väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine. Vastavalt väärtpaberiga seotud õigustele ja kohustele võib nad jaotada nelja suuremasse rühma: Aktsiad Fiktseeritud tulususega väärtpaberid- võlakirjad Erinevate investeerimisfondide osakud Tuletisväärtpaberid kõige viimased mis tulid turule ja kõige keerulisemad (swarpid?) AKTSIAD- aktsia kujutab endast mõttelist osa fima aktsiakapitalist ja aktsia omamine annab omanikule kaasomandiõiguse ning õiguse osaleda firma juhtimises. Tähtajatud väärtpberid, st.neid ei tule AS-il kunagi tagasi osta v.a. AS-i likvideerimisel või pankroti korral. Aktsia on kõige
4. hinnangu andmata jätmine Lisa1 Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud
1 Masina soetusmaksumus on 100, eeldatav kasulik eluiga 5 aastat, masina amortisatsioonikulu kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d
3. (korduv küsimus) 4.OSTUEESÕIGUS Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le. Vastavalt lepingule läks osa B-le lepingu sõlmimisel. Pärast juhatuselt müügilepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? Kuidas lahendada sama kaasus juhul, kui tegemist oleks aktsiaseltsiga ja A oleks võõrandanud aktsiad? P.149 järgi saavad ühe kuuse ostueesõiguse teised osanikud enne osa müümist. Kui müük toimus kuu aja sees ilma teiste osanike nõusolekuta, siis võib seaduse kohaselt lugeda müügilepingu kehtetuks (kui tegemist on osaühinguga). Osanik C saab esitada nõude, et tehing loetaks kehtetuks. Juhul, kui on tegemist aktsiaseltsiga ning aktsiate võõrandamisega, on p.229 kohaselt oluline põhikirjas ette nähtud seadused. Põhikirjaga võib ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse
Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku
Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati ka NSV Liitu kuulunud Vene NFSV lühendnimena. Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov,Anna Politkovskaja). Boriss Jeltsin (1991- 1999)
EUR), investeerimisfondi fondivalitsejale (125 000 3 miljonit EUR) ja e-raha asutusele (1 miljon EUR). Lisaks on erinevate seadustega kehtestatud mõnedel tegevusaladel tegutsemiseks kõrgendatud aktsiakapitali nõuded, mille põhjendatuses võib küll kahelda. Viimaste juhtumitena saab nimetada näiteks erakooli pidamist ja vedelkütuse käitlemist. Aktsiaseltsidele kehtivate reeglite juures tuleb arvestada asjaoluga, et neile aktsiaseltsidele, mille aktsiad on noteeritud avalikul väärtpaberibörsil, kehtivad erinevalt teistest aktsiaseltsidest mitmed kõrgendatud nõuded, mis tulenevad väärtpaberituru seadusest ja börsireeglitest, samuti peavad need aktsiaseltsid rakendama Hea Ühingujuhtimise Tava. Erisused OÜst: 1. AS suhteid aktsionäridega on võimalik kujundada paindlikumalt 2. Aktsiatega tehingute tegemine vähem formaalsem 3. AS paremad võimalused kapitali muutmiseks, sh vahetusvõlkirjade instituut, kapitali kihtsustatud
Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostumüügi leping, mille peab tõestama notar. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest.Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine on tõesti liig, kui see tõsi on väga suur pahandus. peaks olema." ,,Oma lootuse panen eriti 46 Sest see näitas, et noor mees oli teie peale, Vapper, sest teie perepe...
väärtpaberid, pikaajalised nõuded), võlakirjad, kapitalirent, konvent. kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara Võlakoh. Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis, (maa, ehitised, masinad ja seadmed, Omakapital: ülekurss, oma osad tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised või aktsiad, kohustuslik vahepeal olla. ja ettemaksud), immateriaalne põhivara reservkapital, muud reservid, (firmaväärtus, arenguväljaminekud, eelmiste perioodide jaotamata muu immateriaalne pv, ettemaksed kasum/kahjum, aruandeaasta imm.pv eest. kasum/kahjum.
