Antud töö käigus mina arutlen väga huvitavat ja tänapäeval väga populaarset teemat aktsiad. Mina isiklikult olen väga huvitatud selles valdkonnas, kuna tegemist on rahalise, vaid üsna riskantse tegevusega. Olen veendunud, et aktsiate mõistmine ja kauplemine on päris raske protsess, mille aru saamine võtab aastaid. 2 1. MÕISTED 1.1 Aktsia mõiste Ainetöö teemaks on "investeerimine aktsiatesse: kuidas valida aktsiaid ja nendega kaupleda?", kuigi enne kui rääkida selle kohta peab aru saama mida need sõnad üldse tähendavad. Esiteks, aktsia (inglise keeles on stock; share; equity) on väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara
summasid kui seda on võimalik teha Eestis. Miljon krooni on umbes 75000 Eesti krooni, ja selle summa eest saaksin ma osta üksjagu aktsiaid. Praegusel hetkel ostaks ma elektroonikaga tegeleva firma väärtpaberied näieks, Micron Technology, Inc.'i aktsiad sest need on teinud 7,51% hüppe hinnas ja hetke hind on ka soodne 9,74 dollarit aktsia kohta. Kui oleks võimalik siis ostaksin kogu oma raha eest selle firma aktsiaid, mis oleks siis umbes 7500 aktsiat. Ma poleks küll koheselt suuraktsionär, kuid see on hea hüppelaud edasiseks tegevuseks. Micron Technology, Inc. jätkab praegusel hetkel tõenäoliselt oma aktsia hinna kasvatamist, sest tegemist on näiteks Eestis veel vägagi tundmatu firmaga, aga nad on tegevad elektroonika valdkonnas ja see valdkond ei kao hetkel mitte kuhugi. Vastupidiselt selles valdkonnas tegelevad firmad saavad suurt kasumit.
Millised nõuded kehtivad väärtpaberite avalikule pakkumisele? Mis väärtpaberite avalik pakkumine on? Väärtpaberite avaliku pakkumise puhul pakutakse väärtpabereid kõikidele soovijatele (avalikkusele). Kõige tavapärasemalt pakutakse läbi avaliku pakkumise aktsiaid. Uusi aktsiad emiteeriv ettevõte kaasab sellega ettevõtluse arendamiseks avalikkuselt täiendavaid vahendeid. Aktsiate tootlus ei ole garanteeritud. Avaliku pakkumise korral võib tegemist olla nii väärtpaberite esmakordse avaliku pakkumisega (kasutatakse lühendit IPO initial public offering) kui ka pakkumisega väärtpaberite järelturul, kus pakutakse juba varem välja lastud (emiteeritud) väärtpabereid. Eksisteerivad nõuded,kui pakutakse
Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? a. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. b
ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel
kus saab otsuse eelnõuga tutvuda. Aktsionäril peab olema selleks võimalus. 1.2 Sissemakse Sissemakse võib olla kas rahaline või mitterahaline. Mitterahalise sissemakse korral otsustab audiitor, kas ese vastab hinnangule või mitte. Sissemakse saab teha ka väärtpaberites. 1.3 Aktsiakapital Aktsionäril võib olla piiramatus koguses aktsiaid. Miinimumkapital on 25 000 eurot. Aktsia väikseim väärtus on 0.10 eurot ning kui väärtus on suurem, peab see olema kümne sendi töiskordne. Aktsiat jagada ei saa. 1 eurone aktsia jääb 1 euroseks aktsiaks. Väljalaskehind pannakse paika. Aktsiakapitali laiendamine toimub aktsiate märkimise teel. Aktsiaomand läheb alati üle pärijale. Aktsiaseltsi puhul pärijat välistada ei saa. Aktsiaid saab pantida, kui põhikirjas ei ole teisiti
Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes. Iga inimene teab vähemal või rohkemal määral, mis on aktsia ning mis on aktsiabörs, kus nendega kaubeldakse. 3 1 AKTSIATE LIIGID Kui ostate mõne ettevõtte aktsiaid, saate üheks selle ettevõtte omanikuks ehk aktsionäriks. Aktsiad tähistavad teie omandit ettevõttes - s.o aktsiaselts. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, küll aga riskivõimalusega kaotada kogu raha, mis ta on aktsiatesse paigutanud. Rahuldatakse ju aktsiaseltsi pankroti korral nõuded kõige viimases järjekorras. Põhiline, miks aktsiad investoritele sellest hoolimata huvi pakuvad on
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest.
