Äriplaan Koostas: Taavi Müürsepp Juuli 2008 SISUKORD Äriidee kokkuvõte lk 1 2) Ettevõte lk 2 2.1) Ruumid lk 2 2.2) Sisseseade, masinad lk 2 2.3) Tarnijad lk 2 2.4) Personal lk 2 3) Turg lk 3 3.1) Kliendid lk 4 3.2) Konkurendid lk 4 4) Hinna määramine lk 5 5) Turustamine lk 5 6) Müügimeetod lk 5 7) Müügimaht poolaasta lõikes lk 6 8) Kauba sisseost lk 6 9) Eelarved lk 7 Algbilanss lk 7 10) Rahavoogude prognoos lk 8 ÄRI...
Kuluarvestus logistikas 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
1 Immateriaalne põhivara tunnusteks on: 1) Füüsilise substantsi puudumine 2) Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus 3) Seaduste või lepingutega limiteeritud kasutusaeg 4) Ebamäärane kasulik eluiga 5) Väärtus vaid antud majandusüksusele 2 võib olla piiratud või piiramata pikkusega Üldjuhul on see piiratud Piiramata pikkusega on kasulik eluiga siis, kui lähitulevikus ei ole ette näha majandusliku kasu genereerimise lõppemist, nt firmaväärtus Erandjuhtudel võib ka teiste immateriaalsete põhivaraobjektide kasulik eluiga olla piiramatu pikkusega, nr ostetud kaubamärgid 3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti ...
· tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe) · kontrakontod reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot Kontraaktiva kontod reguleerivad aktiva kontode saldot Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. · Sünteetiline konto kajastab infot kogumina, Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid. · Analüütiline konto Sisaldab detailset infot Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele · tulude/kulude koondkonto
Püsikulud kokku 17 740 21430 24 595 Kasum enne intresse ja makse 2260 28 570 50 405 Intressikulu 0 0 0 Kasum enne makse 2260 28 570 50 405 Tulumaks (26%) 587,6 7428,2 16 633,65 Puhaskasum 1672,4 21 141,8 33 771,35 21 7.3 BILANSSIDE PROGNOOS Bilanss hetkeseisuga Aktiva Passiva Käibevara Kohustused Raha 540 000 Kreditoorne võlgnevus 0 Debitoorne võlgnevus 0 Viitvõlad 0 Varud 0 Lühiajalised laenud 0 Käibevara kokku 540 000 Pikaajalised kohustused 0 Kohustused kokku 0 Põhivara 0 Omakapital
lepinguga, et esimesel aastal ei peaks tegelema laenu tagasimaksmisega. Et vältida üllatusolukordi, peab olema varuraha. Selleks laenab ettevõte natuke rohkem, kui planeeritult vaja. Laenu võtab firma 100 000 Eesti krooni. Kõik arvutused on tehtud Eesti kroonides. Arvestada tuleb sellega, et alates viiendast tegutsemiskuust on ettevõte käibemaksukohuslane. 1.aasta lõpp-bilanss AKTIVA PASSIVA Käibevarad: Lühiajaline laen 100 000 Raha 346 520 Tasumata pangalaenu intress 18 000 Immateriaalne põhivara : 20 000 Arvutiprogrammid, Omakapital 40 000
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN OÜ Klaasimaailm Äridefinitsioon: Koostajad: Juhendaja: Signe Liiv Esitatud: Kaitstud: Hinne: TALLINN 2008 2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSIOON JA ...
