sekundaarsete elementide struktuuris (institutsionaalne põhitunnus): 1) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused); 2) Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad); 3) KOV õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad); 4) Jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) Korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiakti nt põhikiri, põhimäärus); Üldaktid Üldakt= normatiivakt= õigusloovakt Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on:
4. Reeglina viiakse revisjon läbi ettevõtte asukohas. Selleks tuleb eraldada residendile ruum. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb viia raamatupidamise dokumendid Maksuametisse. 5. Dokumendid, mis antakse üle haldurile, peavad olema fikseeritud vastavas protokollis. Mõistlik on anda üle koopiad, mis peavad olema maksukohuslase pootltkinnitatud. 6. Maksumenetluses võib revident kasutada ka kolmandaid isikuid ja endiseid töötajaid. 7. Kõik maksuhalduri otsused ja aktid saadetakse maksukohuslasele registreerimise aadressile või antakse üle maksuhalduri ametnike poolt. 8. Maksuhalduri vastutus realiseerub eelkõige maksumaksja tasutavates intressides. Intresse makstakse siis, kui maksumaksja poolt esitatud tagastusnõude täitmisega ebaseaduslikult kaua viivitatakse. Tagastusnõue tekib maksumaksjal nt. Kohustava haldusakti tühistamise kaudu, kui maksumaksja on jõudnud seda täitma asuda. 13.Aegumistähtajad maksuasjades
aastal. Paul polnud küll rahvusliku suuna järgija, kuid tema tähtsust eesti kunstiajaloos ei tohi alahinnata: esimene elukutseline portreemaalija ning väljapaistev maastiku- ja olustikumaalija. Kuna vennad Rauad on Eestis väga tuntud, ei üllatanud nende kohta informatsiooni otsides peaaegu miski. Siiski kõlab võõrastavalt fakt, et ainukesed aktipildid Kristjan Raua loomingus on meestest (1930. aastail visandatud üsna tundlikud aktid ja poolaktid). Kuigi Paul on palju vähem tuntud, leidus ka tema kohta palju teavet ning ta mõjus vanema venna kõrval väga sümpaatsena. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Grünfeldt, I. Vennad Rauad andsid loominguga kõneainet. http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 18.12.2007 Kirber, H. Kristjan Raud elulugu. http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/? str=40&artCat=27&artID=275 18.12.2007 Kivimäe, J
ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse
Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat 3 vertikaalsus ja kergus
1 „Isikukaitsevahendite väljaandmise“ registreerimise kaardid asuvad Seltsi struktuuriüksustes, nende juhtide käes. 3. Vastutus 3.1 Vastutus käesoleva korra täitmise eest lasub vastavalt punktis 2.3 toodule. 3.2 Korra koordineerimise ja jälgimise eest vastutab ohutusjärelevalve ja töökeskkonna grupi töökeskkonna peaspetsialist. 4. Rakendussätted Kord jõustub selle kinnitamise kuupäevast. 5. Korra aluseks olevad seadusandlikud aktid 5.1 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2003, 20, 120;2004,54,389;86,584;89,612;2005,39,308;2006,20,15 8). 5.2 Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RT I 2000, 4, 29;2006,20,158). 5.3 Toote ohutuse seadus (RT I 2004, 25, 167). 5.4 Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2003, 89, 596). Vladimir Sepp Haldusosakonna ohutusjärelevalve
fraktsioonides läbi arutatud. Tänu sellele sai otsus üksmeelne: 39 saadikut hääletasid poolt, üheksa jäid erapooletuks (esseerid ja mõned vähemlased), vastu polnud keegi (enamlased ei osalenud). Maanõukogu otsustas: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogus kinnitatud seadusandlikud aktid. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks. Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Sündis uus riik See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist Venemaaga, sest ei Vene Asutaval Kogul ega Ajutisel Valitsusel (ammugi mitte enamlikel võimuorganitel) olnud nüüdsest õigust Eesti asjadesse sekkuda. 1920.–1930. aastatel leidsid toonased juhtivad õigusteadlased (Ants
