● Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. ● Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. ● Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus. 21. Rahaline abi lastega perele: Sünnitoetus, lapsendamistoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapsetoetus, vanemahüvitis. 22. Aktid Sünniakt koostatakse perekonnaseisuasutuses vanema elukoha järgi. Surmaakt koostatakse perekonnaseisuasutuses surnud isiku viimase elukoha või surmakoha järgi. Abieluakti koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. Abielulahutusakti koostamine perekonnaseisuasutuses või abielulahutuse kohtuotsuse jõustumine. 23. Neid seaduseid on oluline teada kuna tulevikus puutume nendega arvatavasti kokku.
et need tarbivad kogu aeg energiat jne. Keskkonnaküsimustega tegelema hakkamisele ja selle tegevuse arendamisele tuleks läheneda süsteemikindlalt. Piisab kui arenduse aluseks võetakse ühiselt koostatud ja kokkulepitud keskkonnakava. Tähtis on, et töökohale ettenähtud keskkonnaalased põhimõtted, eesmärgid ja meetmed oleksid töökohas selges ja arusaadavas vormis kõigile kättesaadavad. JÄÄTMEALASED SEADUSANDLIKUD AKTID Tähtsaimaks jäätmeid puudutavaks seadusandlikuks aktiks Eestis on 01.12.1998.a. jõustunud Jäätmeseadus, millega kohustatakse asutusi oma jäätmeid taaskasutama, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne teiste jäätmekäitlusviisidega võrreldes ülemääraseid kulutusi. Vastavad meetmed ja jäätmete kogumise ning taaskasutamise kord tuleb kehtestada kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjaga. 26.06.2001.a. määrusega nr
o Fat-free kartulikrõpsud- demograafiline (tervislikku eluviisi hindavad inimesed), ökoloogiline (pakendamisviis) o Reisid soojale maale (Araabiamaad)- kultuuriline (sihtkoha riigi hea nimi, kohalikud tavad, elulaad) Majandus ja poliitiline keskkond mõjutab neid kõiki. Kui majandus langeb, langeb ka ostujõud, hakatakse otsima soodsamaid alternatiive. Poliitilise mõju all on import, eksport, hinnakontroll, lisaks kõikvõimalikud seadusest tulenevad aktid. · Mina kui tarbija ja seadusandlus nt. kui ostan CD plaadi, kehtib mulle autoriseadus, mis keelab selle kopeerimist; ostes auto, kehtib liiklusseadus, mis keelab minna sõita purjus peaga; kasutades pangateenuseid, kehtivad Eesti Panga seadused jne. · Naiste tööhõive suurenemine : o Väheneb koduperenaiste arv (ostujõu suurenemine) o Naised lähevad peale laste sündi üha rutem tööle tagasi (lasteaia kohtade nõudlus)
fenomenaalse olemise vool. Korrelatsioon N ja N vahel (hädavajalik parallelism akti ja tema sisu vahel) ei ole samane teadvuse suunatusele esemele. Viimane peab olema iseloomustatud mitte ainult noeetilisest (akt), vaid ka noemaatilisest küljest: noeemi struktuuris vaadeldakse eset teatud tähenduslikus rakursis (sisu) ja asi kui niisugune — x, mis esineb teadvuse jaoks kui puhus esemeline miski. Otsustuse, kahtluse, hinnangu, vastuvõtu aktid. Akti kvaliteet — teatud aktide liigi üldine iseloom: ettekujutus erineb kvalitatiivselt otsustusest, otsustus soovist jne. Väide 2*2= 4 ja Ibsen on realismi looja tänapäeva dramaturgias on ühe kvaliteediga (mõlemad on väited). Määrab ära, kuidas ese intenteeritakse. Mateeria — väljendab konkreetset esemelist suhet. Ühesugused mateeriad ei saa kunagi anda erinevat esemelist suhet; samal ajal kui erinevad mateeriad võivad anda sama esemelise suhte /vrd
teatud vormelitest, mis teeb nende uurimise keerulisemaks Ürikute hulka kuuluva ka nt testamendid Seadusetekstid aniigist pärinevad, tavaõigust süstematiseerivad Omaette on kirikuõiguse e kanoonilise õiguse dokumendid Keskaja ülikoolides olid Rooma ja kanooniline õigus eraldi Eraldi patukahetsusraamatud e pönitentriaarid Aktid ehk jooksva ajaarvamise dokumendid (vakuraamatud jms) Ilmuvad massiliselt alles 15. saj (Itaalias varem) Tekkivad seoses linnade kasvuga Igasugune keskajal toodetud kirjandus (jutlused, exemplum' id, kirjad) Pealiskirjad ja raidkirjad (tekst müntidel, ehetel, vappidel vms) Keskaegseid materjale säilitatakse kõigjal maailmas raamatukogudes. Neid on suuresti hävitatud keskaega mitteväärtustavate 17. ja 18