Ostetud kaubakulu 137 000 Brutokasum 863 000 Turustus-ja halduskulu 411 220 Ärikasum 451 780 Finantskulu 7 500 Kasum majandus tegevusest 444 280 Ettevõtte tulumaks 93 299 Puhaskasum 350 981 11. PLAANILINE BILANSS Aruande aasta lõpul oli aktsiakapitali suurus 184 000 krooni ja eelnevate aastate jaotamata kasum 113 525 krooni. Aktiva Passiva Raha 66 448 Lühiaja.kohustus: Debit.võlg 60 000 Võlg tarnijatele 11 500 Varud: Maksuvõlg -5 858 Materjali varu 4 800 Kokku lühiaja.kohustused 5 642 Valmis toodangu varu 27 400 Pikaajalised kohustused - Kokku Käibevara 158 648 Omakapital:
Nõuded ostjate vastu 14540 23542 27703 Kokku käibevara 43618 70626 110814 Põhivara Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 10,000 60,000 60,000 19 Akumuleeritud kulum -2,000 -14,000 -26,000 Kokku 8,000 46,000 34,000 Kokku põhivara 8,000 46,000 34,000 Kokku aktiva (varad) 51618 70626 110814 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed Võlad töövõtjatele 50400 56400 62400 Kokku 50400 56400 62400 Kokku lühiajalised kohustused 50400 56400 62400 Kokku kohustused 50400 56400 62400 Omakapital
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
kontorihoone, auto, kallis arvutiprogramm, kaubamärk, pikaajaline antud laen, investeering tütarettevõttesse jms, amortsisatsioon – ehk kulum, kui palju läheb toote hinnast ajaga maha, omahind – kulud kokku jagatud tootmismahuga, müügiprignoosid – kui palju ja mis hinnaga kavatsetakse tooteid müüa, rahavood – raha liikumine sisse ja välja, näitab ettevõtte likviidsust, kasumiaruanne – kulud, tulud ja kasum/kahjum ja bilanss – aktiva ja passiva osa, raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali 20)Äriplaani olemus, struktuur ja vajalikkus - Äriplaan on oma olemuselt lahtikirjutatud äriidee. Äriplaani sõnaline osa kirjeldab ideed ja selle elluviimiseks vajalikke eeldusi ning toiminguid, ning äriplaani numbriline osa prognoose. Äriplaani on vaja selleks, et • ettevõtte juhtidel oleks olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda;
aktsepteeritakse maksete tegemisel · M 2 ehk laiem rahapakkumine=M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. · Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. · Rahaasendajad on finantsvada, mis täidavad vahetusvahendi funktsioone, kuid ei ole akumulatsioonivhendiks, näiteks krediitkaardid. Krediit ei ole iseenest aktiva ning seetõttu krediidid ja krediitkaardid ei ole raha. Siiski mõjutavad krediit ja krediitkaardid inimest poolt hoitavat rahahulka Rahanõudlus On niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. See sõltub hinnatasemest, raaltulust ja intressimäärast. Samas ei ole majandusteadlaste hulgas ühtset arusaama sellise soese täpse olemuse kohta. Vastavalt kvantitatiivslee rahateooriale võib ringluses oleva raha hulga ja hinnataseme
Aktiva Raha 40000 73000 140000 150000 Nõuded ostjate vastu 15000 42000 40000 50000 Laoseis 20000 52000 60000 80000 Muud varud 10000 34000 43400 64000 KÄIBEVAHENDID KOKKU Materiaalne põhivara 40000 140000 380000 520000 Kulum 16000 40000 80000 110000 Põhivara jääkväärtus 24000 100000 300000 410000 AKTIVA KOKKU Passiva Maksuvõlad 0 2000 0 0 Võlad töövõtjale 0 21000 3000 11000 Pikajalised laenude tagasima- 0 0 78000 89000 ksed järgmisel perioodil Võlad hankijatele 0 3400 20000 22000 Muud lühiajalised võlad 0 0 8000 20000 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 0 KOKKU 0
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK..........................
MAINORI KÕRGKOOL Disaini instituut Kristine Kask JUUKSURISALONG KAUNID KIHARAD Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin Juuksurisalong Kaunid Kiharad Paide 2010 3 Juuksurisalong Kaunid Kiharad Sisukord 1.ÜLDOSA...............................................................................................................................................................5 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS.........................................................................................................................................5 1.2. ASUKOHT.......................................................................................................................................................6 1.3 TÖÖTAJAD..............
