LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TÄHELEPANEKUD ARVEPIDAMISE AJALOOST Kodutöö Mõdriku 2014 Tähelepanekud arvepidamise ajaloost 1. Majandusarvestus kui süsteem on arenenud tegelikult juba aastatuhandeid. Raamatupidamise tekkimise põhjuseid ja aega on raske määratleda. Algusajaks hinnatakse ajajärku 10 000 8000 aastat e.m.a Lähis-Idas. Arvepidamise tekkimise eelduseks oli jõukuse suurenemine ja oskust välja tuua kogus. Muistsete tempite preestrid loendasid olemasolevat vara ning tegid selle kohta märkmeid. Algselt oli arvepidamine eelkõige faktide fikseerimine seega staatiline. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järgi. 2. Teadaolevalt on kasutatud koos esimeste kaubandusoperatsioonide toimumisega arvepidamise vahenditeks mit...
3. AS Viljandi Aken ja Uks aastaaruanded (2007 2009 a) 4. Brookson, S. Aruannete analüüs. Tallinn: Koolibri, 2002. 5. Kütt J. , Sissejuhatus raamatupidamisse. Tallinn: Külim, 2009. 6. Rünkla, J. Ärianalüüs. Tallinn: Külim, 2003. 7. Vaksmaa E. , Finantsjuhtimise alused. Tallinn: Ilo, 2004. 8. Lääts K. , Ettevõtte aruandluse analüüs. , loengukonspekt majandusteaduse bakalauruseõppele. Tartu: 2004 9. Ettevõtja infovärav aktiva. http://www.aktiva.ee/ 10. AS Viljandi Aken ja Uks. http://vau.ee/ 11. Raamatupidamine. http://www.rmp.ee/ 48 LISAD Lisa 1. 2007 - 2009 aasta majandusaasta näitajad BILANSS AKTIVA 31,12,07 31,12,2008 31,12,2009 KÄIBEVARA Rahalised vahendid 45 78 2 462 kokku
Abja Gümnaasium Krete Allik OÜ VolleyS Äriplaan Abja-Paluoja 2015 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. ÜLDOSA................................................................................................................................3 1.1 Äriidee kirjeldus................................................................................................................3 1.2 Asukoht..............................................................................................................................3 1.3 Töötajad.............................................................................................................................3 1.4 Vajalikud vahendid............................................................................................................4 1.5 Al...
Raha per.lõpus 7903 12686 21303 29426 45791 Raha jäägi muutus 7903 4783 8617 8123 16365 2010-2014.a. 2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a. 2014.a. Raha jäägi muutus 7903 4783 8617 8123 16365 Bilanssi prognoos 2010.a. 2011.a. 2012.a. 2013.a. 2014.a. AKTIVA Raha ja pangakontod 7903 12686 21303 29426 45791 Nõuded ostjate vastu 3196 3835 3835 3835 3835 Lühiajalised investeeringud 0 0 0 0 0 Käibevara kokku 11099 16521 25138 33261 49626 Põhivara 39625 65189 77971 81167 87558 Akum.kulum -831 -4474 -10034 -16362 -23360
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
E 500 8 4000 4000 F 1200 2 2400 2400 G 250 12 3000 3000 H 100 10 1000 1000 Kokku X X 118400 20000 30400 20400 47600 1.5. Algbilanss Kasutadaolevad rahalised vahendid Olemasolevad vahendid ja seadmed Omanikud, osalus põhikapitalis Finantseerimisallikad Aktiva Passiva Raha 211188 Kohustused 50000 Põhivara B 20000 Omakapital 181188 Aktiva kokku 231188 Passiva kokku 231188 2. Tootmine ja turundus 2.1. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted Toote, teenuse täpne kirjeldus (kooskõlastatus seadusandlusega). Toodangu olulised (positiivsed) omadused.
PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK Pärimise mõiste ja liigid Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega. Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste p...