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B A. Koht, kus ostetakse ja müüakse aktsiaid, J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5
Esmaturg vastavalt kulumisele. Prospekt infoülevaade. aktsionärile kuuluva kapitali osa. uued aktsiad. Järelturg varasemad aksiad. Tehingu kulgemine E.-s teade enne 13.55, Lihtaktsia muutuv divident, omanikul õigus registreerimine, vahetus, teade. Börsipäev 10.00- Dividendid maksed aktsionäridele häälele ja osalusele ASi juhtimisel. 14.00. Invest.fondid AS-d, ostavad/müüvad aktsiaid. ettevõtte kasumist. Fondibörs Spekulandid: Karud kursilangus. Härjad kursitõus. Eelisaktsia omanikul eelis dividendide Bilanss vara ja kohustused, ning omakapital. Hetke kaubeldakse väärtpaberitega, turg. saamisel. Kulum põhivara väärtuste rahaline seis. Vasakpoolne Aktiva (varad), Esmaturg uued aktsiad
5.Osaleda saab ka väikeste summadega. 6.Investeeringu väärtust on lihtne jälgida. 7.Osakud saab kiiresti rahaks vahetada. Fonde on erinevaid - riskid, regioonid, valdkonnad, indeksfondid. Üldjuhul paigutatakse raha fondi pikemaks ajaks. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Aktsiatesse investeerimine: - tutvuge ettevõttega, mille aktsiat plaanite osta - ostke aktsiaid, millesse ise usute - mõelge “talupojamõistusega” läbi firma edu/loogika - ostke madalalt ja müüge kõrgelt Kuidas valida fonde? - reitingud - pikaajaline tootlus – kas on suutnud lüüa indeksit - investeerimispõhimõtted - teenustasud - sektor, regioon Kokkuvõte: - säästmise + investeerimisega saab rikkaks – alustage juba täna! - mõelge hoolega läbi oma investeerimis-strateegia - ostke aktsiaid, kui ajahorisont on piisavalt pikk
Börsipäev Börsipäevaks nimetatakse börsi lahtioleku aega 10.00 14.00 äripäevadel Tehingu väärtuspäev Päev T on tehingupäev. Väärtuspäeval kantakse väärtpaberid saaja kontole ja raha nende müümise eest müüja kontole. Investeerimisfondid Avatud investeerimisfondid on aktsiaseltsid, mis ostavad ja müüvad aktsiaid, võlakirju ja teisi väärtpabereid. Kuna käsutatakse suuri summasid, võivad nad osta palju erinevaid väärtpabereid ning hajutada sellega investeerimisriski. "Karud" "Karud" loodavad kursilangusele Laenavad aktsiaid oma maaklerilt ja müüvad samal päeval sama hinnaga. Kui hind langeb, siis ostavad tagasi ja viivad maaklerile,
Suurettevõtted võivad firma rahastamiseks korraldada avaliku aktsia- või võlakirjaemissiooni. 7)Mis on väärtpaber? Väärtpaber-paber, mis tõendab, et selle omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. 8) Nimeta 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki Aktsiad ja võlakirjad on 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki 9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri?
Commercial banks or clearing banks-õldised bangad Merchant banks-pank , mis tegel eb ainult firmadega , äripank 7 Consumer society- tarbimisühiskond Environment- keskkond Packaging-pakendid Recycle- ümbertöötlemine Pollution-saaste 8 stock marked or stock exchange-aktsia bõrs issue shares or stocks-aktsiaid emiteerima,välja jätma institutional investors-investor asutused equities -tava aktsiad ordinary or common shares(common stock)-lihtaktsiad broker-börsimaakler ,kes müüb aktsiaid shareholder(stockholdrer)-aktsionär Stake-osalus Dividends-dividendid Bonds-võlakiri Securities-väärtpaberid Traded-kauplema broker-börsimaakler 9 export- import- tariffs/ duties- quota- WTO- World Trade Organisation EFTA- European Free Trade Organisation 10
kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid
Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev. See tähendab, et kõik kes selle päeva alul aktsiaid omavad saavad dividende. Ex-dividendi kuupäeval tehtud tehingute puhul saab dividende müüja, mitte ostja. Ex-dividendi kuupäeva lähenedes aktsiahind tõuseb. Ex- dividendi kuupäeval aktsiahind langeb. Dividendimäär = Dividend ühe aktsia kohta / Hind ühe aktsia kohta Eelisaktsia (preferred stock) - Aktsia, millele tavaliselt makstakse fikseeritud dividende. Selliste aktsiate omanikel on pankroti korral eelisõigus ettevõtteallesjäänud varale. Dividendide jaotamisel