juhtimisarvestus. Ettevõtte finantsarvestus tegeleb ettevõttest väljapoole suunatud informatsiooniga ning tulemuste kajastamise ja analüüsiga. Ettevõttesiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Varade aruanne kajastab endas ettevõtte olulisemate varade loetelu. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud oma vahendid. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. ( näiteks raha, kaubavarud) Põhivara all on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikaajalisemalt. ( Näiteks masinad, seadmed ja hooned) Bilansi passiva poolel kajastatakse ettevõtte vahendite allikaid Ettevõtte võõrkapitali moodustavad ettevõtte võlgnevused teistele ettevõtetele ja pankadele. Need on
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool VÄIKESE KOHVIKU SAAMISE LUGU STARDIPÄEVIKU ANALÜÜS Ettevõtluse kodudöö 1 Juhendaja: dotsent Juhan Teder Tallinn 2011 Käesolev ettevõtluse esimene kodutöö on kirjutatud Kohvik Truffe stardipäeviku kohtata. Kohviku stardipäevik on valitud seetõttu, et ettevõte tegutseb edukalt tänaseni ja on omal alal kõrgelt tunnustatud nii kohvikuna, kui eduka ettevõttena. Alljärgnev analüüs on üles ehitatud märksõna põhiselt, mis tähendab, et väikeste pealkirjade taga on välja toodud olulisemad tähelepanekud ja õppetunnid, mida väikese kohviku loomise loost õppida. Analüüsis astutakse läbi ettevõtjaks saamis lugu alates ettevõtja isikuomadustest kuni igapäevase teg...
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
Ettevõtte rajamiskulud on hinnanguliselt 2000 EUR, mis kaetakse omakapitali arvelt ja 16 jaotuvad ajaliselt vastavalt vajadustele/võimalustele. 8.2 Investeeringute allikad Omanikud investeerivad ettevõtte põhikapitali 2500 EUR. Vajadusel lisainvesteeringud. 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss) BILANSI PROGNOOS 1.päeva bilanss 1. aasta 2013.a. 2. aasta 2014.a. AKTIVA Raha ja pangakontod 815 454 3 339 Nõuded ostjate vastu 2 450 1 767 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 2 1 Valmistoodangu varu Käibevara kokku 815 2 906 5 108 Materiaalne põhivara
0 58 500 0 3 642 000 187 000 0 498 000 11,58 220 725 12% Algandmed BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta sisesta siia kuupäev, millise märtsi lõpp 2007-2008 2008-2009 2008-2010 seisuga olemasolevad andmed esitatakse AKTIVA Raha ja pangakontod 62 216 304 508 693 515 Nõuded ostjate vastu 3 081 5 133 -4 778 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 3 595 4 342 6 783 Valmistoodangu varu
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
PÄRNU RAEKÜLA KOOL Märt Laas Äriplaan OÜ KiirKuller Juhendaja: Kristi Suppi PÄRNU 2011 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................................ 2 1. KOKKUVÕTE................................................................................................................ 3 1.1 Ettevõtte nimi.............................................................................................................3 1.2 Tegevusala................................................................................................................. 3 1.3 Ettevõtlusvorm...........................................................................................................3 1.5 Töötajad..................................................................................................................... 3 ...
