saj. alguses Napoleoni poolt Poolale ja Saksa vürstiriikidele pealesurutud konstitutsioonid. Eesti riigiõiguse teke on seostatud 1917.a. nov, mil võeti vastu Maanõukogu otsus kõrgemast võimust ja 24.02.1918.a. manifestiga Eestimaa rahvastele. Pärast 1940.a. suve oli Eesti riigiõiguses tükk tühja maad. Riigiõigus sai uuesti aluse seoses 16.11.1988.a. vastu võetud toonase ENSV Ülemnõukogu aktidega, milles ÜN sisuliselt deklareeris ennast kõrgemaks võimuks. Need aktid olid sarnased Maanõukogu 1917.a. novembri otsusega nii sisuliselt kui ka selle poolest, et nad mõneks ajaks jäid deklaratsiooniks. Viimased paarkümmend aastat on räägitud EL kui sellise konstitutsiooniõigusest. EL formaalses mõttes ei ole riik, vaid riikide ühendus ja seni pole ühtegi akti, milles oleks EL seoses kasutanud sõna konstitutsioon. Senine Euroopa Liidu konstitutsioon tuleneb asutamislepingust ja Luksemburgis asuva Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused
ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament, Eur. Komisjon, Eur. Kohus) annavad õigusakte volituste alusel, mis nad said lepingutega (esmase õiguse põhjal). Teisese õiguse moodustavad määrused (kõige kõrgema juriidilise jõuga), direktiivid (kõige olulisemad õigusaktid), otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad? Kohustavad õigusaktid kõikidele liikmesriikidele on määrused ja direktiivid. Otsused, soovitused ja arvamused on suunatud konkreetsetele subjektidele, kas siis riigile, organisatsioonile või üksikisikule, ning on ainult temale kohustavad. 40. Milles seisneb üldakti ja üksikakti erinevus?
ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Kui Eesti ühtsuse, s.o ühiste eesmärkide ja väärtuste edendamine piirdub peamiselt kõnede, seisukohavõttude jms PS-s otseselt reguleerimata tegevusega, 19 siis teiste funktsioonide täitmiseks näeb PS ette vastavad aktid ja toimingud. Näiteks on riigipeal Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes edasilükkava veto õigus ja õigus otsustada Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine. Viimati nimetatud tasakaalustav mõju on kogu PS kehtimise aja vältel pikaajalised valitsuskriisid ära hoidnud ja sellega toetanud stabiilse poliitilise kultuuri teket. Lisaks eeltoodule on riigipeal rida muid, näiliselt vähem sisulisi ülesandeid, alates
Küll aga ei tohi Riigikogu õiguskantslerile seada täiendavaid menetluslikke barjääre, mida põhiseaduse § 142 ette ei näe. 110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik. Legaalsuse põhimõte Eesti Vabariigi põhiseaduse tekkimises, muutumises ja muutmiskavades. Tartu, 1991, lk 14 viide 19. Seadu- sed põhiseaduse § 104 lõike 2 mõttes kujutavad endast selle vaheteo põhjal konstitutsionaalseid seadusi. 111 RKPJKo, 29
vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
· Suurbritannia on parlamentaarne momarhia. · Monarhid peale II maailmasõda pärinevad Windsori dünastiast: George VI (1936-1952) Elisabeth II (1952-) · Parlament on kahekojaline: Ülemkoda e Lordide koda (sinna saadakse pärimise teel) Alamkoda (651 saadikut valitakse majoritaarsetel valimistel) · Valitsusjuht on peaminister (Alamkoja enamuse liider) · Puudub konstitutsioon, selle moodustavad erinevatel aegadel vastu võetud konstitutsioonilised aktid. · Põhja-Iirimaa probleem: Peale II maailmasõda teravnesid poliitilised pinged Põhja-Iirimaal e. Ulsteris (6 krahvkonda; keskuseks Belfast). Kriisi põhjused: · Peale Iirimaa iseseisvumist 1919.a. jäid Iirimaa põjapoolsed krahvkonnad Suurbritannia koossesu. · Põhja-Iirimaa elanikond jagunes protestantlikeks inglasteks ja sotlasteks (enamus, ca 1 miljon) ning katoliiklikeks iirlasteks (vähemus, ca o,5 miljonit).
religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos .
kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul:
dokumendiliigile (nt direktsiooni koosolekute protokollid) ning teemale (nt kirjavahetus asjaajamise ja arhiivitöö küsimustes). Enamkasutatavad säilitustähtajad on alatine (nt asutuse põhimäärus, direktori käskkirjad põhitegevuse kohta, dokumendiregister, arhivaalide loetelu jm pikka säilitusaega nõudvad sarjad), 25 aastat (teadus-ja arendustööga otseselt seotud dokumendid), 10 aastat (nt kirjavahetus, direktori käskkirjad, asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise aktid jne), 7 aastat (raamatupidamisega seotud dokumendid, käskkirjad lähetuste ja puhkuste kohta, töötervishoiuga seotud dokumendid jne), 5 aastat (kirjavahetus, teabenõuded, dokumentide loetelu jne), 3 aastat (personali koosseisu nimekirjad, kirjavahetus haldusküsimustes, garantiikirjad jne). Märgitud olid ka juurdepääsupiirangud ja vastav seadus, kuid märkimata oli seadusest paragrahv, mille alusel piirang määratud on. Vastavalt avaliku teabe seadusele on asutusesiseseks kasutamiseks
üles suurt kohanemisvõimet ning Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011. 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE OECD-s korduvad tihti sõnad vastastikune toetus (peer support), üksteise mõjutamine (peer pressure) ja praktikatega tutvumine (peer review). Tegelikult on OECD-l väga vähe juriidiliselt siduvaid õigusakte. Organisatsioon teeb oma otsuseid ja praktikaid nimetatud pehmeid mõjutusvahendeid kasutades. See tee mõjub isegi paremini kui karmid käsud- keelud. Kõik OECD aktid võtab vastu nõukogu. Tavapäraselt koguneb nõukogu kord aastas kevadel ministrite istungile, muul ajal osalevad regulaarsetel istungitel riikide alalised esindajad OECD juures. Nõukogu koosolekutel võtab osa ka ELi esindaja. Väljakujunenud praktika kohaselt käsitletakse ministrite istungil OECD strateegilisi plaane, antakse ülevaade möödunud perioodil tehtud tööst ning langetatakse organistatsiooni puudutavaid põhimõttelisi otsuseid (nt laienemine)
2) Mõju mulle 3) Tunded, mida käitumise otsene mõju õpetajal tekitas Käitumine mõju tunded Kui minu jutu ajal räägitakse kõvasti kaotan ma jutujärje see vihastab mind Kui sa loobid klassikaaslasesse pabereid ei sata tunnis kaasa töötada ja see häirib mind AGRESSIIVSUS Agressiivne käitumine on TAHTLIK TEIST INIMEST (või mingit asja) KAHJHUSTAV KÄITUMINE. Agressiivsus (indiviidi tasandil) aktid, kus tehakse kehaliselt või hindeliselt haiget (halvad sõnad ja märgid). Füüsiline agressiivsus. Psühholoogilinea agressiivsus. · agressor eesmärk teistele haiget teha · agressor tahtlik käitumine · käitumisel on ohvrile kahjulikud tagajärjäred · ohver tahab vältida Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. Nn normatiivne trajektoor (mustrid, mis on sajand. vältel paigas) 2. Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%) 3. Lakkaja (15%) 4
Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi kohaliku omavalitsuse üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määrste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Nad ei pea olema kooskõlas riigiorganite määrustega: oma juriidiliselt jõult on nad viimastega täiesti võrdsed. Kollosiooni korral lahendatakse vaidlus kohtus. Parter legem 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks KOV võidakse seaduses sisalduva volitusnormi alusel kohustada kehtestama oma territooriumil määrusi ka riiklike ülesannete täitmiseks, need pole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad
Funktsioonid: seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve; erinevate võimuasutuste tasakaalustaja; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabailiseerimine. EUROOPA LIIT MINISTRITE NÕUKOGU- Seadusandlik. Igat liikmesriiki esindab 1 minister. Koosseis sõltub, mis küsimust arutatakse. Eesistujariik. Otsused hääletamise teel. Ministril häälte arv vastavalt riigi rahvaarvule. Eestil 4 häält. Vastuvõetakse 258 poolthääle korral. Erineva kohustusikkuse astmega aktid: määrus (kõikidele täitmiseks); direktiiv (ise õigus otsustada, kuidas täita nõuded); otsus ja arvamusavaldus (kellelegi konkreetsele). Ungari praegu EUROOPA KOMISJON- Täidesaatev. Algatab uusi õigusakte ja kontrollib, et liikmesriigid järgiksid reegleid ja täidaksid EL õigusakte, haldab EL eelarvet, esindab Eli rv org's. 27 volinikku, kelle kanditatuurid nim liikmesriikide valitsuste poolt, ametisse hääletab europarlament. Lähtub EL, mitte koduriigi huvidest
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel Kursusetöö Juhendaja: Henn Tarro Väimela 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte üldiseloomustus................................................................................................... 4 1.1 Missioon........................................................................................................................ 4 1.2 Visioon........................................................................................................................... 4 2. Väliskeskkonna analüüs...................................................................................................... 5 2.1 Põhiteguri...
reguleerimine. Ilmnevad iseärasused, mis suhtlemisel laps-täiskasvanu ei avaldu, või avalduvad tagasihoidlikult: - vaidlemine - oma tahte peale surumine - petmine, rahustamine, fantaseerimine - tegevuse suunamine - tegevuse kontrollimine - hindamine võrdlemise kaudu - esinevad emotsionaalsed reaktsioonid 9 korda sagedamini kui täiskasvanuga Laste puhul on ülekaalus initsatiivsed aktid, millele saadakse vähe vastuseid ja seetõttu suhe katkeb. Laste tegevus on vähe kopeeritud. Suhtlemise tüpoloogia Uuring on seotud 3-7 aastaste laste suhtlemisvajaduse rahuldamise viisiga/vormiga, mida autor nimetas kaaslastega suhtlemise tüüpideks ja kirjeldas neid kompleksidena. I kompleks vajadus ühise tegevuse järele Lapse peamiseks eesmärgiks on leida kaaslane ühiseks mänguks/tegevuseks. Hinnatakse oma koostööd partneriga (Me ehitasime ilusa maja).
Sündivuse määr oli 1.7 (last naise kohta). Suurbritannia on kaasaegse rahvastiku tüübi etapis, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb. 7 4. Poliitika Suurbritannias on konstitutsiooniline monarhia, ühtset terviklikuna kirjutatud konstitutsiooni ei ole. Seda asendavad mitmed põhiseaduslikud aktid, seadused, põhiseaduslikud kokkulepped ja tavad ning ülemkohtu otsused. Riigipea on kuningas/kuninganna (alates veebruar 1952 Elizabeth II), kellele kuulub kõrgeim võim. Sisuliselt täidab riigipea ülesandeid Ministrite Kabinet, mille liikmeid nimetab peaminister. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast ja kuhu kuulub ka kuningas/kuninganna. Alamkoja 659 liiget valitakse 5 aastaks. Ülemkoja koosseisu ei valita
kasutatud tarkvara jne. Selline info võib paikneda faili enese sees. 4. Miks on vaja dokumente registreerida organisatsioonis? Registreerimise eesmärgiks süsteemides on tõestada dokumendi loomist või hõlmamist Registreerimine – hõlmatud dokumendi või teaviku andmete terviklikkuse kontrollimine ja viida andmine. Et oleks võimalik dokumendi kiiresti üles leida. 5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele? Registreerida tuleb: õigusaktid protokollid aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad dokumendid õigusaktide eelnõud kirjad avaldused, märgukirjad, taotlused teabenõuded suulised teabenõuded (kui ei täideta kohe) aruanded, seletused, selgitused vastavalt õigusaktidele või vajalikud menetluses oleva asja lahendamiseks muud õigusaktides ettenähtud dokumendid arved 6. Millised dokumendid ei kuulu registreerimisele? suulised pöördumised
algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; lahendada diskrimineerimisvaidlusi; anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavust kas avalduse alusel või omal algatusel. Kui õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus: teeb õiguskantsler õigustloova akti andjale ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega vastavusse.Õigustloova akti andjal on kohustus esitada oma seisukoht õiguskantslerile 20 päeva jooksul. Ettepanekuga arvestamata jätmise korral pöördub õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega
Komisjonide ja fraktsioonide moodustamise korra ning õigused sätestab Riigikogu kodukorra seadus. §72. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajast hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel või nimetamisel. §73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. §74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole. Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul. §75
rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid, rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat, õiguse üldpõhimõtteid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad, kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrge kvalifiktaisooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid õigusnormide määratlemisel Loetelust pole ammendav, puuduvad nt riikide ühepoolsed aktid ja rahv.-vah. organisatsioonide nii siduvad kui ka mittesiduvad otsused jms. Kehtivusulatuse alused jagatakse rahv.-vah. õiguse allikad: üldised allikad tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte, partikulaarsed allikad rahv.-vah. lepingud ja rahv.-vah. organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase; alaliigiks on regionaalsed allikad.
rahuleping sõlmida, de jure tunnustus saada teistelt riikidelt. Kõiki neid akte tuleb vaadata kogumina, mitte eraldi. Tervikuna on nad kõik olulised, sest nad juba andsid teatud eeldused riigi sünniks eraldi. *Hea oleks kui riik sünnib tühjalt kohalt. Normaalsel viisil riik aga sünnib millestki eelnevast. Esmakordselt sünnib laguneva Vene Impeeriumi osast. Kui tahad eralduda ja väljuda tuleb lammutada vana kord, lammutavad aktid. Samal ajal tuleb aga ka juba üles ehitada uut riiki. Uut riiki aga tuleb ehitada vana riigi tingimustes, ei saa tühja koha pealt alustada. Mõlemat asja tuleb korraga teha: lammutada vana korda ja ehitada üles uut riiki. *27. nov 1917a.-üks oluliseimaid akte. Maanõukogu vanemate kogu võttis kiirkorras vastu deklaratsiooni, et kõrgeim võim eetimaa kubermangu territooriumil kuulub maanõukogu vanemate kogule. Kuulutati võimu.
õigused ning lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega; normatiivakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid.). 42. Mis on tänapäevased õiguse allikad? õiguslikud tavad lepingud kohtulahendid ehk pretsedendid õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid 43. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? EL-i liikmesriigid seob terviklikuks organisatsiooniks keeruline normistik, mis on kujunenud selle ühenduse arengu käigus ja mis määrav kindlaks mitte ainult liidu struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike
Haldus määrab ära ühepoolselt isikute õigused ja kohustused. Põhiliseks vahendiks võimuhalduse teostamiseks on haldusakt. o Lihthaldus – avaliku halduse liik, mille muu haldusülesanne täidetakse avaliku võimu alusel ja sealjuures ei kasutata võimuhalduse reguleerimise vahendeid avaliku võimu volitusel. (õiguslikult mittesiduvad arengukavad, igasugused organisatsioonilised aktid, millel puudub välismõju, halduslepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, hariduse andmine avalik-õiguslikus ülikoolis ja teistes õppeasutuses. Muude avalike teenuste osutamine). Demokraatlikus õigusriigis on avalik haldus seadusele allutatud tegevus. Sellest tuleneb halduse legaalsusenõue. Kui seaduses ettenähtud teokoosseisu eeldused on täidetud, peab haldusasutus vastavalt tegutsema. Haldus peab vastavalt PS-ga ühilduma seadustega