-) 1971 aastal läks USA Vietnami sõtta ja katkestas igasuguse kullastandardi. Sellest ajast peale pole rahal mitte mingit väärtust sisuliselt väärtus on tal ainult usalduspõhine. -) Hetkel on kõige suuremad valuutad jeen ¥, dollar $ ja euro (veel on tähtsal kohal nael £, CAD ja AUD jne). -) Maailmas pole ühtegi ülemvaluutat ja seega valuuta väärtus kõigub koguaeg. -) eksponentsiaal võrrand y = 2x (väärtuse graafik). Investeerimine * Aktiva vs. Passiva: 1. Kuluta vähem. 2. Osta tootvaid varasid. 3. Teeni varadelt raha. 4. Osta rohkem tootvaid varasid. * Miks investeerida? -) Inflatsioon iga sekund sööb su raha. -) Raha teenimine aktivate kasvatamine passivate asemel. -) Sissetulekute ohutuse tagamine. -) Majandusega kursis olemine sunnib mõtlemine, lugema ja probleeme ette ennustama. * Millised võimalused? -) Pangakonto (i = 0,25% aastas) -) Kasutushoius (i = 0,4%) -) Tähtajaline hoius (i = 0,65%)
................2006 /............................./ 4 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Bilanss (kroonides) AKTIVA (varad) Lisa nr 31.12. 2005 31.12.2004 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 1 171 810 154 827 Nõuded ja ettemaksed 2 Ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Muud lühiajalised nõuded 198 0
SKP sisemajanduse koguprodukt S sääst Y esmased netosissetulekud e. Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2
Kapitaliseerituse suhtarvud •Eesmärgiks hinnata, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud omavahenditest ning kui suur osa võõrvahenditest •Omakapitali osakaal = omakapital/koguvarad –normaalne tase alates 20%, hea tase alates 40%, –sõltub siiski palju majandussektorist ning eriti varade kvaliteedist ja likviidsusest.•NB! Laenu ei teenindata omakapitalist, vaid rahavoost, seega on kõrge omakapitali osakaal täiendav positiivne argument ainult siis, kui bilansis aktiva poolel on varasid, mida saab vajadusel kiiresti rahaks teha ka juhul, kui ettevõtte põhitegevuse rahavoog on kohustuste teenindamiseks ebapiisav• Omakapitali suurust mõjutab sisuliselt varade väärtus, kuna kohustuste mahud on reeglina fikseeritud. Seega katsun leida nn tegeliku omakapitali suuruse ja osakaalu•Paljude ettevõtete varade tegelik väärtus on tegelikult tihti otseses sõltuvuses nende varade raha genereerimise võimest•Võlakohustuste suuruse
1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei ...
Püsikulud ja kasumipoliitika Anny-Gret Anderson Kiiljan Kanarbik Lii Konts Teele Laidsalu Kerli-Getter Mägi Aneli Peterson Mariann Sööt Millised kulud loetakse püsikuludeks? Püsikuludeks arvatakse kulud, mida tuleb kanda ka olukorras, kus ettevõtte tegevus väheneb või koguni peatub täielikult. Mõnede kulude maht, nagu näiteks raamatupidamise, juriidilised jms teenused, muutuvad vastavalt tegevusmahtude muutumisele. Samas kindlustuskulud, turvateenused ja mõned maksukulud (näiteks maamaks) ei muutu ning jäävad püsima ka ettevõtte tootmistegevuse täielikul seiskumisel. Äriplaani mudel: Püsikulude hulka arvatakse teenused ettevõtte juhtimisega seotud teenused nagu raamatupidamine (kui seda ostetakse väljast), audit, juriidiline nõustamine jms. Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), a...
summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole. Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ole maha kantud, selles summas jääb pearaamatusse deebet saldona ja näidatakse bilansi aktiva poolel.Soetusmaksumus võib suureneda ainult seoses kapitaalremondiga s.t. põhivara parendamisega ehk oluliselt paremaks tegemisega . Jooksev remont on parandamine. Kanded: D- Põhivara (Maa ja ehitised, masinad ja seadamed, inventar) D- Käibemaks K- Tarnijatele tasumata arved Kui ettevõte ei ole veel käibemaksukohustuslane, on põhivara summa võrdne arve summaga. Põhivara kulumi arvutamine
Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 8. Bilansimuudatused Ühe passivakirje ja ühe aktivakirje suurenemine sama summa võrra muudab bilansi üldsummat suuremaks. Kui muudatused toimuvad ainult passiva poolel siis bilansi üldsummale see mõju ei avalda. Kui üks passivakirje ja üks aktivakirje vähenevad sama summa võrra muudab see ka bilansi üldsummat vähemaks. Kui muudatused toimuvad ainult aktiva poolel siis bilansi üldsummat see ei mõjuta, sest muudatused peavad toimuma mõlemal poolel võrdselt. 9. Kasumiaruanne ( skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemuse järgi Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonidest. Skeemi 2 on keerulisem rakendada, sest on keeruline otsustada, millise
#DIV/0! #DIV/0! käiberentaablus Algandmed BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta sisesta siia kuupäev, 31.12.201X 2016 a. 2017.a. 2018.a. 2019.a. millise seisuga olemasolevad andmed AKTIVA esitatakse Raha ja pangakontod 0 0 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 0 0 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 0 0 0 0 Valmistoodangu varu
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
#DIV/0! #DIV/0! käiberentaablus Algandmed BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta sisesta siia kuupäev, millise 31.12.11 2013.a. 2014.a. 2015.a. 2016.a. seisuga olemasolevad andmed esitatakse AKTIVA Raha ja pangakontod 0 0 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 0 0 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 0 0 0 0 Valmistoodangu varu
kasum Aruandeaasta kasum Omakapital kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev
RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED STINA REBECCA PETTAI 25.05.2015 1.Raamatipidamiskohustuslaseks on? Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõ...
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
kõik ülejäänud tulud ja kulud määratakse protsentidena netokäibest. See võimaldab otsustada, kuidas jaguneb netokäibe üks kroon mitmesugusteks kuludeks, makseteks ja laekumisteks (Bõtskova jt 1997, lk 18). Vertikaalanalüüs aitab: näha, milliseid struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud; näha eri käibe ja põhivaraartiklite suhtelist tähtsust bilansis; näha eri aktiva ja passivaartiklite suhtelist tähtsust bilansis; kasumiaruandes tajuda eri kululiikide osamäära müügitulemist kasumi kujunemisel; kindlaks määrata ettevõtte positsiooni konkurentide suhtes; tähele panna neid arengutendentse ja ebamajanduslikke ilminguid, mis muude meetoditega võivad märkamata jääda. 14
aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ärikoolituse õppetool Marju Oja ÄJ-08 BRASIILIA MAKSEBILANSS Referaat Juhendaja: Avar Daniel Väimela 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Maksebilanss......................................................................................................... 5 Brasiilia Liitvabariik .............................................................................................6 Loodus...................................................................................................................8 Majandus............................................................................................................... 9 Väliskaubandus................................................................................................
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine koronoloogilises järjestuses Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil. Bilansikirjete summad moodustuvad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) aktiva ja passivakontode lõppsaldodest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud bilansiga, sest kasumiaruanne selgitab detailselt bilansikirjet Aruandeperioodi kasum/kahjum
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Kalamägi Helina Laomajanduse eriala sõnastik Paide 2008 A abc analüüs - Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Administratsioon - ettevõtte asutuse juhtkond Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks Aktiva on objekt, mis on ettevõtte valduses ning mille kasutamisest saab ettevõte tulu ehk kasumit Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele Algdokument on kindla vormi ja tähendusega teabeallikas ehk kirjalik tõend, mis kinnitab majandustehingi toimumist ja millel peavad olema kohustusliku andmed Allianss - liit või ühendus riikide ja oranisatsioonide vahel Alternatiivne - ühte kahest võimitmest võimalusest mõõnev Apellatsioon - edasikae...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poo...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: tema...
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap
käiberentaablus 22% 11% 18% 25% BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta sisesta siia kuupäev, 31.12.201X 2016 a. 2017.a. 2018.a. 2019.a. millise seisuga olemasolevad andmed AKTIVA esitatakse Raha ja pangakontod 3,829 6,574 12,036 21,796 Nõuded ostjate vastu 0 0 0 0 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 20 23 29 34 Valmistoodangu varu
· raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass
Igaüks ei saa olla eksportija. Eksportija saab olla üksnes EL isik, kes on kauba omanik või kellel on kauba omanikuga võrdne õigus kaupa käsutada. Eesti eksportija peab olema Eestis registreeritud isik, juriidilised isikud peavad olema registreeritud EORI andmebaasis.4 1 Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html 2 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 3 Aktiva, Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html? Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2 4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid,
Varud 0 0 0 0 0 Kokku käibevara -106380 -141288 24888 215692 677980 Põhivara Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 0 0 0 0 0 Akumuleeritud kulud 0 0 0 0 0 Kokku Põhivara 0 0 0 0 0 Kokku aktiva (varad) -106380 -141288 24888 215692 677980 PASSIVA (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 Võlad ja ettemaksed Võlad kaupade tarnijatele 0 0 0 0 0
seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Raamatupidamise põhivõrrand Varad = Kohustused + Omakapital, seega Aktiva = Passiva Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varad liigendatuna käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on lühikese kasutusajaga vara ( üks aasta või ettevõtte normaalne talitustsükkel ). Põhivara on vara mida kasutatakse pikema ajavahemiku kestel ( üle ühe aasta ). Olulisuse printsiibist lähtudes kehtestab iga ettevõte piiri, millest kõrgema maksumusega varaobjektid kajastatakse põhivaradena, madalama maksumusega varaobjektid kantakse nende kasutuselevõtmisel kuluks.