Maksebilanss Maksebilanss (inglise keeles "balance of payments") on aruanne, mis kajastab mingi riigi rahvusvahelisi tehinguid mingil ajavahemikul. See on dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
Sellega mõlemate osaniku sissemaksed pangaarvele osakapitali formeerimiseks on 172 790 krooni. Ettevõtte põhikapital on 345 580 krooni. Kuna selleks, et plaan ellu viia, on vaja 495 580 krooni, võtakse 150 000 krooni laenu SEB 7 OÜ Mustvee Kurk 8 pangast. Alloleval tabelis 3. on toodud osaühingu algbilanss. Tabel 3. Algbilanss (EEK) Aktiva Passiva Raha 395 040 Lühiajaline laen 150 000 Põhivara 100 540 Osakapital 345 580 Kokku 495 580 Kokku 495 580 Laenu võtakse 1 aastaks, intressiga 12 %, tagatisena on kinnisvara, tagasi makstakse 12 500 krooni iga kuu ja 1 500 krooni intressi ka makstakse välja iga kuu. Raha tuleb
Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Bilansis kajastatakse ainult selline kohustus, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused
MIDA FIRMA JUHT PEAKS JÄLGIMA Omakapitali seisu (tulusust) Varade tulusust Firma arengu kiirust-ära arene liiga kiirelt Rahavooge, maksevõimet (lühiajalist) Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti Arengu tasakaalustatust Andres Laar 2008 2007 BILANSI (balance) PÕHIMÕTE VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL Hooned Aktsiakapital
Põhivalem: eesmärgid ja taotletava finantseerimise sihtotstarve on selged. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Äriplaan peaks olema realistlik, vältida tuleks liigoptimismi. Ehk: AKTIVA = PASSIVA · Tähtis on plaani selgus ja arusaadavus. Aktiva näitab ettevõtte vara koostist ja paigutust Passiva varade allikad · Laenu korral olgu tagasimaksmise allikad selged ja väheriskantsed. Laenukohustuste maksmise võimalikkust kajastab rahavoo prognoos. KASUMIARUANNE - ..
MAINORI KÕRGKOOL ETTEVÕTLUSE INSTITUUT ÄRIPLAAN Pärnu 2010 1 SISUKORD KOKKUVÕTE...............................................................................3 1. ÜLDINFO................................................................................4 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS..............................................................5 1.2 Asukoht....................................................................................7 1.3 Töötajad....................................................................................7 1.4 Vajalikud vahendid....................................................................7 1.5 Algbilanss.................................................................................7 2. TOOTMINE JA TURUNDUS.......................................................8 2.1 Teenuse osutamine....................................................................8 2.2 Turu an...
*Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega Erandid: Statistikaamet;Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;Tervise Arengu Instituut. Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara = Kapital = Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine Investeerimine=finantseerimine Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone- Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks
MAJANDUSANALÜÜSI MÕISTETE JA TERMINITE SELETUS* aegridade analüüs spetsiifiline analüüsi meetod, mis käsitleb mingi protsessi perioodiliselt ajas muutuvaid arvnäitajaid (näiteks müügi või tarbimise kõikumist aasta, kuu, nädala, päeva ulatuses, liikluse muutumist, tootmis-tehnoloogilise protsessi muutusi jne.). Kasutatakse ärimudelite ja prognooside koostamisel (time series analysis) analüüs, eritlus probleemi lahendamine objekti (eseme, majandusliku tulemuse, mõiste) osadeks jaotamise teel või majandusliku tulemuse põhjustanud üksikasjade ja nende põhjuste selgitamine. analüütik majandusanalüüsi spetsialist, väärtpaberituru analüüsi spetsialist, analüüse tegev ametnik analüütika analüüsiõpetus, eritlusõpetus. 1.Õpetus uuritavate objektide kohta mingite üldistavatele järeldustele jõudmist menetluse abil, mille tähtsaim tunnus on uuritavate objektide või probleemide osadeks jaotamine ja nende uurimisel saadud tulemus...
2.1. Palk, töötasu, tasu müügist 38,25 € 2.2. Materjal, varustus, - tootmiskulud 2.3. Muud 3,12 € KULUD KOKKU 41,37 € 3. Aruandeperioodi kasum + 1,13 € 4.2. Bilanss AKTIVA 1. Raha 41,13 € 2. Materjal ja varud - 3. Põhivara 41,13 € 4. Omanike võlg - KOKKU 41,13 € PASSIVA 1. Võlad - 2
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
Välistehingute kulud Välislaenude intressid ja muud kulud Kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning tagatiste andmisega Rahatähtede ja müntide valmistamise ja emiteerimise kulud Põhivara amortisatsioon Haldus- ja majanduskulud ning muud kulud 6. Eesti Panga bilansi aktivad ja passivad Aktiva: Kulud ja nõuded kullas Nõuded välisvääringus euroväliste residentide vastu Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu Nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu Rahapoliitika operatsioonidega seotud laenud eurodes euroala krediidiasutustele Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu Euroala residentide väärtpaberid eurodes
Rapla vesiroosi Gümnaasium Äriplaan Raili Tiits 11b Juhendaja: õp Sulev vahtre Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia ja ulmekirjandust. Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes ...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 4-Youth Äriplaan Koostas: Joosep Kasekänd Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2011 Sisukord Kokkuvõte...........................................................................................................................................3 1.1 Ettevõtte põhiandmed................................................................................................................3 1.2. Ettevõtte taustaandmed.............................................................................................................3 1.3 Äriidee.......................................................................................................................................3 2.Turusituatsioon ja selle arengu väljavaated.......................................................................................4 2.1 Tegevusala...................
