REGULAATOR.AURUMASINA NÄIDE. ORGANNISATSIOONILISTES SÜSTEEMIDES REGULEERIMINE TOIMUB OSATEGEVUSTE KAUDU: - KONTROLL TEGELIKU SEISU FIKSEERIMINE 71 - ARVESTUS KONTROLLI TULEMUS FIKSEERITAKSE REGULAARSETES DOKUMENTIDES. PROTSENTEERIMISE AKTID. LAOARUANDED. RAAMATUPIDAMISE DOKUMENDID. ARUANDLUS - VÄLJAPOOLE ETTEVÕTET - ANALÜÜS SÜSTEEMI TEGELIKUD PARAMEETRID VÕRRELDAKSE PLAANILISTEGA JA SELGITATAKSE VÄLJA ERINEVUSE OLULISUS - OTSUSTE VÄLJATÖÖTAMINE KÕRVALEKALDUMISTE LIKVIDEERIMISEKS
4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi
mõistete tõlgendamisel lõppastmes otsustab Riigikohus, mitte Riigikogu); seadusmõisted ei võrdu PS mõisted - Euroopa Inimõiguste konventsiooni konformne tõlgendamine viidataks konventsioonile ja eelnevatele lahenditele PS tuleb tõlgendada nii, et tagataks inimõiguste konventsiooniga ja selle praktikaga vastavus NB! § 123. (2) Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega Riigikohus peab Euroopa Inimõiguste konventsiooni tähtsamaks (tähtis ja ainulaadne õigus, teiste välislepingutega ei toimita samamoodi) Transnatsionaalne ehk mitme tipuga õigushierarhia! - Euroopa Liidu õiguse mõju PS tõlgendamisel Täiendamise seadusega muutus EL õiguse mõju osaks PS-st; samas on
Dokumente koostatakse juhtimis-, täidesaatva ja (EVS-ISO 5127. Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi
dekreet usukultuste vabaduste kohta. Uueks religiooniks sai kõrgema olendi kultus koosnes puhastatud kristlusest ja andumisest vabariigile ning voorustele. Kiriku muusika asemele tulid ilmalikud laulud. Kiriku eemaldamine riigist: Konvent andis välja dekreedi (peale jakobiinlaste kukutamist), millega riik muutus täiesti ilmalikuks, kirik jäeti välja ka riigieelarvest. Endiselt kehtisid kõik seadused vandest keeldunud vaimulike vastu. Hiljem tühistati nende vastased repressiivsed aktid, kuid samal ajal ei olnud Seadusandlik Koprus siiski nõus katoliiklust taastama. 22. Suur Prantsuse revolutsioon ja kultuur. Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse. Viha oli vana korra vastu. Enamiku hävitustööst saatsid korda ikkagi üksikud aktivistid. 1790. a moodustati Monumentide Komisjon. See komisjon pidi määrama, mida vana korra kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. Vandaalitsemise käigus sai kannatada ka Notre-Dame'i katedraal
Kassatsioon edasikaebus, mida peab vandeadvokaat koostama 7. Õiguskantsler järelvalve organ · Ennetav kontroll (ex ante) Riigikogu ja Valitsuse istungitest võib osa võtta · Järelkontroll (ex poste) teeb ettepaneku viia õigusakt kooskõlla põhiseadusega · kontrollib, kas õigustloovad aktid vastavad põhiseadusele · ombudsmani funktsioon rahva advokaat (kui riik rikub kodaniku õigusi) · Apoliitiline hoidub poliitilise organisatsioonide mõjuväljast 8. Eesti Pank · Aitab kaasa Euroopa ühisraha emissioonile, emiteerib münte · Juhib Eesti Panga nõukogu ja Eesti Panga president
12. KLASS, KUNST 1. FOVISM metsik TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907. Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline palju punast TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD:
Õiguse entsüklopeedia. Konkreetne analüüsitav õigustloov akt, SHKS, asub rahvusliku õiguskorra püramiidi ülevalt neljandal astmel: seadused. Kuigi Riigi Teataja liigitab käesoleva akti märksõna ,,seadused" alla, ei tehta sealjuures vahet ,,konstitutsioonilistel seadustel" ja ,,seadustel". Selleks, et lõigu esimeses lauses toodud väidet motiveerida, tuleb analüüsida märksõna ,,seadused", kui sellist. Seadlused ja määrused on haldusorganite aktid. Kuna SHKS on Riigikogu poolt vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt.4 Toodud määratlus ei erista täpselt konstitutsioonilisi seadusi nn lihtseadustest, vaid pigem kordab eelmises peatükis
Kohtuhüpoteek hüpoteek, mille kohus seab kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude tagamiseks. TÖÖÕIGUS 1. Mis eristab tööõiguslikku suhtet teistest lepingulistest suhetest? Töölepingu alusel teeb güüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. 2. Mis on tööõiguse allikateks? · Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid · Euroopa sotsiaalharta · Euroopa liidu töösuhteid reguleerivad aktid · Eesti vabariigi põhiseadus · Seadused · Vabariigi valitsuse ja ministrite määrused · Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid · Kollektiivlepingud 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale? · 7-12-aastane kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse töö · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd vabariigi poolt kinnitatud nimekirjas loetud töödel
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdo...
