TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut ÄRIPLAAN ÕPIABITEENUS „KIIRELT TARGAKS“ Tallinn 2016 SISUKORD 1.ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................ 3 2. ÄRIIDEE KIRJELDUS JA SELLE ANALÜÜS...............................................................4 2.1 Ettevõtte üldandmed..................................................................................... 4 2.2 Tootmise / teeninduse planeerimine..............................................................5 3. EESMÄRGID........................................................................................................ 6 4. VISIOON, MISSIOON............................................................................................ 7 4.1 Visioon........................................................................................................... 7 4.2 Mis...
Ostjatelt laekumata arved 32 000 29 000 Varu 30 000 16 000 Investeeringud(T-firmasse Sid) 160 000 0 160 000 Hinnaerinevus 15 421 15 421 Masinad ja seadmed 105 000 82 000 Maa 29 000 34 000 Firmaväärtus(Goodwill) 15 421 Kokku aktiva 418 000 191 000 Tasumata arved 19 000 12 000 Muud kohustused 10 000 20 000 Aktsiakapital 180 000 120 000 120 000 Ülekurss 60 000 10 000 10 000 Jaotamata kasum 149 000 29 000 42 000 19 000 300 Vähemusosalus 01.01. 8 421 8 421
Raamatupidamine tugineb raamatupidamise põhivõrrandile. Omanik paneb oma ressursid firmasse: ressursid = ressursside allikad ehk vara = kapital Tavaliselt sellest ei jätku ja võetakse laen- kohustis: vara = kohustised + omakapital ehk lõpuks aktiva = passiva Bilanss (finantsseisundi aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva. Aktivasvara Passivasvara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital Raamatupidamiskohustuslase vara (aktiva) Käibevara- lühikese kasutusajaga vara (aasta) Raha- kassas, pangakontodel, väärtpaberitest, debitoorne võlg ja varud Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara- kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul (üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- väärtpaberid, antud laenud Kinnisvara-investeeringud
juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. 42. Finantsinvesteeringu tasuvuse hindamine Jooksev tulu intresside, dividendide jne. Vormis saadavad perioodilised laekumised. Kasum kapitalilt investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine) Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne. Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui : · Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja · Esimese aktiva oodatav tulusus on võrdne või suurem teisest 43. Investeeringu eeldatav kasuminorm Kujutab endast tõenäosusega kaalutud investeeringu keskmist tasuvust. Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel. Tõenäosuse jaotus võib olla kas diskreetne või pidev. ri võimalik tasuvus pi i-nda kasumi saamise tõenäosus n võimalike tulemuste arv 44
Tunnikontroll nr.2 1.Ettevõtlus- on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. 2.Ettevõtja- on isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seonduvaid riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu. 3. Loetle ja kirjelda põhilised ettevõtlusvormid Eestis: 1. Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. 2. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse huvisid silmas pidades. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise ...
· Majandustehing- sündmus, mille tagajärjel muutub RPK vara, kohustuste või omakapitali koosseis · Register- andmekogum, mis sisaldab infot toimunud tehingute kohta · Aktiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte varad · Passiva- bilansi osa, kus kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital · Bilanss- aruanne, mis näitab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses · Bilansimaht- aktiva ja passiva numbriline kokkuvõte · Bilansikirje- bilansis kajastatud eraldi rida, mis on vara, kohustuste või omakapitali liik · Likviidsus- võime muuta ettevõtte varad maksuvahenditeks · Kasumiaruanne- aruanne, kus kirjutatakse lahti ettevõtte tulude ja kulude jaotus · Kontoplaan- ettevõttes kasutatavate kontode loetelu · Konto- kahepoolne tabel, mida kas. majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks · Deebet- konto vasak pool + - · Kreedit- konto parem pool - +
seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. * Aktsiisimaks on kaudne maks , mida rakendatakse tarbimise reguleeerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. 3. Aktiva Aktiva on kontoformaadis koostatud raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi puhul esimene pool), kus tuuakse ära majandusüksuse vara koosseis. *Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud passiva poole kaudu saadud vahendid. Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks.
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C ...
