. Raamatupidamislausend ettevõttes ,,T": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ 14 Tabel 1 Emaettevõtte "E" bilanss 01.05.20X1 AKTIVA PASSIVA Raha Laenukohustused 58 000 Nõuded 132 000 Võlad 84 000 Varud 264 000 Aktsiakapital 300 000 Põhivara 160 000 Jaotamata kasum 230 000
Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv, Osanike sissemaksed miinus väljamaksed osanike jooksval Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/ sissemaksed (netos) aastal Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 2.Kontodele kirjendatud D = K AKTIVA PASSIVA - - + + DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT D K D K Kahjum Kasum KULUD TULUD · 3.Kõikide kontode lõppsaldodest moodustub bilanss · 4.Varade kontod omavad D saldot, kohustuste ja omakapitali kontod omavad K saldot · 5.Kontode D saldode summa = K saldode summaga · 6
finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital · · Majandustehingutega kaasnevad muudatused bilansis · Bilansimahu kasv aktiva ja passiva pool suurenevad ühe ja sama summa võrra. · Aktiva muutus muudatus toimub varade struktuuris · Passiva muutus muudatus toimub kohustuste ja omakapitali struktuuris · Bilansimahu kahanemine aktiva ja passiva pool vähenevad ühe ja sama summa võrra · · Kontorist · Deebet Kreedit · Konto vasak pool e Konto parem pool e · deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit - · võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvutamine: Algsaldo miinus deebetkäive pluss kreeditkäive Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Aktiva konto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive. Küsimus 5 Milline alljärgnevast loetelust ei kuulu dokumentide põhinäitajate hulka? Tehingu sooritamise eest vastutava isiku allkiri Kuupäev Pitser Tehingu osapoolte nimed Tagasiside Õige vastus on: Pitser . Küsimus 6 Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 1...
Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt ( vt Näide 1). Näide 1 AKTIVA BILANSS PASSIVA 8 31.01.13
de tootmise/müümisega? Mis aastal loodi valitud tarkvara? Kas tarkvara toodeti Jah, arendus ka Jah 51% Eesti Jah, ka arendus Eestis? Kui ei, siis mis Eestis investorid ja 49% Eestis riigist pärit? juhtkonna käes Kas arendatakse Eestis? Kas on väike , keskmine Väike/ keskmine Keskmine Keskmine või suur programm? Merit Aktiva standard pakett väiksematele firmadele sobilik. Kui võtta laiendatud pakett sobib suurematele firmadele ka Kas on veebipõhine? Veebipõhine Veebipõhine Mõeldud Arvutipõhine? kohtvõrgus
majandusaasta aruannete ja vahearuannete koostamist. Vajadusel esindame ettevõtet Maksu- ja Tolliametis ning pakume finantsnõustamist. Oma teenust kavatsetakse pakkuda alustavatele ja juba eksisteerivatele väikestele äriühingutele, FIE-dele, korteriühistutele ja mittetulundusühingutele. Ettevõtte põhiliseks finantseerimisallikaks on 32500 eurot, mis omanikud on saanud päranduseks. Projekti maksumusse lähevad ruumi rent, kontorimööbel, programm Merit Aktiva, reklaam ning kommunaalmaksed. Ettevõtte visiooniks on hakata pakkuma üle-Eestilist raamatupidamist. Ettevõtte missiooniks on pakkuda kvaliteetset ja seadusandlusele vastavaid teenuseid, lähtudes iga kliendi konkreetsetest vajadustest. Eesmärgiks on esimese aasta lõpuks teenida tagasi kahekordne osakapitali summa. Samuti kavatsetakse kasvada üheks kiiremini arenevaks raamatupidamisbürooks Eestis ning 5 aasta pärast pakkuda kõikide Paides
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet ...
