iseenesest töölepingu sõlmimist ka kirjalikus vormis. 3. Ettevõttesse tuleb praktikale sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping. Kas ettevõte peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima? Õpilaste praktikaga seonduvat reguleerib Eestis põhiliselt kutseõppeasutuse seadus (§17) Toodud regulatsioonist saab välja lugeda, et õpilasele ei laiene tööõigusalased aktid ning lepingu iseloom vastab rohkem võlaõiguslikule suhtele. Seega õppepraktikal viibiva õpilasega tuleb sõlmida võlaõiguslik leping praktikaleping. Õpilasele ei laiene sellised töötajatele kohalduvad normid, mis on seotud tööaja, palga ja puhkusega. Samas tuleb kinni pidada töökaitsealastest õigusaktides. Töökaitsealaste õigusaktide mõistet ei ole üheski seaduses avatud, kuid tavaarusaamises tähendab see seda, et juhinduda tuleb normidest, mis
· Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingutpakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormilineesemete tootmine (koolkond "Bauhaus") · Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-jaraamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) · 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism · Jäljendati nähtavat maailma · Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) · Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) · Hinnati maalilist ilu · Värvivalik subjektiivne ja joonistusvabam(modernistlik realism) · Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaidkuidas seda kujutati MAALIKUNST Suurbritannia: · Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel (Herbert. Read) · Pooldati postimpressionismi · Sealsed kriitikud kiitsid Cezanne'i, kes oli nende jaoks puhta maalikunsti rajaja · Radikaalseid uuendajaid oli vähe. Saksamaa:
rauno reino Rida 1 TE31 1)Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. 2) Majandue edukust on vaja hinnata selleks ,et saaks teada kasvude ja langust ja saada seda ette arvata. Jah haridus kui ka teadmisi saab käsitleda kui tootmisprotsessi lisaväärtusena kuna koolid koolitavad välja väga häid palgatöölisi kes suudavad viia tootmisprotsessi paremale tasemele kui ka kvaliteedi tõusu.Mis tõstab tootlikust . 3)Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega seda kokkuvõttes riigi poolt. Peamised ülesanded on- elustandartite kasvustamine täistööstushõive tööealise elanikonna hulgas stabiilsed hinnad Madal inflatsioon 4)Kui teine riik tuleb Esimesse riiki oma õigusi ja oma regeleid seadma,...
Peaminister juhib riiki riigikantsleri kaudu, mid ajuhib riigi sekretär(Heiki Loot). Opositsioon- erakonnad, kes pole valitsusega seotud Koalitsiion e. Võimuliit- parteid kelle esindajad kuuluvad valitsuse koosseisu Ministeerium- valitsus asutus, mis juhib teatud eluvaldkondi riigis Kantsler- ministeeriumi tegev juht kes ei lahku ametist kabinetist lahkumisega. Valituse ül. 1. Juhib riigi sise-ja välispoliitikat 2. Juhib valimisasutuste tegemisi 3. Viib ellu RK ja presidendi aktid 4. Koostab seadus eelnõusid 5. Kinnitab ja tühistab välislepingud 6. Koostab riigieelarve 7. Annab välja määrusi ja korraldusi 8. Korraldab suhteid teiste riikidega 9. Kuulutab välja eriolukorra Presidendi valimine- 1. Riigikogus valitakse(presidendi kandidaadi saavad esitada 21 erakonda) 2. 3 vooru riigikogus 3. Kui kolm vooru ei andnud presidenti kutsutakse kokku valimiskogu(101 riigikoguliiget ja KOV esindajad=348) 4
jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine 11 Arved (ostu ja müügiarved) Saatelehed (üleandmis-vastuvõtuaktid) Sularaha kviitungid, tsekid Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid Pangakonto väljavõtted Töötasu ja sellega seotud maksude arvestuse dokumendid (palgalehed) Avansi-, lähetus- ja muud kuluaruanded Inventuuri lugemislehed ja aktid Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (varud, põhivara) Ostu-, müügi-, rendi-, laenu-, ja muud lepingud Raamatupidamisõiendid 12 Alg- ja koonddokumente ei ole lubatud parandada ega kustutada ega teha nendes õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamisdokumendi järjekorranumbrile.