12.2008 ning teine 14.09.2009. 2008. aastal vastu võetud redaktsioon kaotas kehtivuse 30.06.2009, teine redaktsioon on aga tähtajatu ning kehtib kuni pole võetud vastu täiendavat akti selle muutmiseks.1 Rahvusliku õiguskorra püramiid (vt Lisa 1) on hierarhilise ülesehitusega, koosnedes seitsmest tasandist, mille madalamad astmed on kõrgematega alluvussuhetes. Alustades madalamast jaguneb õiguskorra püramiid järgmiselt: kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid, määrused, seadlused, seadused, konstitutsioonilised seadused, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiibid, põhiseadus ning püramiidi tipus asub loomuõigus, mida kõik madalamad tasandid peavad sisaldama, et olla kehtivad ja õiglased. Soolise võrdõiguslikkuse seadus asub rahvusliku õiguskorra püramiidis seaduste tasandil. Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris, mille on paljuski kujundanud rooma õigus, jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda era- ja avalik õigus
väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais. Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks. Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast.Lapsed loomad,neegripead-see oli uus teemadering.Sageli esinesid loomingus loomad ,keda ta joonistas kord Pariisi loomaaias või oma Aafrika-matkal.Viiralti loomadekujutisi on ka nimetatud loomade portreedeks,tema erilise oskuse pärast-tabada loomade karakterit.Pariisis valminud Lamav Tiiger.Viiralti loomingus on oluline osa ka aktidel. Aktid maastiku taustal.Sel perioodil-tuttav erootilise elemendi rõhutamine asendub inimkeha loomuliku ilu rõhutamisega.Erootilise,sisemiselt pingelise ja närvilise asemele astub sügav rahulikkus, tasakaal.Kabaree.Põrgu.Absindijoojad.Neegripead. Sügavtrükitehnikate üheks andekamaks viljelejaks Viiralti kõrval oli Aino Bach.Bachi kompositsioonid on enamasti kergelt heroiseeritud.Tegelased on seesmiselt lihtsad,sageli hingeliselt muserdatud,endassetõmbunud
Normatiivne akt e üldakt- Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.-valitsus Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud
dokumendiliigi vorminguga. Ametlikud dokumendidvormistatakse paber-ja /või digitaalkandjale. Teabekandja valikul tuleb lähtuda dokumendi Liigist Säilitustähtajast Nõudest tagada tõestusväärtuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul Arhiveerimise võimalusest. Paberkandjale vormistatakse dokumendid dokumendiplankidele. Plankidele vormistatakse: Ametikirjad Õigusaktid (käskkkirjad, korraldused) Protokollid Aktid jt dokumendid Plangile ei vormistata õiguakti lisa. Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljd teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Ametikiri koostatakse infovhetuse eesmärgil, adresseeritakse juriidilisele või füüsilisels isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Ametikiri vormistatakse kahes eksemplaris: originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis puhtale pberilehele
veebruar 2012). Iga toimiku ette ja lõppu jäetakse puhtad lehed. Säilitustähtaja saame dokumentide loetelust. Asutuse arhiivi arvestusdokumendid: 1. Dokumentide saabumise ja väljumise arvestusraamat 2. Fondide nimekiri. Fondi tähistame väikese f-ga 3. Nimistud MÕISTED Kartoteek- on arhiivi dokument, milles on andmed dokumentide sisust nende osade kohta. Ajalooõiend- koosneb kolmest osast: 1. Asutuse likvideerimist või reorganiseerimist kajastavad aktid 2.Asutuse tegevuse piirdaatumid 3.Asutuse funktsioonid ja nende muutused Arhiiviteatis Arhiiviteatis on ametlikult tõestatud õiend, millel on juriidiline jõud. Sellega teatakse või kinnitatakse päringut. Teatist väljastatakse kodaniku avalduse põhjal. Teatis koostatakse asutuses säilitatavate originaaldokumentide alusel. Dokumentide tõestamata koopiate kasutamisel tehakse teatise tekstis selgitav märkus (tõestamata koopia). Arhiiviteatis
Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P. Sepp, 1925, pronks). Samal ajal valmisid dünaamilised art deco'likud pronkskujudNaine kalaga (1925) ja Siiami tantsitar (1925) ning selge vormi ja kauni siluetiga puufiguurid Madonna (1925),
õigustloovad ja üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõigusallikaks on õigustloovad lepingud. 3. Formaalsed seadused on sellised õigusnormid, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt seadusandliku menetluse korras. Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Nad on õigustloovad aktid, teoorias loetakse neid halduse üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud ettekirjutused ja omavad õigusjõudu ka ametiasutusest e haldusorganisatsioonist väljapoole, kusjuures neil normidel on õigustloov sisu ja seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks.