,,Rikkaks isaks" kutsub autor enda sõbra Mikei isa, kelle haridustee lõppes juba põhikoolis, aga pärast sai temast väga jõukas ettevõtja. Roberti arvates õpetavad lapsevanemad ja õpetajad lapsi valesti, kui ütlevad neile, et lapsed peaksid hästi õppima, et hea töökoht saada. Tema arvates tuleks pigem öelda, et õppige hästi, siis saate pärast teistele palju häid töökohti anda. Veel saab sellest raamatust teada, mida tähendavad aktiva ja passiva ning miks peaks suurendama enda aktivat ja hoidma võimalikult madalal passivat. Aktiva tähendab lihtsalt öelduna vara ja passiva tähendab rahalist kohustust. Täpsemalt saab selle kohta lugeda juba raamatust. Olen ka uurinud, mida teised inimesed sellest raamatust arvavad. Mõned ütlevad, et see on täiesti geniaalne raamat ja soovitavad kõigil seda lugeda. Teised aga ütlevad, et see raamat ei kõlba mitte kuhugi ja ei soovita seda mitte kellegil lugeda
700 3700 5 700 3500 Lõppjääk Kogus Summa 400 1600 700 3100 900 4500 200 1400 FIFO 200 800 LIFO 200 1000 KAALUTUD KESKMINE' Kogumispensioni makse võlg 95 Aktiva Käibemaksu ettemaks 273 166005 Töötuskindlustusmakse võlg 796 ostjate laekumata arved Muud ärikulud 1,220 Reklaamikulud 1,350 Kantseleikulud, postikulu 1,532 Isiku tulumaksu Seadmete võlg remont, varuosad, 1,992 hooldus kulu 2,145 Elektri kulu 2,235 Töötuskindlustuse kulu 2,403
Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000 Abiandmed: Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja 2,4, kiire maksevalmiduse kordaja 1,12. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja keskmise debitoorse võlgnevuse järgi on 15. Omakapitali võlasiduvus on 0,875. Intresside kattekordaja 7. EPS 4,05. Koguvara puhasrentaablus keskmise vara järgi on 12%. Aasta alguse bilansis on toodud debitoorne võlgnevus 16 000 ja aasta alguse aktiva on kokku 120 000. Intressikulud tulevad pikaajalistest kohustustest ja intressimäär on 10%. LAHENDUS: (Tabelis olevad tähised on ise juurde pandud, originaalis neid ei ole!) Bilanss: 1. A=PA PA=D+E => D=PA-E D=150 000-80 000= 70 000 2. D=CL+LD => LD=D-CL LD=70 000-25 000= 45 000 3. CR=CA/CL 2,4=CA/25 000 => CA=2,4 * 25 000= 60 000 4. A=CA+FA => FA=A-CA FA=150 000-60 000= 90 000 5
Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma.
Võrdlev analüüs Erinevate raamatuprogarmmide kohta leidsin informatsiooni interneti kodulehtedelt. Tutvudes erinevate programmidega, osutus valik üsna kiiresti Merit Akriva kasuks, kuna juhend tundus arusaadav ja kodulehel soovitati just seda algajatele või üliõpilastele. Merit Aktiva programmil on väga palju eeliseid võrreldes käsistsi tehtud tööga. Tänu programmile tulid välja vead, mida olin teinud paberkandjal, näiteks käsitsi arvutades oli tekkinud palju vigu, milletõttu arved nüüd pisut erinevad. Väga mugav oli, et käibemaks arvutati automaatselt. Lisaks avastasin, et programmi kasutades on palju parem ülevaade laoseisust, käsitsi tehtud töös esines olukord, kui olin müünud kaupa, mida polnud veel sissegi ostnud
Rahulolev klient levitab infot. Samas reklaamitakse ettevõtet ka internetis erinevaid kanaleid mööda. Võimalusel saab reklaamida ka ajalehes, raadios, televisioonis. Visioon Kliendisõbralik internetipood, mis ei poe probleemide puhul peitu. Neljanda aasta lõpuks Esimene ettevõtte esinduskauplus. Hinnakujundus Ostukulu Saatekulu Eestisse Kasum ettevõtte arenguks Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss 5000 5000 Aktiva Passiva Raha Lühiajaline laen 8282 0 Tasumata pangalaenu intress 0 Immateriaalne põhivara 250
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
Käibevara Kohustused Põhivara Omakapital 6 Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja oma- kapital) kokku RS-ga etteantud bilansivorm on toodud raamatupidamise seaduses lisas 1. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel ja bilansi passivakirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjekorras kuuluvad kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel.
Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana
välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 2.3 Raamatupidamisbilanss Bilanss (RPS § 18 lg 1) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Vasakpoolset osa, kus on firma vara koosseis, nimetatakse aktivaks. Bilansi parempoolne osa, mis kajastab vara finantseerimise allikaid, nimetatakse passivaks. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed: AKTIVA = PASSIVA (1) Vara soetamise allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse paigutatud kapital ning võõrkapital, mille on ettevõttele kasutada andnud kolmandad osapooled, nt pangad on andnud laenu jne. Võõrkapitali nimetatakse teise sõnaga kohustuseks. Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi:
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused ...
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest ...
RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused hüpoteegid kohustused teiste pankade ees muud (tesitele pankadele) võlgnevused keskpangale Investeeringud Omakapital
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus? Finantsarvestus tegeleb tehingutega mis on juba toimunud aga juhtimisarvestus planeerib tehinguid mida pole veel toimunud so. Finantsarvestus tegeleb minevikuga aga juhtimisarvestus tulevikuga. 5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla ...
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Ettevõtjad on Vali üks või enam: a. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja teenust b. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja kellele on kaupade ja teenuste pakkumine püsivaks tegevuseks c. seaduses sätestatud äriühingud d. füüsilised isikud Küsimus 5 Täisühingu miinimumasutajate arv Vali üks: a. kaks b. üks c. kaks ja rohkem d. üks ja rohkem Küsimus 6 Bilansi aktiva poolel on allikad Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Millised on majandustehingud Vali üks või enam: omaniku isikliku hoone investeerimine ettevõttesse omaniku isiklike säästude investeerimine ettevõttesse ettevõtte tulumaksumäära muutmine tulenevalt seadusest omaniku poolt isiklikuks kasutamiseks võetud laenu tasumine omaniku isiklike seadmete investeerimine ettevõttesse omaniku isikliku elumaja kindlustuskulude tasumine ettevõttesse investeeritud hoone kindlustuskulude tasumine
Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana. Bilansi koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduse lisas toodud
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr ...
Kohustuste maht bilansis on 1256.- kr. Milline vastus on õige? a) varad 718.- ja omakapital 538.- b) varad 684.- ja omakapital 1940.- c) omakapital 684.- ja varad 1940.- d) omakapital 718.- ja varad 538.- Vastus: C (varad=kohustused+omakapital => 1940=1256+684) 2 Ülesanne 3 Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 77310 võlgnevus hankijatele 330
juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Teiseks muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe
Finantstulud ja -kulud -63 000 -35 000 Kasum majandustegevusest 160 200 76 600 Tulumaks -28 836 -13 788 Aruandeaasta puhaskasum 131 364 62 812 Võrdlusek Bilanss 31.12.2009 s 2008 31.12.200 AKTIVA 6 Raha 307 745 228 333 Nõuded klientide vastu 36 667 36 667 Kokku käibevarad 344 412 265 000 Põhivara (soetusmaksumuses) 1 400 000 1 400 000 Kulum (akumuleeritud) -210 000 -70 000 Kokku põhivara 1 190 000 1 330 000
Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000 komplekti. Ühe komplekti müügihind on 300 krooni. Ettevõtte raamatupidamisbilansi andmed seisuga 31.12. 2012: AKTIVA Summas Raha ja pangakontod 100 000 Ostjate debitoorne võlg 300 000 Kaubavarud 100 000 Põhivara jääkmaksumuses 6 000 000 Aktiva kokku 6 500 000 PASSIVA
KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat EUR) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta Brutorealisatsioon 0,0 0,0 0,0 Käibemaks (-) 0,0 0,0 0,0 Netokäive 0,0 0,0 0,0 KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0 Kindlustusmaksed 0 0 0 Põhivara kulum 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0...
