1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks p...
- intermediaarsed filamendid 10 nm (tugevus). Üldised omadused: 1. Filamendid on polümeerid, mis koosnevad väikestest subühikutest (monomeeridest), mis on võimelised rakus kiiresti reorganiseeruma. 2. Monomeerid moodustavad protofilamente, mis koonduvad lateraalsidemete vahendusel kimpudesse. See võimaldab polümeeri keskosal olla stabiilsem ja otstel dünaamilisem. 3. Aktiin ja mikrotuubulid on polaarsed ning plümeriseeruvad e kasvavad eelistatult ühest otsast ja depolariseeruvad e kahanevad teisest. See võimaldab neil suunatult kasvades ja kahanedes ruumis liikuda. 4. Aktiin ja tubuliin esinevad kõigis eukarüootsetes rakkudes ja on väga kõrgelt konserveerunud. 5. Mutatsioonid enamasti fataalsed. 110. Mikrotuubulite spetsiifilised omadused ja funktsioonid (mitoos, intratsellulaarne transport, viburid ja ripsmed).
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
ja Pax7 -> müogeensed regulatoorsed faktorid:bHLH transkriptsioonifaktorid Myf5, Mrf4, MyoD. Dermamüotoom eristub müotoomiks ja dermatoomiks. Differentseeruvad unipotentseteks müoblastideks. Müoblastid liituvad lihastorudeks; Lihastorud organiseeruvad paralleelseteks lihaskiududeks ja need omakorda lihaskimpudeks. Samaaegselt liitumisega lihasrakud differentseeruvad. bHLH faktorid Myogenin, ka MyoD ja Mrf4 -> lihasspetsiifilised geenid/valgud: aktiin, müosiin, tropomyosin, troponin, titin, nebulin, desmin, dystrophin, atsetüülkoliini retseptorid. Osa müoblaste jääb eellasrakkudeks – satelliitrakud. Müoblastid liituvad müotuubideks, mis differentseerivad ja korralduvad lihaskiududeks. Täiskasvanud skeletilihaskiud – hulktuumsed rakud. Sadu tuumasid, lihaskiu pinna all,müofibrillide ja rakumembraani vahel.Sklerotoomi rakud jagunevad eesmiseks-tagumiseks pooleks -> pooled ühinevad -> selgroolüli.
Kontraktsiooni alguses on müosiinipead seotud G-aktiini molekuliga, väga lühike periood, järgnevalt seostub ATP ning müosiinipea vabastatakse aktiinist. ATP- ADP+ P- mõlemad jäävad seotuks müosiiniga. ATP-st vabanenud energia muudab müosiini kuju, nii et see seostub uue G-aktiiniga, üks või kaks kohta kaugemal algsest, nüüd on müosiinil potentsiaalne energia. P-rühm vabastatakse – power stroke e AERULÖÖK. Aktiin liigub sakromeeri keskpaiga poole. Kui ADP ka vabastatakse, on müosiin jälle tihedalt aktiiniga seotud. Müofibrilli järjestikku ühendatud üksiksakromeeride lühenemised liituvad. Ristsildade korduvad molekulaarliigutused muudetakse makroskoopiliseks liikumiseks. Müosiinipeadel on ka ATP-aasne aktiivsus e nad käituvad ensüümina. TROPONIIN ja TROPOMÜOSIIN reguleerivad aktiini seostumist müosiiniga. Realiseerub trossi tirimise printsiip.