Tarkvara OÜ) keskmistele ja kliendi vajadusi arvestav põhivara, personal, eelarve, 700+km suurtele firmadele. kontsern, kliendihaldus, täitur, reisid, laenuleping Merit Aktiva (AS 1991 erinevatel väikefirmadele Lihtne õppida ja kasutada. Lihtsas Aktivas: Finantsarvestus, Igakuise maksega Merit Tarkvara) toodetel ja Ühe programmiga saab teha müügiarved, ostuarved, kassa, 25 +km, teenustel raamatupidamist paljudele pank, kulukohad ja projektid, aastamakse 249
Tootmiskalkulatsioon kuu lõikes Netokäive: Välisautode arv: 3 4 5 6 7 8 9 Välisautod 210000 280000 350000 420000 490000 560000 630000 Liinivedu Viljandi 64000 64000 64000 64000 64000 64000 64000 Tunnitöö 40000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 Kokku 314000 384000 454000 524000 594000 664000 734000 Tootmiskulud: Kütus välisveod 80500 107333,3 134166,7 161000 187833,3 214666,7 241500 Kütus eesti 33033 33033 33033 33033 33033 33033 33033 Palk ja maks välisveod 24000 32000 40000 48000 56000 64000 72000 Palk ja maks eesti 14800 14800 14800 14800 14800 14800 14800 välisveo kindlustus 9000 11900 14875 17850 ...
kasum on jäänud suhteliselt samaks, kui siiski on kõik nad tõusnud paari protsendi võrra. Ettevõte oli 2011 aasta kasumis 358 375 euroga ning kuna teised finantsnäitajad näitavad samuti positiivseid numbreid, siis võib õelda, et ettevõte on igati edukas. Vertikaalanalüüs ehk ülevaateanalüüs rõhutab finantsaruannetes sisalduvate andmete omavahelisi seoseid: iga finantsnäitaja on väljendatud protsentuaalselt mingi baasnäitaja suhtes. Bilansi puhul on kogu aktiva võrdsustatud 100%-ga ning kogu passiva võrdub 100%- ga. Igale aktiva- ja passivakirjele või igale bilansiosale aktivas ja passivas leitakse oma osakaal ehk protsent kogusummast. AS Dale LD vertikaalanalüüsi tulemusest on näha, et ettevõte on vähendanud käibevara osakaalu 1% võrra. On toimunud raha osakaalu vähenemine, kuid paari protsendi võrra on suurenenud varud ning nõuded ja ettemaksed. Passiva poolel on olukord paranenud. Kohustuste ja omakapitali suhe on liikunud positiivses
seoses maksustamisega, vähendab väärtust; 3) dividendid on toredad asjad, sest aktsionäridele nad meeldivad ... · Signaliseerimisefekt (signaling effect) · Kliendiefekt (clientele effect) Aktsiadividend (stock dividend). Lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral ettevõtte finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. Põhimõtteliselt sarnane fondiemissioonile. Fondiemissioon, aktsiadividendide maksmine (stock dividends). Läbi fondiemissiooni muutub vaba omakapital (see, millest võib teha väljamakseid aktsionäridele) seotud omakapitaliks. NB! Tulumaksuseadus ei käsitle fondiemissiooni dividendide maksmisena, st. fondiemissiooni läbiviimisel ei tule maksta dividendide avansilist tulumaksu (s.o. 2007. aastal 22/78, 2008. aastal 21/79 ning alates 2009. aastast 20/80).
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsan...
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS Eurodes 31/12/2010 VARAD käibevara % raha 10,505 € 25.07% nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,732 € 18.46% Varud 711 € 1.70% KÄIBEVARA KOKKU 18,948 € 45.23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike...
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõt...