ukse sees on tehtud ava. Teine postkast on paigutatud seina peale, kus asub kaupluse tagauks. Iga hommikul ma käisin posti järel ja sorteerisin olulisemad kirjad erinevate reklaamide ja ajalehtede eest ning kandsin nimelist posti igale töötajatele ja ilma nimedeta avasin ise (need olid üldjuhul hankijate arved). Samuti iga päev tuli e-posti teel erinevad kirjad: hankijate arved, reklaam, kampaaniad, teiste töötajate kirjad, aktid, saatelehed, lehepunktid jne. Neid oli vaja mappide järgi sorteerida ja olulised kirjad tuli edasi saata teistele töötajatele, vastavalt kirja sisule ja valdkonnale. 1.5. Nädala kassaaruande koostamine Firmas analüüsitakse käivet ja müügitulemusi 1 kord nädalas (esmaspäeval lõppenud nädala kohta). Excelis täidetakse müügi tulemused poodide kaupa, kus nädala müük võrreldakse sama perioodi eelmise aasta ja eelarvega. Minu ülesanne oli kontrollida, et
seoses inimesega. Meie kehad on materiaalsed objektid, mis eksisteerivad ruumis ja liiguvad 3 aegruumis. Kui nende liikumine oleks lõpuni määratud füüsikaseadustega, poleks olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe - ja mis veelgi olulisem, et seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahte aktid ei toimu mitte fenomenaalses, st teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. (http://et.wikipedia.org) Nüüd aga vaatame lähemalt, kuidas on võimalik Kanti arvates puhas matemaatika? Kuidas on võimalik, et mingi tunnetus, mis sisaldab endas läbinisti apodiktilist tõsikindlust, s.t. absoluutset paratamatust, tuginemata mingile kogemusele ja olles seega puhas mõistuseprodukt, sealjuures aga läbinisti sünteetiline
võrdsete isikute (subjektide) vahel. Osaühing, aktsiaselts, sihtasutus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA:
K valmistoodang 5 Dokumentatsioon Tooraine ja materjali ning müügiks ostetud kaupade arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Kauba ja tootmisvarude vastuvõtmisel tuleb kontrollida vastuvõetavate väärtuste kogust ja kvaliteeti ning võrrelda neid saatedokumentidel näidatuga. Saatedokumentidele teeb väärtuse vastuvõtja märkuse nende vastuvõtmise kohta. Valmistoodang, lõpetamata toodang arvelevõtmise dokumentideks on vastavad aktid, kus näidatakse arvelevõetava toodangu nimetused ning kogused. Varude säilitamine toimub põhiliselt ladudes. Kõik väärtused (olenemata säilitamise kohast) peavad olema antud laohoidjate või teiste isikute vastutavale hoiule. Nimetatud isikud võtavad lattu vastu ja väljastavad laost väärtusi. Nende ülesandeks on ka laoarvestuse pidamine. Laoarvestust laoarvestuse kaartidel, millele märgitakse põhilised väärtusi iseloomustavad andmed
* assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada)
aktiivne tööhõivepoliitika riik tegeleb tööhõive põhjustega (töökohtade loomine, koolitusprogrammid) tööränne - inimeste rändevorm, mille põhjuseks on indiviidi töötegemine teises regioonis või riigis Tarbimine ja investeerimine Ostukorv- Laenud- Laenuriskid- Tarbijakaitse- tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. Nendeks riiklikeks vahenditeks on seadusandlikud aktid ning järelevalve seaduste täitmise üle. Investeerimine- Aktsia- väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Pensionifondid I sammas riiklik pension. Riik tagab vanaduse, töövõimetuse ja toitijakaotuse korral II sammas kohustuslik kogumispension (isik 2% + riik 4%) III sammas Täiendav kogumispension Maailma areng ja maailmapoliitika
juhul käsu või keelu formuleerimises, vaid õigusnormi mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Õigusnormid on kirjapandud normid. Õigus, kui selliste „õiguslausete“ kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratlusele konkreetne sisu.7 Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti järgi, kes on normi kehtestanud. Seaduse normid, millel on kõrgem juriidiline jõud. Seadusejärgsed aktid. Reguleerimisobjekti järgi liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. Ajalise kehtivuse järgi, ajutised normid või alalised normid. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed (käsud, keelud), suhteliselt