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv i...
rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid, rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad, kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrge kvalifiktaisooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid õigusnormide määratlemisel Loetelust pole ammendav, puuduvad nt riikide ühepoolsed aktid ja rahv.-vah. organisatsioonide nii siduvad kui ka mittesiduvad otsused jms. Kehtivusulatuse alusel jagatakse rahv.-vah. õiguse allikad: 9 üldised allikad – tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad – rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis
tuleohuga, alkoholimüügi keelu kehtestamine linnas seoses massiliste rahutustega, linnuliha impordi piiramine seoses linnugripi puhanguga päritoluriigis jne. Määratlemata hulka isikuid puudutavat halduse üksikakti nimetatakse üldkorralduseks (HMS § 51 lg 2) ja see on samaväärselt teiste haldusaktidega vaidlustatav halduskohtus. Üldkorralduste seas võib välja tuua asja, sh kinnistute õiguslikku staatust või kasutusreziimi reguleerivad aktid, nt loodusobjektide kaitse alla võtmine ja kaitseala kasutamise korra kehtestamine. 42 Ka maa- alaplaneeringud (üld- ja detailplaneeringud) on kinnistute kasutuskorda reguleerivad üldkorraldused ja halduskohtus vaidlustatavad. Maakonnaplaneeringud ja üleriigiline planeering on oma sisult juba liiga abstraktseid, et neid tervikuna üksikaktideks pidada. Et tegu oleks üldkorralduse, mitte halduse üldaktiga, peab see olema konkreetse asjaga tihedalt seotud
Seaduse teatavakstegemine toimub avaldamise teel, mis on sätestatud EV pôhiseaduse §-des 3 ja 108. Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikuks saavad üksnes avaldatud seadused. Seadus jôustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seadlus see on sisult seadusejôuga ôigusakt. Seadlusandluse ôigus kuulub presidendile. Kôik formaalsed seadlused on funktsionaalselt ôigustloovad aktid. Seadlused on dekreedid, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on ôigusloovad aktid e. ôiguse allikad; neid vôtab vastu haldusorgan neil on spetsiifiline kehtejôud. Dekreediôiguse all môistetakse seadusandlusôigust täidesaatva vôimu käes. Dekreet on materiaalses môttes seadus, kuid formaalses môttes mitte. Seadus vôetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Pôhiseaduse alusel vôib järeldada,
3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid; aastaraamatud; almanahhid; arvustused; teatriajakirjad; kirjad; päevikud, memuaarid; biograafiad; anekdoodid; teatriromaanid; pamfletid; teoreetilised kirjutised; plakatid; filmid ja videod; lavakujunduse pildid; kostüümide ja kujunduse eskiisid 2. Teatritegevus Eestimaal kuni 18. sajandini.
kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja kollektiivi vahelisi suhteid. (1:299) 1.2 Tööõiguse allikad ja printsiibid Tööõiguse peamised allikad on järgmised: Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid (Eesti taasühines ILOga 13.jaanuaril 1992. aastal) Euroopa sotsiaalharta (Strasbourg, 03.05.1996) 4 Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid (nt. EL Nõukogu direktiiv 76/207/EMÜ ,,Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega") Eesti Vabarriigi põhiseadus (Tööõiguse üldised põhimõttelised alused sätestab põhiseaduse § 29, milles on sätestatud õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, mis võimaldab igaühel ennast teostada) Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1
Ei saa neid läbi mingi protsessi, nt taotleme endale inimõigusi. Vt ,,Vienna Declaration and Programme of Action" 1993. Dokumendis rõhutatakse, et inimõiguste universaalsus pole vaidlustatav. Samas on seda palju vaidlustatud. o Võõrandamatus inimõigused on võõrandamatud. Kelleltki ei saa neid ära võtta ja keegi ei saa neid ka ise loovutada, nt hakata orjaks, aga samas palju võlaorjust. Samas saab neid teatud juhtudel piirata. Inimõigusalased aktid ei loo inimõigusi, vaid kaitsevad neid ja määravad nende kaitse viisid, nt ÜRO Harta art 51. o Võrdsus kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõik inimõigused on võrdsed. Ei tähenda, et kõik inimesed peavad saama mehhaaniliselt võrdselt. Peavad saama lähtuvalt vajadustest, võtmesõnaks on proportsionaalsus. o Mittediskrimineerimine tuleneb otseselt võrdsusest ehk inimesi ei tohi diskrimineerida. On võetud
............................................................45 12.2 Küsitluste analüüs....................................................................................................46 13. Kokkuvõte................................................................................................................. 47 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................49 Juriidilised aktid.......................................................................................................... 49 Elektroonilised allikad.................................................................................................49 Teised allikad...............................................................................................................51 Lisa 1..............................................................................................................................
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
november 2011 Kuritegevuse mõiste Delikventsus - süütegu kordasaatev, (millestki) puudu olema, eksimine, väärastamine. Delikventne käitumine - puudutab kõiki vanuserühmi, nii noorukeid kui täiskasvanuid. Juvenile delinquency - noorukite alaealiste õigusrikkumine, tähistab lapse, noorukite kuritegelikku käitumist. Official delinquency - ametlik kuritegevus. Registreeritud kuritegevus või kuritegeliku käitumise statistika, on need kuritegevusliku käitumise aktid, mis kajastuvad politseis. Kõik see, mida on politsei registreerinud ametlikult. Sisaldab vaid neid akte, kus sekkub politsei, kus politsei statistikas on see kirjas. Status offenses - staatusega seotud õigusrikkumised. Pole seatud ühtegi akti, millega seos karistatakse. Need on need kuritegeliku käitumise aktid, mille eest karistatakse vaid noorukeid, mitte täiskasvanuid. Politsei selle kohta andmeid ei anna. Näiteks see, kes on mitu korda ära jooksunud, koolist kuid puudunud jne
