b. majandustehingud kajastatakse siis, kui need on reaalselt toimunud c. majandustehingud kajastatakse siis, kui tehingu eest laekus või tasuti raha d. tegemist on arvestusprintsiibiga, mille puhul tasutakse ainult sularahas Question 45 (1 point) Aktsiakapital kajastab a. ettevõtte poolt emiteeritud aktsiate turuväärtust b. ettevõtte poolt emiteeritud aktsiate nominaalväärtust c. ettevõtte enda poolt ostetud ja tema valduses olevaid aktsiaid d. ettevõtte jääkväärtust Question 46 (1 point) Kapitaliturul kaubeldakse a. kinnisvaraga b. vallasvaraga c. kapitaliga s.h. kulla ja teemantidega d. väärtpaberitega Question 47 (1 point) Kaupade sisse- või väljaveo litsentsiks nimetatakse a. kauba sisse- või väljaveo mahulisi piiranguid b. tarnelepingus fikseeritavaid maksetingimusi c. kauba sisse- või väljaveo luba d. riigipoolset eksporditoetust Question 48 (1 point) Välismajanduses nimetatakse boniteedi riskiks a
suurim sõjajärgne energia- ja majanduskriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti ökoloogilise katastroofi globaalse saastumise ja taastumatute loodusressursside ammendumise - oht. Info- ja sidetehnoloogiate arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Väga kiiresti on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised.
energia- ja majanduskriis 1973. aastal. Üha selgemalt teadvustus samuti ökoloogilise katastroofi globaalse saastumise ja taastumatute loodusressursside ammendumise - oht. Info- ja sidetehnoloogiate arengu tulemusena on kapitali paigutamine muutunud paindlikuks. Väga kiiresti on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised.
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusel...
mistahes ajamomendil hiljem. Miks? Vähemalt kahel põhjusel. Esiteks peaaegu alati (välja arvatud mõnede haruldaste eranditega teatavat tüüpi majanduslanguste korral) eksisteerib ühiskonnas üldine hinnatõus ehk inflatsioon, st tulevikus saab 100 euro eest osta vähem kaupu või teenuseid kui käesoleval hetkel. Teiseks, omades 100 eurot antud hetkel, võite seda raha mitmesugusel viisil investeerida (näiteks paigutada hoiuarvele või tähtajalisele hoiusele või osta aktsiaid jne) ning teenida sel viisil täiendavat tulu. 1. Rahalistes tehingutes kehtib rahalise ehk finantsilise ekvivalentsuse printsiip. See tähendab seda, et rahalistes lepingutes peaksid erinevate lepinguosaliste kohustused olema finantsiliselt ekvivalentsed ehk samaväärsed. Vaatleme selle printsiibi selgitamiseks ühte väga olulist finantstehingut, nimelt laenu. 2
Mikrokeskkonna moodustavad jõud, mis ettevõtet vahetult ümbritsevad ja tema äritegevust mõjutavad: tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. · Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, liisingud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). · Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne. · Füüsilised ressursid: tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, jaotus- ja müügivõimalused. · Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust. 19 Majandusarvestuse alused 1
kaupu täis, et need hindade tõustes realiseerida, tasudes seejuures pankadele inflatsiooni tõttu tunduvalt vähem tegelikust laenust. Saksamaal toimus 1923. aastal hüperinflatsioon. Probleemiks kujunes mitmesuguste importkaupade massiline sissevool Eestisse, mistõttu sisseveo väärtus hakkas oluliselt ületama ekspordi väärtust. Krediidipoliitika- Seoses Tartu rahulepinguga Eesti sai Venemaalt 15 miljon kuldrubla, millel lisandus 24 miljon kuldrubla väärtuses aktsiaid ja väärtpabereid Eestis. Kuni 12 miljon kuld rubla väärtuses tõid tagasi tagasipöördunud eestlased. Illegaalne kauplemine- Venemaalt läbi Eesti palju kunstesemeid, kalliskive jne. Lääne-Euroopa ei tahtnud vastuvõtta enamlaste kulda ehk eetika ei lubanud verist kulda vastu võtta. Abiks tuli väike Eesti, mis pani liikuma kullavood läbi Eesti panga asutused (Puhtaks pesti) ja edasi läände toimetati. Kasutati Eesti erapanku (Mihkel Punga pangakontot, Harjupank)