c) ükskõikseks jätvad d) soovitatavad e) Kohustuslikud. 4. Nõukogude ÕS. a) ei tehtud vahet era ja avaliku õiguse vahel. b) Kohtunikud määrati ametisse tähtajaliselt (5a) c) Levinud oli telefoni õigus. d) Riigivara riisumise eest karistati karmimalt kui eravara puhul. Õiguse allikad. · tavad · lepingud · kohtupretsedendid · õigusteadlaste arvamused · Õigust loovad aktid Õiguse jagunemine Eestis. Võlaõigus Tsiviiligus Perekonnaõigus ERA IGUS Asjaõigus Tööõigus IGUS Kaubandusigus riigus
2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine inimese tervise säilitamiseks tööprotsessis.Kergem on uuendada seadme parki kui muuta inimeste mõtlemist ohutumas suunas,kuid ka seadmepargi uuendamine võtab küllalt palju aega.Me saame kehtestada
lähtudes juriidilisest jõust. Seadused on kõrgemal kui seadlused ja määrused. Tuleta meelde rahvusliku õiguskorra püramiid. Rahvuslik õiguskorra püramiid hierarhia kujuneb normi eesmärgist ning sellest, kes normi välja annab Legislatiivpädevus Riigikogu, president, KOV (PÕHISEADUS) Põhiseadus Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadus Seadused Seadlus Määrus KOV õigustloovad aktid Ülipositiivne õigus (õiglus), kõik aktid peavad olema sellega kooskõlas. Püramiidis asub kõige kõrgemal! õiguskorra vertikaalse struktuuri iseloomustab rahvusliku õiguskorra püramiid: a) Seadused (formaalne definitsioon riigikogu või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt). Põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, konstitutsioonlised seadused, seadused, seadlus.
seadustele; - kehtib õiguskindlus; - riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt; - õigust mõistab kohus; - põhiõigused on tagatud Rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse printsiip · Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3 lg 1) ·Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid (PS 123 lg 2) Seaduslikkuse printsiip · Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3) · Seaduse reservatsiooni printsiip kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega · Seaduse ülimuslikkuse printsiip haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega
konkreetseks käitumiseks. Need on näiteks kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jm. 3) Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadus on normatiivaktide hierarhilise süsteemi kõrgeim akt, kõik muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitakse oma juriidilise jõu järgi: - Põhiseadus – riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib kõige tähtsamaid suhteid. EV kehtiv põhiseadus on vastu sõetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk. - Konstitutsioonilised (orgaanilised) seadused – täiendavad põhiseadust, nende
normide kehtivuse jõudu võrdselt riigisiseste normidega. Mõnedel juhtudel on rahvusvahelise õiguse normidele antud ülimuslik tähendus, nad on tähtsamad kui siseriiklikud normid. Üheks selliseks riigiks on ka Eesti Vabariik, kelle põhiseaduse § 3 näeb ette, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. § 123 sätestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 4. ÕIGUSE ALLIKAD 4.1. Õigusakti mõiste ja liigid Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid ja vormid, millede vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele teatud õigusi ja panevad neile teatud kohustusi. Lähtuvalt nendest õigustest ja kohustustest, eelkõige aga isikute ringist, kellele
Alguses kujutas notar endast midagi sarnast kohtusekretäriga koostas lepinguid ja andis need kohtunikule allkirjastamiseks. Seejärel ta sai võrdselt kohtunikega Riigipitsati hoidjaks ja riigivõimu esindajaks, kellel olid volitused dokumentide tõestamiseks. Notariks võiks saada isik, kes oli töötanud notariaalkontoris vähemalt kuus aastat. Pärast seda pidi kandidaat sooritama kutseoskuseksami.3 Notariaadi funktsioonid olid laienenud: Notarid vaatasid põhjalikult läbi kõik aktid ja lepingud, koostasid kogu vara loetelusid, andsid välja erinevaid tunnistusi, sooritasid avalikke müüke. Seepärast lubati ainult usaldusväärsetel isikutel, kes olid sisse maksnud pandi, mille suurus sõltus kontori sissetulekust, tegeleda antud tegevusega. Notari amet oli alatine. Notari staatus oli nii kaalukas, et notarite aktid omasid õiguslikku tõestavat jõudu ja kuulusid täitmisele ilma eraldi kohtuotsuseta. Notariaalmenetluse vorm ja ka notarite vastutus oli