Üheks kindlaks algpõhjuseks oli veel ületootmine. Inimesed ei jõudnud enam ületoodetud kaupa osta ja nii jäi ületoodetud kaup ladudesse seisma. Enam ei aidanud isegi järelmaksuga tootete müümine ega reklaam, kuigi raha kaupate tootmiseks oli juba kulutatud. Ajaloo teadlaste arvates on aga majanduskriisis süüdi ebamajanduslik käitumine. Näiteks andsid pangad välja laene väga lihtsalt ja ei uurinud laenuvõtjate tausta. Paljud ostsid raha eest tarbekaupu aga enamjaolt osteti ikka aktsiaid. Aktsia hinnad tõusid aina kõrgenake ja ületasid juba oma tegeliku hinna mitmekordselt ning see viis majanduse tasakaalust välja. Kui aga aktsia hinnad langema hakkasid kaotasid aktsiaomanikud tohutuid summasid. Kõigesuuremaks majanduskriisi põhjuseks peetakse ikka seda et riik ei tahtnud majandusse sekkuda, seetõttu said suurema osa aktsiate tulust eraisikud. Riik oleks pidanud äkkitselt rikkaks saanud inimestele seadma suuremad maksud ja nende maksude eest oleks saanud
USD=64 000 EEK. Deebet: USD Pangakonto 64 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 60 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 4000 EEK 9. Välisvaluuta laekumine välisvaluuta kontole Firma pangakontole laekus 2000 USD ostja ettemaksena kaupade eest. Eesti Panga päevakurss oli 1USD= 16,5 EEK Deebet: USD Pangakonto 33 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 33 000 EEK LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS 10. Aktsiate ost investeeringuna Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12. Aktsiate müük soetusmaksumusega
Selline asjade voog on muutnud investorid vägagi närviliseks ja analüütikute sõnul võib terve Euroopa liidu majanduskasv peatuda juba sel aastal. Majandusseisak või tervenisti majanduslangus süvendaks eurolala probleeme veelgi ja tähendaks tõenäoliselt Kreeka hävingut. Riigi hiigelsuur võlg ja ka seal aset leidvad rahutused andsid tugeva löögi globaalsetele turgudele. Nimelt tabas sel aastal maailma aktsiaid madalseis mille taolist polnud nähtud väga pikka aega. Ilmselgelt kardavad potensiaalsed investorid poliitilisi rahutusi Kreekas. Suure languse elasid läbi Euroopa pangad. Pole üllatav, et kõige rohkem kannataasid konkreetselt Prantsusmaa ja Saksmaa pankade aktsiad, kuna just need riigid on Euroopa liidust enim Kreekas toimuvaga seotud. Saksa tehnoloogiakontsern Siemens, võttis hiljuti Prantsusmaa pangast välja viissada miljonit eurot, kuna oldi mures raha stabiilsuse pärast
d 6. Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha. Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellelt firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest. Tema ettevõte on näide a. kooperatiivi kohta. b. frantsiisi kohta. c. mittetulundusühingu kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. A 7. Sihtasutus erineb mittetulundusühingust selle poolest, et a. ta ei ole mittetulundusorganisatsioon. b. tal piiratud eluiga. c. tal ei ole liikmeid. d. ta tohib emiteerida aktsiaid.. c 8. Suures aktsiaseltsis a. juhivad aktsionärid alati firmat. b. on nõukogu ainukesena aktsiaseltsi omanik. c. on omandus ja juhtimine lahutatud. d. ei emiteerita aktsiaid. A 9. Aktsiaselts on juriidiline isik. See tähendab, et a. aktsiaseltsi on raske asutada. b. aktsiaselts saab kasutada ainult piiratud kapitali. c. aktsiaselts on kõige arvukam äriettevõtete organisatsioonivorm. d. aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid. B 10
eriotstarbelistest tehingutest. Enron oli loonud offshore-üksusi, mida kasutati maksude ette planeerimiseks ja vältimiseks, ja see omakorda suurendas ettevõtte näilikku kasumlikkust. Tulemuseks oli see, et paljud Enroni võlad ja kahjumid, mille all ettevõte kannatas, finantsaruannetes ei kajastunud. Eetiline dilemma seisnes selles, et Enroni juhid olid teadlikud offshore-kontodest, mis varjutasid ettevõtte kahjumit, kuid siiski utsitati nii töötajaid, osanikke kui ka tavainimesi Enroni aktsiaid ostma. Juhid aina eputasid kõrgete aktsiaväärtustega ja võtsid pidevalt tulevaste töötute ja võlgades kümblevate ostjate pealt välja dividende. Pettusskeemist ei teadnud isegi investorid 14. augustil 2001, peale vaid kuute kuud oma positsioonil töötamist, teatas tegevdirektor Jeffrey Skilling, et astub tagasi. Inimesed märkasid tagantjärgi, et kuid enne firmast väljumist, müüs Skilling oma aktsiaid 33 miljoni dollari väärtuses, jättes endale vaid vajaliku