23 amount of funds rahaliste vahendite hulk 24 appendicies lisad, kaasaanded 25 application avaldus 26 appraise the management hinnangut andma 27 arbitrage vahendustegevus 28 aspirations püüdlused 29 assets varad 30 assets and liabilities aktiva ja passiva 31 assumption ülevõtmine 32 assurance kinnitus, kindlustus 33 auction oksjon 34 audit report kontrolliaruanne 35 authority volitused, võim 36 bailsman käendaja 37 balance sheet bilanss 38 bank balance saldo 39 bank loan pangalaen
www.mkm.ee 4. Rahandusministeeriumi kodulehekülg: www.fin.ee 5. Siseministeeriumi kodulehekülg: www.siseministeerium.ee 6. Välisministeeriumi kodulehekülg: www.vm.ee 7. Ettevötluse Arendamise Sihtasutuse kodulehekülg: www.eas.ee 8. Eesti Investeeringute Agentuuri kodulehekülg: www.investinestonia.com (www.eia.ee) 9. Eesti Väliskaubanduse Liidu kodulehekülg: www.etc.ee 10. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: www.envir.ee 11. AKTIVA kodulehekülg: www.aktiva.ee 12. Riigi Teataja www.riigiteataja.ee Poliitilise seisundi hindamiseks ja prognoosimiseks on soovitav külastada nii võimulolevata kui ka sinna pürgivate parteide ja erakondade kodulehekülgi ning elanikkonna poliitiliste eelistuste ülevaateid. 7 3. Ettevõtlusega alustamise erinevad võimalused
Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) Selliste varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva Kassareserv 5000 Nõudehoiused 10000 Väljaantud laenud 7000 Omakapital 2000 Kokku 12000 Kokku 12000 b) Kui kohustuslik reservimäär on 10%, siis kui suur on raha potentsiaalne multiplikaator?
isikud ning ettevõtlusega tegelevad üksikisikud. Raamatupidamiskohuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kandma need oma raamatupidamisregistrisse. Lõppenud majandusaasta kohta tule koostada raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja nende koostamispõhimõtete seletusest. Bilanss näitab raamatupidamiskohuslase kapitali päritolu ja kasutamist ning selle üldskeem on järgmine. A. Aktiva 1. K ä i b e v a r a ( vara, mis on kasutuses alla 1 aasta): 1) rahalised vahendid : sularaha, nõudehoiused, nõuded klientide vastu, ettemaksud; 2) ainelised vahendid: tooraine, kütus; 2. P õ h i v a r a ( vara, mis on käibes üle 1 aasta) : 1) rahalised vahendid : pikemaajalised rahapaigutused 2) ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed 3) ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid. B
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
komplikatsioon ja kliinilist tulemust Endoteeli aktiivsuse mõõtmiseks kasutatis von willebrandi faktorit ja clCAM-1 konts Andmed viitavad sellele et esineb suurenenud vWf vabanemine ja et ka lCam-1 reguleeritakse ja lastakse verre. tsitaat ICAM-1 suurenenud regulatsioon klapib suurenenud CD11b taseme tõusuga , see võib vahendada leukotsüüt endoteeli interaktsiooni ortoopi järgselt. VWF tasemes toimuvad muutused just 3 päeval see võib osutuda oluliseks endoteeli aktiva markeriks. Kuigi TKR puhul kasutatakse zgutti esinevad sarnansed muutused leukot ja endoteeli markerites Muutused leukot ja endoteeli markerites viitavad suurenenud põletiku vastusele peale ortpeedilist traumat . ning pakkutakse et neid markereid võidaks kasutada alternatiivse meetodina operatsiooni järgse ägeda põletiku vastuse tekke jälgimisel. CRP asemel. CRP on oma puudused ning teiste markerite puuduse tõttu võiks neid kasutada.