integreeritud hüdrosüsteem. Kere loomisel arvestatakse: disaineri nägemusega, etteantud gabariitidega, massiga, agregaatide paigutusega, materjali valikuga, funktsionaalsusega. Nõuded kerele: suur painde- ja väändejäikus, vibrokindlus, remondi sobivus, passiivne ohutus, ekspluatatsioonikindlus. Kere konstruktsiooni määravad: mehaanilised funktsioonid, valmistamise tehnoloogilisus, aerodünaamilisus, seadusandlikud aktid, juhtseadiste tüüp ja ehitus. Kere valmistamiseks kasutatavad materjalid: teras, Al sulamid, plastid. Kere korrosioonikindluse suurendamise meetmed: vähendatakse teravate servade ja nurkade arvu, vähendatakse niiskuse kogunemise tsoone, karpstruktuuride ventilatsiooniavade loomine, abrasiivosakeste poolt mõjutavate tsoonide vähendamine, korrosioonikaitse töötlusavade loomine, elektrofereestöötlus. Raami tüübid: redelraam(koosneb: piki- ja
ametnikud tegutseks vastavalt õigusaktidele. Ärikeskkonnas on läbi aegade olnud probleemiks – kas tegutsetakse õigusaktidega sätestatud piirides ning esineb olukordi, kus kehtestatakse sisemisi regulatsioone, mis ei ole täielikult kooskõlas seadusandlusega. Sisemisi kordasid kehtestatakse mõnikord ka selleks, et väliskeskkonnale näidata, et ettevõte toimib vastavalt normistikele. Esimesed seadusandlikud aktid, mis Eestis sätestavad siseauditi ja sisekontrolli funktsioone on nt krediidiasutuste seadus, investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse s , kogumispensionide s. Krediidiasutuste seaduses on käsitletud siseauditi tegevuse võimalusi ning selle efektiivsemaks muutmist, sisekontrollisüsteemi hindamisel käsitletakse ka monitooringut ja tulemustest raporteerimist. Kuigi dokument on suunatud krediidiasutuste
seadustele; - kehtib õiguskindlus; - riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt; - õigust mõistab kohus; - põhiõigused on tagatud Rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse printsiip • Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS § 3 lg 1) • Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid (PS 123 lg 2) Seaduslikkuse printsiip • Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3) • Seaduse reservatsiooni printsiip – kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega • Seaduse ülimuslikkuse printsiip – haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega
teadvust ja hinge ning soodustab «teise» mõistmist ja lugupidamist tema vastu? Kui ma jälgin Paraguay või Paapua Uus-Guinea artisti esitamas mõnda hitti, siis ma ei hakka temasse kuidagi teisiti suhtuma. Mind ei taba sama rõõmus äratundmine kui avastades, et Asuncioni või Port Moresby raamatupoodides on saadaval Bulgakov või Kafka. Sellest, et nad loevad Nora Robertsit ja Sandra Browni või isegi «Harry Potterit», pole mul sooja ega külma. Säärased kunstilise kommunikatsiooni aktid ei puuduta inimest sügavamalt. Eurovisioonid ei muuda inimeste hinges midagi. Selline kultuur ei edasta ega soodusta midagi peale iseenda, põlistades publikul juba olemas olevaid hoiakuid. Aga just globaalkultuuri tasandil toimub lõviosa kultuuri levitamise ja tutvustamise üritustest. Nii on ühel pool kunst, mis jääb pealispinnale, luues üksnes ühistunde illusiooni. Kuna see on illusioon, siis võib see puruneda ootamatult ja julmade tagajärgedega
11.2 Ühing annab Juhatuse liikme kasutusse käesoleva Lepingu täitmiseks vajalikud töövahendid ning loob muud Juhatuse liikmele mõistlikult vajalikud ning Juhatuse liikme positsioonile kohased töötingimused. 4 11.3 Lepingule ei laiene vastavalt töölepingu seaduse § 1 ple 5 töölepingu seadus ja teised tööõiguslikud aktid ning käesoleva Lepingu alusel tekkinud suhe ei ole töösuhe. 11.4 Leping asendab ja lõpetab kõik varasemad lepingud ja kokkulepped Lepingus reguleeritud küsimuste osas. 11.5 Kõikides Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled seadustest, headest kommetest, väljakujunenud tavadest ja praktikast. 11.6 Leping jääb täies mahus kehtima Ühingu õigusjärglaste suhtes. 11
pidada, sätestades ühtlasi kohtumenetluse nõuded. 17. Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusaks revolutsiooniks nim. James II veretut kukutamist ja William III võimuletulekut Inglismaal. ,,Õiguste bill" on jäänud Inglismaa põhiseaduslikuks dokumendiks. See vormistati lõplikult 1689. aastal. Selle kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid (k.a maksuseadus, sõjaväe kokkukutsumine) parlamendi mõlema koja kinnitust. Samuti sätestati parlamendisaadikutele sõnavabadus. Kõigile kuninga alamatele anti petitsiooniõigus. 18. Absoluutse ja parlamentaarse monarhia võrdlus. TV 18 Absoluutne monarhia Parlamentaarne monarhia Kes oli riigipea? kuningas kuningas