Selle tipus on esmane õigus, mille moodustavad aluslepingud ja õiguse üldpõhimõtted.Esmasele õigusele järgnevad liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud ja teisene õigus, mispõhineb aluslepingutel. 1 26. EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD JA HIERARHIA 2 - Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, - rahvusvahelised lepingud, - liidu õiguse üldpõhimõtted, - teisese õiguse aktid. Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissabonilepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidusõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus,mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. 27. SUBJEKTIIVNE ÕIGUS
teadus vähemalt põhimõtteliselt on võimeline avastama, kuid siin kerkis tõsine probleem seoses inimesega. Meie kehad on materiaalsed objektid, mis eksisteerivad ruumis ja liiguvad aegruumis. Kui nende liikumine oleks lõpuni määratud füüsikaseadustega, poleks olemas sellist asja nagu vaba tahe. Ometi uskus Kant, et meil on vaba tahe - ja mis veelgi olulisem, et seda saab tõestada. Tema lahendus probleemile oli see, et meie vaba tahte aktid ei toimu mitte fenomenaalses, st teaduslike seaduste kaudu kirjeldatavas maailmas, vaid noumenaalses maailmas, milleni teaduslik tunnetus ei küüni. mõistuse kategooriad, ilma milleta me ei suudaks haarata kübetki meid ümbritsevast maailmast. Samamoodi ei oska me kujutleda eset eksisteerivat teisiti kui ruumis või liikuvana väljaspool aega. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista.
a Saja aastane sõda 1649.a 30 jaanuaril hukati Charles I 1649.a 19. mail kuulutati välja Inglismaa vabariigina 1652.a liideti Inglismaaga Sotimaa 1815.a Waterloo lahing 1867- 1868.a Inglise- Etioopia sõda 1853- 1856.a Krimmi sõda 1967.a riikliku valuuta naelsterlingi devalveerimine 1952.a võimule sai kuninganna Elisabeth II Suurbritannia seaduslikud võimuorganid. Suurbritannia valitseb parlamentaarne monarhia. Puudub ühtne põhiseadus, seda asendavad seadusandlikud aktid, põhiseadlikud tavad ja ülemkohtu pretsedendid. Kuninga alluvuses töötab ka Salanõukogu. Salanõukogusse kuuluvad kuningliku perekonna liikmed, lordid ja Ministrite Kabineti liikmed. Kokku kuulub salanõukogusse umbes 300 liiget. Kuningale (Kuningannale) kuuluvad riigis riigipea funktsioonid vaid nimeliselt. Tegelikult täidab neid funktsioone valitsus. Parlament koosneb ülemkojast (House of Lords) ja alamkojas (House of Commons).
Ta lõi variatsioone El Greco, Delacroix',Manet, Courbet' ja Poussini teostele. Picasso töötas joovastunult sulgedes end villa pööningule, et maale uuesti ja uuesti tõlgendada. Kunstniku produktiivsusel ei paistnud olevat piire. Tema kuulsus oli selleks ajaks kasvanud enneolematuks. Ta seadis nüüd endale piiranguid ja keskendus kunstiajaloos käsitletud teemadele: maskeraadid, armastajapaarid, mantlimotiivid, aktid ja autoportreed. Suuremat tähelepanu pööras ka traditsioonilisele kunstniku modelli motiivile. Teosed: "Musketär" (1967, lisa 7), "Infanta Margarita Maria" (1957), "Las Meninas" (1957), "Kunstnik ja modell" (1968), "Suudlus" (1969). 10 Plastika ja tarbekunst Picasso loomingu etappe saab hõlpsasti eristada ainuüksi tema plastikateoste põhjal, kuna ta
October 20, 2009 Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................1 1.1Sissejuhatus ja üldmõisted...............................................................................................2 1.1.1Subjektid.......................................................................................................................2 1.1.2Lepingu dokumendid....................................................................................................2 1.1.3Muud mõisted...............................................................................................................4 2.1Üldtingimuste eesmärk ja kasutusala.............................................................................. 5 2.1.1Eesmärk.........................................