Oli algselt Avinurmes koduõpetaja. 1746. aastal ordineeriti ta õpetajaks ning oli aastan 1774 Torma Maarja koguduse õpetaja. August Wilhelm Hupel- Oli Äksi ja Põltsamaa pastor ning kodu-uurija ja literaat. Andis välja Põltsamaal esimese eestikeelse ajakirja Lühhike öppetus, andis välja ka kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Rahva hariduse areng oli 18. sajandil eestlaste jaoks tagasihoidlik. Kuid rõõmutusse perioodi langeb siiski rida Eesti kultuuriloo tähtsündmusi 1739. aastal üheaegselt koolikohustuse kehtestamisega Liivimaa kubermangus (7-12. aastased lapsed peavad koolis käima või õppima lugemise selgeks kodus, samas igas kihelkonnas pidi olema köstri- ehk kihelkonnakool, igas mõisas mõisa- ehk külakool, millest hiljem kujunesid vallakoolid) ilmus lõpuks
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud
seisundit iseloomustavad dokumendid. Teehoiutööde dokumenteerimine haarab kõiki etappe alates ehitise projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni. Teehoiutöö dokumente kogub ja süstematiseerib töö tegija ning annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule. Omanikujärelevalve on kohustatud kontrollima koostatavate dokumentide õigsust ja jälgima, et ülevaatus viidaks läbi õigeaegselt. Päevikud, aktid mõõtmisprotokollid, koosolekute protokollid. 35. Teehoiutööde tehnilised dokumendid teehoiutööde päevik, ehituplatsil peetavate koosolekute protokollid, kaetud tööde aktid. Teehoiutööde päevik peetakse iga tööpäeva kohta, kantakse sisse konkreetset tööpäeva mõjutavad tegurid, ehitusobjekti olukorra iseloomustus, kontrollivate isikute märkused ning alla kirjutavad vastutav tööjuht ja omanikujärelevalve. Päeviku pidamiseks kasutatakse ühtset tüüpvormi.
selliseid tegelikkuses aset leidvaid asjaolusid, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. Juriidilisi fakte liigitatakse: *sündmusteks – üleujutus, inimese surm *tegudeks Sündmused toimuvad sõltumata inimese tahtest. Tegu on väliselt väljendatud inimeste tahteavaldus, käitumisakt. Tegusid liigitatakse: *õiguspärased teod *õigusvastased teod – kuritegu Õiguspärased teod on: *juriidilised aktid ehk inimeste käitumised, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (leping) *juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed sõltumata nende sooritaja tahtest. Õigusvastased teod on õigusrikkumised. Liigitatakse vastavalt õigusharule. Õiguslikest tagajärgedest lähtuvalt liigitatakse juriidilised faktid: *õigust loovad faktid (leping, tehing) *õigust muutvad faktid *õigust jõpetavad faktid (surm, hõivamine)
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
Objektijuht omakorda andis käsu, vastava töö täideviimiseks, töödejuhatajale, kelle alluvuses olid teetöölised ja abitöölised. Töö teostamist vastavalt tellija soovile ehk projektile kontrollis ja hindas omanikujärelvalve teostaja, kelleks minu esimesel praktikal oli TPJ omanikujärelvave. Kui omanikujärelvalve võttis töö teostuse vastu koostas objektijuht vastava dokumentatsiooni ja saatis selle projektijuhile, kes esitas kõik kaetud tööde aktid iga kuu lõpus tellijale , et tasutud tehtud tööde eest. 2.4 Teostatud tööd ja praktika ametikoht Esimesl praktikal oli minu ametikohaks objektijuhi otsene abi ja tööülesanneteks põhiliselt erinevate aktide, protokollide jm. dokumentide koostamine ja täitmine, erinevad geodeetilised tööd, dreenkihi ja killustikaluse ehitus, masinajuhtide juhendamine ja järelvalve, tihendamistööd ning objektile erinevate rajatiste paigaldamine. Fotod kasutatud