aastal. Paul polnud küll rahvusliku suuna järgija, kuid tema tähtsust eesti kunstiajaloos ei tohi alahinnata: esimene elukutseline portreemaalija ning väljapaistev maastiku- ja olustikumaalija. Kuna vennad Rauad on Eestis väga tuntud, ei üllatanud nende kohta informatsiooni otsides peaaegu miski. Siiski kõlab võõrastavalt fakt, et ainukesed aktipildid Kristjan Raua loomingus on meestest (1930. aastail visandatud üsna tundlikud aktid ja poolaktid). Kuigi Paul on palju vähem tuntud, leidus ka tema kohta palju teavet ning ta mõjus vanema venna kõrval väga sümpaatsena. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Grünfeldt, I. Vennad Rauad andsid loominguga kõneainet. http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 22.11.2011 Kivimäe, J. Kristjan ja Paul Raud ning nende naised. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 22.11.2011 Paul Raud
· seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. · Seaduse avaldamine seaduse kehtimise eeltingimuseks 18 Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi. Valitsuse õigusaktid on allutatud seadustele, määruses peab olema viide selle andmise aluseks olevale seaduse sättele. Minister annab möörusi ja käskkirju seaduste alusel ja nende täitmiseks. Ministri aktid peavad olema kooskõlas seaduste, Presidendi seaduste ja Valitsuse määrustega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi. Peavad olema vastavuses kohaliku omavalitsuse funktsioone ja tegevust sätestavate seadustega ning nendele seadustele vastavate riigivalitsemisorganite õigusaktidega. Õigusaktide jõustumine: · seadus jõustub 10
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras asjaolu, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on õigusnormi abstraktsuse aste madalam kui romaani-g õiguses, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käsiloleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. 3.ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD. NORMATIIVSED AKTID Õiguse vormi mõiste Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusvormidena on kasutusel olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õiguse väljendusvormid: õiguslik tava, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt
teostamine toimuks rahva huvides; teiste riigiorganite moodustamise funktsioon. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad Vabariigi Valitsus; tähtsaim poliitiline organ riigis; teostab täidesaatvat riigivõimu: poliitika ettepanekud. kujundamine, haldusfunktsioon. Õigustloovad aktid määrused. Üksikaktid korraldused. Teeb ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate, Välisministeeriumis Vabariigi President; riigipea; esindusfunktsioon; riiginotarifunktsioon; tasakaalustaja- peadirektori, Keskkonnaministeeriumis ka keskkonnateenistuse juhataja teenistusse võtmiseks ja vahekohtunikufunktsioon; riigikaitse kõrgeima juhi funktsioon. Seadlus, otsus, käskkiri
Euroopa Liidu õigusaktid välislepingud Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid süsteemses kogumis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi (Kiris jt 2012:66). Normatiivaktid ehk õiguse üldaktid ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ehk õigustrakendavad aktid ei sisalda õigusnorme. Nt VV korraldus NB õigustloovateks aktideks pole juhendid ja korrad ! nt parkimiskord. Määrused on õigustrakendavad. Õigusaktide kehtivus: · Jõusolek ja õigusjõud · Jõus on iga jõustunud õigusakt -) mida pole muudetud või tühistatud või -) mis ei ole muutunud kehtetuks. · õigusjõud e seaduste kollisioon
Õigusnorm määrab õigussuhtes osalejate õigused ja kohustused. Ta mõtteks on õiguslike tagajärgede esilekutsumine. koosneb : 1) faktiline koosseis eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud, käsitud. 2) õiguslik tagajärg lubamine, käsk, keeld. ÕIGUSAKT on juriidiline dokument, millel on ]iguslik tähendus, toob kaasa teatud õigusei ja kohustusi. Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt ÜLDAKT Normatiivsed aktid erinevad individuaalsetest selle poolest, et nad on suunatud õigusn. kehtestamisele, nad sisaldavad õigusnorme, s.t. nad sisaldavad ülkohustuslikke käitumisreegelid.Järelikult on üldise tähendusega ja seetõttu nimetatakse mõnikord ka õiguse üldaktidex. ÜKSIKAKT Individuaalne õigusakt on selline akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide ringile (kohtuotsused, töölemääramise käskkirjad).