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu aval...
tähtajatu,pidevalt käib selle uuendamine *enamuse õigus otsustada *avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega *kodanike arvamusega arvestamine.Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. *informatsiooni tagaminehaldustegevuse kohta (§44) Õiguspärasuse põhimõte: *seadusandlikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte *seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte *egaalsus ehk võrdsuse põhimõte Õigust loovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1)õigusaktis ettenähtud ajal 2)kolmandal päeval pärast õigusakti RTs avaldamisele 3)õigusakti avaldamisest massiteabevahendites 4)valla ja linna PM sätestatud ajal 4)PS või seaduste subsidiaarsete sätete jõul 10. Päeval pärast RTs avaldamist või vastavas kohas avalikustamist. Juriidiline isik ...on seaduse alusel loodud õigussubjekt ... on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik
Kas tegemist on õigusaktiga? Kui on, siis millisega? Põhjenda oma vastust. Ei, sest ta ei sisalda õigusnorme. (Õigusakt on: kirjalikus vormis, sisaldab õigusnorme, pädevus omas valdkonnas/pädev institutsioon. Kui ta ei vasta ühele neist tingimustest, siis ei ole enam tegemist õigusaktiga.) 1. Nimeta õigusaktide liigid ja nende erinevused. Normatiivakt ehk üldkakt ehk õigustloov akt. Mittenormatiivakt ehk üksikakt ehk õigust rakendav akt. Mitte normatiiv aktid ei sisalda õigusnorme. 2. Kas midagi muutub, kui ta oleks käes „Pärnu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri“? Jah, sest see sisaldab õigusnorme ja seetõttu saab ka karistada. 3. Aga kui see oleks „Liiklusseadus“? Põhjenda oma vastust. Jah, tegemist on õigusaktiga. 4. Kas Pärnu linna näol on tegemist kohaliku omavalitsuse üksusega? Kas see kehtib ka Pärnu maakonna kohta? Jah tegemist on kohaliku omavalitsuse üksusega
m optilised efektid, kompositsiooniks vahetu mulje Georges Seurat (1859 1891) (divisionism, edasiandmine, kaasaegne elu, kohvikukontsertid, Paul Signac (1863 1935) puäntillism) laadapidustused, tsirkus, maastikumaalid, portreed, aktid, tardunud mulje, vormid lamedad ja läbipaistvad, sadama- ja merevaated, hele punane, sinine, kollane toon 20.saj postimpressioni Prantsusmaa Maalikunst: vägivaldsus, kohmakas Maalikunst: sm ruumikujundus, süntees, kehade kujutamine Paul Cézanne (1839 -1906)
- tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid. Rahvusvahelised aktid: Brüssel 1 ja 2 määrused (kohtualluvuse ja otsuse täitmiste kohta); Rooma 1 (?) ja 2 (lepinguvälised õigussuhted) määrused on otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada - tsiviilõigus ja tööõigus (töölepingu ja töövõtulepingu erisused TLS § 1; VÕS § 635) Töösuhte eripära on see, et töötajat käsitletakse nö nõrgemana, tööandjale alluv.
7. JUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID ISO 9000 ja ISO 14000 JUHTIMISSÜSTEEMISTANDARDID: ISO 9000 SEERIA STANDARDID ISO 9000 standardite ’perekonna’ peaeesmärk on tarbija rahuldamine läbi toote/teenuse kvaliteedi tagamise organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedij...
tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis.Mille järgi hüpotees seob juriidiliste otsuste muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: Sündmusteks – toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (nt jtsiviilõiguslik tehing, abielusõlmimine jne))Juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed, sõltumata sooritaja tahtest. Juriidilise resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod – nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, kuid
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Dendroloogiline inventariseerimine "Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 34): https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=104228 Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine (edaspidi DI) Tallinna linnas sätestab DI teostamise Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. ( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud. Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja kaitsealused taimeliigid. /1:§1(3)/ Inventeerimist võib teostada loodusteadusliku või maastikuarhitektuuri ülikooli - või sellega...
maksmata arvete aruanne. Nõuded laenusaajatele ja intressinõuded vaadatakse kriitiliselt iga aasta lõpus üle ja inventeeritakse iga majandusaasta lõppedes. Laenugraafikutes või lepingus märgitud tingimuste alusel arvutatakse tekkepõhised intressid, mis lisatakse inventuuriaktile koos vastavate kontode väljatrükkidega pearaamatust. Muud nõuded võivad olla puhkusenõuded ja avansid aruandvatele isikutele. Nende kohta koostatakse aktid ja allkirjastatakse nõude saaja poolt. 17 10.Kokkuvõtte Praktika jooksul tutvusin organisatsiooni struktuuri, ajaloo ning tegevusvaldkondadega teoreetiliselt ning iseseisvalt lähtudes infost mis on toodud XXX OÜ-i aastaaruannete tegevusaruande osas ning samuti ka kodulehel. Tutvusin raamatupidamise korraldamisega nii ettevõtte tarnijate kui ka klientide osas.
Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogum. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Sari on on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik tervikuna hallata. Säilitustähtaeg on minimaalne ajaperiood, mill...
Osa pole see, mida ajendab väline stiimul, võib ajendada ka agressiivne impulss (acting out behavior). Tendentsid seoses koolivägivallaga: Enne 20.saj koolis vägivald oli harv, väga vähe kaklusi 20.saj suurenenud väga palju. 70-aastastest peale millised ühiskonnas kõige tõsisemad probleemid, siis vägivald top10-sse. Enne (40-50) ühiskonnas probleemina koolivägivalda välja ei toodud. 20.saj keskpaiga murrang koolis ilmnesid harvad vägivalla aktid. 50-60 lahvatas sagenemine. Tendents jätkub tänapäevani. Tänapäeval pööratakse tõsistele vägivallakäitumistele tähelepanu. Vähemtähtsatele enam tähelepanu ei pöörata. Agressiivse käitumise Vägivalda ei saa välja juurida, kui ei võidelda hoiakutega, mis puudutavad vägivalda suhtumist. Sisuliselt agressiooni puhul tegemist rohkem, kui käitumisliku aspektiga, koosneb kolmest komponendist. 1. Käitumine 2. Emotsioon tavaliselt viha
KOV määrused: Määrusandlus kui KOV õigusloome väljendus: määrus on õigustloov akt e seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitsus annab piiritlemata arvu juhtude regul- ks. Sisult on seadusandliku f-ni teostamine haldusorganite poolt. Määrusandlusõigus väljendab KOV üksusele immanentset üldaktide andmise võimu ja kujut seejuures endast kohalike ül-te täitmise õigusliku konkretiseerimise olulist eeldust. Õigustloovad aktid mainitakse ära PS § 139 lg 1. KOKS § 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOV on seotud nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seaduslikkuse pm-ga, st riivel peab olema alati õiguslik alus. o Sõltuvalt sellest, kas määrusega regul a-õ suhteid III isikutega (määrusel esineb
õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 23. seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 24. määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus riigimäärused
Määrusandluse eesmärk: vähendada seadusandja koormust ja anda normid etehniline detailiseerimine üle valitsusele , et tagada seeläbi paidlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega. Määrusandlust teostavad organid Määrusi võivad vastu võtta: Vabariigi Valitsus ja minsitrid. Määruste andmise õigus on KOV, kellel on seda õigust vaja kohalike küsimuste iseseisvaks korraldamiseks. Kehtivad need aktid vastava omavalitsuse territooriumil. Volitus määrusandluseks on ka Eesti pangal. Määrusi peaksid saama anda kõik autonoomsed üksused riigihalduse sees, seoses küsimustega, milleks neile autonoomia on antud. Valdkonnad, mida tuleb reguleerida seadustega 1. Riigikogu peab seadusega ette nägema põhiõiguste piiramise võimalused ja alused. 2. Riigikogu otsus on vajalik avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, nagu maksude,
Ühetaolised valimised tähendavad seda, et igal valijal on üks hääl ning, et nendel häältel peab olema võrdne kaal. Ükski pralament ei saa töötada ilma funktsioneerivate parteideta. Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus. 8) riigivõimu seaduslik teostamine ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Mis pole keelatud on lubatud, mis on seadusega keelatud, on keelatud. 9) Kõik olemasolevad seadused,määrused jm õigustloovad aktid moodustavad hierarhia. Kahe akti vastuoli korral peaks kohaldamisele kuuluma kõrgemalseisev akt. Alamalolevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisvate õigusaktidega. Kõige kõrgemal asetseb põhiseadus, siis järgnevad seadused, millega samal tasemel on vabariigi Presitendi seadlused, ja sisi tulevad täitevvõimu poolt vastu võetud määrused. Konstitutsioonilised seadused omavad suuremat tähtsust ja neid ei saa lihtseadustega muuta.