Masinad ja seadmed 6500,00 Muu materiaalne põhivara 10568,00 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) Materiaalne põhivara kokku 38052,00 Põhivara kokku 38052,00 AKTIVA (VARAD) KOKKU 38052,00 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised kohustused Maksuvõlad Lühiajalised kohutused kokku 0,00 Omakapital Osa/aktsiakapital nimiväärtuses 38052,00 Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum
finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
Ettevõtte kasum (või kahjum) võrdub kõigist ülalnimetatud tuludest lahutatud kõik kulud. 13.3 Bilansi prognoos Bilansiprognoos on kohustuslik koostada eelkõige äriühingu asutamisel. Alustavatel FIE-del on see soovituslik, kuid mitte kohustuslik. Bilanss näitab rahalises väärtuses ettevõtte finantsseisu mingil kindlal ajamomendil. Bilanss koostatakse tavaliselt majandusaasta viimase päeva seisuga. Bilanss peab alati olema tasakaalus: bilansi AKTIVA pool peab võrduma PASSIVA poolega. 18 Ettevõtte varad (AKTIVAD) võivad olla väga erinevas vormis: sularaha, klientide tasumata arved, laos olevad kaubad ja materjalid, maa, hooned, seadmed jne. Põhiliselt jaotatakse ettevõtte varad kaheks: käibevara ja põhivara. PASSIVA pool koosneb võõrkapitalist ja omakapitalist. Võõrkapital kujutab endast ettevõtte võlgasid, teiste
süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Makroökonoomika osaeksam Juhend: valikvastustega ülesannetes on üks õige vastus; väite hindamiseks märkige kindlasti, kas väide on õige või vale; kui väide on vale, parandage õigeks või andke selgitus; arvutuslikes ülesannetes näidake kasutatavaid valemeid ja tähtsamaid arvutusi. 1. Riigi monopoolses pangas on nõudehoiuseid 1 000 000 r.ü. väärtuses, millest 20% on pangas reservina, mis jaotub võrdselt kohustusliku ja panga enda soovil hoitava lisareservi vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väid...
Näeme, et intressikulude kahekordistumisel ja käibe puhasrentaabluse vähenemisel 3%-ni on intresside kattekordaja väärtus vähenenud 7,5 võrra. 5) ROE = 12%; Võlakordaja 0,40. ROA? Ettevõtte võlakohustused D Puhaskasum PK Võlakordaja = ROE = Keskmine omakapital E Keskmine omakapital E Puhaskasum PK ROA = Keskmine koguvara A Teame, et AKTIVA = PASSIVA, seega koguvara A = D + E (lühendid valemitest) 1. Avaldan võlakordaja valemist D: D = 0,4 D = 0,4E E 2. Avaldan ROE valemist puhaskasumi: PK = 12% PK = 0,12E E 3. Asendan D = 0,4E võrrandisse A = D + E: A= 0,4E + E A = 1,4E 3. Asendan ROA valemis puhaskasumi 0,12E-ga ja keskmise koguvara 1,4E-ga: 0,12E 0,12 ROA = = = 0,0857 8,6% 1,4E 1,4 Vastus: Ettevõtte ROA oli 8,6%. 2 ÜLESANNE
d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde: 365 / 3,24 = 113 e) Varude käibekordaja: 24 401 034 / 2 217 942 = 11,0 f) Varude käibevälde: 365 / 11 = 33 g) Ettevõtte talitlustsükkel: 33 + 113 = 146 Analüüs: Varade käibekordaja ehk käibesiduvus ehk varade tootlus näitab kui tõhusalt kasutab ettevõte oma netokäibe genereerimisel või ka kui mitu müügi netokäibe euro tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. 2009.a. oli 64 senti 1 aktiva kohta vara, 2010.aasta lõpuks tõuseb 91 sendini ja 2011.a. lõpp on tõus 1 euro ja 43 senti. Selline kasv on väga hea näitaja. Koguvarade käibevälde- mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Heaks (kiireks) peetakse tulemust alla aasta. 2009.a arvutus näitab, et müügitulu suutsid varad tekitada samas mahus käivet 570 päevaga. See on aga aeglane korraldus. 2010.aasta lõpuks on päevade arv vähenenud 170
kohustuste vahel muutus vastupidiseks. Kui aastal 2009 moodustas suurema osakaalu 6 kogu kohustustest pikaajalised kohustused, siis aastaks 2011 moodustavad suurema osakaalu lühiajalised kohustused. Kogu kapitaliga võrreldes langes kogu kohustuse osakaal 59,5 protsendilt 46,9 % peale, mis vahetas ka kohustuste ja omakapitali vahekorra vastupidiseks. Bilansi aktiva poolel suurenesid varad kokku 8031 €. Kogu käibevara baaskirjed on suurenenud, põhivara kirjetest on vähenenud materiaalsed- ja immateriaalsed põhivarad, mis on kokku vähenenud 1138 € võrra. Aktiva poolel oli mõlema aasta muutus suhteliselt võrdne. Mõlemal aastal suurenesid varad kogusummas 2% ja 1%. Olulisi muutusi käibe- ja põhivara struktuuris aastate vältel ei toimunud, kuigi käibevara tõusis ja põhivara kolmanda aasta lõpuks langes.
kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme Bilanss ja kasumiaruanne Iga äriühing on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mille kolm olulisemat osa on bilanss, kasumiaruanne ja rahakäibe (rahavoo) aruanne. Bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansis aktiva (vara) pool peab võrduma passiva (kohustuste ja omakapitali ehk vara katteallikate) poolega Kasumiaruanne Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loo...