Dokumentide loomine Dokumendid on organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Dokumendi plank- trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. See on juba ise dokument. Nt ametikirjad, õigusaktid (lisasid ei vormistata plangile, lähevad tavalisele paberile), protokollid, aktid jt. dokumendid. Plank on ka selline paber, millel on asutuse logo ja kontaktandmed. Plankide liigid: · üldplank (logoga plank); · dokumendiliigi plank. Üldplangi elemendid: kirjapeaväli- autor (asutus, mitte kirja koostaja, nt OÜ SurraMurra), logo/vapp. Kirjaplangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; kontaktandmete väli: postiaadress, e- post, telefon, faks. Dokumendiliigi plangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; dokumendiliigi nimetus
Riigi süsteemi moodustavad riigiaparaat ning nn teised organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. Formaalses mõttes on õigusriik seadusriik, kuid materiaalses mõttes võub õigusriiki määratleda õiglusriigina. 26. Riigiõiguse allikad. Õigusallikad, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid vorme. Põhiseadus- riigi põhikorra akt Seadused- reguleerivad riigiõigussuhteid Reglemendid- reguleerivad parlamendi sisemist töökorraldust Aktid (seadlused, määrused) Kohtupretsedendid- kõrgema kohtu otsused, millest juhinduvad teised kohtud tulevikus sarnastes asjades oma otsuseid teevad Konstitutsiooniline tava- kirjutamata reeglid, mis kujunevad riigiorganite püsiva praktika tulemusel Religioossed allikad (Koraan) Õigusdoktriin- õigusteadlaste tööd Rahvusvahelise õiguse aktid Kohalikul tasandil nt. Föderatsiooni subjektide põhiseadused 27. Põhiseaduse muutmise algatamine.
territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja ELi esmase õiguse vahel tuleb kohaldada ELi õigust. 2) ELi teisene õigus Koosneb ELi institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise
Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus – Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja õigusnorme. Õigusnormide sisaldumine õigusaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esmane kriteerium. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi
Nad ei ole selles mõttes primaarseks haldusõiguse allikaks. 5. Rahvusvahelised lepingud Rahvusvahelised lepingud võivad olla nii õigustloovad (sisaldavad abstraktseid norme) kui ka üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõiguse allikana tulevad kõne alla õigustloovad rahvusvahelised lepingud. Rahvusvahelised lepingud on siduvad neile riikidele, kes neid sõlmivad või nendega hiljem ühinevad. Eesti põhiseaduse § 123 on sätestanud põhimõtte: kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega on põhiseadus kehtestanud välislepingutes sisalduvate normide prioriteedi siseriikliku õiguse suhtes. See ei käi põhiseaduse normide kohta, kuna juba nimetatud säte keelab sõlmida välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kuigi rahvusvahelised lepingud on reeglina siduvad neid sõlminud või nendega ühinenud
Nad ei ole selles mõttes primaarseks haldusõiguse allikaks. 5. Rahvusvahelised lepingud Rahvusvahelised lepingud võivad olla nii õigustloovad (sisaldavad abstraktseid norme) kui ka üksikjuhtumeid reguleerivad. Haldusõiguse allikana tulevad kõne alla õigustloovad rahvusvahelised lepingud. Rahvusvahelised lepingud on siduvad neile riikidele, kes neid sõlmivad või nendega hiljem ühinevad. Eesti põhiseaduse § 123 on sätestanud põhimõtte: kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Seega on põhiseadus kehtestanud välislepingutes sisalduvate normide prioriteedi siseriikliku õiguse suhtes. See ei käi põhiseaduse normide kohta, kuna juba nimetatud säte keelab sõlmida välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kuigi rahvusvahelised lepingud on reeglina siduvad neid sõlminud või nendega ühinenud
