OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist.
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
bilansivälised kontod (renditud põhivarad, jne.) Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas piisavalt põhjalik, tegelik olukord RMP-s on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb pidevalt täiendada vastavalt vajadusele, mis sõltub mitmetest teguritest. Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad) 2) passiva kontod ( kohustused, kapital) 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 6,0 5,9 27,3 80,2 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 120 2. Laen 700 3. Laekum.müügist 843,7 867,3 908,6 962,9 1062,0 KOKKU sissetulek 1663,7 867,3 908,6 962,88 1062 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 700 Sisustus ja tehnika 110 Varud 10 Töötasu 240 250 255,00 260,00 265,00 Materjal 135 13...
Kodutöö nr. 3 Bilansi muutuste vormid Aktiva Passiva Jrk. Majandustehing suureneb väheneb suureneb väheneb I. Muudatused bilansi aktivas 1 Osteti auto sularahas + - 2 Deebitor tasus panka + - Deebitor-lt laekus võlg 3 kassasse + - 4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse
Rahvusvaheline majandus Katre Kluust Mis on rahvusvaheline majandus? Kõik tehingud, mis ületavad riigipiire Kaubavahetus importija ja eksportija vahel Tehinguteks on kaubad, teenused ja kapital Miks see tekkis? Ressurside piiratus Ressurside ebaühtlane jagunemine Toodete mimekesisus Tarbijate eelistused Absoluutne ja suhteline eelis Kaubanduses on suurem mõju suhtelisel eelisel Väliskaubanduspiirangud Tollimaks Kvoot Ekspordisoovdustus Valitsuse korraldused ja määrused Miks piiratakse? Oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mimekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Rahvusvahelised organisatsioonid IMF (International Monetary Fund) GATT (General Agreement on Tariffs and Trade) WTO (World Trade Organization) UNCITRAL (United Nation's Commission on Internat...
e. Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik Osaliselt õige Selle esituse hinded: 0.8/1. Question22 Hinded: 1 Milline konto on ajutine Vali üks vastus. nõuded ostjate vastu kindlustuskulu kassa võlg tarnijatele Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question23 Hinded: 1 Tulumaks on otsene maks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question24 Hinded: 1 Bilansi aktiva poolel on allikad Vastus: Õige Vale Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question25 Hinded: 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav tegevus, mida rakendatakse ettevõtte majandustulemuste saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question26 Hinded: 1 Majutuskulude alammäär Eesti vabariigis on Vali üks vastus. 77 eurot 13 eurot pole määratud Õige
5. raamatupidamise sise-eeskiri reguleerid ise seda mis on reguleerimata seaduses Vara, kohustused ja omakapital Valem : Vara = kohustused + Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval. Kontod ja kahekorde kirjutamine konto avatakse bilantsi iga alakirja kohta. Kontod jagunevad algul Aktiva ja passiva kontodeks. (kulude, tulude, vahekontod) Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi. Aktivakonto suureneb deebetis, passivakonto suureneb kreeditis. Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis. Kasumiaruanne Müügitulu +50 000 Materjalikulu -10 000, tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600 muud tegevuskulud : rendikulud -1 000 amortisatsiooni kulu -3 000 muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000 muud äritulud -------------------------------
kord Ei ole võimalik teostada sisemist kontrolli Ilma varasid investeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada majandustulemust Kahekordne kirjendamine- Sisemise kontrolli võimalus Võimaldab perioodilist bilansside koostamist Lihtne selgitada majandustehingu viisi Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb sellest, et: Majandustehingut on kajastatud kahel kontol Passiva ja aktiva kontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid)
12/31/2017 AKTIVA Raha 20,000.00 Nõuded ostjate vastu 210,000.00 Varud 563,125.00 KÄIBEVARA KOKKU 793,125.00 Materiaalsed põhivarad 1,500,000.00 Akumuleeritud amortisatsioon -900,000.00 PÕHIVARAD KOKKU 600,000.00 AKTIVA KOKKU 1,393,125.00 PASSIVA ...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest Question 17
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud ühingulepingus §82 oma ...
ARUANDEAASTA PUHASKASUM (-KAHJUM) 0 Lehekülg 2 Kasumiaruanne 1 2001 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 3 Kasumiaruanne 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lehekülg 4 Bilanss AKTIVA 31.12.2002 31.12.2001 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 0 0 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0
7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik- õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende Rahavoogude aruandes kajastatakse RPK aruandeperioodi laekumisi ja
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võl...