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine 3)Õpilasfirma nime valimine 4)Õpilasfirma algkapitali suuruse määramine 5)Õpilasfirma põhikirja kinnitamine 1. Kuulati ära Anti Berteli ettepanek toote valimiseks. Otsustati: hakata pakkuma 3D origami tooteid 2. Õpilasfirma tegevjuhi kandidaatideks esitati Anti Bertel ja Merko Susik .Toimus salajane hääletamine. Otsustati: salajase...
Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. KONTO ,,KÄIBEMAKS" DEEBET KREEDIT AKTIVA KONTO: NÕUDED OSTJATE VASTU DEEBET KREEDIT Algsaldo Nõude esitamine ostjale Ostja poolt nõude tasumine (raha (arve esitamine) laekumine) Nõuete saldo (tasumata arved kokku) Analüütilist arvestust peetakse - iga ostja ja - iga ostja iga arve osas 1. Ostjalearveesitamine D: Nõudedostjatevastu K: Tulu
ettevõtte kaugemaid äritegevuse eesmärke, nagu näiteks: * olulise turuosa haaramine * rentaabluse ja omanike tulu suurendamine * toodete mitmekesistamine ja uue tehnoloogia arendamine 1.7. Eeldatavad tulemused See paragrahv toob välja eeldatavad tulemused, mida juhtkond loodab antud äriplaani teostamisel saavutada. Oma olemuselt on see kokkuvõte põhilistest finantsprognoosides esitatud arvudest, nagu: * tulu, brutokasumi protsendi ja rentaabluse väljavaated * aktiva, passiva ja omakapitali tendentsid * rentaablusnormid jmt. 2.0. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE Selles paragrahvis antakse ettevõttest lühiülevaade. 2.1. Põhiline informatsioon 2.1.1 Nimi, aadress, asukoht Täielik nimetus, aadress, asukoht ja kontaktandmed. 2.2.2 Asutamisaeg Esitab ettevõtte asutamiskuupäeva ja registreerimisnumbri. Kui kaua on ettevõte äritegevuses osalenud? Kas tegevuse algus langeb kokku asutamiskuupäevaga või on tegevus mingiks
Väide on õige/ vale 2. Tingimuslik kohustus on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad Väide on õige/vale 3. Eraldis eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Väide on õige/vale 4. Kohutusi saab jaotada lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohutusteks. Väide on õige/vale 5. Kohutused asuvad bilansis aktiva poolel. Väide on õige/vale 6. Bilansis lühiajaliste kohustuste all on kuus alakirjet. Väide on õige/vale 7. Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% Väide on õige/vale 8. Tingimuslike kohustusi ümbritseb veelgi väiksem ebakindlus kui eraldisi. Väide on õige/vale 9. Kohustusi ei kajastata bilansis vaid need on kulud ja kajastuvad kasumiaruandes. Väide on õige/ vale 10
kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) • Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile, kus: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Käibevara: raha, lühiajalised investeeringud, nõuded ja ettemaksed, varud; (N reklaam) Põhivara: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara ; (Seadmed,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ÄRIKORRALDUSE INSTITUUT ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES TMJ3331 “ETTEVÕTLUS JA ÄRI PLANEERIMINE” ÄRIPLAAN Äri definitsioon: NFC maksusüsteem kohvikutes Koostajad (nimi, e-mail): Alina Olivson ([email protected]) Karina Troškina ([email protected]) Aleksandra Kotseva ([email protected]) Aleksander Lilišentsev ([email protected]) Juhendaja: Hinne: (punkti) TALLINN 2015 Ettevõtte nimetus: One Second Payment Asukoht, aadress: Raja 15, 12618, Tallinn Estonia Telefon, e-mail: +372 534 851 76, [email protected] 2 1. KOKKUVÕTE (sisal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