82. muud äritulud – прочие доходы пред. Деят. 83. määrus - постановление 84. müügitulu - Выручка от продаж 85. nimiväärtus - номинальная стоимость 86. nõuded ostjate vastu – требования к покупателям 87. nõue - требование 88. nõusolek - согласие 89. nõustama - советовать 90. ohustama - подвергать опасности 91. oma aktsiad või osad – собственные акции 92. omakapital – собственный капитал 93. omakapitali muutuste aruanne – отчет об изменениях собств. капитала 94. osakapital – паевой капитал 95. osaühing - паевое товарищество 96. oskuslik - искусный 97. ostueesõigus -право преимущественной покупки 98. otsekohene - прямолинейный 99
,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad:
sidusettevõtjatele ; Nõuded aktsionäride vastu ; Muud lühiajalised nõuded ;Kokku Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud): Intressid ; Dividendid ; Muud viitlaekumised ; Kokku Ettemaksed: Maksude ettemaksed ja tagasinõuded ; Tulevaste perioodide kulud ; Kokku Varud: Tooraine ja materjal ; Lõpetamata toodang ; Valmistoodang ; Müügiks ostetud kaubad; Ettemaksed tarnijatele -Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud: Tütarettevõtjate aktsiad või osad ; Pikaajalised nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ; Sidusettevõtjate aktsiad või osakud ; Pikaajalised nõuded sidusettevõtjatele ; Muud aktsiad ja väärtpaberid ; Muud pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara: Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) ; Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) ; Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) ; Akumuleeritud põhivara
Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta · pandi paika piirid · Eesti sai 15 mln kuldrubla · NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale · lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises · vangid vabastati · Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad Eesti eeldused iseseisvumiseks: · seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks · algas tööstuse areng tsaari loobumine võimust vene sõjaväe nõrkus PÄTS- Ministrite nõukogu esimees, Peaminister, riigivanem., riigihoidja, eesti president
8) Vene liikumine nõuab Lenini ......................................... likvideerimist. 9) Kui aga maapiirkonnas soovitakse lahkunut tuhastada, tuleb sõita näiteks Jõhvi, kus asub Virumaale lähim ............................................ 10)The Wall Street Journali järgi võib täna oodata rahandusministeeriumi teadet, mille kohaselt on riik valmis .......................................... osa talle kuuluvaid Citigroupi aktsiad lihtaktsiateks. haudehitis vara inimlik muutma sõjaväehaigla teksti joonistega täiendama; mõtte tõestamiseks näiteid tooma nentima; tõsiasjana pidama kursisolev; pädev koolnu põletushoone, -asutus määrhulk, määratud kogus konverteerima, krematoorium, mausoleum, kontingent, konstateerima, kompetentne, inventar, illustreerima, humaanne, hospidal
a) 2017 2018 2019 Muutus käibekapitalis 10 20 30 FCFE 90 80 130 Makstud dividendid 0 44 60 Muutus rahajäägis 90 36 70 Rahajääk 90 126 196 b) Prognoositud ettevõtte rahajääk, perioodil 2020-202 Prognoos: 2020 2021 2022 Müügitulu 1440 1728 2073.6 Puhaskasum 144 172.8 207.36 Amortisatsioon 55 60.5 66.55 Põhivara inv. 77 84.7 93.17 Inv. puhtasse käibekapitali 144 172.8 207.36 Muutus käibekapitalis 84 28.8 34.56 Intressikandvad laenud 50 25 ...