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi tootmise eelis, ...
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Eesti Infotehnoloogia Kolledz OÜ Paabeli Torn Keeltekool Äriplaan Koostajad: Julia Aasmaa, Aleksandra Ikonnikova, Katarina Neff Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 ETTEVÕTTE PÕHIANDMED ................................................................................................. 3 KOKKUVÕTE........................................................................................................................... 3 I. Eesmärgid ............................................................................................................................... 3 I.I. Lühiajalised eesmärgid ................................................................................................. 3 I.II Pikaajalised e...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse korralduse osakond Krista Joost AÜSR-3 ERALASTEAED ........LINNAS Äriplaan Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2015 SISUKORD Kokkuvõte.........................................................................................................................3 1. Üldandmed.....................................................................................................................5 1.1 Ettevõtte taustaandmed ja kirjeldus.........................................................................5 1.2 Ettevõtluskeskkonna kirjeldus.................................................................................6 1.3 Teenused..................................................................................................................8 1.4 Klient, turg, konkurents....................
(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Rekkaparadiis Äriplaan Koostas: Ronald Bertil Sang Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 3 2.1. Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus..................................................................................3 2.2. Kliendid.....................................................................
varade ja kohustuste inventeerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda. 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Rmpbilanss kujutab endast ettevõtte kõigi äritehingute hetkesisu (saldosid). Põhiosa koosnab kahest poolest, mille vasak pool on aktiva ja parem passiva. Aktivas näidatakse ettevõtte varade (käibe ja põhi) koosseis ja paigutus, passivas aga ettevõtte omakapital ja kohustused. Seosed: 1)varad = kohust + omakapital; 2)omakapital = varad kohust; 3)käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
ETTEVÕTLUS – kasu saamisele suunatud tegevus, võimaluste nägemine, ärakasutamine, riskide võtmine. ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID – kasu saamine, kindel lõpptulemus, MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILIN...
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem ...
Ülesanne NB ! Tegemist on näidisülesandega eksamile tuleb SARNANE ülesanne, kuid kindlasti mitte SAMADE tehingutega ! Oluline on mitte niivõrd saada kokku tasakaaalus olev bilanss, vaid näidata mida te teate (abitabel!). Punkte saab raamatupidamisalaste teadmiste, mitte arvutusoskuse eest ! Kajasta toodud esialgses bilansis järgmised lõpetamis- ja korrigeerimiskanded, lahenduskäigu selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal m...
Varade käibekordaja saadakse, kui müüdud kaupade kulu jagada varudega. 4. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav skeem, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. 5. Bilansis kajastatakse varad passiva poolel. Bilansis kajastatakse varad aktiva poolel. 6. Finantsplaan on minevikus kavandatud tegevuse aruanne, mille analüüsmine annab võimaluse hinnata ettevõtte tulevikku. Finantsplaan on tulevikus kavandavate tegevuste kohta koostav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. 7. Regressioonanalüüsi kasutatakse lühiajalisteks ennustusteks. Regressioonanalüüsi kasutatakse pikemaajalisteks ennustusteks. 8
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2012/2013 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 2 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 5 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 ...