· põhivara üksikute liikide kulunormid lähtudes põhivara kasulikust tööeast, tehnilisest seisukorrast, kasutamise intensiivsusest; · põhivara amortiseerimise arvestusmeetodid (lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod) 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks
aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Tulu – majanduslik kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara või sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed). Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum, vastupidi – kasum). RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRAND vara = kohustised + omakapital ehk aktiva = passiva ehk vara = kapital ehk ressursid = ressursside allikad Majandussündmusti kajastatakse raamatupidamise põhivõrrandist lähtudes: Sündmus on varas, kohustistes ja omakapitalis toimuvate muutuste allikas või põhjus. Majandussündmus on igasugune sündmus, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit Ettevõttevälised sündmused toimuvad väljaspool ettevõtet, kuid avaldavad mõju selle tegevusele
Munitsipaal- omavalitsus Müügipakend- pakend, mis ümbritseb kasutajale või tarbijale üleantavat kaupa N Neto- puhtal kujul, pärast mahaarvestamist, palk millest on maksud mahaarvestatud O Oksjon- vara müümine avalikul enampakkumisel Optimaalne- kõige soodsam, parim Offshore- maksuvaba Omakapital- ettevõtte omanikule kuuluv kapital P Partii- kaubasaadetis Partnerlus- partneriks olek, partnerina tegutsemine Protsess- asjade kulg, käik, areng Passiva- võlad ja kohustused, aktiva vastand Planeerima- plaani koostama Puhverladu- tehaste vahelaod, kus toimub toorainete-ja materjalide ladustamine tootmise ootel Privaatladu- kauba omaniku isiklikk ladu, kus omanik omab kontrolli kauba üle Q - R Rentaablus- tasuvus Renoveerima- uuendama Restaureeimine- taastama Reorganiseerima- ümber korraldama Ratsionaalne- otstarbekas, mõistlik, kasulik Radikaalne- põhjalik, äärmuslik Raamatupidamine- majandusarvestuse liik
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c. tuleb raamatupidamises kajastada Eesti kroonides d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a. mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul b
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 ...
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja ...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi.
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
1994-2006 Tõrva Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS: 2005 Kiirmoe tulevikuperspektiivid AS moekoolitus TÖÖKÄIK: 2007-2010 Stilist, AS Ajakirjade kirjastused 2005 suvel Müüja, AS Balbiino TÄIENDAV INFO: Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, prantsuse, saksa ja vene keel kesktasemel Autojuhiluba: B kategooria HARRASTUSED: Joonistamine, maalimine, laulmine, õmblemine, reisimine, lugemine BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot Elekter 50 eurot 2. Pikaajalised 0 Kauba-ja materjalide varu Omakapital 2350 eurot *nõelad, niidid, paelad 300 eurot Põhivara *Masinad 2000 eurot *Riidepuud 200 eurot
8. Määrake tehingute bilansimuudatuse tüüp (AP suurenemine, AP vähenemine, A vahetus, P vahetus), mõju kasumile (suurendab, vähendab, ei mõju kasumile) Bilansi- Mõju kasumile, Lausend muudatus 1. Arvelduskontolt Ei mõju D: Võlad töövõtjatele makstakse töötajate palgad AP vähenemine K: Arvelduskonto 2. Ostjad tasuvad varem Aktiva vahetus Ei mõju D: Arvelduskonto saadud arve K: Nõuded ostjate vastu arvelduskontole D: Arvelduskonto 3. Arvelduskontole laekub AP suurenemine Ei mõju K: Laenukohustus pangalaen 4. Ostetakse materjale, AP suurenemine Ei mõju D: Materjalid jäädakse tarnijale võlgu K: Võlg tarnijale 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