saamata miljard krooni. Praegu on kerkinud üles kahtlused, et BRS ei suuda 31. augustiks miljardit krooni kokku saada. Neid kahtlusi pole suutnud hajutada ka BRSi juhtide Jüri Käo ja Guido Sammelselja vastupidised kinnitused. ÄP Online 16.08.01 31.08.2001 tasub BRS aktsiate eest 1,14 miljardit eek-i, mille järel kuulub neile 66% Eesti raudtee aktsiatest ja 34% Eesti riigile. BNS Eesti Raudtee tagasiost Valitsus otsustas osta Eesti Raudtee aktsiad BRSilt tagasi. Summa, mille riik raudtee eest välja käib, on veel ebaselge, kuid kinnitamata andmetel on see 2,5 miljardit krooni. 2001. aastal ostis BRS riigilt 66protsendilise osaluse 1,14 miljardi krooni eest. Riigi nimel viib läbirääkimised BRSiga lõpule majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et riigil on lisaeelarvelisi vahendeid 5,5 miljardit krooni, millest on hetkel näha kulu 2,4 miljardi krooni väärtuses, mis
Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5 Konto Kassapuudujäägid ja ülejäägid deebetsaldo kajastub kasumiaruandes kirje Mitmesugused kulud koosseisus. Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3 Firma ostis X, Y ja Z liiki aktsiaid, makstes X aktsiate eest 23 150 krooni, Y aktsiate eest 15 430 krooni ja Z aktsiate eest 14 110 krooni. X aktsiad müüd üks kuu hiljem 21 500 krooni eest, Y aktsiad kaks kuud hiljem 20 140 krooni eest ja Z aktsiad kolm kuud hiljem 17 150 krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võl...
- Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2 - Firmade aktsiad - KOV võlakirjad - Investeerimisfonfid: rahaturufondid, võlakirjafondid - Elukindlustusreservid - Ettevõtete võlakirjad Tarbimiskrediidi liigid - Eluasemelaen - Autoliisingud - Järelmaksud - Krediitkaardid Laenutingimuste võrdlemine - Finantskoormus- intressikulud, lepingutasud, kindlustus - APM- Aastane ProtsendiMäär- krediidikulu arvestamine- mõned laenukontorid meelitavad laenuvõtjaid madalate intressidega Krediidi eelised
2. Lihtaktsia omanikul on õigus 1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4. Rahakäibe aruanne sisaldab järgnevaid struktuuriosasid 1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. Võib olla 405 555.- krooni 2. Koosneb 200.- kroonistest aktsiatest. Üks aktsionär otsustab realiseerida ühest aktsiast 100.- kroonise osa. On see õiguspärane? 3. Võib sisaldada aktsiate eest tasutud nimiväärtust ja ülekurssi 4
- 1994 Eesti Sõnumite esimene number - 1995 asutatakse trükikoda Kroontrükk - ühendatakse Eesti Sõnumid ja Päevaleht - omandatakse SL Õhtuleht - 1996 ajakirjade kirjastamine koondatakse Ajakirjade Grupi alla - 1997 avaldatakse Linnalehe esimene number - 1998 50% Grupi aktsiatest müüakse Marieberg International'ile - 2000 luuakse ühisettevõtjad Ajakirjade Kirjastus ja SL Õhtuleht - 2001 Hans H. Luik ostab Grupi aktsiad Marieberg International'ilt tagasi - 2004 Printall viib lõpule mahukad investeeringud tootmispindadesse ja masinatesse - Grupp omandab mitu Leedu ajakirjade kirjastajat ning koondab need Ekspress Leidyba nime alla - Ostetakse Rahva Raamat - 2005 Grupp ostab 50% Ekspress Hotline'ist - 50% Linnalehest müüakse Eesti Meediale - ostetakse Raamatuvaramu - 2006 Rahva Raamatu ja Raamatuvaramu ühinemine - Grupp ostab ülejäänud 50% Ekspress Hotline'ist