tuleb arvestada vastava otsuse elluviimisega seotud riski. Mida suurem on risk, seda kõrgem on investeeringult loodetav tulu. Kuid reeglina püütakse finantsotsuste tegemisel ka riski vähendada. See saavutatakse riski hajutamise ehk diversifitseerimise teel investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel ehk moodustatakse mitut investeerimisobjekti sisaldav investeerimisportfell. Kui hajutatuid investeerimisportfell sisaldab aktsiaid, võlakirju, kinnisvara ja panga hoiuseid, siis on see portfell riski eest hästi kaitstud, sest nende investeeringute väärtus ei muutu üheaegselt ühel ja samal määral. Samuti on selline hajutatud portfell kaitstud erinevate majandusharude riskide eest,m sest erinevate majandusharude turutingimused ja poliitilised asjaolud ei muutu kunagi üheaegselt ega ühtemoodi. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm:
protsenti 6115 punktile. Peamiste aktsiate hinnad tõusid üle kümne protsendi. Nokia aktsia kerkis 8,06 protsenti 12.33 eurole. (Kallas: 13.10.08) Samuti on Soome valitsus reageerinud krediidikriisile, mis tekitas suurima globaalsete börsiturgude languse pärast Suurt Depressiooni. Valitsuse sõnul on seaduse eesmärk on tugevdada erasektori pensioniinstitutsioonide finantsilist stabiilsust, et nad ei oleks sunnitud müüma aktsiaid, kaasa arvatud Soome aktsiaid, ebasoodsatel turgudel. Uus seadus jõustub niipea kui võimalik ja aegub 2010. aasta lõpul, teatas Soome valitsus oma kodulehel. Seaduseelnõu esitatakse parlamendile täna, vahendas Bloomberg. Soome börsiindikaator OMX Helsinki 25 on kaotanud 45% oma väärtusest sel aastal. (Kruusmaa: 17.10.08) Varasemalt on riik toetanud aktsiaturu arengut varamaksu kaotamisega. Globaliseerunud maailmas oli see tulusid tasandava efekti minetanud ning 2006. a maks kaotati.
maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti likviidsus ehk kaubeldavus.[3] Järgmine väärtpaberite grupp on aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust mingile osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiate erinevad liigid on lihtaktsia ja eelisaktsia. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber. Lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud. Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, see lõppeb siis kui ettevõte läheb pankrotti või ettevõte lõpetab tegevuse. Lihtaktsia omanikul on õigus dividendile, kusjuures dividendi suurusel ei ole piire, kui ettevõttel läheb edukalt on ka dividendid suured, kui läheb kehvemini on ka dividendid kehvemad
ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 300 miljonit krooni. Börsil noteerimise tingimused I-nimekirjas: · Aktsiate noteerimiseks Börsi lisanimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kaks aastat. · Aktsiate lisanimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kahe majandusaasta kohta. · Aktsiaid võib arvata lisanimekirja, kui nende turuväärtus või, kui seda ei ole võimalik hinnata, siis aktsiaseltsi omakapital on vähemalt 10 miljonit krooni. · Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt kahtkümmend viit protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist. "Pidev ostmine" sobib raha pikaajaliseks paigutamiseks. Seisneb selles, et regulaarselt ostetakse kindla summa eest ühe firma aksiaid. Eeldab järjekindlust ja
1.Mida peetakse Suure depressiooni põhjusteks? Suurt tööliste vallandamist, sest siis töötajate ostujõud vähenes ja paljud inimesed olid näljas. Igas majandusharus tekkis ületootmine. Ebamajanduslik käitumine, suur börsikrahh/osteti odavalt aktsiaid ja müüdi kallilt maha. Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et tehaste pankrotti minek, sest selle tagajärjel ostujõud vähenes. 2.Roosevelti reformid. Täida tabel. Panganduses President sulges kõik pangad ja keelas taasavamise vastava loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tegti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisti. Tööstuses ...
ja ootused, millele tuginedes tehing sooritati), portfelli mahu muutust ja portfelli tulusust mängu lõpuks. Investeerimismängu jooksul tegin ma kokku 28 tehingut, peamiselt ost-müük tehingud, kuid lisaks neile tegin veel limit-stop tehinguid, short-sell ja cover tehinguid. Erinevaid tehinguid tegin ma sellepärast nii palju, et õppida kuidas toimub aktsia turul mängimine, sest enne mängu sooritamist puudusid mul vastavad teadmised, kuidas üldse investeerimine käib ning milliseid aktsiaid tasub osta. Otsest strateegiat oli raske välja kujundada, sest mul tuli alles erinevaid tehinguid tundma õppida ning katsetada, mis ühe või teise tehingu tegemisega võib juhtuda. Lähtusin peamiselt ettevõtete graafikutest, mis trend on enne toimunud. Näiteks kui aktsia hind oli pikalt langenud, siis eeldasin, et seda aktsiat tasub osta või vähemalt silma peal hoida, sest see võib peagi tõusma hakata ja mulle tulu tuua.