Tsiviilõigus on reguleeritavate suhete ringi ja normistiku mahult üks suuremaid õigusharusid, moodustades kogu eraõiguse normatiivse aluse, seetõttu samastatakse seda ka vahel eraõigusega. Reguleerimismeetodiks autonoomne meetod, ta reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi. Üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisiku vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas jm) määrab põhiseadus. Tähtsamad tsiviilõiguslikud aktid on Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, asjaõigusseadus. 7. Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotessiõigusnormid määravad kohtuorganite õigused ja kohustused õigusemõistmisel tsiviilasjades ja reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus. Tsiviilprotsessi
Kuid lihttöölisi ja agulielanikke kaasa arvestades oli ülekaal kõigis Eesti linnades eestlastel. Tallinnas oli ka soomlasi ja rootslasi, Narvas ja Tartus elas silmatorkavalt palju venelasi. Ilma kohaliku rahvata poleks siinsed linna suutnud üldse tekkida ja püsida. Vajaliku inimeste juurdevoolu tagasid mõisnike meelevall alt linna põgenenud talupojad. Linnaelanike osa Eesti kogurahvastikus võis olla kuni 8%. 27.Olulisemad seadusandlikud aktid, mis on mõjutanud talurahva sotsiaalmajanduslikku olukorda: 1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus, 1816- Eestimaa talurahvaseadus. Anti talupoegadele „vabadus,” kuid tegelikult olid nad mõisnike kasuks töötav seisus. Keelustati linnas tööl käimine ( hiljem kaotatakse). 1819- I maareform (pärisorjuse kaotamine) II maareform (talude päriseks ostmine) III maareform (maa jagamine)
Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. · Tava - käitumisnormid, mida rakendatakse pikema perioodi jooksul · eraõigusele omane · nii tulebki käituda kuigi õigusnormis seda öeldud ei ole · tava ei saa muuta seadust · Seadus laias tähenduses · seaduse alusel välja antud aktid, määrused jne. · EL-i seadused · Eesti kohtupraktika õigusallikas 6. Nimeta neli tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise alust. Neli õigussuhte tekkimise alust tehingud (leping, ka toiming) aga sisaldab tahteavaldust suunatud õigussuhte tekkimisele õigustoimingud - muud toimingud (õiguspärane tegu), sõltub inimese tahtest õigusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad õigused ja kohustused (sõltub inimese tahtest)
probleemid:keskkonna saastamine,transpordi organiseerimise probleemid, ehitusprobleemid (elamuehitus),südalinnade "kõrbestumine" (linnasüdamed on öösiti "surnud", kuna seal ei elata, seal paiknevad üksnes ametiasutused),takistused liiklusvooludele riigis (ümbersõitude korraldamise vajadus). madal loomulik juurdekasv tekitab kahte liiki probleeme:rahvastiku kiirenev vananemine,kasvav sisseränne. 9) EL õiguse allikad. A. Esmane õigus Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud) nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus - kohtu tegevusest tulenev) Siia kuuluvad järgmised lepingud: EMÜ, ESTÜ ja EURATOM asutamislepingud ning nende täiendused 1965. sõlmitud leping EMÜ, ESTÜ ja ERATOMi ministrite nõukogude ja komisjonide liitmisest eelarve muutmise lepingud Ühtne Euroopa Akt, jõustunud 01.07.1987
Riik loob selle kaudu õigusnorme õigustloov. Tekkis koos riigiga. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsused, ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused ja üksikaktid. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) Õigussuhe on inimestevaheline seos (erinevalt teistest sots suhetest), mis tuleneb õigusnormist. Tunnused: Imperaktiivne riigi poolt kehtestatud (nt lapsevanemal eluaegne kohustust lapse ees, lapsel tekib hoolitsuskohustus oma vanema eest, mil vanem enam ise hakkama ei saa)
-Karavan (lk 240)- Karavan on veoloomadel (eelkõige kaamelitel) või veoloomade saatel liikuv turvalisuse huvides kogunenud kaupmeeste või reisijate seltskond, mis läbib ohtlikke piirkondi. -Altar (lk 246)- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites VIII Raamat: Pime maja Sinuhe, Kaptah ja Minea saabuvad Kreeta saarele, kus nad avastavad, et üksi inimene ei ole siin selline nagu mujal. Sinuhe ja Minea abielluvad, aga Minea peab minema jumala majja. Kaptah ja Sinuhe hakkavad muretsema, sest mitu päeva pole juba mingit elumärki temast olnud ja nad järgnevad talle. Nad leiavad Minea surnuna ja kahtlustavad selles Minotaurust.