1. Milline alltoodud loetelust on riskivaba tulumäära ja turul kõige madalama riskiga valitseva üldise ootuse väärtpaber? Vali üks vastus. vahel Tuletisväärtpaberid Pangahoiused 11.Kas tehnilises analüüsis kasutatav vastupanutaseme Ettevõtete võlakirjad mõiste tähendab: Vali üks Väikefirmade aktsiad vastus. Suurfirmade aktsiad seda, et hinnad püsivad Riiklikud võlakirjad kõige kauem mingil konkreetsel tasemel 10.Mida tähendab finantsvarade hinnad ei tõuse üle hindamise mudel (CAPM)? Vali nimetatud taseme üks vastus. hinnad ei lange allapoole Finantsvarade hindamise nimetatud taset
64. Riigikassade ülesanded Riigikassa ülesanded on: 1) riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine , tagades riigile vajalike kulude õigeaegse katmise; 2) koos riigieelarvega vastuvôetud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine; 3) riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus; 4) riigi likviidse vara valdamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad, osad ja võlakirjad; 5) arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle. 6) riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 65. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Koh.omav, eelarve täitmist kontrollib kohaliku omavalitsuse valitsus, peamiselt kohalik volikogu 66. Riigieelarve kassaline täitmine Riigieelarve kassaline täitmine
ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seadustiku §-s 397 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida: 1) ühingute ärinimed ja asukohad; 2) ühingute osade või aktsiate asendussuhe ja juurdemaksete suurus, kui juurdemakseid tehakse; 3) ühendava ühingu osade või aktsiate üleandmise tingimused; 4) mis ajast alates üleantud osad või aktsiad annavad õiguse kasumiosale ühendavas ühingus; 5) õigused, mis ühendav ühing annab ühendatava ühingu osanikele või aktsionäridele, sealhulgas aktsiaseltsi eelisaktsiate ja vahetusvõlakirjade omanikele; 6) ühinemise tagajärjed ühendatava ühingu töötajatele; 7) aeg, millest alates ühendatava ühingu tehingud loetakse tehtuks ühendava ühingu arvel (ühinemise bilansi päev); 8) ühinemislepingut kontrollivale audiitorile makstav tasu ning ühingute juhatuse ja
○ SEB uue kodu kaart ○ Autoliising ○ Roheline liising ○ Mootorrattaliising ○ Veesõidukiliising ○ Koostööpartnerid ○ Arvelduslaen ○ Väikelaen ○ Õppelaen ○ Digikassa ○ Kogumishoius ○ Tähtajaline hoius ○ Investeerimishoius ○ Investeerimine ○ Investeerimisfondid ○ Aktsiad ja ETF-id ○ Väärtpaberikontod ○ Investeerimiskonto SWEDBANKI Pangteenused: ● KONTOINFO ○ Koondväljavõte ○ Konto väljavõte ○ Kontojääk ○ Tuludeklaratsiooni andmed ● MAKSED ○ Siseriiklik makse ○ Maksekorralduste nimekiri ○ E-arved ○ Püsikorraldus ○ Välisarveldused ○ Valuutavahetus ● PANGAKAARDID ○ Deebetkaart ○ Krediitkaart
Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel:
Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni.