– töö lõpetada kuni ümberkorralduste tegemiseni 1 – Üldjuhul suureneb koos riskihindega ka luu- ja lihaskonna ülekoormuse oht. Samal ajal puudub selge piir riskitasemete vahel, kuna see sõltub individuaalsest teisaldamistehnikast, väljaõppest ja töötaja füüsilistest võimetest. 2 – Töötajad, kes on vanemad kui 40 aastat või nooremad kui 21 aastat, terviserikkega töötajad ning nn «uued» töötajad Lisa 4. Kasutatud seadusandlikud aktid 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 2000, 55, 362; …; RT I 2010, 31, 158) 2. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 4, 30) 3. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 4. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 86, 556) 5. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 38, 234) 6
õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. Seega tuleb haldusorgani toimingute all mõista kõiki neid toiminguid, mis ei ole õigusaktise andmine. Õigusaktid on vahetult suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele, see tunnus aga toimingul puudub. Toiminguteks on näiteks arvamused, teadaanded, hoiatused, aruanded, maksuselgitused, õiendid asjade juriidilise või faktilise olukorra kohta, mitmesugused aktid, samuti kinnitused, heakskiidud, kooskõlastused, aga ka näiteks palga väljamaksmine, maja lammutamine, haldushoone rajamine jne. (Merusk 2001: 520) Haldusorgani poolt õigusaktide andmise ja toimingute sooritamise ning sellega orgaaniliselt seotud haldusmenetluse eesmärgiks on eelkõige seaduste efektiivne ning õigusriigi põhimõtetest lähtuv elluviimine. Haldusmenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani
ja kas nad on nende eesmärkidega vastavuses? 30. Süsteemsuse printsiip · Seaduse sisemine süsteemsus seaduse loogiline, väärtuseline ja eesmärgipärane järjekindlus, seaduse ülesehitus. · Seaduse väline süsteemsus seaduses sisalduvate õigusnormide grupeerimine teatud sisuliste tunnuste järgi. 31. Avaldamine või teatavakstegemine Mida ei ole teatavaks tehtud, see ei ole õigus. Kõik õigustloovad aktid avaldatakse! Avaldamine on ühtlasi ka teatavakstegemine. Kuid teatavakstegemine laiemas mõttes erineb avaldamisest selle poolest, et õigusakti koopia saadetakse või antakse kätte vastavale isikule, keda see otseselt puudutab. 32. Seaduse sõnastamise põhimõtted Sõnastuse täpsus ja üheselt mõistetavus - iga seaduses kasutatav lause peab täpselt edasi andma kogu mõtte - täpsete ja rangelt piiritletud terminite kasutamine
nõu, parlamendi laialisaatmise korral kolme kuu jooksul kokku kutsuma järgmise ning sõlmima sotlastega nende nõudmisi täitva lepingu. Kuningas oligi sunnitud järgi andma ja mitmed tema lähikondlased vangistati ning Wentworth ja Laud koguni hukati.) Lordide koda- parlamendi üks kahestkojast Inglismaal alates 16. saj Õiguste Akt- 1689. aastal alla kirjutatud õiguste deklaratsioon Williami ja Mary poolt, mille kohaselt nõudsid kõik seaduslikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Parlamendisaadikutele kehtestati sõnavabadus, kõigile kuninga alamatele petitsiooniõigus. Tsiviilkoodeks- 1804. aastal vastu võetud Napoleoni koodeks, mis sätestas inimese võrdsuse seaduse ees, eraomandi puutumatuse ja kiriku lahutamine riigist. Tilsiti rahuleping- olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast tema võitu Friedlandi lahingus. Esimene sõlmiti 7