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo * 0 * 0 * 0 * 0 Varud Pikaaj.fin.inv. Mat. põhivara kontroll: 0 D+ K- D+ K- D+ K- aktiva 0 passiva 0 parool: muster 0 0 0 0 0 0 0 * 0 * 0 * 0 Osakapital Reservkapital Kasum D- K+ D- K+ D- K+ 0 0 0 0 0 0
Jooksev tulu – intresside, dividendide jne. Vormis saadavad perioodilised laekumised. Kasum kapitalilt – investeeringuobjekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine) jooksev tulu+ kasum kapitalilt investeeringu tasuvus= investeeringu summa Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne. Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui : Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja Esimese aktiva oodatav tulusus on võrdne või suurem teisest FVschedule jt kasutamine) 34. Investeeringu eeldatava tulumäära ehk kasuminormi olemus 35. Finantsvarade hindamise mudel CAPM Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAMP( capital assets pricing model) ehk varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida
Põhiterminid: 1. Aktsia – väärtpaber, mis annab omanikule ehk aktsionärile õigusi ettevõttes. Niipalju kui on omandanud aktsiaid, nii palju on tal ka õigusi. Kui ettevõte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat ja aktsionäril on 10 aktsiat, siis on tal õigusi 1% ettevõtte varale. 2. Aastaaruanne – kohustuslik , kajastab raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandusseisu ja rahavoogusid. 3. Aktiva – Aktiva kajastab ettevõtte varasid ( põhi- ja käibevarasid). 4. Passiva – Passiva kajastab ettevõtte kohustusi (pika- kui ka lühiajalisi ) ja omakapitali. 5. Aktsiaselts – AS on äriühing, millel on aktsiakapital, aktsionär ei vastuta oma varaga, kapital peab olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7
Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega.
Selgitan ära lõikude kohta, milliseid arvestuspõhimõtteid kasutan. Selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil. Muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandus tulemusest ja rahavoogudest. (kolm on kohustulikud) Raamatupidamise aastaaruande koostab raamatupidaja, kui ei allkirjasta seda, kui ei ole juhatuses. Bilansi üldmudel (bilansil on kaks poolt, Aktiva (varad) ja Passiva (kohustused ja omakapital varade ja kohustuste vahel)) võib esitada kontoformaadina (tabel) ja aruandeformaadina (üksteise järjestikult aktiva, passiva) Bilansivalem Varad = Kohustused + omakapital Alternatiiv: Omakapital = varad - kohustused Käibevarad + põhivarad = pikajaline + lühiajaline kohustus + omakapital Põhivara = lühiajaline + pikaajaline kohustus + omakapital (majandus aasta algul) + aruande aasta kasum. (või aruande aasta kahjum, või + tulu-kulu)
Kui need on olemas, lisa eeskirjadesse veel enda jaoks kõik vajalik, koosta nö omad spikrid nt näidislausendite näol ning olgu see mahukas materjal Sulle heaks abimeheks. Dokumentide säilitamine Raamatupidamise dokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama ja hoidma üldjuhul seitse aastat, olenevalt dokumendi liigist kas alates majandusaasta lõpust või dokumendi koostamise ajast, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Bilanss Aktiva ja passiva Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi. Need näitajad on jaotatud bilansi kahe olulise poole - aktiva ja passiva vahel samaväärses summas. Aktiva on bilansi vasak pool (või ülemine osa) ja sisaldab andmeid ettevõtte varade (käibevara ja põhivara) kohta. Passiva on bilansi parem pool (või siis vastavalt alumist osa) ja sisaldab andmeid ettevõtte kohustuste ja omakapitali kohta.