mõjudega. Art deco sai mõjukaks Lääne-Euroopas ja USA-s. Laurencin ,,Tüdrukud" ning T. Lempicka, kes maalis autosid.Pariisi koolkonnas vähenes traditsioonilise ja modernistliku kunsti vastuolu. Traditsioonlised kunstnikud võtsid üle uuendusi, modernistid lähenesid realismile. Oli küll erinevaid voolusid, kuid mitte väga radikaalsed, Modernistlik realism: Vorm impressionistlik/realistlik, värvivalik subjektiivsem, joonistus vaba. Eelistati lihtsaid ja mittejutustavaid motiive- aktid, loodus, lilled, portreed. maaliti looduse järgi. Olulisim on see, kuidas kujutatakse.. Hinnati isikupära- koloriiti, joonistust, pintslitööd - maalilist ilu. Realism sai oluliseks igal pool. naivistid viljelesid ka seda. Skulptuur - realistlik, juhtivad prantslased Maillol ,,Õhk" ja Despiau, kujutas torsosid ja tegi naisakte. Maalikunst - Sõjaeelsed avangardistid säilitasid omapära, kuid hakkasid üha enam jäljendama nähatavat loodust. Bonnard ,,Naine puuviljadega". kodune elu
Keelelised nähtused: I II I seostatud subjektiga II abstraheeritud subjektist 1 H W 1 tegevused ja väljendid formaliseerimise alumisel astmel 2 A G 2 aktid ja struktuurid formaliseerimise ülemisel astmel Iga väli vastab ühele objekti "keel" vaatlemise aspektile D. Keele struktuuriline mudel. Ühe (meresignaalid, üks signaal iga situatsiooni jaoks) ja kaheklassilised süsteemid, kus on leksikon (sõnade valik) ja süntaks (lause moodustamine). Lause on sõna suhtes sümboliks. Bühleri keelefunktsioonid: (eeldatavalt Jakobsoni kolm esimest???) Hjemlslev
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
Õiguse eksami küsimused 1. Õiguse eelastmed: Tavad, traditsioonid ja moraalinormid. Olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust. Olid sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist, kergendasid ja vääristasid ühiskondlikku elu. Tunnused: 1) üldise iseloomuga 2) üldkohustuslikud 3) garanteeritud korras 2. Ius non scriptum, ius scriptum: ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. ius scriptum - kirjutatud õigus - vormaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. 3. Õiguse tähistam...
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
- Histograafilised allikad - kroonikad, anaalid (lühidad ajaloofaktid) - Agriograafilised allikad pühakute elulood (jutustavad imedest) - Õigust puudutavad allikad: - -Kohtumaterjalid - -Diplomaatilised allikad ürikud (õigusliku jõuga dokument, ntx testament). Ürikud võivad olla aga võltsitud, mis sisumõttes pole ehtsad. Suur osa ürikuid pole orginaalis säilinud. - -Seaduandlused - -Kirikuõigusallikad - Aktid ametnike kirjavahetus, loendid, registrid, arveraamatud jne. Suures osas seotud linnadega. - Kirjandus palveraamatud, ilukirjandus, kataloogid... - Allikad säilinud arhiivides. Tähtsal kohal kloostrite raamatukogud. Suur osa allikaid on tänaseks publitseeritud. - Muratori andis välja 18. Sajandilandil 25 köidet itaalia ajaloo allikaid - Regest üriku lühikokkuvõte
kuidas mõisamajandamine on jms. · Määrati keskmine summa mida võib rendi eest küsida. · Hakati nõudma raharendi sisseviimist, lõppes ära teotöö, taluperemehed maksid riigimõisa rentnikule raharenti. 1859- talupojad said talude ostuõigused. 1869 tuli sunduslik väljaost. St. kõigile maavaldajatele, nii vabadikud ja taluperemehed, neile jaotati kätte nende omandiõigust näitavad väljaostu aktid. 1886 muudeti see sunniviisiliseks. Toimus kõiktäpselt reguleeritud hindade alusel. Maad olid ära mõõdetud. BALTI SAKSA ÜHISKOND 1820-30 ndatel. Stillleben. Julius Eckardt. Tegemist oli vähemusega. Nendel aastatel tugevnes nende ühtekuuluvustunne ja õitses nende omanäoline kultuur. Osaliselt võtsid aadlikud valgustajate põhimõtted omaks. Aga see oli seotud arusaamaga et ainult aadlid jms saavad ühiskonda uuendada.