desorptsiooni protsesse kasutades eluendi (gaas, vedelik) kolonni täidisest läbivoolutamist. Eesmärgiks võib olla ainete puhastamine või kuivatamine (adsorptsiooni- ja adsorptsiooni kolonnis), ainete segu lahutamine (kromatograafilises kolonnis) täidise regenereerimine. Eluent on gaas või vedelik (vesi, vesilahus, solvent, solventide segu), mis kannab keemilised ained läbi kolonni, seejuures toimuvad molekulide sorptsiooni ja desorptsiooni aktid. Eluaat on täidiskolonni läbinud eluent koos elueerunud ainetega, mille komponentide sisaldus ajas reeglina muutub. Statsionaarne faas- liikumatu faas kolonnis Mobiilne faas- liikuv faas kolonnis (gaas või vedelik) Mis on retentsiooniaeg ja mis rolli mängib see aeg kromatograafias? Retentsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku proovi sisestamise hetke ja aja vahel, kus pool proovi kogusest on kolonnist elueeritud
soovitused ja seisukohad. EL-i määrused on samuti vahetult kohaldatavad.Direktiivid suunatud seadusandjale ja üldjuhul mitte vahetult kohaldatavad (erand juhul, kui a) on piisavalt konkreetne, et olla vahetult rakendatav b) tähtaegselt ei ole riik jõudnud üle võtta või on valesti üle võetud c) annab isikule subjektiivse õiguse liikmesriigi ees). Riigisisesed haldusõiguse allikad (riigisiseste organite õigustloovad aktid, tava, halduseeskiri, õiguskirjandus jm) Seadus formaalses mõttes (protseduur on oluline) Seadus materiaalses mõttes (sisu on oluline) Hierarhia PS Konstitutsioonilised seadused (PS § 104 lg 2) Lihtseadused + seadlus (aint mat mõttes seadus) VV ja ministrite määrused + Statuudid ehk KOVi määrused KOVi volikogu, linna või vallvalitsuse määrused riigi poolt antud ülesannete valdkonnas, seaduse alusel ja täitmiseks
omavalitsuse üksustest. ü Muud kirjalikud allikad lähtuvad nt riikidevahelistest lepingutest. 17 Õiguse allikad (2). (Slaid 6) Kui klassifitseerida õiguse allikaid õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu järgi, saame n-ö õiguse allika formaalse jaotuse: 1) riigi seadusandlike organite (legislatiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk seadusandlikud aktid (legislatiivaktid); 2) riigi täitevorganite (eksekutiivorganite) vastu võetud õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni
kasutatavate terminite tähendusi. Õiguskeel on võrreldes üldkeelega täpsem, täpsuse annab õiguskeelel õigustermin. Olulisemate õigusterminite kohta annab sisulisi tähelepanekuid seadustekst ise. Seadustes asuvad need normid tavaliselt esinemistes paragrahvides. Deklaratiivsed normid räägivad õiguskorra eesmärgist õigustloovate aktide kontekstis. Väga paljudel juhtudel sisaldavad õigustloovad aktid paragrahvide alguses seaduse eesmärgid. Seadus peab olema loodud eesmägi püstitamisega. Enne kui seadusandja hakkab tegelikkuse olukorda korrastama, peab ta esitama eesmägi ja selle fikseerima. Fikseeritud peab eesmärk olema seaduseelnõu juurde kuuluvas seletuses. Kollisiooninormid - räägib ühe või teise olukorra lahendamisest, kui kõne alla tulevad mitmes õigusnormid, mida saab kasutada olukorra lahendamiseks. Kollisiooninormid on juhtmärgiks,
b) rahvusvaheline (avalik) õigus; c) karistusõigus; d) protsessiõigus (kohtumenetluste õigus); e) maksuõigus; f) kirikuõigus. Tööõigus on erandlik- allub nii eraõiguse kui ka avaliku õigus alla. 12.ÕIGUSAKT Õigusakti tunnused: 1. Kirjalik dokument 2. Kindlatele nõetele vastav 3. Õigusnormis süsteemses kogumis 4. Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud. Normatiisvaktid ehk õiguse üldakt ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Näiteks:Kui isikute huvid on vastandlikud siis riik võtab seisukoha ehk seadus.(KOV-koerteja kasside pidamise eeskirjad) Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ei sisalda õigusnorme.Näiteks: Kohtuotsus on mittenormatiivne akt.Antakse hinnang konkreetsele isikule ja konk. käitumisele.Maksuamet teeb mittenormatiivseid otsuseid konkr .isikule ja konk.tegevusele. Hierarhia: I Põhiseadus Põhiseaduslikud seadused: presidendi valimisseadus. Kodakondsuse seadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