· Insuliini sünteesib kõhunääre, see langetab veresuhkru taset. On ka glükagoon, mis hoopis tõstab veresuhkru taset. 8. Retseptoorne funktsioon · Membraanis paiknevad valkreseptorid. · Võrkkesta retseptorvalgud: a) kepikesed(vastutavad must-valge eest) b) kolmikesed(värvilised) ja neis on 3 tüüpi reseptorvalke. 9. Liigutuslik ehk kontraktiilne funktsioon Valgud viivad keemilise enegrja mehhaanilissee energiasse. · Lihasvalgud aktiin, müosiin. · Tubuliin (kingloomal on ripsmed kehapinnal). 10. Detoksikatsiooni funktsioon valgud teevad mürke kahjutuks. · Raskmetalle, mis on suukaudu siis söödud, tekitavad mürgitust.(vähe on neid ja selle vastu aitab munavalge ja piim). · Taimsete alkaloidide mürgitused.(palju rohkem ja aitab selle vastu munavalge ja piim). 11. Toiteline funktsioon · Loomorganismides täidab seda funkt. Muna ja piima valgud
• Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa – biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: • Ensüümid – pepsiin, trüpsiin, amülaas jt • Transportvalgud – hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt • Struktuurvalgud – kollageenid, elastiinid, histoonid jt • Kontraktiilsed valgud – aktiin, müosiin jt • Regulaatorvalgud – insuliin, histoonid jt • Aktiivkaitse valgud – immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt • Toite- ja varuvalgud – piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest. Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e
· Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) · Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid pepsiin, trüpsiin, amülaas jt · Transportvalgud hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt · Struktuurvalgud kollageenid, elastiinid, histoonid jt · Kontraktiilsed valgud aktiin, müosiin jt · Regulaatorvalgud insuliin, histoonid jt · Aktiivkaitse valgud immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt · Toite- ja varuvalgud piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. (1 seisev ja liikuvad faasid). Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
7. Retseptoorne funktsioon: - avaldub raku membraani pinnal olevate valguliste retseptoritena, mis võtavad vastu kk-st signaale ja edastavad selle infi rakku. 14 - Valgustundlikud valgud (nt silma võrkkesta kepikeste ja kolvikeste valgud). 8. Liigutus e kontraktsiooni funktsioon: keemilise energia muutmine mehhaaniliseks (nt. lihaskoe aktiin, mitoosi kääviniidistiku tubuliinsed valgud); 9. Regulatoorne funktsioon: - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni, replikatsiooni ja translatsiioni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust; - reguleerivad süsivesikute ainevahetust (hormoonid). - histoonid osalevad geneetilise aktiivsuse regulatsioonis. 10
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3 ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest. Kontraktsioonimehhanism 4 ATP laguneb ja müosiini pea pöördub lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. Energiaallikas Sisaldus lihases Energia vabanemine
lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%. Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- ja südamelihaseks. Silelihased asuvad siseelundite seintes, veresoontes ja mitmel pool mujal, kus toimuvad tahtele allumatud liigutused. Silelihased koosnevad kiududest ühe tuumaga silelihasrakkudest. Aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäratumalt ja sarkoplasmaatiline võrgustik on nõrgemalt arenenud kui vöötlihasel
jne. · Viburite ehitus prokarüootidel koosnevad ühest või mitmest valgulisest fibrillist. Eukarüootidel iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist. · Ribosoomide tüüp prokarüootidel 70S; eukarüootidel 80S, organellides 70S · Rakuskelett prokarüootidel olemas tubuliini ja aktiini homoloogid, mikrotuubulid puuduvad. Eukarüootidel rakuskeleti valkudeks tubuliin ja aktiin, mikrotuubulid olemas. · Geenistruktuur, intronite esinemine, operonide esinemine prokarüootidel intronid geenides erinevad harva, eukarüootidel sageli. Prokarüootidel esinevad operonid, eukarüootidel puuduvad. · Prokarüootidel lihtsa membraaniga organellid nagu gaasivakuoolid (aerosoomide kogum), klorosoomid, karboksüsoomid. · Prokarüootsel rakul on rakumembraani peal rakukest, kesta peal võib olla veel
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid. Ca toimel ühineb müosiini pea aktiiniga. Müosiini pea seostub aktiiniga ning toimub ,,libisemine." Kontraktsioonimehhanism 3 ATP molekul seostub müosiiniga, müosiin ja aktiin eralduvad teineteisest. Kontraktsioonimehhanism 4 ATP laguneb ja müosiini pea pöördub lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. Energiaallikas Sisaldus lihases Energia vabanemine
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
seostumisel. (toitekublik on membraaniga ümbrtsetud) 2. Osmoregulatoorsed vakuoolid(tuikekublik) - rakus liigse vee ja vees lahustunud ainete kogumine ja eemaldamine. Tubulaarne süsteem eukarüootides : Koostisosad : a)mikrofilamendid(filament - peenike niit) b)vahepealsed filamenid c)mikrotorukesed d)tsütoskelett e)ripsmed f)viburid 1)Mikrofilamendid - niitjad valgumolekulid, mis võivad muuta oma kuju. nende läbimõõt on kuni 7 nm. N: Aktiin, müosiin. Leidub kõigis loomarakkudes. 2)Vahepealsed filamendid - läbimõõdult jämedamad valgumolekulid(10nm). N: lamiinid - hoiavad paigal teatud rakustruktuure. 3)Mikrotorukesed - läbimõõt 25 nm, seest õõnsad. eelised seest õõnsatel struktuuridel : - kergemad - tugevamad - kulub vähem materjali. Mikrotorukesed koosnevad valgust(tubuliin). Nad on pidevalt muutuvad struktuurid. Nende ülesanneteks on : - olla ripsmete ja viburite koostises.
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
4. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Funktsioon Näide Katalüütiline ribonukleaas Regulatoorne insuliin Transport hemoglobiin Struktuurne kollageen Reserv kaseiin Kontraktsioon aktiin, müosiin Kaitse (antikehadena) immunoglobuliinid Adaptor e toes AKAP-valgud (siduvad valgud, proteiinkinaasid) Eksootilised funktsioonid antifriisvalgud kalades Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Valgu aminohappejärjestust saab määrata kahel viisil: - Valgu reaalne sekveneerimine
LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks...