nii juriidilised kui füüsilised isikud. Asutajad sõlmivad asutamislepingu ning selle lisana kinnitatakse põhikiri. Mõlemad peavad olema notariaalselt tõestatud. Peale asutamislepingu sõlmimist toimub aktsiate eest tasumine kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksetena. Erinevalt osaühingu regulatsioonist näeb seadus ette, et kui aktsiaseltsi asutamisel tehakse mitterahalisi sissemakseid, peab nende väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Kõikide aktsiaseltside aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ning asutatava aktsiaseltsi aktsiad tuleb registreerida enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist. Seejärel esitatakse äriregistrile aktsiaseltsi registrisse kandmise avaldus. Erinevalt osaühingust ei ole aktsiaseltsi võimalik asutada kiirmenetluse teel. 17. Aktsia, aktsiast tulenevad õigused. Aktsiat võib määratleda kui mõttelist osa aktsiakapitalist, mis annab selle omajale, aktsionärile teatud
29 LISA 8 (Bilansiskeem) Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku
seda peab saama osaühingule üle anda, st seda saab üle anda osaühingu omandisse; sellele saab pöörata sissenõuet, st seda saab realiseerida juhul, kui see on vajalik osaühingu vastu esitatud nõuete rahuldamiseks. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö või asutajate tegevus osaühingu asutamisel (ÄS § 142 lg 2). Varalised õigused, mis võivad põhimõtteliselt olla mitterahalise sissemakse esemeks, on nt aktsiaseltsi aktsiad, osaühingu osad, võlanõuded, patendid, kaubamärgid jne. Oluline on tingimus, et osanik on kohustatud teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele (näiteks on üleantav hoone koormatud üürilepinguga, kinnisasjale on seatud hüpoteek jms). Kolmandate isikute õigused võivad oluliselt vähendada sissemakse väärtust. Kui osanik oma teatamiskohustust ei ole täitnud, peab ta osa eest tasuma rahas selles ulatuses, mille võrra kolmandate isikute
1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei ...
VÄLISMAJANDUSPOLIITIKA Välismajandustegevuse vormid: 1) väliskaubandus 2) rahvusvaheline finantskeskkond Väliskaubandus jaguneb ekspordiks ja impordiks. Väikeriigid on tugevamas sõltuvuses välismaailmast kui suured. Miks? ................................................................. Väliskaubanduse piirangud: 1) tollimaks (impordi-ja eksporditoll) 2) kvoot- väliskaubanduse mahuline piirang 3) mittetollilised piirangud: tootmisstandardid, tehnilised nõuded, tervishoiustandard Miks piiratakse väliskaubandust? 1) tollimaks on üks tuluallikaid 2) tärkava tööstusharu argument et kodumaiseid vastrajatud tööstusharusid välismaise konkurentsi eest kaitsta 3) kaitsetoll vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile. Importtooted kallinevad, väliskaubandust piiratakse see kahjustab tarbija huve. Maailma Kaubandusorganisatsioon- WTO 140 liiget Kõiki ...
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (...
Kontrolltöö kordamisküsimused nr 2 1. Mis tähendab tööjõud? Tööjõud hõlmab kõiki tööealisi, kes töötavad või on registeeritud töötutena. Eesti Statistikaamet arvestab tööealise rahvastiku hulka kõik 15 -74 aastased inimesed. 2. Brutopalga ja netopalga erinevus Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. 3. Miinimumpalga olemus ja suurus Eestis aastal 2012 Miinimumpalk ehk töötasu alammäär on 1,80 eurot tunnis. Täistööajaga töötamisel on miinimumpalk ehk töötasu alammäär 290,00 eurot kuus. 4. Tööpuuduse olemus Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langus...
Volitama - Delegate Algatus - Initiative 6 The bank of England-keskpank Commercial banks or clearing banks-õldised bangad Merchant banks-pank , mis tegel eb ainult firmadega , äripank 7 Consumer society- tarbimisühiskond Environment- keskkond Packaging-pakendid Recycle- ümbertöötlemine Pollution-saaste 8 stock marked or stock exchange-aktsia bõrs issue shares or stocks-aktsiaid emiteerima,välja jätma institutional investors-investor asutused equities -tava aktsiad ordinary or common shares(common stock)-lihtaktsiad broker-börsimaakler ,kes müüb aktsiaid shareholder(stockholdrer)-aktsionär Stake-osalus Dividends-dividendid Bonds-võlakiri Securities-väärtpaberid Traded-kauplema broker-börsimaakler 9 export- import- tariffs/ duties- quota- WTO- World Trade Organisation EFTA- European Free Trade Organisation 10
K K K K D Puhkusetasu reserv K K Töötasult maksude ja maksete deklareerimine ja maksmine Iga kuu 10. kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon vorm TSD. Iga kuu 10. kuupäeval tuleb maksta eelmisel kuul tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse ja kogumispensioni makseid. Omakapital (1) _ Aktsia- või osakapital _ Registreerimata aktsia- või osakapital _ Ülekurss (aazio) _ Oma aktsiad või osad (miinusega) _ Reservid _ Jaotamata kasum (kahjum) Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud capitalist tingimusel, et ettevõtte on oma eluea jooksul teeninud enam kasumit kui kahjumit. Omakapital esineb ettevõtte bilansis netovarana, mis saadakse ettevõtte varadest peale kõigi kohustuste mahaarvamist. Seotud ja vaba omakapital Seotud omakapital on:
mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi eelised: · võimalus noteerida ettevõte börsil; · võimalus kaasata lai ring aktsionäre; · sobiv suuremate projektide läbiviimiseks; · puudub aktsionäride isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Aktsiad võivad olla nimelised või eelisaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse, eelisaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia.
Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste
miinus akumuleeritud 13 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes kulum ja allahindlused) Käibevara kokku Põhivara Investeeringud tütar- ja Tütarettevõtete aktsiad või osad Soetusmaksumuse, RTJ 11 sidusettevõtetesse (seda alamkirjet kasutatakse ainult õiglase väärtuse või konsolideerimata aruannetes), kapitaliosaluse meetod sidusettevõtete aktsiad või osad Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei Korrigeeritud RTJ 3 realiseerita lähema 12 kuu jooksul: soetusmaksumuse,
AS MERKO EHITUS Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ehitusettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning mille aktsiad on noteeritud Tallinna börsil alates 1997. aastast. Möödunud aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd enam kui 1100 inimesele. Ettevõtte müügitulu 2007. aastal oli 5,51 miljardit krooni. Merko Ehitus on Eestis täna turuliider, ehitades ~6% Eestis ehitatavast. Ettevõte jätkab tegevuse arendamist Lätis ja Leedus sooviga läbi oma tütarettevõtete SIA Merks ja UAB Merko Statyba jõuda nende riikide ehitusturu liidrite hulka.
vähemalt 40 tuhat krooni, sealhulgas väikseim osa 100 kr. Aktsiaseltsikapitali minimaalseks suuruseks on 400 000 kr, väikseim aktsia 10 kr. 2) Osaühing ei pea oma osanikele välja andma kirjaliku väärtpaberit. Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht, millel on 3 alaliiki: 1) hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dividendideks nim. seda osa etevõttekasumist, mis pärast maksude ja jaotamata kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionääride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu nimi Äriühingu nime peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
Kakao Lagrits Apelsiin Sinepi seemned Starter-500ml Alustatud Eestis (Liviko poolt) 250 Kcal Koffeiinisisaldus 150mg Tauriinisisaldus 120mg Mitte tarbida lastel ja koffeiini tundlikel inimestel Tauriin ja kofeiin Tauriin - orgaaniline hape Tauriin - südame-, ajuhaigusd Kofeiin - puriinalkaloid Kofeiin - paljud erinevad probleemid Tarbi mõõdukalt Surmajuhtumid Surmajuhtumid seoses Monsteriga -14% aktsiad peale surmajuhtumit Tarbi mõõdukalt Küsimustik Kas ja missuguseid energia jooke tarbivad G1 õpilased enim. v Suhtlusportaal ,,Facebook`` v Red Bull 6 õpilast v Starter 2 õpilast v Monster (ükskõik milline) 3 õpilast v Burn 1 õpilane v Harva tabivad (ükskõik millist) 2 õpilast
Eduard Vilde Rasmus Liiv 8.p 1.Millal Eduard Vilde elas? V:Eduard elas 4. märts 1865. a 26. detsember 1933. a 2.Pane kirja Vilde haridustee V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Must...