AS´I loomisel on vaja teada, et: · Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või registreering. · Aktsiaselts tuleb registreerida Maksu ja Tolliametis. · Kui palkate töötajad, tuleb nad võtta arvele Haigekassas. · Kui palkate töötajaid, tuleb aktsiaseltsi tegutsemise alustamisest teavitada Tööinspektsiooni. Aktsionär · Aktsionär on isik, kellel on aktsias eltsi aktsiaid . Aktsionär on se e g a aktsias eltsi (ettevõtte ) üks omanik e st. Ettevõte aktsionärid omav a d koo s kogu ettev õtet. Se e g a on ettev õtte suurim e e s m ä r k suure n d a d a aktsionärid e vara . · Aktsionärid el võivad olla firma suhte s erinev ad õigus e d vastavalt sellel e, milliseid aktsiaid nad om av a d . Tavalis elt on h ääle õi gu s kõikidel aktsiatel võrdn e
KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara 21 500 Arveldusarve Põhivara Toodi raha a/a-lt kassasse 2 500 Kassa Arveldusarve Emiteeriti aktsiaid 24 500 Arveldusarve Aktsiakapital KÄEBEANDMIK Algsaldod Käibed Lõppsaldod Kontode nimetused Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kassa 3 500 2 500 6 000 Deebitorid 6 700 6 700
elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasutuses le 26 milj. auto. Kige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris prants. saksam. suurima tstuspiirkonna Ruhri. saksamaal algas hperinflatsioon, mille kigus raha kaotas likiirelt vrtust. saksamaa majanduslik nrkus aeglustas kogu euroopa majanduse arengut. 7. Suure Depressioonialguseks peetakse 1929. aasta brsikrahhi USA-s. inimesed msid aktsiaid ja pmm hinnad langesid ja oligi perses. 8.Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist
lõppenud kasumiga. 3) aktsiatest 25% peab kuuluma avalikkusele ja ettevõttel peab olema vähemalt 200 aktsionäri Tehinguid börsil teevad börsimaaklerid. Maaklerite ülesanne on kokku viia klientide ostu- ja müügisoovid. Väärtpaberite hinna liikumist näitab börsiindeks.Eestis on kasutusel kaks äriindeksit: Äripäeva indeks ja TALSE indeks. Ettevõte läheb börsile kahel põhjusel: a) saada juurde lisaraha ja b) firma saab tuntumaks. Investor, kes hakkab ostma aktsiaid, peab järgima teatud reegleid strateegia valikul. Lihtsamad investeerimisstrateegiad on: 1) OSTA JA HOIA- hea ja maineka firma aktsiate ostmine pikaks ajaks 2) PIDEV OSTMINE regulaarselt ostetetakse aktsiaid juurde 3) KONSTANTSE SUMMA STRATEEGIA aktsiate all hoitakse ühe suurusega rahasummat Põhireegel oleks aga järgmine: OSTA KUI ETTEVÕTTEL ON HEAD FINANTSNÄITAJAD JA MÜÜ KUI NÄITAJAD HALVENEVAD MITMENDAT KVARTALIT JÄRJEST.
1966 20. detsembril avati Tartu Kaubamaja 1973 avati Tallinna Kaubamaja juurdeehitus (B-hoone) 1994 RAS Tallinna Kaubamaja muudeti aktsiaseltsiks, enamusaktsiad müüdi E- Investeeringugrupile 1996 Tallinna Kaubamaja aktsia noteeriti Tallinna Väärtpaberibörsil Tallinna Kaubamaja AS omandas 75% AS Tartu Kaubamaja aktsiatest 1999 jaanuaris asutati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 2000 oktoobris võeti Kaubamaja IGDS-i liikmeks 2001 aprillis omandati 100% Tartu Kaubamaja aktsiaid 2003 12. augustil võeti kasutusele uus visuaalne identiteet 2004 15. aprillil avati põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud ning Viru Keskusesse laienenud Tallinna Kaubamaja 2005 12. oktoobril avati uus Kaubamaja Tartus uues Tartu Kaubamaja keskuses 2006 Augusti lõpus avati põhjalikult uuendatud Tallinna Kaubamaja Meestemaailm Teenused · Personaalne moe- ja ilunõustamine · Iluteenused Tallinnas · Iluteenused Tartus
ÄRISEADUSTIK Eestis äriõiguse modifikatsioon. Äriseadustikus on koos kõik äriühingute kohta käiv,samuti millepõhjal tegutseb kohturegister ja äriregister. Äriühingute vormid. Kõik ühingud peavad eestis esitama majandusaasta aruande (esitama peab esimeseks juuliks). Kui satub puhkepäevale, siis tööpäeval. Äriseadustikust ei leia mingeid tehingu koosseise seda reguleerib võlaõigus. Äriseadustik reguleerib mingil määral osakuid, aktsiaid. ÜHINGUÕIGUS · asutamisleping ja põhikiri · täis- ja usaldusühingul ühinguleping · SA asutamisotsus · avalik õiguslikul juriidilisel isikul seadus Asutamisleping ja asutamisotsuse vahe? 2 või enam isikut. Asutamisotsus -1 isik (endaga ei saa lepingut sõlmida). Liikmete arv juriidilise isiku asutamisel: · täis- ja usaldusühingul vähemalt 2 osanikku · MTÜ vähemalt 2 asutajaliiget · ühistu asutamisel vähemalt 3 liiget