Aktsiakapital 1 500 000 kr Eelmiste perioodide jaotamata kasum 250 000 kr Akumuleeritud kulum 1 100 000 kr 6. jaanuaril 2004 laekus Firma A pangakontole ostjatelt rahasumma 250 000 kr ja ettevõte tasus lühiajalisi kohustusi summas 200 000 kr. Ajavahemikul 1.5. jaanuar tehinguid ei toimunud. 48. 31. detsembril 2003 koostatud bilansi aktiva summa on: a) 6 800 000 kr; b) 3 400 000 kr; c) 1 750 000 kr; d) 3 000 000 kr. 49. 7. jaanuaril 2004 koostatud bilansi aktiva summa on: a) 3 450 000 kr; b) 6 850 000 kr; c) 3 200 000 kr; d) 1 800 000 kr. 50. 7. jaanuaril 2004 koostatud bilansi kohustuste summa on: a) 1 450 000 kr; b) 1 650 000 kr; c) 1 000 000 kr; d) 250 000 kr. 51
10. Plaaniline kasumiaruanne Skeem 2 järgi. Netokäive 495 500 2 Müüdud toodangu maksumus 197 169,73 Brutokasum 298 330,27 Turustus - ja halduskulud Ärikasum Finantskulu 30 000 Kasum majandustegevusest Ettevõtte tulumaks 22% Puhaskasum 11. Plaaniline bilanss ( Lühendatud) Aktiva Passiva Raha Lühiajalised kohustused: Ostjate laekumata arved 11 500 kohustused hankijatele 1160 Materjali varu maksuvõlad Valmistoodangu varu 1065,1 Kokku lühiajalised kohustused Kokku käibevarad Pikaajalised kohustused: Põhivarad: Omakapital: maa 120 000 aktsiakapital seadmed 895 000 jaotamata kasum
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool TÄHELEPANEKUD ARVEPIDAMISE AJALOOST Kodutöö Mõdriku 2014 Tähelepanekud arvepidamise ajaloost 1. Majandusarvestus kui süsteem on arenenud tegelikult juba aastatuhandeid. Raamatupidamise tekkimise põhjuseid ja aega on raske määratleda. Algusajaks hinnatakse ajajärku 10 000 8000 aastat e.m.a Lähis-Idas. Arvepidamise tekkimise eelduseks oli jõukuse suurenemine ja oskust välja tuua kogus. Muistsete tempite preestrid loendasid olemasolevat vara ning tegid selle kohta märkmeid. Algselt oli arvepidamine eelkõige faktide fikseerimine seega staatiline. Seoses linnastumisega ja riikide tekkimisega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järgi. 2. Teadaolevalt on kasutatud koos esimeste kaubandusoperatsioonide toimumisega arvepidamise vahenditeks mit...
või teine finantsvara on turul suurus suurema või väiksema tulumääraga võrreldes turu Turu mittesüstemaatilise keskmise riskivaba riski mõõdupuu intressimääraga Turu süstemaatilise riski Finantsvarade hindamise mõõdupuu mudel väidab, et mingi Aktsiatevahelist aktiva oodatav tulumäär on kovariatsiooni mõõtev leitav riskivaba tulumäära ja suurus riskipreemia summana, kusjuures investorile 13.Mida mõistetakse võlakirjade kompenseeritakse üksnes puhul krediidiriski all? Vali üks sellise riski võtmine, mida vastus. pole võimalik kõrvaldada See tähendab ohtu, et portfelli koostamise võlakirja emitent ei suuda või
27. september 2013 Finantsaruannete tõlgendamise tähtsamad valdkonnad: 1.Kasumlikkus 2.Efektiivsus 3.Finantseerimine 4.Likviidsus 9 27. september 2013 Raha 10 Võlad ja ettemaksed 40 Nõuded ja ettemaksed 20 Pikaajalised kohustused 30 Varud 30 Kapital 20 Põhivara 40 Kasum 10 Kokku aktiva 100 Kokku passiva 100 Müügitulu 100 Kaubad, toore, materjal -20 Tegevuskulud -20 Tööjõukulud -30 Põhivara kulum -20 Kasum 10 10 27. september 2013 Mälu värskenduseks: finantsaruandluse analüüsimisel rakendatakse järgmisi meetodeid: A. Hälbeanalüüs 1.Bilansi ja kasumiaruande
A 1. Administratsioon-haldusaparaat; asutuse või käitise juhtkond. 2. Akt-toiming, tegu; ametlik dokument; toimik, dokumendikaust . 3. Aktiva-varad ,bilansi vasak pool 4. Aktsiis-kaudne riigimaks tarbekaupadelt. 5. Allianss-liit, ühendus 6. Alternatiivne-teine rööbitine 7. Alus-kauba alus, et kaup vigastada ei saaks mööda maapinda 8. Apellatsioon-kaebus 9. Argument-tõestusvahend, põhjend 10. Aspekt-vaatekoht, seisukoht; nähtuse üks külg, tahk; 11. Audiitor-omanike kutsutud revident; 12. Aviis-teatekiri B 13. Barter-vahetustehing (kaup kauba vastu); vahetuskaup. 14. Bruto-kogutulu,palk koos maksudega 15. Butiik-väike moekauba pood 16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. ...