Oskar Kallis 1892-1918 Nii maalikunstnik kui rahvusromantilise suuna esindaja ,,Kalevipoeg allilmas" ,,Kalevipoeg kellukest helistamas" Nikolai Triik 1884-1940 ,,Irmgard Menningi portree" ,,Lennuk" ,,Soome maastik" Fovism 20 saj. · Ilmnes Prantsuse maalikunstis 1905.aastal · Paralleelne impressionismiga · Hääbus 1907.a. · Uuenduslik vool sai oma nime ajakirjanikult, kes ristis selle foovideks · Kriitikud suhtusid voolu vaenulikult · Tunnusjooned: -maastikud, - aktid, -portreed, -maal oli kaotanud oma ruumilisuse ( eiratakse perspektiivireegleid) . -joon on pannud vormid lainetama -väga hoogsa pintslitööga on edasi antud emotsioone- väljendatud meeleolu -segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa -peaesindaja -tema töödes on näha säravat värvipinda
Alternatiivina oleks võimalik suvel soojusenergia jagada 200 m³-le, seega 10 000/ 200 = 50.- EEK/ m³ (lisandub külma vee tasu 20,6 EEK/ m³). · Samas viimase variandi puhul peavad veetarbijad kinni maksma ka teiste (mittetarbijate) soojuskaod (soojasõlmes, soojuse transpordil mööda torusid korterini sh tsirkulatsioon jne) e. võimaluse sooja vett saada. Korrashoiu dokumenteerimine · Vastused listi · Hoolduste akteerimine · Reklamatsioonide esitamine · Teostustööde aktid · Hinnapakkumised · Parendusettepanekud Hoolduse akteerimine · Eelinfo · Akt teostatud tööst · 1 koopia kausta · 1 koopia soojasõlme · Info meilile · Pilt võimalusel juurde · Väike vabandus katkestused ebamugavused Korrashoiutööde dokumenteerimine Probleemide "märksõnad" Kodukord Tugiteenus Kuluarved Koristus Ehitusvead Tele/ data Tariifid Eritööd Võtmed Post Garantiid Käidujuht
kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistva Viini juugendi esindaja. Tema tööde seas on nii maale, muraleid (seinamaalingud), skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid ning esemeid. Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi see lööb enim välja aga tema pliiatsijoonistustes ning skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed. Bertrand-Jean Redon, tuntakse paremini kui Odilon Redon (20. aprill 1840 - 6. juuli 1916) oli prantsuse sümbolistlik maali-ja trükikunstnik, joonestaja ja pastellist. Jean Theodoor Toorop (20 detsember 1858 - 3. märts 1928), paremini tuntud Jaan Toorop oli Jaava Hollandi kunstnik kelle teosed jäävad sümbolistliku maalikunsti ja juugendi vahele.
1.Algatab EV Presidendi või 21 Riigikogu liiget , arutatakse 2 koosseisu (5-8a.) 2.Kiirloomus : 4/5 Riigikogu 101st pooldavad ning 2/3 hääletavad poolt. 27. Kes teostab järelvalvet põhiseaduse üle? 28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt? Üldakt on õigusakt , millega antakse üldisi , abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on nt. seadused, määrused ja dekreedid 31. Mis on üksikakt? Üksikakt ei sisalda õigusnorme , vaid on individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele . Sellised on näiteks otsused , korraldused , käskkirjad. 32. Võrdle üldakti ja üksikakti- erinevused, kumb on vähem tähtis? Üldakt koostab seadusi mis kehtivad kõigile aga üksikakt teeb neid aga konkreetsetele inimestele . Üksikakt on vähem tähtis.