VII 36. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tunnus Prokarüoot Eukarüoot Olemas tubuliini ja aktiini kaugemad homoloogid, FtsZ ja Rakuskelett Rakuskeleti valkudeks tubuliin MreB. Arhedel tõelised ja aktiin. Mikrotuubulid olemas homoloogid (artubuliin) Rakukest + - (peptidoglükaan) Viburid Koosnevad ühest või mitmest Iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist valgulisest fibrillist Membraansed mitokondrid, ER, Golgi
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
Lihasraku ehituslikud iseärasused Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb Lihaskoe põhitüübid: · Skeletilihased - Kinnituvad luudele (kõõluste abil) - Palju perifeerselt paiknevaid tuumi - Ristivöödilisus, tahtlikud ja mittetahtlikud (refleksid) - Skeletilihaste stuktuur: *lihaskiud ehk rakud (arenevad müoblastidest, nende arv on konstantne) *sidekude *närvid ja veresooned - Inimkehas on rohkem kui 400 skeletilihast (40-50% kehakaalust) Skeletilihase funktsioonid
ei ole liiga sagedased, hoopis sagedasemad on alkaloidide mürgitused. Igapäevane point: kohvile kallad piima peale ja vähendab kofeiini mõju. Kõige kofeiinirikkam on musta tee puru, mida lased vähe aega tõmmata (vähe aega tõmmata saad kofeiini rikka tee, pikka aega saad parkaineterikka tee). 6. Liigutusfunktsioon. Rakutasandil liigutusfunktsioon (viburid, ripsmed täidavad liigutusfunktsiooni). Lihastes täidavad funktsiooni lihasvalgud müosiin ja aktiin, samuti esinevad tsütoskeletis- mingisugune liikumisvõime on ka tsütoskeletil. 7. Varuained. Taimedes seemnetes esinevad varuvalgud eriti paistavad silma kaunviljaliste seemnetes, kaunviljalistest väga valgurikas on sojauba. Loomorganismides oleks varuvalgud esindatud ainult tinglikult lihasvalkude näol, mis võetakse kasutusele ainult hädas. 8. Toiteline funktsioon. Seemnete varuvalkude kasutamine idanemisel. Loomsetest
Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. ( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. ) Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. Hüdrolaaside eraldamine, hüdrolüütiline lõhustamine. Autofaagia iseenese seedimine (lagundatakse rasv- ja lihaskudet). Heterofaagia kehavõõrate ühendite lagundamine (ainuraksete toitumine). · tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku kuju formeerimine, säilitamine, muutmine; sideme loomine rakuorganellide vahel; transport. Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime. · peroksüsoom aminohapete oksüdeerimine, Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad
Virulentsus. Kinnitusfaktorid (internaliinid interakteeruvad rakupinna glükoproteiinretseptoritega), hemolüsiinid (listeriolüsiin O, 2 fosfolipaasi), ActA (proteiin, mis vahendab aktiini poolt vahendatud liikumist). Toodab monocytosis promoting factor’it, rakuseinakomponenti, mis põhjustab monotsüütide proliferatsiooni. Elutsükkel: 1) tungib rakku 2) moodustub fagolüsosoom 3) listeriolüsiin O lõhub fagolüsosoomi 4) bakterid vabanevad tsütosooli 5) aktiin vahendab (ActA) liikumist naaberrakku. Protsess algab enterotsüütides, jätkub makrofaagides. Epidemioloogia. Haigused inimesel harvad, esinevad vaid väga konkreetsetes riskipopulatsioonides. Riskipopulatsioonid on vastsündinud (tavaliselt grupp B streptokokk või Listeria), rasedad, rakulise immuunsuse puudulikkusega, üle 65 aasta vanustel. Listeria elab pinnases, vees, juurviljades, loomade, lindude, putukate soolestikus. Asümptomaatilist kandlust sooles esineb 1…5%
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
hormoonide retseptorid (TSH,INS) Hormoonid T3, T4 Ensüümid kilpnäärme peroksüdaas mao HK-ATPaas tsütokroom P450 glutaamhappe dekarboksülaas Autoantigeenide organspetsiifilisus määrab sageli ära haiguse organspetsiifilisuse. Organspetsiifikata autoantigeenid: Rakutuuma komponendid DNA RNP histoonid, tsükliin, Sp-100 Tsütoskeleti komponendid aktiin, tubuliin, keratin Ensüümid 2-oksohapete dehüdrogenaasid aminoatsüül tRNA süntetaasid müeloperoksidaas jm (IgG Fc, adhesioonimolekulid, kollageenid, HSP valgud) Autoimmuunsuse tekkes osalevatel välisfaktoritel on kas: otsene mõju (ristreaktsioonid, immuunsüsteemi aktiveerumine jm): mikroorganismid, toiduained kaudne mõju:UV kiirgus, radiatsioon, kemikaalid jms
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