Inimesed on kodustanud siidiliblikaid siidi tootmiseks ning mesilased, et saada mett ja vaha. 31.Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö. Näiteid rahvusvahelistest lepetest. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta looduskeskkonda inimtegevuse kahjulike mõjude eest. Keskkonna kaitset on vaja selleks, et vähendada ja püüda vältida kogu elukeskkonna saastamist ning säilitada veel rikkumata loodust. Keskkonnakaitset reguleerivad rohked seadusandlikud aktid ja rahvusvahelised kokkulepped (konventsioonid). Helsingi konventsioon. Läänemere kaitse. Londoni dumpingleping. Lõpetada jäätmete tahtlik suunamine merre. Baseli konventsioon. Keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. Berni konventsioon. Euroopa taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade kaitse. Washingtoni konventsioon. Lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve. 32. Globaalprobleemide mõiste ja põhjused
Õiguskantsler on piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler kui põhiseaduslikkuse järelevalvaja Esmase põhiülesandena teostab õiguskantsler järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigustloovad aktid, mille üle õiguskantsler järelevalvet teostab, on Riigikogu seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused, ministrite määrused ja kohalike omavalitsuste määrused. Õiguskantsler kui ombudsman Teise põhiülesandena kontrollib õiguskantsler kui ombudsman (õigusvahemees, usaldusmees; termin rootsi keelest), kas avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud järgivad isikute põhiseaduslike õigusi ja vabadusi ning hea halduse tava.
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...
Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. RIIKLIK KOORDINEERIMINE- DH arengu koordineerimispüramiid2012... MKM> Dokumndihaldusnõukogu> Ministeeriumid, maavalitsused >Ministeeriumite haldusala, KOV-id. MKM valitsemisalas on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; sellega tegelevad osakonnad Riigi infosüsteemide osakond- koordineerib riigi infosüsteemide arendamist ja riigi infopoliitika ja strateegia kujundamist informaatika valdkonnas ning töötab välja vastavad aktid ja eelnõud. Infoühiskonna teenuste arendamise osakond- ülesanneteks on avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dh arendamise koordineerimine, lähtudes riigi infosüsteemi ja infotehnoloogia pakutavatest võimalustest. Dokumendihaldusnõukogu- kavandab asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arengu põhisuunad ja aitab kaasa nende rakendamisele, arutab läbi dokumendihalduse alaste õigusaktide eelnõud ja juhiste kavandid
Edasiste töödega kinni sutuselevõtu- ja ülevaatusdokumentide 2. Töölistele antakse ülevaade tööobjek- kaetavad tarindid peavad olema valmis kehtivust. tist ja sellel valitsevatest oludest ning ning nende kohta peavad olema koos- kasutatavatest töömeetoditest. Töölis- tatud kaetud tööde aktid. Vastuvõtu- Avakoosoleku teemad tele selgitatakse tööetappide ja valmis ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, – tööohutus tarindi kvaliteedinõudeid, kvaliteedi ta- millesse kantakse võimalikud vead ja – ehitusplatsi valmisolek, puudused, gamise meetmeid ning töömeetodeid, puudused. Vead ja puudused kõrvalda-
§ 94. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest (1) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel. […] Maksukorralduse seadus § 26. Maksusaladuse kaitse (1) Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. A
5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Eesti mere- ja õhupiir määratakse rahvusvaheliste konventsioonide alusel - Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamus. · Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega - Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 28. Mis on süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt
mis saadetakse Tallinkki kontorisse. Rohkem tuleb toodete purunemist ning avamist Tax Free poolel maiustustel, vähem jookidel. Näiteks karastusjookide purkidel või vetel. Müügikõlbmatud tooted kogutakse vaheruumi korvi. Järgmisel päeval, peale poe sulgumist kirjutab kaupluse vanemmüüja purunenud tooted üles, et mis on katki, kui palju. Paneb kirja ka toote koodi ning nimetuse. Alles tuleb jätta ka toodete pakendid. Hiljem koostab kaupluse juhataja selle lehe põhjal aktid. Tax Free tootegruppidel loomulikku kadu ei ole. Akte koostab ainult kaupluse juhataja. Lao juhataja koostab vahel harva reklamatsioone. Hankijad (See nimikiri ei tohi avalikkuse ette sattuda): A le qoc, Coca-Cola dispenserid, Carlsberg, Kopparberg, LTT, TDF (Tallink Duty Free), Saku, Kalev, Coca Hellenic, Lunder. 14 3. PRAKTIKA ANALÜÜS
aastal põgenes Courbet Sveitsi, kuhu ta jäi kuni elu lõpuni.[6] Courbet kuulsus põhineb suures osas tema 1840. aastate lõpu ja 1850. aastate alguse talupoegi ja töölisi kujutavatel olustikumaalidel, mida mõjutasid tugevalt kunstniku poliitilised vaated ja realismi kaanon.[6] Kunstnik veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Tema loomingut iseloomustavad julgelt maalitud aktid ja maastikud, milles on tunda vanade meistrite mõjutusi. 1850. aastate keskpaigast eelistas kunstnik poliitilistele teemadele jahistseene, maastikke ja vaikelusid.[6] Maalimislaad liikus üha enam abstraktsiooni poole. Järgmisel aastakümnel hakkas ta taas maalima [6] sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema
Keel on esimene ja oluline eeldus õiguse kehtimise jaoks. Seega on õigus keele alusel kehtiv õigusreeglite- normide süsteem. Iga teksti tõlgendamine algab sõnade mõtte tõlgendamisega, st milline on sõna tähendus üldises keelekasutuses. Tõlgendamisel on tegemist nn. arusaamise ringstruktuuriga. Ükskõik millise tõlgendamisviisiga tegu poleks, on tegemist mitte üksikute sõnade tõlgendamisega, vaid terviku tõlgendamisega (laused, normatiivsed aktid jne.). Seejuures on oluline sõnade asukoht ja järjestus terviku suhtes. Nii jõutakse hermeneutilise (tähendusliku) ringini, mille aluseks on aktide endi iseloom, sõnade, lausete koha väärtus (arusaamise ringstruktuur). Keel pole samas mitte ainult õigustloovate aktide kirjalik vorm, vaid näiteks ka kohtuniku tegevuse resultaat subsumeerimisel (paigutades elulisi asjaolusid õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla, toimub igapäevaelu transformeerimine “seaduse keelde”, s.o.
24. Mis on ajalubadusega veoteenus? 25. Mida arvestatakse autoveo püsivkuludesse (vähemalt 5 kulukomponenti)? 26. Mida arvestatakse autoveo muutuvkuludesse (vähemalt 3 kulukomponenti)? 27. Nimeta autoveonduses enamkasutatavaid tegevusnäitajaid, mille alusel hinnatakse veokite kasutamise tõhusust? 28. Mis on veoauto kriitiline tootlus? 29. Millised on veo- ja ekspedeerimislepingute 4 peamist iseärasust? 30. Millised juriidilised aktid reguleerivad Eestis autoveolepingu tingimusi? 31. Mis on SDR, milleks kasutatakse? 32. Milline on autovedaja vastutus veose kahjustumise või kaotsimineku korral? 33. Mida peab vedaja kontrollima saajalt kaupade vastuvõtmisel, milliseid märkeid teeb vedaja veokirja veose vastuvõtmisel? 34. Mis on CISG konventsioon, mida see reguleerib? 35. Mis on ofert? 36. Mis on aktsept? 37. Mis on AETR kokkulepe, mida see reguleerib? 38. Mis on sõidumeerik, milleks kasutatakse? 39
Näiteks prima facie kohustus on selline, mis üldiselt kehtib, sest selle jaoks on olemas kindel moraalne alus või õigustus. Kuid konkreetset olukorda vaagides võib osutuda, et mingid teised kohustused, õigused või muud kaalutlused kaaluvad prima facie kohustuse üles, mistõttu viimane ei osutu tegelikuks kohustuseks ehk kõiki-asjaolusid-arvestades-kohustuseks. Õigusallikad kohtumõsitmisel: Põhiseadus, normatiivsed aktid e viited õigusallikatele, pretsedendid, muud seadused, Euroopa inimõiguste Konvensioonon. Tavaõiguses olid erinevad katsed, et selgitada välja, kas isik on süüdi või mitte nt. uputamine, hõõguva rauatüki käes hoidmine jne. Puudus või viga kohtuotsuses: Õigusviga- Põhiseadusvastasus, faktiviga- ilmnevad faktid pärast otsuse jõustumist. 6 14. Õigusaktide mõjude analüüsi
inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute antud riikliku järelevalve aktide ja toimingute üle sätestatakse eraldi seadustega. Maavanema teenistusliku järelevalve pädevus: (1) Maavanem teostab teenistuslikku järelevalvet maavalitsuse ametiisikute ning maavalitsuse hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle. (2) Maavanem tunnistab kehtetuks maavalitsuse ametiisikute ja maavalitsuse hallatavate riigiasutuste juhtide ebaseaduslikud aktid ning toimingud, välja arvatud aktid ja toimingud, mis on nimetatud isikute poolt antud riikliku järelevalve teostamisel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (3) Maavanem võib tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikute akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-le 100. 24. Riigikontrolli staatus ja järelevalve pädevus ( Põhiseadus, Riigikontrolli seadus)
Maavanem on riigi esindaja maakonnas. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused, mis moodustavad avaliku halduse süsteemi esmase tasandi. Iga omavalitsusüksus kuulub maakonna koosseisu, nad võivad olla maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine;
PS põhiõiguste kõrval mängib üha olulisemat rolli 1950.a Roomas allkirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa Inimõiguste konventsioon), mis jõustus Eesti suhtes 16.04.1996. Põhiõiguste ptk-i koostamisel oli peamiseks eeskujuks EIÕK. Rahvusvahelise lepinguna on EIÕK siseriiklikus õigusnormi hierarhias formaalselt küll PS-st madalamal (PS§123 : Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.) Lisaks on konventsiooniõiguste järgimine Eesti poolt endale võetud rahvusvaheline kohustus, millega kaasneb võimalus, EIÕK art 19 alusel loodud Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) Eestile eksimuse korral rahvusvahelise õigusavalikkuse ees konvetsiooniõiguse rikkumist ette heidab. Eesti on EIÕK art 46 lg 1 järgi kohustatud täitma EIK sisulisi otsuseid. Et ennetada Eesti
Meremaa juhtimist. §81.[Tühistatud.] §82.Aktide ja määruste avaldamine. – Proklamatsioon käesolevast aktist ja kõik proklamatsioonid, mis tulevad avaldada selle määruse alusel, avaldatakse uus-meremaa “Valitsuse teatajas”. Lisa. [Tühistatud.] 310704VKL *** Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Akt, mis konsolideerib mõned Peaassamblee seadusandlikud aktid, mis puudutavad rahvaesindust Esindajatekojas. [11 november 1927.a.] 1.Lühendatud nimetus, elluviimine jne. – 1)Käesolev akt võib olla nimetatud 1927.a. Valimisseaduseks ja see jõustub esimesel jaanuaril 1928.a. 2)Käesolev akt on jaotatud järgmistesse osadesse: I Osa. Esindajatekoja moodustamine (§3 – 27) II Osa. Valimiste ettevalmistamine (§28 – 99) III Osa. Valimiste reguleerimine (§100 – 179) IV Osa. Maooride esindatus (§180 – 197) V Osa
SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.Infoteaduse arenguetapid....................................................................................................10 6
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakt (HMS §51 lg1). a. Formaalne määratlus – aluseks on need funktsioonid, mida avaliku võimu teostav organ täidab. Haldusakt on avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Haldusaktid on kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. . Ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis. b. Materiaalne määratlus – aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Haldusakt on primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. 1.2 Haldusakti tunnused. a. Regulatiivne iseloom – käsk, keeld või luba b. Pretseptiivne iseloom – aktis sisalduvad ettekirjutused on kohustuslikud, sest