Jalta konverents 1945. aasta veebruaris. Kohtusid Stalin, Churchill, Roosevelt. 1. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine 2. Määrati sõjajärgne maailmakorraldus 3. Pandi paika ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht -> 24. oktoober 1945 San Franciscos Saksamaa purustamine 1945. aasta kevadtalvel algas Saksamaa lõplik purustamine: pommitati mitmeid linnu. Viimaks vallutati Berliin. 7.8. mai 1945 allkirjastasid Saksamaa esindajad Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktid. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, NSVL. Ka pealinn Berliin jagati neljaks. Saksamaa okupatsioonitsoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jagatud Berliin Click to edit Master text styles Second level
Third level Pariisi näitustel ülekaalus elektiline stiil Fourth level 1920. a algul tekib sürrealism, levib purism Fifth level Jäljendatakse nähtavat maailma (loodus) Lihtsad motiivid (natüürmort, aktid, portreed) Hinnatakse maalilst ilu Värvivalik subjektiivne (modernistlik realism) Peamine kujutusviis Maalikunst Click to edit Master text styles Second level Third level Suurbritannia Fourth level Fifth level · Mõju moodsat kunsti toetavatel
jaotamise aluseks võetud olulisele tunnusele. Väärkohtlemisliigid omakorda rühmitatakse vormidesse. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine. Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid. Lähisuhetevägivalla võib liigitada ekspressiivseks ja instrumentaalseks. Vaimse –ja psüühilise väärkohtlemise tunnused Kohanemishäired, äge stressreaktsioon , posttraumaatiline stresshäire, ennast-kahjustav käitumine, erakordselt enesesse tõmbunud või agressiivne, väldib füüsilist kontakti, kardab minna koju, kannab keha varjavat, ilmastikule mittevastavat riietust, sageli puudub koolist- hilineb, tõrjumine, emotsioonide puudumine, hooldamatus, peresisesed riskifaktorid,
Õiguskeel ja normitehnika Õiguse allikate all peetakse silmas õiguse esinemise vormi. Narits (2002) jagab õiguse kujunemise sellest sõltuvalt, kas esineb õiguse kirjalikke allikaid või neid ei leidu, kaheks – vastavalt siis õiguse ajalooks ja õiguse eelajalooks. Ühtlasi jaotatakse ka õiguse allikaid vastavalt kaheks – suulisteks (ius non scriptum) ja kirjalikeks allikateks (ius scriptum). Õigusnormid vormistatakse õigusaktides, mis liigituvad: õigustloovad aktid ehk normatiivaktid ehk üldaktid, õigustrakendavad ehk üksikaktid. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivakt e. üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme.
1. DOORIA 2.JOONIA 3.KORINTOSE 4.Iseloomusta Kreeka skulptuuri . Arhailine ajastu : Kouros alasti noormehe kuju Kore - rikkalikult volditud rüüdes neiu kuju. Jäiga sirge asendiga, külgedele surutud kätega , üks jalge veidi ettepoole asetatud. Klassikalise ajastu skulptuur: jumalate, kõnemeeste, olümpiavõitjate kujud. Kenade kehavormidega, harmoonilised, tugevad Aktid, liikuvad kujud. Hellenistliku ajastu skulptuur: toretsevad figuurid, väljendasid tundeid, väga Looduslähedased. Kuulsamad tööd : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. VANA-ROOMA 1.Millised on ehituskunsti uuendused ? Leiutati betoon. Õpiti ehitama kivist võlve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama mörti, põletatud telliste kasutusele võtt . 2.Mis on V-Rooma suurim teater? Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3
kaasettekandega. Võidakse ära kuulata ka ekspertide arvamus. Teisel lugemisel toimub juba diskussioon. Kuulatakse ära Riigikogu liikmete kõned ja sõnavõtud. Muudatusettepanekuid võidakse teha saalist, kuid ainult sätete kohta....... Kui eelnõu esitaja on nõus tehtud muudatustega, siis reeglina neid ei hääletata. Hääletatakse ainult siis, kui Riigikogu liige seda nõuab. Riigikogu aktid lähevad kolmandale lugemisele vaid siis, kui selleks tehakse vastav ettepanek ja Riigikogu hääletab vastavalt. Tavaliselt juhtub see siis, kui teine lugemine näitab vajadust veel töötada. Sellega on arutamine lõppenud. 3) Seaduse vastuvõtmine Eelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel. Eelnõu võetakse vastu poolthäälte enamusega, v.a. nende seaduste vastuvõtmine, mis on loetletud põhiseaduse §104. Nende
Tmin = P/R*nmax , nmax maksimaalne tööliste arv tööl 6. Loetle ehituse omaniku järelvalve ülesanded. 1. Võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega 2. Osaleb hoonete mahamärkimisel 3. Esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised 4. Võrdleb tööjoonised kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu 5. Esitab loetelu konstruktsioonidest, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid 6. Jälgib tööd ja kannab tulemused platsi päevikusse: o Kuupäev o Ilm o Tehtud töö, inimeste arv tööl o Töötavad masinad ja seadmed o Tööohutus (instruktaazid, õnnetused) o Defektid o Muudatused ja hilinemised koos kommentaaridega 7. Nõuab materjalide vastavusavalduse esitamist 8. Keelab mittevastavate materjalide kasutamise 9
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
Dokumentide liikumine asutuses nende saamise või koostamise momendist kuni täitmise- ni või väljasaatmiseni moodustab dokumendiringluse. Kirja lahendamine: *vastuskir- jaga; *operatiivselt. Dokumentide registreerimise kohustus on sätestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes. Registreerimisele kuuluvad: *asutuses koostatud ja allkirjastatud õi- gusaktid; * protokollid; *aktid; *lepingud; *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avalduse- d, märgukirjad, teabenõuded; *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; *orga- nisatsiooni töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused. Dokument on registre- eritud, kui: *dokumendile on antud indeks; *tema kohta on dokumendiregistrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile. Regis- treerimisega: *haaratakse dok. süsteemi; *luuakse dok.-le seos teiste dok.-tega; *fikseer- itakse dok. saamise/väljasaatmise fakt; *võimaldatakse dok. leidmine ...
