suunatus * neutraalsus/võrdsus Maksu määr maksude liigitamise alus teenitud tuludest maksudeks minev osa. Maksusüsteemide liigid:
1999. aastal ligikaudu 10% valitsuse tuludest. Aktsiisimäärade astmeline lähendamine euronormidele on tekitanud olulisi probleeme, mis on nii eetilist kui ka tulupoliitilist laadi. Esimene on seotud inimeste hoiakuga maksumaksmise ja varimajanduse suhtes. Selle muutmine peaks olema kogu ühiskonda hõlmav eesmärgistatud tegevus. Teine probleem on elanike tulutaseme ja aktsiisimäärade tõusu suhe. Näiteks sigarettide aktsiis on alates 1995. aasta algusest viiekordistunud, samal ajal on keskmine netopalk kasvanud vaid 1, 8 korda (Talvik, 2000). Tarbimise maksustamist peetakse majanduspoliitiliselt õigemaks kui mitmeid tootmisega seotud makse ja tulu otsest maksustamist, et säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada. Seda enam, et integreerumiseks Euroopa Liiduga tuleb
o Menetlus- eelarve eelnou koostamine, vastuvotmine, muutmine... o Strateegias tuuakse välja prioriteedid, milleni soovitakse jouda 3.a kaupa 26. Eelarve voimalikud tasakaalu viimise votted. o Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid o Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud o Maksude suurendamine o Riigilaenude votmine o Riigivarade müük 27. Riiklikud maksud Eestis. o Tulumaks o Käibemaks o Sotsiaalmaks o Aktsiis o Raskeveomaks o Tollimaks 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal. o Tulud: sotsiaalmaks 29%, käibemaks 23%, tulumaks 18% o Kulud: sotsiaalne kaitse 34%, üldised valitsussektori teenused 18%, majandus 12%, tervishoid 12% 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURINGUD *Erimärgistatud kütuse aktsiis (2008) *Piima kokkuostu korraldamine EL riikides (2009) *Karusloomakasvatus ja loomade kasutamine tsirkustes EL riikides (2009) ÜHISKONNA KIHISTUMINE *Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused
Sergei Kulakov 14 TTK TLI-11 3.12.2012 Seejärel vormistatakse importdeklaratsioon, kuid kaupa ei tohi siiski enne kasutada, kui on vormistatud lõppdeklaratsioon (IM4) ja makstud tollimaksud (käibemaks, tollimaks ja võimalikud muud maksud (nt. aktsiis, põllumajandusmaks, dumpingumaks)). Lisaks eelpoolnimetatud tollidokumentidele on tõrgeteta tollivormistuseks vajalikud veel: · kaubaarve · CMR - rahvusvaheline saateleht maanteevedudel ( international waybill) · Pakkeleht · Päritolu tõendav (sageli ka maksusoodustust võimaldav) päritoludokument (EUR1, Form A, päritolu üldsertifikaat) · Teatud tarnetingimuste (nt FCA, FOB, EXW) puhul ka arve tarnekulude kohta
3. Teenusemaks (tarbijamaks) Tasu kk-da juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt
3. Teenusemaks (tarbijamaks) Tasu kk-da juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest. Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt
maksustamisel ei kohelda võrdselt Eesti ja välisriikide esindajaid. Praegune süsteem võib siiski kehtida 2009. aastani. Aktsiisimaksudele kehtivad EL-is miinimummäärad, mis tingis ka aktsiisimaksude tõstmise. Maksimummäära pole. Eesti loobus mootorsõidukiaktsiisist, kuid peab tõstma kütuseaktsiisi krooni võrra, et see vastaks EL-i miinimummäärale. Näiteks Eesti õlleaktsiis ületab liidu oma kahekordselt, veinile aktsiis ei kehti. Tubakatoodete aktsiis viiakse EL-i miinimumini alles 2010. aastaks. Tubaka ja kange alkoholi aktsiis on kõrge nende kaupade tarbimisega seonduvate tervishoiukulude vähendamiseks. Minimaalne käibemaksumäär on 15%. EL-i seadused lubavad alandatud 5%-list käibemaksumäära rakendada kõigile toiduainetele, veemajandusele, ravimitele, lasteriietele jm. Valitsus peab u 25% ulatuses kaasrahastama EL-i abiga ehitatavaid teid, kanalisatsiooni jms, kuid saab liidu eelarvest üle 3 korra enam raha kui ise sisse maksab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