põhjuseks madalale investeerimistasemele? Miks inimesed ei usalda investeerimist? Arvan, et inimesed ei usalda investeerimist, kuna kardavad sellest mitte tulu teenida või hoopiski raha kaotada. Inimesed kardavad oma sääste pikaajaliselt aktsiatesse, võlakirjadesse investeerida, sest need ei ole kindlad ning sellega võib raha kaotada. Tavaliselt julgetakse raha suunata väärismetallidesse või kinnisvarasse, mis on kindlam investeering tulevikku kui aktsiad. Minu ema kogus ka minu koolifondi raha, mille sain kätte, siis kui täisealiseks sain. Pank soovitas tungivalt seda investeerida aktsiatesse, kuid ema polnud nõus. Paar aastat hiljem hävisid need vanemad, kes investeerisid sinna kuhu pank soovitas ning kaotasid palju raha. Seega ka mina arvan, et vähese raha juures ja pika aja peale tasub kasutada kindlaid raha kogumisvõimalusi. Kas meie investeerimistase on liiga madal? Inimesed ei ole teadlikud erinevatest investeerimisvõimalustest
MAJANDUSRESSURSID Regina Väina Mis on majandusressurss ja kuidas võivad ressursid jagada. Majanduse toimimiseks ja majandustegevuseks on vaja mitmesuguseid ressursse ehk vahendeid. Majandusressursid tootmistegurid on vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Ressursse võib jagada looduslikeks ja ühiskondlikeks. Loodusressurss looduslikud tingimused ja loodusvarad, mida inimesed vajavad ja saavad kasutada tootmises. Taastuvad ressursid Taastuvad loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustavad uuesti ja leiavad taaskasutust. Sellised on mitmed energiaallikad. Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia), õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi...
Lisaks eelm. määratl. võet. arvesse kontserni kui ühtse maj.ük- suse aspektist realiseerimata kasumeid (kahjumeid), samuti tütare/v aktsiate omandam. tekkinud pos. firmaväärtuse ning tütare/v vara reaalväärtusse ümberhindamissummade amort. tulemused. 3) Laiendatud kapitaliosaluse meetod. Põhineb konsolideerimisel, mille puhul investeerijat ning tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitl. kui ühendatud maj.üksust. Pikaajal. investeeringud esit. bilansis 7 kirjel: · tütare/v aktsiad või osad, · pikaajal. nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · siduse/v aktsiad või osad, · pikaajal. nõuded sidusettevõtetele, · muud aktsiad, osad või võlatähed, · mitmesugused pikaajal. nõuded, · pikaajal. ostjatelt laekumata arved. Emaettevõte - e/v, millel on 1 või rohkem tütarettevõtet, emae/v omab otseselt või kaudselt üle 50% tütare/v aktsiatest. Tütarettevõte - emae/v poolt kontrollitav e/v. Sidusettevõte - e/v, mille omakapitalis rp
täisühinguks. Tuntuimad piiratud vastutusega äriühingud on 15.osaühing ja 16.aktsiaselts. Mõlema ettevõtte osanikel on õigus saada iga aastast kasumit (.17.). 18.Usaldusühingus on kahte tüüpi osanikud: 19.usaldusosanikud ja täisosanikud. Oma sissemakse ulatuses vastutab sellises ühingus vaid 20usaldusosanik. Selline ettevõtlus vorm sobib näiteks 21.pottseppadele. Aktsiaselts on 22.piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Aktsiad on kahte liiki- lihtaktsiad ja 23.eelisktsiad . Hääleõigus on 24.eelisaktsiate omanikul. Aktsiaseltsil on kohustuslik 25.kolmetasandiline juhtimisstruktuur: 26.üldkoosolek, 27.nõukogu ja 28.juhatus. Aktsiakapitali laiendamine on 29.üldkoosoleku pädevuses. Ühistu äriühinguna erineb kapitaliühingutest selle poolest, et kõigil tema liikmetel on 30.võrdne hääleõigus. 2. Miks alustatakse ettevõtlust sageli frantsiisilepinguga? frantsiisileping-tuntud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
