AKTSAIASELTS Aktsiaseltsil on osaühinguga võrreldes 2 erinevust : 1) Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40 tuhat krooni, sealhulgas väikseim osa 100 kr. Aktsiaseltsikapitali minimaalseks suuruseks on 400 000 kr, väikseim aktsia 10 kr. 2) Osaühing ei pea oma osanikele välja andma kirjaliku väärtpaberit. Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht, millel on 3 alaliiki: 1) hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dividendideks nim. seda osa etevõttekasumist, mis pärast maksude ja jaotamata kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionääride vah...
eelnevatest aastatest. Aktsionäril on õigus saada osa kasumist vastavalt tema aktsiate nimiväärtustele, kuid väljamakse võib toimuda jaotunult mitmesse ossa. Antud dividendide maksmise kord nähakse ette põhikirjas või siis üldkoosoleku otsusega. Samas säilib aktsionäril kohustus maksta tagasi dividend kui see oli suurem, kui tal oli õigus saada. Selleks, et kaitsta aktsiakapitali on kehtestatud laenukeel, et aktsiaselts ei või anda ega seda tagada. Ainuke erand on kontserni suhtes. Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või selle aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata AS majanduslikku seisundit ega võlausaldaja huve (ÄS §281 lg 2¹). Aktsionäril on õigus aktsiaseltsis saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta ainult üldkoosolekul. Vaatamata sellele on juhatusel õigus keelduda, kui teave võib kahjustada
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselt vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaselts võib olla 3 liiki: · Ühe mehe aktsiaselts · Tavaline aktsiaselts · Börsi aktsiaselts koosolekud on eraldi reguleeritud. Saab elektrooniliselt hääletada, sest aktsionäre on rohkem, kui kohti saalides. Elektroonilise hääletamise puhul peab olema kahepoolne side. Samal ajal peab rääkima, kui hääletatakse. Koosolekuteate peab
Aktsiaselts Korter AKT Tallinn 20. mai 2013 nr 56 Ehitusmaterjali mahakandmine Koostatud komisjoni poolt koosseisus: esimees: majandusjuhataja Peeter Rebane liikmed: raamatupidaja Liia Ruut remondijaoskonna juhataja Marko Mari Komisjoni tegi kindlaks, et korteri remondi käigus kulutati ehitusmaterjale järgmiselt: Materjali nimetus Mark Kogus põrandavärv ST-39 45 kg oksool 897 29 kg põrandakate KL10 89 jm Nimetatud materjalid kuuluvad mahakandmisele. Akt on koostatud 2 eksemplaris: 1. eks kantselei 2. eks raamatupidamine Esimees Peetr Rebane Liikmed Liia Ruut Marko ...
Mart Mõistlik AS Arvutite Tarkvara Kase 3 Rakvere Lp Epp Aasa Lao12-4 53449 Tartu Epp Aasa, Lao12-4, 53449 Tartu, Telefon 797-0994 13 mai 2009 AKTSIASELTS Kase Tarkvara liikmetele. Olete oodatud AKTSIASELTS Arvutite Tarkvara üldkoosolekule, mis toimub teisipäeval 4 juunil 2006 Kase 3 keldrisaalis faks 080109 AKTSIASELTS päevakord I. AKTSIASELTS koosoleku juhatuse valimine. II. 2008 aasta aastaaruande esitamine. III. AKTSIASELTS 2010 aasta eelarve esitamine ja kinnitamine. IV. AKTSIASELTS juhatuse valimine. V. AKTSIASELTS audiitorite valimine. VI
Klass majandusõpetus Õpilane : 1. Ettevõtte kolmel maailmas tunnustatud omandivormil ainuomanikufirma, partnerettevõttel(usaldusühing) ja aktsiaseltsil on omad eelised ja puudused. Jaotage need erinevate ettevõtlusvormide vahel ja otsustage, kas need on eelised või puudused. Mõningaid omadusi võite kasutada rohkem kui üks kord! Omadused FIE Usaldusühin Aktsiaselts g + - + - + - Piiramatu vastutus - - Piiratud vastutus + Omandiõigust suhteliselt lihtsalt võimalik üle anda + Omandiõigust suhteliselt keeruline või võimatu üle - anda Suurus on piiratud
Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE vastutab kohustuste eest
juhtimisorganeid peale osanike. Täisühingut juhib osanik või osanikud. Esindajateks on täisühingu iga osanik või siis osanike poole valitud esindaja. Juhul, kui tegevus laieneb või majanduslik risk kasvab, võib täisühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber kujundada. Täis- ja usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu). Täisühingu raamatupidamine on tekkepõhine. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus.