115. Omaniku ehituse järelevalve ülesannete ehitaja peab tegema tööjoonised, Võrdleb liigitus. tööjooniseid kavandi dokumentidega ja annab neile Omaniku järelevalve on kohustuslik. heakskiidu, Esitab loetelu konstruktsioonidest, mille 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, Jälgib tööd dokumentidega. 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel. ja kannab tulemused platsi päevikusse, Nõuab 3. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta materjalide vastavusavalduse esitamist, Keelab ehitaja peab tegema tööjoonised. 4. Võrdleb mittevastavate materjalide kasutamise, Kontrollib tööjoonised kavandidokumentidega ja annab neile ettenähtud testimiste läbiviimist, Kontrollib heakskiidu. 5
Napoleonil olid ju tugevad küljed. Tal oli mälu ja terav mõistus ja suutis kõiki vastaseid lahingutes üllatada ja raskeid olukordi kiirelt lahendada, aga see põgenemine jättis temast küll halva mulje. Peale Egiptuse sõjaretke naases Napoleon tagasi Pariisi ning sai konsulaati ning teenis seal 1799- 1804.aastani. Võim läks Prantsusmaal ametlikult kätte kolmele konsulile pärast 18.brümääri riigipööret, mis tähistas SPR-i ehk Suur Prantsuse revolutsiooni lõppu. Kuigi konsulaadi aktid ja korraldused vormistati esijalgu kolme mehe allkirjaga, kujunes tegelikuks riigijuhiks sõjajõude käsutav kindral Napoleon Bonaparte. 1799.aastal koostati ka uus põhiseadus, mis sai nimeks Code Napoleon ehk Napoleoni koodeks. 1802.aastal kuulutati kodanik Napoleon Bonaparte eluaegseks konsuliks. Enne seda viidi läbi rahvahääletus, mille käigus anti Napoleoni uue staatuse poolt üle 3,5 miljoni, vastu 8000 häält. Napoleon sai õiguse ka määrata endale järglane. Keisririik 1804
3)PIIRANGU FORMAALNE ÕIGUSPÄRASUS a)seadus b)menetlusnõuete järgimine c)seadus kättesaadav d)arusaadav e)reservatsioonile vastavus 4)PIIRANGU MATERIAALNE ÕIGUSPÄRASUS a)proportsioonalne b)moonutamise keeld VALITSEMISKORRALDUSI-RIIGIKOGU,VALITSUS,PRESIDENT,KOHUS RIIGIKOGU FUNKTSIOONID 1)SEADUSANDLIK FUNKTSIOON · Seadused(õigustloovad aktid,sh välislepingud) · Kõige olulisemad üksikaktid(riigieelarve,varaliste kohustuste võtmine.erakorralised seisukorrad,mobilisatsiooon,jne) · Seisukohad oluliste EL õigusaktide osas 2) VALIMISFUNKTSIOON · Personaalse legitimatsiooni andmine peaaegu kõigile kõrgematele ametiisiku(peaministre,õiguskantsler,Riigikohtu liikmed,riigikontrolör,jne) 3) KONTROLLIFUNKTSIOON Eelkõige täidesaatva võimu kontroll
Noortele vaba aja veetmise ning muusikakool) enesearendusvõimalusi pakkuv abikeskus. TEGEVUSE Ruumide renoveerimine 5- 12 nädal Tööde Taoteltakse e D Vabatahtlike kaasamine 3- 12 nädal vastuvõtmine,ülea hinnapakkum Personali leidmine 13 - 19 nädal ndmise aktid. Avamispidu 27- 28 nädal Dokumentatsioon. Tegevuste aruanded SISENDID Ruumide renoveerimine 534 Raamatupidamise Hinnad on arv
Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid. Õigusallikateks peetakse organeid, kes annavad üldkohustuslikke norme. Vanad Roomas rahvakoosolek. Õigusallikateks on materiaalsed esemed, millele on paigutatud õigusnormid. Nt: savitahvlid, hauakivid, papüürused. Vanima Rooma õiguse allikad Tavaõigus on vanimaks õiguse allikaks. Tavaõigus-käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagab riigi sundvõim.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ............................................................................................................................... 3 Kalasadama detailplaneering................................................................................. 4 Arendaja seisukoht................................................................................................. 6 Hetkeolukord....................................................................................................