ettevõtjad peavad rohkem raha välja käima. Samamoodi mõjutab hariduslik seis enim praktikaettevõtet. Hariduslik koosseis võib teha nii head kui ka halba. Head juhul kui inimene loob omale eduka ja omapärase firma ning ostab OÜ Tinevex teenust, halb on asjalugu siis, kui inimesed(ettevõtjad) on piisavalt targad, et hoida end oma firma raha asjadega ise end pidevalt kursis ning teha enesele raamatupidamist. Raamatupidamisarvestust peetakse raamatupidamisprogrammis Merit Aktiva, kuid dokumente saab vajadusel teha ka käsitsi ja välja printida. Üldjuhul piisab sellises firmas lauaarvutist või sülearvutist ning telefonist ja heast programmist. Ettevõte omas ühte sülearvutit ja printerit, millega saab kõik dokumendid sisestada, programmi kanda ja ka paberkandjale lasta. 8 2 MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMIE JA KIRJENDAMINE 2
nad pole tõsimeelsed investorid. Bilanss Bilanss võtab kokku ettevõte vara (tema omandi) ja ta kohustused (tema võlad) ning omakapitali (nende kahe eelneva vahelise vahe) mingil aja hetkel. Bilanss peegeldab ettevõtte hetke rahalist seisu palju on vara, kohustusi ja omakapitali. Bilanss koosneb kahest poolest, millest vasakpoolne on AKTIVA ja parempoolne on PASSIVA. Aktiva ja Passiva peavad olema võrdsed. Aktiva Aktiva = varad (sularaha, pangakontod, hooned, seadmed, kaubavarud, toormevarud, teiste laekumata arved) Passiva Passiva = kohustused (laenud, oma maksmata arved) + omakapital (aktsiad või osakud (algkapital) ja jaotamata kasum) Kasumiaruanne Kasumiaruanne kajastab tulude ja kulude vahekorda.
kasum Aruandeaasta kasum Omakapital kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev
kasum Aruandeaasta kasum Omakapital kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev
kasum Aruandeaasta kasum Omakapital kokku VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev
juuni 400 13500 5400000 160000 Summa 3250 95200 52685000 1817500 ) Muutuvkulud tunni töö kohta muutuv-kulu max-min kordaja 18.33 a= 5254.745 FC vähimruutude b 19.59 6555555.55555556 Ülesanne 2 Aktiva Passiva Raha 97500 Kred. lühivõlg 300000 Deebitorid, A 704000 Lühiaj. kohustu 441611 Varud,B 523333 Pikaajalised k., 468389 Mat. põhivara,C 75167 Aktsiakapital 300000 kontroll 1400000 Jaotamata, F 190000
jooksul (nt. Võlad tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 5) Majandusaasta aruanne: 6) Bilanss, bilansivõrrand: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. St aktiva poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2): Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist
Ostjatelt laekumata arved 221 000 173 000 Varu 100 400 81 000 Investeeringud(T-firmasse Sid) 1 000 000 0 18 000 1 018 000 Hinnaerinevus 421 111 421 111 Masinad ja seadmed(neto) 150 000 160 000 42 000 Maa 360 000 290 000 100 000 Goodwill 132 221 Kokku aktiva 2 032 600 855 000 Tasumata arved 323 500 135 000 Võlakirjade võlad 400 000 0 Aktsiakapital E firma 1 000 000 T firma 500 000 500 000 Jaotamata kasum 309 100 220 000 375 078 49 500 -378 Vähemusosalus 01.01. 13 312 113 111 99 799 Vähemusosalus 31
Nt: pangad. Pakuvad sama teenust , hoiavad kokku raha üüri ja tööliste pealt. · Vertikaalliitumine samas majandusharus kuid erinevas tootmisetapis firmad liituvad. Nt: ühed teevad, teised müüvad, kolmandad pakendavad - firmad liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari · turvalisus · armastus, kuuluvusvajadus · tunnustus · eneseteostus 16