piirkonnas, riigi piirides). · Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud · Põllumajanduslikud ühistud · Pangandus- ja krediidiühistud · Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4. Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik. 5. Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest 6
Tulundusühistu MTÜ Usaldusühing Aktsiaselts on äriühing, Aktsiaseltsi millel on aktsiateks juhtimisorganiteks on: jaotatud aktsiakapital aktsionäride üldkoosolek, Aktsiaseltsi võib asutada nõukogu ja juhatus. üks või mitu füüsilist või Aktsiaseltsi kõrgeim juriidilist isikut. juhtimisorgan on Aktsiakapital peab olema aktsionäride üldkoosolek vähemalt 400 000 suur kapitalinõue, Üldiselt valitakse kolmetasandiline aktsiaselts juhtimisstruktuur, ettevõtlusvormiks siis, kui audiitori nõue soovitakse minna börsile või kui on tegemist suured ülalpidamiskulud. suuremate projektide ning ettevõtmistega Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab osaühingul
kõrge Ettevõtluse vormid piiratud vastutusega äriühingud kus omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest vaid ettevõttesse investeeritud summa piires osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ning mille omanike vastutus on piiratud osasse investeeritud summa suurusega (algkapital 2500) seda saab alustada ka rahalise sissemakseta aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, juriidiliselt tegutseb aktsiaselts eraldi ja lahus oma omanikest (algkapital 25000, peab reaalselt olemas olema) piiramatu vastutusega äriühingud omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga FIE füüsilisest isikust ettevõtja , võib tegutseda iga teovõimeline inimene, alates 15. eluaastast, pakub tooteid ja teenuseid oma nimel
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa. Aktsionärile makstakse dividendi näol omanikutulu. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi tee...
AKTSIASELTS WINGA KIIRE Hr. Leho Pärn Peadirektor Keeleinspektsioon Kuuse 7 10896 Tallinn Meie 05.10.2011 16-8/11 nr.136 Kiire kaebekiri keeleinspektsiooni Väga austatud härra Pärn AS Winga nimel ostis sekretär-asjaajaja pr. Metsis elektroonikakauplusest ,, Elektron" käesoleva aasta 28. septembril printer-skänner-koopiamasina, mis oli mõeldud firmasiseseks kasutamiseks. Toote komplekteeritus aga ei vastanud meie ootustele. Kui olime karbi kontoris avanud, siis selgus, et selle seest puudub eestikeelne kasutusjuhend. Meie firmas pole keegi veel sellise tehnikaga tööd teinud ning hetkel on ta täiesti kasutu, kuna kellelgi pole vähimatki aimu, kuidas seda toimima panna. Sekretär helistas kohe kauplusesse, aga sai sealt venekeelse umbmäärase vastuse, millest meil abi polnud. Poodi asja uurima minnes selgus, et klienditeenindajad ning ka osakonnajuhataja ei valda eesti kee...