ettevõtte finantseerimisotsuseid, kuid võivad saada kannatada ettevõtte raskustesse sattumisel. • Nende huvigruppide käitumine mõjutab ettevõtte kapitali struktuuri otsuseid. • Otsuste mõju on seotud agendisuhetega osapoolte vahel. Ajastamise teooria (Lucas & McDonald, 1990): • Omakapitali emiteerimise otsus sõltub aktsiaturu olukorrast: – Kui majandus on madalseisus, siis ettevõtted ei emiteeri aktsiaid. – Kui majandus on keskmises seisus, siis osad ettevõtted emiteerivad aktsiaid. – Kui majandus on heas seisus, siis paljud ettevõtted emiteerivad aktsiaid. Empiirika: kinnitab positiivset seost majandustsükli ja aktsiate emiteerimise vahel. • Ajastamine aktsia hinna ja aktsiate emiteerimise kontekstis: – Ülehinnatud aktsiaga ettevõte emiteerib alati aktsiaid (empiirika vastuoluline). – Alahinnatud aktsiaga ettevõte ootab emiteerimisega seni kuni uute projektide tulud on suuremad kui alahinnatuse ulatus.
Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. Ülekurss- ülekurss ehk aazio tekib, kui aktsiaid või osasid emiteeritakse kõrgemas hinnas kui on nende nimiväärtus. Ülekurssi võib kasutada ettevõtte kahjumi likvideerimiseks, kui seda pole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi, kohustusliku reservkapitali või muude reservide arvelt. Samuti võib ülekurssi kasutada aktsia või osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Lausendid omakapitali arvestusel: Märgiti aktsiaid D Nõuded aktsionäridele K Märgitud aktsiad Märgitud aktsiate eest laekus D Vara
kreditoorse võla -> ehk +0.35 milj 0.05 milj = 0.30 milj Turu-uuring on juba tehtud kulu hindamise hetkeks, seega ebaoluline kulu nüüd. NPV = -2.1milj + 0.65/1.15 + ..... + Microsoft Excel Worksheet Seega projekti tasu investeerida. 5. Portfelliteooria Oletame et riskifond koostab portfelli kahest väärtpaberist. Fond soetab 40 milj euro eest ettevõtte A aktsiaid ning 85 milj euro eest ettevõtte B aktsiaid. Oletame, et A ja B aktsiate tulumäärade vaheline korrelatsioonikoefitsient on -0.60 ning oodatavad tootlused ning standardhälbed on toodud järgmises tabelis. Oodatav Standardhälve tootlus () A aktsia 8% 30.0% B
1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800 3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500 4 Toodi raha a/a-lt kassasse Kassa Arveldusarve 2500 5 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve Aktsiakapital 24500 Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35
(v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5. Maksuametile ülekandmata sotsiaalmaks 57 000 6. Ostjate tasumata arved 83 000 7. 5 aastane laen Swedpangast 300 000 8. Puitmaterjal laos 126 000 9
1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800 3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500 4 Toodi raha a/a-lt kassasse Kassa Arveldusarve 2500 5 Emiteeriti aktsiaid Arveldusarve Aktsiakapital 24500 Pearaa mat Kassakon Kreeditori to d Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo Algsaldo 35
Skype on IP-kõnedel põhinev internetitelefoni P2P-võrgustik, mille idee autoriteks olid Niklas Zennström ja Janus Friis. Tehnilise lahenduse töötasid välja kolm Eesti meest: Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu. Ettevõtte rajajad on rootslane Niklas Zennström ja taanlane Janus Friis, kes asutasid 2003. aastal ettevõtte. Kaks aastat hiljem müüsid ettevõtte 2,6 miljardi dollari eest internetioksjonifirmale eBayle. Zennströmil ja Friisil oli 14 protsenti Skype’i aktsiaid. 10. mail 2011 kinnitas Microsoft, et ostab Skype'i 8,5 miljardi dollari eest. Eestlastel oli algul ettevõtte ärinimeks Osaühing Lewis Group, mis asutati 20. juulil 2004. Nüüd on ärinimeks Skype Technologies OÜ. Alates 4. septembrist 2013 saab ettevõtte tegevjuhiks Tiit Paananeni asemel Andrus Järg. Skype'i peakorter asub Luksemburgis, kontorid on Londonis, Tallinnas, Tartus, Prahas ja San Joses. Skype'i kasutajad saavad üksteisega tasuta rääkida. Skype'i klientidevahelised
Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseksToimimissuhtarvud kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasidKapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuurRentaabluse suhtarvud kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitaliltTurupõhised suhtarvud - iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid Toote all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon 3 tasanditToote tuum ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.Kokreetne toode ehk toote reaalne teostus (kvaliteet, väliskujundus, margitunnus, pakend)Laiendatud toode, mis pakub tarbijale täiendavaid
Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseksToimimissuhtarvud kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasidKapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuurRentaabluse suhtarvud kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitaliltTurupõhised suhtarvud - iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid Toote all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon 3 tasanditToote tuum ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.Kokreetne toode ehk toote reaalne teostus (kvaliteet, väliskujundus, margitunnus, pakend)Laiendatud toode, mis pakub tarbijale täiendavaid
Üks võimalus, säästetud raha kasvatamiseks on see kuhugi või millesegi investeerida. Investeerimine on vaba raha paigutus, omale sobivasse kohta. Kindlasti investeerimisega kaasnevad ka mõningad riskid. Investeerimis võimalusi on palju aga igaüks peab leidma endale sobiva lahenduse. Üks võimalikest kohtadest kuhu investeeritakse on aktsiad ja erinevad fondid. Tavaliselt on see pikaajaline investeering kuna ettevõte mille aktsiaid soetatakse, areneb aastatega paremuse poole ja aktsiate väärtus tõuseb. Samas peab arvetama ka sellega, et majandus võib langeda ja sellega langeb ka aktsiate väärtus. Oma säästetud raha eest on võimalik osta erinevat kinnisvara ja metsa. Sellise tegevuse puhul on ka raha paigutatud kindlasse kohta, kuna maja või mets on koguaeg käega katsutav. Metsa saab tulevikus maha müüa, kui puit on kasvanud väärtuslikuks ja pärast seda on võimalik jälle uus mets peale istutada
Finantsvahendustegevus on muutunud efetiivsemaks ja kiiremaks. Konkurents on tugevnenud vahendajate vahel. Mis on olnud liikumapanevaks jõuks USA finantssüsteemi mudeli arengule: Suurte institutsionaalsete rahakogumite teke alates 50ndatest aastatest, mille eesmärgiks on aktsiatootlus (pensionifondid, kindlustusseltsid ja investeerimisfondid). Oli vaja ju kuhugi seda raha investeerida. 50 ndate algul omasid vaid 5% majapidamisi aktsiaid või omasid neid kaudselt läbi fondide. 50-nadtel tuli aktsiaportfelli juhtimise teooriad (Markowitzi teooria). Institutsionaalsetel investoritel on teened ka USA majanduses toimunud muutustel nagu: ettevõtete kontroll, ettevõtete restruktureerimine ehk kokkuvõtlikult kapitali efektiivne kasutamine eesmärgiga maksimeerida aktsia hinda. Enne 1929 aastal alanud Suurt Depressiooni oli USAs samuti panganduskeskne majandusmudel, mis sarnanes tänapäeva kontinentaal-euroopa majandusmudelile.
Alta Capital pankrotti ning Indrek Rahumaale varem kuulunud ettevõtte uueks omanikeks said kriisi vältel kohati röövkapitalismi mainega Toomas Tool ja ta Monaco äripartner. Neile kahele kuulub kokku veidi üle 40% ettevõttest. Ülejäänud ettevõte on jagunenud erinevate fondide vahel. Eelmise omaniku mõjul on ettevõte peale Tallinna börsi ka Varssavi börsi nimekirjas ning 15% aktsiatest on seal kaubeldavad. Kuna valdav enamik neist aktsiaid omavatest fondidest ei ole otseselt tänase omaniku Toomas Tooliga sidet omanud, siis töö käigus tuleb ka välja, et nende huvi ettevõtet omada ei pruugi olla kõige tugevam. Vaadeldaval perioodil on Silvano äritegevust mõjutanud eelkõige tütarfirma Milavitsa tegevus. Kolme aastaga on suudetud ellu rakendada juba eelmise omaniku ajal välja mõeldud frantsiisipoodide idee. Sellega seoses on aasta aastalt oluliselt kasvanud ka ettevõtte esinduste