10 praktikas see reeglina nii ei ole. Oodatav tulusus (expected rate of return) – tulumäär, mida investorid ootavad antud investeeringust, avaldub prognoositavate rahavoogude kaudu ning võib kujuneda nõutavast tulumäärast kas suuremaks või väiksemaks (sisuliselt investeeringu sisemine tulumäär, IRR). Realiseerunud ehk tegelik tulusus (realized rate of return) – tulumäär, mis on leitav aktiva poolt minevikus genereeritud rahavooandmetele tuginedes; näitab investeeringu või muu rahapaigutuse tegelikult realiseerunud tulusust. Diskonteerimine – arvutuslik võte; rahaühiku või rahavoo nüüdisväärtuse (praeguse väärtuse) leidmine/arvutamine. Diskontomäär – vastavalt, kas intressimäär, kapitali kulukuse määr või investori nõutav tulumäär, millega konverteeritakse rahaühiku tulevane väärtus nüüdisväärtusesse.
mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (erinevalt forward-tehingust on futuuri tingimused standardiseeritud ja teda saab enne lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa). Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) – Inimene, kes tegutseb ettevõtjana (pakub oma nimeltasu eest kaupu või teenuseid) ja on end registreerinud äriregistris. G Goodwill – Ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. H Hetkehind – Kauba maksumus hetkel kehtivates hindades. Hind, mida makstakse sularahas tehingu sõlmimise kuupäeval. Horisontaalne integratsioon – Ettevõtete integratsioon, mille puhul ühinenud ettevõtted võistlevad omavahel. Huvide konflikt – Konflikt, mis tekib, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste
käiberentaablus 63% 73% 80% 80% BILANSI PROGNOOS seisuga 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta sisesta siia kuupäev, 31.12.13 2014.a. 2015.a. 2016.a. 2017.a. millise seisuga olemasolevad andmed AKTIVA esitatakse Raha ja pangakontod #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! Nõuded ostjate vastu 26 64 92 107 Mitmesugused nõuded Ettemaksed Tooraine varu 0 0 0 0 Valmistoodangu varu
Viimane rida on puhaskasum. Puhaskasum on kogukasum miinus kaudsed kogukulud. Ettevõtte juht peaks alati teadma oma sissetuleku, kogukasumi ja puhaskasumi olukorda. 7.1.2 Bilansitabel Üks erinevusi kasumiaruande ja bilansitabeli vahel on aeg. Bilansitabeli kuupäevaks on kasumiaruandes äratoodud ajavahemiku viimane kuupäev. Kui kasumiaruanne koostatakse ajavahemikuks 1. aprill 30. juuni (teine kvartal), siis bilansitabelis tuuakse ära aktiva, passiva ja omakapital 30nda juuni seisuga. Aktivasse arvatakse kõik tootmis- ja teenindamisvarustus. Igal ettevõttel on vaja raha. Raha tuleb alati aktivas ära näidata. Kui te toodate piima, on lehmad teie aktivateks. 16 Passiva alla kuuluvad tootmisvõlad. Kui näiteks toormaterjale ostetakse krediidi peale, tuleb see krediit passivas ära näidata. Samal ajal märgib
Äriplaan Koostas: Taavi Müürsepp Juuli 2008 SISUKORD Äriidee kokkuvõte lk 1 2) Ettevõte lk 2 2.1) Ruumid lk 2 2.2) Sisseseade, masinad lk 2 2.3) Tarnijad lk 2 2.4) Personal lk 2 3) Turg lk 3 3.1) Kliendid lk 4 3.2) Konkurendid lk 4 4) Hinna määramine lk 5 5) Turustamine lk 5 6) Müügimeetod lk 5 7) Müügimaht poolaasta lõikes lk 6 8) Kauba sisseost lk 6 9) Eelarved lk 7 Algbilanss lk 7 10) Rahavoogude prognoos lk 8 ÄRI...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