rakendatakse eel-kõige tippjuhtide ja -spetsialistide sidumiseks organisatsiooniga, mis võimaldab nende ja organisatsiooni huve paremini ühildada. Kõige enam rakendatakse mitmesuguseid aktsiate eraldamise ja müügi võtteid, milledest levinum on aktsiate eelismüük ehk optsioon. Viimase raames fikseeritakse organisatsiooni juhtidele võimalus osta mingi aja jooksul teatud kogus kindlaks-määratud hinnaga aktsiaid. Kui sellel perioodil aktsiate hinnad ka tõusevad, saavad nimetatud isikud osta aktsiaid endise hinnaga. Grupi töötasustamist kasutatakse siis, kui indiviidi töötulemusi on raske mõõta või kui grupitööd väärtustatakse kõrgelt. See võimal-dab siduda töötajate töötasu kogu organisatsiooni töötulemustega. Olenevalt koostöö tasemest ja orienteerituselt grupile, allüksusele või organisatsioonile valitakse sobivaim töötajate tasustamise vorm. 242 241 Raidve, H. Rask, M
tõsta. Kriisiaegsed impordikitsendused, kaitsetollid ja sisseveokontingendid jäid jõusse ja osalt laienesid. Majandusministeerium omandas enneolematu võimu.1935 loodi Rahvamajanduse Elustamise Fond (REF), mis finantseeris kõiki suuri riigi poolt alutatud projekte. 1836. aastast võis tööstusettevõtteid asutada vaid majandusministeeriumi loal, kes võis neid ka sulgeda. Turu üle oli täielik kontroll. Mitmed riigiettevõtted kujundati ümber aktsiaseltsideks, kille aktsiaid jagati majandusministeeriumi kõrgemate ametnike vahel. Ka jäid erakorralides subsiidiumid põllumajandusele. Nt rukki ja nisu sisseveo monopol kuulus riigile ja valitsusel oli õigus osta taludes ülejäänud vilja kokku. Soodne talunikele (kasum), kehvem ostjaile. Subsiidiumid moosuatsid 15% riigi eelarvest. Suurenes ka riigi osalus eraettevõtetes. Riik monopoliseeris täielikult toiduainete väljaveo. Maal tehti algust traktorijaamade, remonditöökodade jne rajamisega. Ilmnesid mõningad
Väärtpaberiteks võivad olla näiteks aktsiad ja obligatsioonid. Aktsia on dokument, mis annab selle omanikule õiguse osa saada aktsiaseltsi puhaskasumist proportsionaalselt aktsiate arvule. Obligatsioon ehk tagatisega võlakiri on eriline võlakohustus, mis laenusaaja annab laenuandjale. Mõningates riikides kasutatakse ka veel veksleid. Arenenud väärtpaberiturul on käibel optsioonid ja futuurid. Optsioon annab selle omanikule õiguse osta või müüa kas aktsiaid või tooret kindlaksmääratud hinnaga ettenähtud aja jooksul. Neid tehinguid sooritatakse nii ettevõtete ja investeerijate kui ka investeerijate endi vahel. Optsioon on kindel tagatis ja hind, mis on ajaliselt määratud. Futuur sai alguse põllumajandusest. Olemuselt tähendab see seda, et investeerijad sõlmivad farmeritega lepingud põllumajandussaaduste kokkuostuks nõnda, et tehingud sooritatakse sügisel kindla hinnaga
Mõlemad peavad valimistevahelisel ajal esindama oma valijaid. Kuid eelmainitud sarnasuste kõrval on ka üsna olulisi erinevusi: aktsionärid on oma otsustest tulenevate tulude ja kahjudega ise seotud; valimisõiguslikud kodanikud määravad ära ka alaealiste ja kodakondsuseta isikute käekäigu. Veelgi olulisem on aktsionäriks või hääleõiguslikuks kodanikuks saamise viis: aktsionäriks olemine on alati vabatahtlik samm. Aktsiaid saab (peaaegu) alati müüa; kodakondsuse vahetamine pole aga kaugeltki nii lihtne. Kodanikud on tihti oma riigiga rahulolematud (küsides, kas me sellist Eestit tahtsime). Kuid vähesed aktsionärid küsivad, kas me sellist aktsiaseltsi tahtsimegi. Parlament ja ettevõtte nõukogu peavad lisaks üldiste eesmärkide seadmisele määrama ametisse tegevjuhid ning nende tegemiste üle valvama.
Nendest kolooniatest valmistati Euroopa tööstusele toorainet, Euroopa kasvavale rahvastikule toitu. Kuid kolooniad ise said sellest kõigest väga vähe kasu. Tänapäeval aga tegutsevad vaestes maades aga suured tehased, mille jõukad omanikud rikastest maadest viivad kasumi riigist välja. Näiteks vaesem maa Brasiilia ekspordib oma tooralumiiniumit rikastele riikidele nagu Ameerika Ühendriigid, Jaapan või Euroopa. Osa sellest kasumist lähevad aga Brasiilia alumiiniumitööstuse aktsiaid omavatele mittebrasiilastele. Euroopas valmistatakse alumiiniumist erinevaid tooteid nagu pannid, potid, pesumasinad ja kastrulid ning seega need on ka palju väärtuslikumad ehk rahaliselt kallimad kui Brasiiliast sisse ostetav tooralumiinium. Nii saavadki Euroopa riigid suuremat kasumit müües Brasiiliale erinevaid alumiiniumi tooteid tooralumiiniumist kordades kallimalt. Heategevusorganisatsiooni Oxfam´i 2014. aasta raporti kohaselt on tänapäeva pool maailma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