4 1) sätestab rahvusvaheliste lepingute rakendamise võimalikkuse Eesti territooriumil kõrvuti siseriikliku õigusega ja õigussuhetes, mida võivad samaaegselt reguleerida ka Eesti õigusaktid, ning 2) reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahvusvahelise õiguse allikad juriidilises mõttes on aktid, milles väljenduvad õigusnormid. Sõna ,,allikas" on sümboolses tähenduses. Vaid riikide poolt tunnustatud õigusallikates väljendatud rahvusvahelise õiguse normid õigustavad ja kohustavad riike. Rahvusvahelise õiguse allikad jaotatakse põhilisteks õigusallikateks, milles õigusnormid on otseselt fikseeritud ja abiõigusallikateks, kus normid ei ole otseselt kirja pandud, kuid mis on abivahenditeks riikidevahelistes suhetes õigusnormide tuvastamisel. Põhilised õigusallikad on:
4 1) sätestab rahvusvaheliste lepingute rakendamise võimalikkuse Eesti territooriumil kõrvuti siseriikliku õigusega ja õigussuhetes, mida võivad samaaegselt reguleerida ka Eesti õigusaktid, ning 2) reguleerib rahvusvaheliste lepingute ja Eesti õigusaktide jõuvahekorda. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahvusvahelise õiguse allikad juriidilises mõttes on aktid, milles väljenduvad õigusnormid. Sõna „allikas“ on sümboolses tähenduses. Vaid riikide poolt tunnustatud õigusallikates väljendatud rahvusvahelise õiguse normid õigustavad ja kohustavad riike. Rahvusvahelise õiguse allikad jaotatakse põhilisteks õigusallikateks, milles õigusnormid on otseselt fikseeritud ja abiõigusallikateks, kus normid ei ole otseselt kirja pandud, kuid mis on abivahenditeks riikidevahelistes suhetes õigusnormide tuvastamisel.
Selle sättega on fixeeritud seni Euroopa kohtupraktikas mainitud kohaldamisprioriteet...st seda, et liikmesriik ei saa jätta täitmata Euroopa õigust, mis on antud liidu pädevuse raames. Euroopa õigust tuleb kohaldada ka siis, kui liikmesriigi PS näeb ette teistsuguse regulatsiooni. PS-e täiendamise seaduse pakkus välja õiguskantsler Allar Jõks. Sellise El õiguse primaarsuse olukorras nägi aluspõhimõtetes õiguskantsler nn kaitseklauslit. Niipea kui EL-i aktid lähevad vastuollu PS-e aluspõhimõtetega, peaks Eesti alustama liidust väljaastumise protseduuri. Samal ajal on ta aga liidu õiguse primaarsusest tulenevalt liidu õigust täitma suunatud (praegu puudub regulatsioon väljaastumise kohta EL-st). Õiguskantsler sõnastas aluspõhimõtete (AP) loetelu üpris laialt. Tundub, et kõik põhimõtted ei vääri AP-te esiletõstmist. Tundub, et õiguskantsleri poolt pakutud põhimõtetest võiks PS-e AP-teks lugeda kahte:
Põhiseadus Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused · Õigustloov akt õiguskantsler on oma ametis sõltumatu ametiisik. Õigustloov akt on koht, kust me leiame õigust, see ongi õigusallikas. Teised leidsin, et õigusakt on ka õigusallikas, kuid õigustloovad aktid ei ammendu vaid õigusallikatega, need võivad olla ka üksikaktid. Tänaseks on vaidlus lõppenud õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid. · Põhiseaduse teksti täiendab juba mõnda aega põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. See aitab meid põhiseadust mõista. · Loomuõigust pole tegelikult vaja kirja panna.