pidada. Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia. Kuulus revolutsioon Charles II järel võimule tulnud James II (1685-1688) ärritas inglasi katoliku usku astumisega. Parlament kutsus troonile James II vanema tütre Mary, kes oli abiellus Orjane Willemiga. 1688. novembris saabusid William III ja Mary Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Enne kroonimist allkirjastas William III lepingu, et kõik seaduslikud aktid vajavad parlamendi mõlema koja nõusolekut. 1689. oktoobris ,,Õiguste bill"- on jäänud inglise põhiseadustiku alusdokumendiks. James II veretu kukutamine ja William III võimuletulek on Inglise ajalukku läinud Kuulsa revolutsioonina. Parlamentarismi kindlustumine 18. sajandil William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714-1727)-
11. Milliseid valdkondi haaravad Maastrichti lepingu II ja III sammas? II sammas haarab ELI ühtset välis ja julgeolekupoliitikat ning osaliselt ka kaitsepoliitikat. III sammas hõlmab koostöö justiits ja siseasjades, st. neid tüüpilisi valdkondi millega Eestis tegelevad justiitsministeerium(prokuratuur ja kohtusüsteem) ja siseministeeium(politsei, piirivalve, päästetööd ja migratsiooniküsimused). II ja III samba valdkondades on ainult üksikud aktid rahvusülese toimega. 12. Milles seisneb Amsterdami lepingu tähtsus Eurointegratsioonis? Amsterdami leping (jõustus 1999) lõi tingimused 1) ELI ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamiseks 2) Eurokorpuse kui ELI kiirreageerimisüksuse loomiseks 3) Eeldused ELI välispoliitika erivoliniku koha tekitamiseks, kus täna töötab Javier Solana. Amsterdami leping andis volitusi juurde Euroopa Komisjoni presidendile ning tõstis
erinevate avaliku võimu kanjdate vahel Eraõigus: - kaubandusõigus - tsiviilõigus : 1) võlaõigus 2) asjaõigus 3) perekonnaõigus 4) tööõigus Avalik õigus: - Rahvusvaheline õigus - Riigiõigus -Finantsõigus -Haldusõigus -Protsessiõigus -Kriminaalõigus ÕIGUSE ALLIKAD · õiguslikud tavad( peaminister erakonna esimees) · Leping-vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel · Kohtulahendid e pretsedendid · Juristide arvamused · Õigustloovad aktid ÕIGUSSUHE õigussuhete sisu ja objekt: SUBJEKTIIVNE ÕIGUS isikule kuuluv õigus nõuda teiselt inimeselt teatud käitumist teatud itautsioonis JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta JURIIDILINE FAKT õiguslikku tähendust omav fakt, st tagajärje saabumist, mis toob kaasa kellegi õiguse või kohustuse tekkimise juriidiline fakt võib olla: 1) inimesest sõltuv tegu, mis võib olla õiguspärane või õigusvastane, st õigusnorme eirav
liiki käitumisaktide või subjektide juures (põhiseadus, juhendid, määrused, kord, heakorraeeskirjad). 4. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Maailmas on kolm õigussüsteemi: ·Anglo-Ameerika (käsitlevad kohtupretsedente minevikust, nt USA UK) ·Mandri-Euroopa (ehk Saksa-Rooma, kirjapandud seaduslikud aktid, nt Eesti) ·Islami (seosed religioossete teostega/normidega). 1. Õigusnormi loogiline struktuur. ·Hüpotees (situatsioon, millal tuleb käituda normi järgi) * Jagatakse määratluse astme alusel. Määratletud hüpotees täpsed tingimused. Suhteliselt määratud hüpotees näitab tingimused, kuid igal juhul on vaja konkreetset tuvastamist. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamisele kindlat tingimust. * Jagatakse konkreetsuse astme järgi.