Osa ameeriklasi sattus ärevusse oma kultuuri ohustamise pärast; vastsed immigrandid elasid sageli enklaavides, ei loobunud Vana Maailma tavadest ega paistnud soovivat ameerika kultuuri assimileeruda. Mõned nägid uusasukates konkurente madalapalgalistel töökohtadel. 1920. aastal hakati immigratsiooni ametlikult piirama ning selleks rakendati hulk poliitilisi meetmeid, millest olulisemad olid 1924. aastal immigratsiooni kvootide seadus ja 1929. aasta määrus. Need seadusandlikud aktid piirasid oluliselt sisserändajate juurdevoolu. Immigrantide iga-aastast arvu piirati 150 000-ni, mis jagati proportsionaalselt eri rahvuste vahel, vastavalt nende rahvuskaaslaste arvule, kes 1920. aastal juba USA-s elasid. See oli oluline muudatus Ühendriikide senises poliitikas. Nende kitsenduste üks eesmärk oli rassistlike organisatsioonide tegevuse summutamine; immigrantide arvu kiire kahanemine kaasnes aga alles 1930.aastate majanduskriisiga, mis aeglustas immigratsiooni
" - > see, et sõnumeid tuleb osata oma mõtteid väljendada, teame isegi. Teooria keskne osa on illokutiivne, see on koht, kus sõnadest saavad asjad. Austini järgi on illokutiivne keeruline ,kõneakt, sest koosneb mitmest aspektist. John Searle (austini järglane)- ameerika filosoof. Illokutatiivse akti käsitlemine searle'i kaudu. · Kuulsaim teos ,,speech acts: an essay in the philosophy of language" · illokutiivsed kõneaktid on kompleksed aktid, mis koosnevad erinevatest parameetritest: 1)illokutatiivsed jõud väljaütlemise jõud. Illokutiivsed eesmärgid: 1) assertiivne ja assertiivid (teatan.ütlen) teatav, ütlev. Sõnumi eesmärk on informeerida. Kriteeriumiks, et kui iluukatiivse eesmärk pole formaalselt väljendatud(kui ei näe assertatiivse eesmärgi tunnuseid), siis on ta vaikimisi. Nt: Tea.sajab. -kui lihtsalt midagi ütleme, on assertatiivne
tagasikutsumist aktsepteerima. 36.Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu suhted. Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees. Vabariigi Valitsusele, Peaministrile ja ministritele võib Riigikogu avaldada umbusaldust, samuti võib Valitsus siduda oma eelnõud usaldushääletusega. (PS §98). Umbusaldusavaldust ja usaldushääletuse läbikukkumist käsitletakse Vabariigi Valitsuse, Peaministri või ministri poliitilise vastutusena. Riigikogu poolt heaks kiidetud seadused või muud aktid on Vabariigi Valitsusele täitmiseks kohustuslikud. Vabariigi 8 Valitsusel on seadusandliku initsiatiivi õigus ja ministritel sõnaõigusega osaluse õigus Riigikogu täiskogu ja komisjonide tööst. 37.Vabariigi Valitsuse ülesanded on sõnastatud PS §87. Selle kohaselt viib ta ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib riigiasutuste tegevust, korraldab seaduste,
Demokraatlikus riigis toimuvad valimised korrapäraselt kindlaks määratud ajavahemiku möödudes. Eestis toimuvad riigikogu ja kohalikuomavalitsuste valimised iga 4a tagant ja presidendi valimised iga 5a tagand. Demokraatliku valimise tunnused: 1.võim ei ole koondatud ühe isiku vastase kätte. 2.võim ei ole avalik ja kontrollitav. 3.võim seisab rahvale võimalikult lähedal. PÕHISEADUSED JA TEISED AKTID. Põhiseadus ehk kontsioon on kõige tähtsam seadus riigis, selle ülesanne on aidata, tagada demokraatiat riigis. PÕHISEADUS: *sätestab riiigi(valitsuse) eesmärgid. *määratleb kodaniku õigused, vabadused ja kohustused. *kirjeldab valitsuse struktuuri võimu asutuste ülesanded ja nende moodustamise korda. Riigi arenedes vajavad kõik seadused ajakohastamist ja täiendamist. Eesti põhiseadust on võimalik muuta nii rahva kui parlamendi hääletuse korras:
· kaasadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt.); · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.); · palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.); · arved (ost, müük); · ostu-müügi dokumendid (ostu-müüguleping, arvedm kassaorder, saatelehed); · üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine, kasumi jaotamine); · aktid /vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid); · õiend (kulumi arvestus, paranduskanded) [7 :10]. Andmete registrisse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõendav algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed: · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