detsembri seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise majandusaasta lõpu seis. Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansi aktivaks ja teist bilansi passivaks. Bilansi aktiva ning passiva kontod moodustavad bilansiskeemi, mille struktuur vastavalt kehtivale raamatupidamiseseadusele (2002) on muutuv ning toodud ära raamatupidamise seaduse lisades. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad ühtesid ja samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas
kreeditkäive ja lahutatakse deebetkäive. Algsaldo puudumise korral leitakse lõppsaldo kreedit- ja deebetkäibe vahena. Jäta meelde: Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive 2. Reguleerimiskontod – reguleerivad teatud bilansi põhikonto saldot. Kontra aktivakontod on määratud varade hinde vähendamiseks, need vähendavad oma saldo summa võrra reguleeritavate aktiva kontodel arvestatavate varade hinnet. Nt põhivara kulum. Kontra passivakontod vähendavad varade moodustamise allikate summat, nt Aažio. Kontraaktiva konto skeem Kontrapassiva konto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo: Algsaldo:
5) säilitama raamatupidamise dokumente. 10. Raamatupidamisebilansi aktivapoole iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, Siit selgub, kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt omakapitali arvel. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad. Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e
Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Kodutöö 2.2. eelarve koostamine kaubandusettevõttele OÜ "Х" tegeleb majapidamistarvete müügiga. Valmistatakse ette eelarvet 2.kvartaliks. Lihtsustatud eelarve koostamiseks on lähteandmed järgmised: Lähtebilanss seisuga 31.märts 200Х aastal, t.kr. AKTIVA Kassa ja arved 90 Deebitorid 480 Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 200...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
Debitoorne võlgnevus 560,000 Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 960,000 Kokku lühiajalised ko 1,200,000 Käibevara kokku 1,770,000 Pikaajalised kohustus 900,000 Materiaalne põhivara 1,780,000 Lihtaktsiad 600,000 Põhivara kokku 1,780,000 Akumuleeritud kasum 850,000 KOKKU AKTIVA ### KOKKU PASSIVA ### 12/31/2014 peale laenuvõtmist Käibevara kokku 1,720,000 1,770,000 Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000 1,200,000 Varud 910,000 960,000 Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475 Likviidsuskordaja 0
väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Varud Bioloogilised varad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad
· Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000 · Ostetud kaubad müügiks 123 500 · Muu äritulud 12 000 · Ettemaksed hankijatele 56 000 · Eelmiste perioodide jaotamata kasum 43 700 AKTIVA PASSIVA Tootmisseadmed 340 000 Võlad hankijatele 250 000 Intressitulu 16 000 Palgakulu 413 000 Ei käi bilanssi! Ei käi bilanssi! Käibemaksu ettemaks 159 500 Aktsiakapital 400 000 Pangakontod 14 700 Eelm. Per. jaotamata kasum 43 700 Ostetud kaubad müügiks 123 500 Ettemaksed hankijatele 56 000
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
Pärnu Ülejõe Gümnaasium OÜ Äriplaan Koostas: Triin Kolk Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2012 Sisukord 1. Kokkuvõte...............................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte taustaandmed........................................................................................................ 3 1.3. Äriidee..................................................................................................................................3 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated............................................................................. 4 2.1. Tegevusala ja turupi...
Praktika eesmärgiks oli Ärikorralduse erialal omandatud teoreetiliste teadmiste kinnitamine praktilise töö käigus. Praktikakohal ootan teadmiste rakendamist praktiliselt ja loodan täiendada oma seniseid õpitud teadmisi, et hiljem enesele kasulikult ära kasutada. Praktika viisin läbi xx-s, sest seal saan kinnitada oma teadmisi raamatupidamises, ning mind huvitab raamatupidamine. Praktika käigus tutvusin raamatupidamisega lähemalt. Kasutada sain raamatupidamise programmi Merit aktiva. 4 1. ARUANDE ÜLDOSA 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: xx Aadress, telefon, e-mail: xx Asutamise aeg: 12.05.2008 Ettevõtlusvorm: Osaühing Peamine tegevusala: Muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid Ettevõttel asub kontor xx Ettevõte asutati 12.mai 2008.aasta, kuhu asusid tööle ema ja tütar, mõlemal olid varasemast
o. tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle kohta, millised majanduslikud ressursid on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset tulu tuua
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alle...
Finantsanalüüs 1. SISSEJUHATUS Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade, lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud e...
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. FIE tulude ja kulude arvestus toimub kassapõhiselt, see tähendab, et tulud ja kulud saab arvesse võtta sellel aastal, mil tulu on reaalselt tekkinud (raha pangakontole või kassasse laekunud) ning kulutused oma tuludest maha arvata selle aasta deklaratsioonis, millal kulutuse eest on tegelikult makstud. Seesugune põhimõte tuleneb tulumaksuseaduse §st 36
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg ...
FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud. Antud meetodi puhul hinnatakse seega perioodi lõppvaru viimaste ostude hinnas, müüdud varude soetusmaksumus leitakse aga esimeste või varasemate sisseostude hindades. FIFO meetodil saadud tulemus ühtib sageli tükimeetodil saadud tulemusega, kuna on üsna loomulik, et kõigepealt müüakse ära varem soetatud kaubad. 12. Bilansi valem. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 13
OLEMASOLEVAD MATERIAALSED PÕHIVARAD (turuväärtuses) (Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 ...
võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. Lisasid on vaja vastavalt ettevõtte tegevusele ja vajadusele. Vajalikud on kindlasti 3 kohustuslikku lisa- arvestuspõhimõtted, tööjõukulu, seotud osapooled BILANSS On aruanne, mis annab ülevaate RPK varadest, kohustustest ja omakapitalist aruandekuupäeva seisuga. Oluline on varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline liigitamine. Koostatakse käibeandmiku alusel saldode järgi. Bilansil on kaks poolt aktiva ja passiva. Aktiva poole alla kuuluvad käibevara ja põhivara ning passiva poolele kohustused ja omakapital. KASUMIARUANNE Kajastab aruandeperioodi tulusid ja kulusid. Koostatakse kas skeem1 või skeem2 järgi. Skeem1 liigendab kulud lähtudes kulude olemusest. Skeem2 liigendab kulud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes. Valikul tuleb lähtuda sellest, milline liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest.
lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 6. ETTEVÕTTE VARA JA KAPITALI ARVESTUSE ALUSED Vara ja kapital kajastuvad bilansis, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. RPS sätestab bilansipäevaks majandusaasta lõppkuupäeva. Bilanssi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad (kapital). Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Vara omatakse tänu oma majandustehingutele minevikus. Bilansis kajastatud vara koosneb asjadest ja õigustest, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses ja mis tõenäoliselt osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Liigitamine põhi- ja käibevaraks toimub kasutusea
laenutagastamine keelatud, kuna osanik on ise see, kelle kontrolli all kogu ühing oli ja tema kontrollis seda, mis juhtus. Teine reegel: omaaktsiate/osade tagasiostmine on keelatud. OMA OSA (AKTSIA) OMANDAMINE Bilanss enne oma osa omandamist Aktiva Passiva Vara 4000 Osakapital 2500 Kasum 1500 Aktiva kokku: 4000 Passiva kokku: 4000 Bilanss pärast oma osa omandamist Aktiva Passiva Vara 3500 Osakapital 2500 Kasum 1500 Oma osa -500 Aktiva kokku: 3500 Passiva kokku: 3500
Küsimus Merit Aktiva 1. Kui kaua on tarkvara tootja/müüja tegutsenud? Mis aastal alustati Merit Tarkvara tegutseb alates raamatupidamisprogrammide 1991 ja terve selle ajaga tootmise/müümisega? tegelenud majandustarkvaraga. 1991. Sobivaim pigem 2. Mis aastal loodi antud tarkvara? Kes on väikefirma juhile ja kasutajad? raamatupidajale. 3. Kas tarkvara toodeti Eestis
ettevõtete vajaduste katmiseks Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine • Hästitoimiva tugistruktuuri kaudu tagatakse olemasolevate riiklike toetusmeetmete kättesaadavus kõigile VKE-dele • Ettevõtlusega alustamise lihtsustamine ja tegevuse soodustamine inkubatsioonikeskuste ja tööstusparkide loomise toetamise kaudu Ettevõtluse tugisüsteem: • EAS • EAS välisesindused • Maakondlikud ettevõtluse arenduskeskused • Ettevõtja infoportaal Aktiva • Teadus- ja arendusprojektid • EAS ja EL fondid EAS • Peamine ettevõtjatele suunatud toetus- ja arendusprogrammide pakkuja • Tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ning projektide efektiivne rakendamine Kredex • Parandada kapitali kättesaadavust VKE-le, pakkudes erinevaid garantiitooteid • Toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõivamisel
Ostjatelt laekumata arved 32 000 29 000 Varu 30 000 16 000 Investeeringud(T-firmasse Sid) 160 000 0 160 000 Hinnaerinevus 15 421 15 421 Masinad ja seadmed 105 000 82 000 Maa 29 000 34 000 Firmaväärtus(Goodwill) 15 421 Kokku aktiva 418 000 191 000 Tasumata arved 19 000 12 000 Muud kohustused 10 000 20 000 Aktsiakapital 180 000 120 000 120 000 Ülekurss 60 000 10 000 10 000 Jaotamata kasum 149 000 29 000 42 000 19 000 300 Vähemusosalus 01.01. 8 421 8 421
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut ÄRIPLAAN ÕPIABITEENUS „KIIRELT TARGAKS“ Tallinn 2016 SISUKORD 1.ÄRIPLAANI LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................ 3 2. ÄRIIDEE KIRJELDUS JA SELLE ANALÜÜS...............................................................4 2.1 Ettevõtte üldandmed..................................................................................... 4 2.2 Tootmise / teeninduse planeerimine..............................................................5 3. EESMÄRGID........................................................................................................ 6 4. VISIOON, MISSIOON............................................................................................ 7 4.1 Visioon........................................................................................................... 7 4.2 Mis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