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
kestused saadakse lahutamise teel. Kriitika: peamine komistuskivi oli see, et nt. C aja puhul ei saa välistada vastuse valiku staadiumi - ka siin tuleb valida, kas üldse reageerida või mitte. Seega - pole võimalik leida ülesandeid, mis erineksid üksteisest just ühe mentaalse protsessi võrra, poleks interaktiivsed. Dondersi peamine panus: leid, et taju ja tunnetus ei ole momentaalsed aktid, vaid teatavat aega kestvad protsessid. Sternberg Sternbergi (1969) uus lähenemine aditiivmeetod ehk lisanduva faktori meetod (additive-factor method): Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha eksperimendi-situatsioonis muutusi, mis mõjutaksid töötlusulatust (e. operatsioonide hulka) ühe töötlustaseme sees (kas siis identifikats. või vastuse valiku staadiumi sees, ja vaadata, mis tulemustega juhtub
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid Nt elektri-, diisel- ja auruvedurid · Mootorvagunid ja vagunid · Maagiveo...
Asjaõigus Perekonnaõigus o Kaubandusõigus o Majandusõigus · Avalik õigus o Kirikuõigus o Riigiõigus (põhiseadus) o Rahvusvaheline õigus o Protsessiõigus (kohtupidamisega seotud) o Kriminaalõigus Õiguseallikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, õigusteadlaste arvamused, teised õigusloomed, aktid Eesti põhiseadus: See on kõige tähtsam seadus ja teistele seadustele aluseks. Seal on olulised järgmised probleemid: · Riigivõimu ja üksikisiku suhted · Riigikorralduse põhialused · Õigusloome põhialused · Inimeste põhiõigused ja kohustused Usuvabadus Õigus elule (surmanuhtlus lõpetati 1998) Õigus tervisekaitsele Autoriõigus Sõnavabadus Kõik on seaduse ees võrdsed
või on seisnud üle kuu aja kasutamata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tugi- ja kaitseraketistele. (4) Ehitusel kasutatavate surve- ja tõsteseadmete, sealhulgas kraanade tehnilise kontrolli viib läbi pädev isik vastavalt kehtestatud korrale. §8. Kontrollis osalejad ja dokumentatsioon (1) Paragrahvi 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kontrollid viib läbi paragrahvi 6 lõikes 2 määratud isik. Kontrollide kohta koostatakse aktid, kuhu pannakse kirja selles osalenud isikud, kontrollimise aeg ja tulemus ning võimalikud parandusettepanekud. Kontrollitavat seadet või objekti kasutaval töötajal võimaldatakse kontrollis osaleda. (2) Kontrollidel täheldatud puudused tuleb kõrvaldada kohe või enne masina, seadme või töörakendi kasutuselevõttu. (3) Kui kontrolli käigus ilmnevad töötajate elule ja tervisele ohtlikud tingimused, peab ehitusettevõtja ehitustööd katkestama
arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi
20. SAJANDI KUNST Fovism Sai poolehoiu, sest miut erinevat stiili ja voolu, teise põhimõttega kunst. Kunst peab eluga kaasas kandma kunsti uuendusi ja omapära. Avati Pariisis Sügissalong, mis eksponeeris 20.saj uuendusi. Korraldas näitusi ka impressionistide ja postimpressionistide töödele (tagasivaatena). 1905.a paistavad silma noored kunsnikud, kelle maalide joonistus oli tinglik, värvid puhtad ja selged, kasutasid nad peaaegu segamata värve, kuid need olid lõuendile pandud värvilaikudena. Sellised tasapinnalised maalid mõjusid jõulisena, üks kriitik leidis, et nimetada tuleks see rühmitus fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, vä...