.................lk10 ETTEVÕTLUSVORMIDE TASAKAAL.......................lk11 KASUTATUD MATERJAL............................................lk12 2 Ettevõtlusvormid Eesti Vabariigis on võiamlik luua mitmeid erinevaid ettevõtlusvorme, alljärgnevalt on välja toodud enimlevinud ettevõtlusvormid. 1) FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) 2) VABAKUTSELINE LOOVISIK 3) OSAÜHING (OÜ) 4) MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)? 5) MIS ON AKTSIASELTS (AS)? 3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris, mida tänaseks saab edukalt teha digitaalselt läbi ETTEVÕTLUSPORTAALI. FIE ärinimeks on selle asutaja ees- ja perekonnanimi, võib lisada juurde ka viite tegevusalale. FIE plussid * Puudub omakapitali sissemaksu nõue * Puudub põhikirja koostamise vajadus
Ühiskond. · Majandus on see osa ühiskondlikust tegevusest,mis toodab asju ja teenuseid. 1. KÄSUMAJANDUSES otsustab riik,mida toodetakse ja mis on asjade ning teenuste hind.Käsumajanduses korraldab riik kõike.Tootmisvahenidid,tehased,tööriistad ja põllumaa kuuluvad riigile.Riigiasutused teevad pikaajalise plaani,mida tuleb toota.See tundub,et on väga tõhus.Kuid kõiki vajadusi nad ei märka või märkavad liiga hilja.Näiteks kui poes midagi otsa saab ei pruugi nad seda tähele pana,kui aga rauakaevandus plaanist maha jääb,siis pole tehastel toorainet ja tootmine seiskub. 2. TURUMAJANDUS majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad,aluseks on pakkumise ja nõudluse tasakaal.Eesmärgiks maksimaalne kasum.See on suht thus majandus,kuna kui on nt.nõudlus labidate järele,siis on mõned...
Absoluutne monarhia - ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik, aktsepteerima heaks kiitma, aktsia väärtpaber, aktsiaselts ettevõte, mille põhikapitali moodustavad aktsionäride põhikapital, ametiühing ühesuguste tööd tegevate inimeste liit, asotsiaalne ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist usuvastane, avalik õigus reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ametlik teada anne, demokraatia rahva valitsus,
aluseks võetud bilanss on koostatud seisuga mitte varem kui kaheksa kuud enne avalduse esitamist äriregistrile. Uus ühing võib jätkata tegevust ümberkujundatava ühingu ärinime all. Ümberkujundamisel võib ühingu osanik või aktsionär, kes ei ole ümberkujundamisotsusega nõus, kahe kuu jooksul ümberkujundamise registrisse kandmisest nõuda, et uus ühing omandaks tema asendatud osa või aktsia rahalise hüvituse eest. Kui aktsiaselts kujundatakse ümber teist liiki ühinguks, osalevad eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud esindatuse määramisel ja hääletamisel aktsionäridega samadel alustel. Eelisaktsiate omanikud omandavad uue ühingu osad samadel alustel ümberkujundatava aktsiaseltsi aktsionäridega. Eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikud, kes ümberkujundamisotsusega ei nõustunud, võivad nõuda hüvitust.
Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10
1. Riigi kui omaniku ettevõte 2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte 3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise
Usaldusühingu puudused (jällegi enamasti kõik sama, mis täisühingul): · Jagatud võim ja lahkhelida oht · Täisosanike ja usaldusosanike erinevad õigused ja kohustused tekitavad arusaamatusi · Kasumi jagamise probleemid · Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust · Piiramatu vastutus, kõikide võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus
pärijale. põhikirjas ei ole ette nähtud põhikirjas pole ette nähtud, et on ühingulepinguga ette nähtud või kui teisiti. liikmelisus läheb üle sellega on nõus kõik osanikud. pärijatele. Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Juhtimine Aktsiaseltsi kõrgeim Osaühingu kohustuslik Üldkoosolek on ühistu Kohustuslikud juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtimisorgan on juhatus; kõrgeim organ, otsused puuduvad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Säästva tehnoloogia õppetool KODUSED ÜLESANDED Aines Ehitusettevõtte ökonoomika NTS1060 Üliõpilane: Karin Erimäe Juhendaja: Ljudmilla Drõkina Tartu, 2012 Ülesanne 1 Rühm: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Lähteülesanne: Asutada AS aktsiate märkimiseta. · Aktsikapitali suurus on 27000 · Kasutada kahte liiki aktsiaid: nimelised ja eelisaktsiad · Määrata aktsiate nimiväärtus · Määrata aktsiate nimiväärtus kasutades AS asutamisel erinevaid liiki aktsiaid · Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist · Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja ...