Tootmine: metallkonstruktsioonide valmistamine, tööstusseadmete valmistamine, masinate ehitus; Tööstusseadmete ja struktuurteraste paigaldus ja isolatsioon; Elektripaigaldised ja automaatika. Praktika juhendajaks oli mul Natalia Mikk, kelle ametinimetus on tehnik, kuid kes tegeleb omal alal kogu paberimajanduse ja muude sekretäri ülesannetega. Praktika käigus olin põhimõtteliselt Natalia abi, tehes ära tema eest nõudelehed, tellimuslehed ja ka mõned aktid koostasin ning viisin pabereid vajalikesse majadesse. 3 1 ASUTUSE STRUKTUUR Eesti Energi Teholoogiatööstuse tütarettevõte Hoolduskeskuse juhatusse kuuluvad Ardo Ott, kelle kaudu sain praktikale, ja Rait Kalda. Hoolduskeskuses tootmispind on 25 000 m2, kus töötab 1100 töötajat ja mille tootmisvõimsus on 800 tonni kuus. Kõigile töötajatele makstakse palka vastavalt töölepingus kirjutatule.
* Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha. * Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. 2) Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. 3) Eestlased said indu kirjutamisoskuse omandamiseks. 4) Eestlane muutus kõlbelisemaks. 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal: 1) 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 712-aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2) 1765. aastal kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ning suurematesse mõisatesse. 9
fikseerimiseks. Enamasti koostab akti ettevõtte juht või tema poolt käskkirjaga määratud komisjon Akti eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust Akti vorming Dokumendiliigi nimetus AKT trükitakse alates plangi vasakust veerisest (5,5 cm ülaservast) Akti vorming Koostamise kuupäev Trükitakse sõnalis-numbriliselt alates plangi vasakust veerisest 2 rida dokumendiliigi nimetusest allapoole N: 29. aprill 2009 Akti vorming Number Koostatud aktid nummerdatakse jooksvalt dokumendiregistri järgi N: 29. aprill 2009 nr 6 Akti vorming Kinnitusmärge Trükitakse samale reale kuupäevaga kuid plangi paremale poolele Akt kinnitatakse koostamise päeval või järgmisel tööpäeval pärast koostamist kõrgemalseisva juhi allkirjaga. N: KINNITAN (allkiri) Raul Raamat Juhatuse esimees 09.10. 2010 Akti vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust
Ettevõttes raamatupidamis arvestus viiakse läbi kooskõlas " Raamatupidamis seadusega". Juhib raamatupidamist pearamatupidaja, kes töötab firmas täiskohaga. Aitab teine raamatupidaja, kes töötab samuti täiskohaga. Ettevõtte kasutab Eurotec Infosüsteemide OÜ raamatupidamise programmi PEAX ja tolli- laopidamise programmi MOX. Ettevõtte raamatupidamis dokumendid on: - müügi-, kreedit- ja ostu arved (vt Lisa1-3 ), - algsaldo, mahakandmise, komplekteerimise ja mahakandmise aktid (vt Lisa 3-7), - palgaarvestused, - panga dokumendid, - aastaaruanned ja muu. Igakuuiselt 10. kuupäevaks E-Maksuametis täidetakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni, 20. kuupäevaks käibemaksu, impordi ja ekspodi deklaratsiooni. Samas ka EU statistika ametisse saadetakse ettevõtte statistika andmed. Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte, 5
sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja.
Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud (näiteks ministril on õigus anda määrusi) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühsikondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusaktideks ei ole! Juhendid Selgitused e kommentaarid Ringkirjad e tsirkulaarid Deklaratsioonid Jurisdiktsioonilised aktid ehk õigusemõistmise aktid. Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni)
ERAÕIGUS - a) TSIVIILÕIGUS – võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus b) KAUBANDUS-JA MAJANDUSÕIGUS – ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga-ja börsiõigus, autoriõigus, konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani-germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Neid väljendusvorme nimetatakse õiguse allikaks: tavaõigus, kohtu- ja halduspretsedent, õigusteadus e juristide arvamus, leping, õigusakt Eesti õiguskorra õiguse allikaks on õigustloovad aktid. 2
karistamise ennetusasutusena; 8) lapse õiguste konventsiooni alusel lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesannete täitmine. Nimetatud pikast loetelust on vaieldamatult õiguskantsleri olulisemad rollid järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle ning järelevalve põhiõiguste ja – vabaduste järgimise üle. Õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve alla kuuluvad järgmised õigustloovad aktid: 1) seadused; 2) seadlused; 3) Vabariigi Valitsuse määrused; 4) ministrite määrused; 5) kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; 6) avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.4 1 Õiguskantsleri seadus.- RT I 1999, 29, 406 (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2014) 2 M. Ernits. Õiguskantsler- Juridica I/2003, lk 14-27 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.- RT I 1992, 26, 349 2 (12)
Seadusd formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. On aga ka formaalseid seadusi, mis samaaegselt ei ole seadused materiaalses mõttes, nt haldusaktid (Riigi eelarve seadus). Ainult rahvahääletusel võib muuta PS 1. ja viimast ptk-i. Seadlus on sisuliselt seadusjõuda õigusakt. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on fn-selt õigustloovad aktid. Sarnased dekreetidele. Dekreedid on õigustloovad aktid e õiguse allikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Seadus võetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Eristatakse erakorralisi dekreete ja hädadekreete. Määrtused on valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Fn.lt on määrused legislatiivaktid. Fm-lto n määrtused haldusorgani aktid. Õigusteoorias on kaks
(2) Valitsusasutused kasutavad plankidel väikese riigivapi kujutist ja kehtestatud korras registreeritud muid sümboleid. (3) Kohaliku omavalitsuse asutused kasutavad oma plankidel kohaliku omavalitsusüksuse vapi kujutist. (4) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud kasutavad plankidel oma sümboleid. üldplangid, mida kasutatakse korraldavate dokumentide (käskkirjad, korraldused, aktid, esildised jms), protokollide, aktide ja muude dokumentide vormistamiseks. Üldplankide alusel võib valmistada konkreetseid dokumendi planke, kirjaplangid, mida kasutatakse ametikirjade vormistamiseks. Et tagada võltsimiskindlust ja eristada dokumendi originaali koopiast, peaksid plangid sisaldama vähemalt ühte turvaelementi, olgu selleks siis värvitrükk, vesimärk, raster- foolium- või reljeeftrükk, toonitud paber või reljeefpitsat
Normatiivsusel mitmeid tahke alates puhtformaalsetest ja lõpetades ühiskondlik-poliitilise tegelikkusega. Ülevõtmine ei tähenda, et seadust samamoodi tõlgendatakse. Eestis Kesk-Euroopa õigusmudel. Õigusakti sisu vastavus kehtivale õigusele õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama kindla vormi ning olema materiaalselt õiguspärased. Kõrgemal asuvad aktid kohustuslikud madalamatele aktidele. 2.2. Õiguse allikate liigid Kontinentaalne õigussüsteem seadusõigus: õiguse leidmiseks on vaja pöörduda seaduste poole. Õigus sisaldub seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõiguskontinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Õigusakti vastu võtnud organi tegevuse sisu järgi jaotuvad õiguse allikad (formaalne jaotus): 1. Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2
Tähelepanu pöörata talupoegadele kui arvukamale tootjaskonnale. Maksustada maavaldus. 23. Riigis algas kodusõda (1642-1649) Inglismaal Rojalistid pooldasid kuningat. Parlement polnud ühtne, jaotusid 2 leeri. Sõjaväelisele diktatuurile järgnes Stuartite restauratsioon 1660.a Breda kokkuleppega. Õiguste Bill- põhiseaduslik alusdokument, parlamendi õigus kuningavõimu piirata. William III- allkirjastas õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 24. USA 13 kolooniat võib pidada uueks ühiskonnaks, kuna üha enam tugevnes kalonistide kokkukuuluvustunne, hakkas kujunema ameerika rahvus. 4. juulil 1776.a. avaldatud Iseseisvusdeklaratsioon oli koostatud Jeffersoni poolt valgustuse vaimus. Selle eesmärk oli taastada 7- aastase sõja eelne olukord. See aga polnud võimalik. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvaks. Senine riikide liit muutus liitriigiks
Kujutatav võis täielikult deformeerida! Sageli kasutati täiesti vastupidiseid värve looduses nähtavale: puud võisid olla punased ja merevesi kuldkollane. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist – ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. Ekspressionism Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonna kriitika ja maailmavalu, parema ühiskonna igatsus. 9 Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Nende teosed ei pidanud ilusad olema, vastupidi. Oma suhtumise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