Kõigis nendes muutustes muutub substantsi mõni määratlus, samas kui substants jääb iseenda suhtes samaks. - substants - iseseisev olemine, mis jääb muutustes püsima ja iseendaga võrdseks. - aktsidendid määratlused, mis substantsi juures muutuvad ja mida iseloomustab iseseisvusetu olemine. Nad " ei püsi iseendas", vaid on milleski muus, substantsis. Suhe aktsidentsi ja substantsi vahel on akti ja potentsi suhe: Substants on potentsis aktsidentside suhtes. Aktsidentsid on aktid, mis määratlevad substantsi. Nad tingivad teineteist vastastikku: Substants on tegelik vaid läbivas aktsidentsiaalses määratletuses. Aktsidentsid on tegelikud vaid substantsis. Kategooria (kr. kategoria süüdistus, ütlus) tähendab Aristotelesel ütlemisevormi või ütlemiseskeemi. Kõige üldisemad mõisted, mida kasutame asjadest kõneledes. Kategooriad pole mitte ainult ütlemiseviisid, vaid ühtlasi ka olemiseviisid. "Olevast saab mitut moodi kõnelda, olev on mitut moodi."
Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis: • Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect • Poliitiline kontroll Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine) Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded) • Õiguslik kontroll Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni. Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset
minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest Riigikogu, VV ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri.VV annab täitmise arvestust; 6) korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, mis on sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja VV õigustloovad aktid.Määrusele kirjutavad alla peaminister, õigusaktidele; asjaomane minister ja riigisekretär. VV juhina 7) korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste peaminister: 1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid 2) kirjutab asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude
Ravikindlustuse seaduse § 17 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel ravikindlustuse andmekogusse kantud isikuandmed ning kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed kantakse töötamise registrisse 2014. aasta 1. juuli seisuga. §168,6 13. Mis on maksusaladus? Maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsuses, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega. §26 (1) 14. Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada?
astumisega. Inglise parlament vastas sellele trooni pakkumisega James II tütre Mary abikaasale- Madalmaade asevalitsejale Oranje Willemile (nn Kuulus revolutsioon 1688). 1689 krooniti Willem kuningaks (Inglise kuningana William III; valitses 1689 – 1702). Kroonimise eel allkirjastasid Mary ja Willem „Õiguste billi” (ing k „Bill of Rights”), millega kindlustati Inglismaal parlamentarism: kõik seadusandlikud aktid tuli kinnitada parlamendi mõlema koja poolt, parlamendisaadikutele sätestati sõnavabadus, parlamendi alamkoja enamuspartei määras ametisse ministrid ja teised kõrgemad ametnikud. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer
kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav. Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. 3.4 Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras (õigusaktide liigid)- 1) Põhiseadus 2) Tavalised seadused, mis on avaldatud riigiteatajas 3) Muud seaduslikult lubatud aktid (nt riigiprokuröri juhend) Lisaks leitud kasulikku infot teemasse: I Avalik õigus /*riigiõigus võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks;
Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND
REGULAATOR.AURUMASINA NÄIDE. ORGANNISATSIOONILISTES SÜSTEEMIDES REGULEERIMINE TOIMUB OSATEGEVUSTE KAUDU: - KONTROLL TEGELIKU SEISU FIKSEERIMINE 71 - ARVESTUS KONTROLLI TULEMUS FIKSEERITAKSE REGULAARSETES DOKUMENTIDES. PROTSENTEERIMISE AKTID. LAOARUANDED. RAAMATUPIDAMISE DOKUMENDID. ARUANDLUS - VÄLJAPOOLE ETTEVÕTET - ANALÜÜS SÜSTEEMI TEGELIKUD PARAMEETRID VÕRRELDAKSE PLAANILISTEGA JA SELGITATAKSE VÄLJA ERINEVUSE OLULISUS - OTSUSTE VÄLJATÖÖTAMINE KÕRVALEKALDUMISTE LIKVIDEERIMISEKS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