Hinna kõikumised on aeglased ja see loob stabiilsuse tulevikuks. Saades ligipääsu siseinfole kinnisvaras toimuvast, siis võib leida vägagi head äritegemise objektid. Saadud tulu ei ole maksustatud seni kaua kuni seda ettevõttest välja ei võeta. Teenitud tulust saab kulud maha arvata ja edasi investeerida. 3 INVESTEERIMINE AKTSIATESSE Aktsiatesse investeerimine tundub alati huvitava teemana. Ettevõtte saab aktsiatest tulu kahel viisil: ostab aktsiaid ja hiljem müüb kallimalt maha või ostab aktsiaid ning saab osa ostetud ettevõtte kasumi välja maksmisest (dividenditulu). Ühe aktsia hind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel. Kindlasti mõjutab aktsia hinda väga tugevalt meedia ja ettevõtte enda majandus otsused. Kui kirjutatakse ettevõtte halvast käekäigust hakkab koheselt aktsia hind langema. Maailmas on palju erinevaid aktsiaturge, kus on võimalik raha paigutada. Alustada võiks enda Eesti aktsiaturul ehk Tallinna börsil
Nähtused ja sündmused, mis mõjutasid uue modernse ajastu kujunemist 19. sajandi lõppu iseloomustab sõnapaar ,,ülemaailmne maailm". Vanemad tsivilisatsioonid nagu Mesopotaamia, Hiina, India ja Egiptus tekkisid üksteisest sõltumatult või vähemasti üksteist väga vähe mõjutades. Nendest tekkinud tsivilisatsioonijadadest tekkis hiljem Lääne kultuuriruum ning 19. sajandi lõpul mõjutasid erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Kuidas? 19. sajandi lõpuks olid Euroopa suurvõimud maailma nö ära jaganud. Tekkinud olid suured koloniaalimpeeriumid, väljaspool Euroopat oli väga vähe iseseisvaid riike. Koloniaalvaldused andsid olulise tõuke moodsa ajastu kujunemisele, sest nendest voolas Euroopasse rikkus. See aitas Euroopasse luua hooneid, teid, sildu, sadamaid ning panustada haridusse ning kultuuri. Koloniaalimpeeriumide rajamise üheks tagajärjeks oli globaliseeruv majandus. Äri ja kaubandus muutusid rahvusvahelisesmaks ...
kohanematus (e. Esimesest maailmasõjast oli jäänud palju lahendamata probleeme), Kaupade ületootmine (kaupu toodeti rohkem kui inimesed neid suutsid osta), vale majandamine ( võeti liiga palju laene, et kiiresti rikastuda või et osta tarbekaupu, kuid laenukoorem kasvas kiiresti ülepea). Majanduskriis algas USA-st ja kuna paljud teised riigid olid USA-ga seotud, siis tabas ka neid majanduskriis. 24. Oktoober 1929.haaras börsi tõeline kriis. Kõik soovisid oma aktsiaid maha müüa, selle ajendiks oli see, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Hinnad langesid väga järsult. 5. Päeva pärast meenutasid USA börsid hukkuvat laeva. Paljud tehased ja vabrikud sulgeti. Inimesed jäid tööta. Kriis tõi esile palju tundmatuid hädasid. Uued tootmisviisid (tehti liiga palju tooteid, inimesed ei suutnud neid ära tarbida), suur tööpuudus , mis tõi kaasa nälja (Kuigi vahel hävitati suurte vagunite
Tähtaeg või periood, millal tehing toimub on ette teada. Hinnad on varem kokku lepitud. Optsiooni ja futuuri peamine erinevus Futuuri puhul tehingust taganeda ei saa, optsiooni puhul pole see kohustuslik. Aktsia ja võlakirja peamine erinevus Võlakirjal on kindlaks määratud intressid, mis ei muutu ja ei olene firma kasumist. Aktsiate puhul makstakse dividende arvestades ettevõtte kasumit. Kirjelda kuidas optsioonist kasu saadakse Härjad ja karud härjad: ostavad suurtes kogustes aktsiaid kokku ja siis müüvad karud: müüvad suurtes kogustes ning hiljem ostavad kokku. Maakler ja diiler Maakler tegutseb börsil kliendi huvides, sissetulek sõltub kokkuleppest kliendiga. Diiler tegutseb iseseisvalt, enda huvides. Saab kasu väärtpaberite ostu ja müügihindade vahest. Mis on börs? Börs on kauplemissüsteem, mis pakub efektiivset ja turvalist kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja vahendajatele Maailma suuremad börsid ja börsiindeksid
Osaühingud eelised saab alustada ilma rahalise sissemakseta kerge juhtida väiksemad nõukogud ei vaja nõukogu, audiitorit osaühingu osakuid saab osta ja müüa, kuid eelisostu õigus on teistel osanikel osaühingu osi saab ka pärandada osakapitali saab laiendada puudused raamatupidamine on keerulisem, kui FIE-l, täisühingul, usaldusühingul Aktsiaselts eelised vastutus on aktsiate summa ulatuses aktsiaid saab osta ja müüa aktsiaid saab pärandada puudused juhtimine ja tegevuse organiseerimine on keeruline börsil tegutseval aktsiaseltsil tuleb loobuda suures osas oma privaatsusest FIE eelised FIE-l on oma äri üle täielik kontroll, ei sõltu teistest, saab otsuseid teha kasumit ei pea jagama tegutsemist lihtne alustada, peatada ja lõpetada raamatupidamine lihtne ja enamasti tulevad FIE-d sellega ise toime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