Ettevõtlusvormide võrdlus Tulundusühistu (äriühing, mille FIE Aktsiaselts Osaühing Täisühing eesmärgiks on toetada ja (Füüsilisest isikust (äriühing, millel on (äriühing, millel on (äriühing, mille soodustada oma liikmete ettevõtja on füüsiline
Ettevõtluse alused Mida arenenum on ühiskond, seda vähem luuakse materjaalseid väärtuseid (eraisikule). Lõppeesmärk rohkem koju osta. Rikkus võib juhtuda kui kõik soosivad asjaolud langevad kokku. Rahuldustpakkuv töö ettevõtjal. Sellega peavad teised k aasa tulema kliendid. Samastumine oma ettevõttega. Ettevõtja on iseenda peremees võtab vastu otsuseid. Kliendile ei tohi anda valelubadust, teda ei tohi petta, üks möödalask võrdub rohkem kui kordades rohkem õnnestumisi. Kõige parem klient on püsiklient. Tsentraalne juhtimine üksi otsustatakse, enamasti tehakse õigeid otsuseid, kiired otsused. Ettevõtja staatus ta suudab/oskab/saab hakkama/riskib. Alustamise suhteline kergus väikeettevõttes on omanikke vähe (1-3). Eesti Energia haldusnõukogu ~7 liiget. Tähtsate ja perspektiivsete küsimuste üle otsustamine. Otsustamine lihthäälte enamusega. Nõukogu enamasti viieks aastaks. Nõukogu peab koos k...
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ÄRIÜHINGUTE ERISTAMINE, LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kirjalik kodutöö Õppejõud Laivi Annus Anijärv MA Mõdriku 2016 1 ÄRIÜHINGUTE VORMID Peamisteks äriühingute vormideks on Osaühing, Aktsiaselts. Vähem kasutatavad on Täisühing, Usaldusühing ja Tulundusühing Äriühingute vormid erinevad teineteisest järgmiselt: Osanike vastutuse põhimõtete ja osakaalu järgi Äriühingute juhtimisorganite ja otsustusprotsesside esindusõigusega Nõutava osakapitali suuruse ja sissemakse viisi järgi Äriühingu auditeerimise nõuete järgi Igapäevase tegevuse korraldamise järgi Tabel 1. Äriühingute vormid (eesti.ee)
ETTEVÕTTE ÕIGUSLIKUD VORMID Ettevõtte õiguslikud vormid Äriühingud: · OÜ osaühing (2500 eur); · AS aktsiaselts (25 000 eur); · tulundusühistu (2500 eur); · TÜ - täisühing, UÜ - usaldusühing Ainuisikuna: · FIE füüsilisest isikust ettevõtja Lisaks muul eesmärgil kui materiaalse tulu teenimine loodud organisatsioonid: · MTÜ mittetulundusühing; · SA sihtasutus ETTEVÕTLUSVORMID ERINEVAD TEINETEISEST PEAMISELT JÄRGMISTE TUNNUSTE OSAS: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus;
Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. _B__ 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. _D__ 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. _F__ 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. __H_ 10. Aktsiaselts J. Firma aktsionäride poolt valitud esindajad. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __d_ 1. Ettevõtlus a. toob alati kasumit. b. on ala, kus saavad tegutseda vaid kõrgelt haritud inimesed. c. on isiksuse omadus. d. ei ole kunagi riskivaba. __a_ 2. Meie tänapäevane majandus erineb palju aastatetagusest. Milline põhjus järgnevaist on toonud kaasa need muutused? a. Ettevõtjad leiutasid või avastasid turu jaoks uusi kaupu. b. Õnn. c
Näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kapitalist. B 7. Frantsiis G. Õigus hääletada aktsionäri nimel. I 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. F 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. H 10. Aktsiaselts J. Firma aktsionäride poolt valitud esindajad. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. d 1. Ettevõtlus a. toob alati kasumit. b. on ala, kus saavad tegutseda vaid kõrgelt haritud inimesed. c. on isiksuse omadus. d. ei ole kunagi riskivaba. a2. Meie tänapäevane majandus erineb palju aastatetagusest. Milline põhjus järgnevaist on toonud kaasa need muutused? a. Ettevõtjad leiutasid või avastasid turu jaoks uusi kaupu. b. Õnn. c
Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu
mõlemal on solidaarne vastutus nimetatakse 14.täisühinguks. Tuntuimad piiratud vastutusega äriühingud on 15.osaühing ja 16.aktsiaselts. Mõlema ettevõtte osanikel on õigus saada iga aastast kasumit (.17.). 18.Usaldusühingus on kahte tüüpi osanikud: 19.usaldusosanikud ja täisosanikud. Oma sissemakse ulatuses vastutab sellises ühingus vaid 20usaldusosanik. Selline ettevõtlus vorm sobib näiteks 21.pottseppadele. Aktsiaselts on 22.piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Aktsiad on kahte liiki- lihtaktsiad ja 23.eelisktsiad . Hääleõigus on 24.eelisaktsiate omanikul. Aktsiaseltsil on kohustuslik 25.kolmetasandiline juhtimisstruktuur: 26.üldkoosolek, 27.nõukogu ja 28.juhatus. Aktsiakapitali laiendamine on 29.üldkoosoleku pädevuses. Ühistu äriühinguna erineb kapitaliühingutest selle poolest, et kõigil tema liikmetel on 30.võrdne hääleõigus. 2
Ettevõtluse eksami küsimused pildistatuna
Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et aktsiaseltsi territooriumile Mäealuse tänaval oli ladustatud pealt lahtised vanaõli mahutid, autosillad, lekkivad traktorid, vanaõli sisaldavad katmata ämbrid ja vaadid
Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada. Tulundust, TÜ ja UÜ tehakse vähe, seal ei vastuta ainult JI vaid ise, kui tehakse siis nt teadmatusest või lühikeseks ajaks, kuna seda on odavam asutada, või on ettevõte väga väikese riskiga 2 mitte äriühingut: mitte tulundusühing MTÜ ja sihtasutus SA kasumi välja jaotamine pole
kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. osaühing Osaühing (OÜ) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses. Osaühingu tunnused: osaühingul on vähemalt 40 000 krooni suurune osakapital; osakapital on jaotatud osadeks; osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest; osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Äriühingu aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude
Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida raha arvelt täiendavat tulu. Finantseerimine on raha andmine/rahaga toetamine. Toetatakse neid, kes on finantsiliselt kehvemas olukorras, kuid soovib midagi üllast teha, neil on kindel eesmärk, kuid neil pole momendil piisavalt raha/sääste Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasusaamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski Äriühingu liigid osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga Minimaalne osakapital on 2500 Mitterahaline sissemakse on mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule ülekantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
..................................................................................................................................................... 4 Usaldusühing .................................................................................................................................................. 5 Osaühing .........................................................................................................................................................5 Aktsiaselts .......................................................................................................................................................7 Tulundusühistu ............................................................................................................................................... 9 Sihtasutus ......................................................................................................................................................11
4 Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6
arendada/uuendada tootmis tehnoloogiat. Mida parem tootmis tehnoloogia seda vähem läheb ressursse. Kuigi ilma tugeva juhita ei saa firmat olla. Ettevõtja peaks olema: · Riskialdis · Hea kujutlusvõimega · Hea suhtleja On olemas erinevad firmade liigid · Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. · Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine · Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu
usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Äriseadustik Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
Ettevõtlusvorm algkapital (euro) asutajate arv suhteliselt madal nõutud osakapital (2500 eurot); Osaühing Alates 01.01.2011 saab 1 osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta; Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt Aktsiaselts 1 25 000 eurot) ettevõtlusvorm minimaalse põhikapitali Täisühingul peab olema Täisühing nõue puudub vähemalt kaks osanikku Usaldusühingus
Lennundus Eestis 1905. aastal toimub esimene mootorlend inimkonna ajaloos. Eestlastes tekib tõsine huvi lennunduse vastu. 1910. aastal saavad Tartu üliõpilased loa korraldada õhusõidukursusi. 1912. aastal sooritab S. Utoskin Tartus Eesti esimese demonstratsioonlennu. 1918. aastal asutatakse Eesti õhujõud. 1921. aastal asutati Eesti õhusõidu aktsiaselts Aeronaut. Samal aastal alustati regulaarlendudega liinil Tallinn-Stockholm. 1923. aastal alustas Aeronaut 9. veebruaril talviseid postilende Soome. Kaks päeva hiljem, 11. veebruaril, alustas lennufirma Soome Aero OY lennuliiklust Tallina ja Helsingi vahel. 7.mail alustas Aeronaut igapäevaseid reise Tallinn-Riia-Köningsbergi liinil. 1932. aasta 2.juulil sooritasid kuus esimest Eesti eralendurit lennueksami Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlennu kursustel. Sama aasta 10
Osaühing Aktsiaselts Tulundus-ühistu Äritegevuses osaleja nimetus Osanik Aktsionär Liige Vastutus ühingu kohustuste Ei vastuta Ei vastuta Vastutab tasumata osamaksu eest ulatuses
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja ...
Ettevõtte juriidilise vormi valik Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledz Tallinn Võimalikud juriidilised vormid Täisühing Osaühing Usaldusühing Mittetulundusühing (MTÜ) Tulundusühistu Aktsiaselts Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE puudub üks FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid eest kogu oma varaga puuduvad Osaühing 2500 üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik isiklikult osaühingu juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema ...
mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada vaidlustatud üldkoosolekul tehtud otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne aktsiakapitali uue suuruse kohta. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et nõue on aegunud. 1. kas rikkumine on toimunud? 2. mis selle tagajärg on? Kas äkki on tühine? Tühisuse alused § 301 1 3. kehtetuks tunnistamine vastuolu seadusega, vastuolu põhikirjaga (mõlemad § 302 lg1), tsüs § 38 lg 1 lause 2. 4. nõudeõiguslik isik? § 302 lg 3, tsüs § 38lg2 lause 2 5. tähtaeg, 302 lg 1 lause 2. Kui teine pool kohtus ise ei too välja, et tähtaeg on aegunud, siis kohus ise ei saa seda kohaldada ja rahuldab nõude.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingut reguleerib Äriseadustik ning sellele kohaldatakse lisaks täisühingu kohta käivaid nõudeid. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Aktsiad peavad olema registreeritud Väärtpaberite Keskdepositooriumis.
Peetri põllumajandusühistu Peetri põllumajandusühistu Viljandi Jaani kogudus Viljandi Jaani kogudus Tallinna Karastusjoogid Asutused, aktsiaselts aktsiaselts Tallinna ettevõtted, Hella Hundi kõrts Karastusjoogid organisatsioonid, Kindel Kodu valimisliit Hella Hundi kõrts ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu
Peetri põllumajandusühistu Peetri põllumajandusühistu Viljandi Jaani kogudus Viljandi Jaani kogudus Tallinna Karastusjoogid Asutused, aktsiaselts aktsiaselts Tallinna ettevõtted, Hella Hundi kõrts Karastusjoogid organisatsioonid, Kindel Kodu valimisliit Hella Hundi kõrts ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu
osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek.Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostumüügi leping, mille peab tõestama notar. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