3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19. sajandil ilmnesid juba tõsised majandusliku allakäigu märgid. Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust. 1858. aastal alustasid keskvõimud, enamike mõisnike vastuseisust hoolimata, pärisorjuse kaotamise reformi ettevalmistamist.19. veebruaril 1861. aastal avaldati vastav manifest ja selle juurde kuuluvad aktid. Pärisorjuse kaotamine hõlmas sisuliselt kolme olulist muudatust: Talupojad said isikliku vabaduse. Mõisnikul polnud enam õigust talupoega müüa, osta, kinkida ega pantida. Talupoeg võis abielluda või tegevusala vahetada. Isiklikult vabadele talupoegadele anti maad. Erinevalt eesti ja läti talupoegadest said vene talupojad maad, kuid seda vahetati nii tihti, et talupoegadel ei tekkinud talupoja tunnet. Ühele taluperele mineva maa suuruse aluseks oli juba
Viies periood (1798-1832) Kuues periood (1832-1888) Seitsmes periood (1888-1917) Kaheksas periood (1917-1991) Üheksas periood 1991 tänapäev Esimesel perioodil kasutati metsi Venemaal vabalt ilma piiranguteta ja polnud ka seadusandlust ega muid piiravaid tegureid, samas neid polnud ka vaja. Mets oli pühapaik. Ajaloodokumentides on maakategooriaid mainitud väga harva, sest mets oli kui looduse loomulik osa. Rohkem eraldati metsamaad ja muud maad stepialadel. Esimesed seadusandlikud aktid pärinevad kümnenda sajandi algusest. Omandi õigusest ja piiridest hakati rääkima 11. sajandi alguses, kui omandi hulka hakati arvama ka metsa ja muud maid. Tehti seda märkimise teel puudele puudele kividele. Esimene kirjalik seadusandlik akt, mis on säilinud pärineb 1134. aastast. Teine periood metsanduses tõi kaasa olulise seadusandliku arengu, nimelt võis metsamaid hakata pärandama oma teistele inimestele edasi. 1485 aastal andis vürst Ivan III välja akti,
Avalik haldus materiaalses tähenduses, Haldusakti mõiste, Haldusakti liigitus avalik haldus materiaalses tähenduses realiseerub läbi organisatsiooni, seadusele allutatud tegevus(seadusega tetermineeritud- toimub seaudse alusel ja seaduse täitmiseks). 1) tugevalt seotud Seadusandja on suhteliselt palju ise ära otsustanud, milline on halduse poolt sooritatud toiming, kelle poolt ja mis viisil tehakse, halduse organite kaudu on jäetud vähe otsustusruumi 2) nõrgalt seotud seadusandja on määratletud tegevusvaldkonna ja sisustatud eesmärgi e kuhu me tahame jõuda, see kuidas eesmärgini jõudtakse, säilitatakse halduse enese poolt (justiitsminister) 3) sidumata ehk seadusvaba haldus õigust ei looda, ei muutu (nt. reaaltoimingud) Iseloomu järgi saab jagada haldust kaheks : 1) edendav haldus tulevikku suunatud osa haldusest (planeerimised, tulevikku suunatud tegevused, prognoosimise...
Prantsuse revolutsiooniga, hiljem sai tast Napoleoni pooldaja ja viimase ,,õuekunstnik"). ,,Tapetud Marat" iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus ,,Napoleoni kroonimine" maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. ,,Suur odalisk" (odalisk haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus ,,külmunud meelelisus". Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel.
Keskkonna probleemi lahendamine erinevatel tasanditel Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on jäätmetest rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümnete aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Jäätmed on siinsamas meie endi kõrval ja jäätmeid on tekkinud enne inimtsivilisatsiooni teket. Wikipedia ütleb et, jäätmed (ingl k waste või ka solid waste) on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid, mis on küll tekkekohas kõlbmatud, kuid võivad aga mujal või muuks otstarbeks kasulikuks osutuda , st et neid võimalik kasutada. Jäätmed on nii rahvusvahelise tasandi kui ka (siseriikliku) kohaliku tasandi probleem. Kuna jäätmete tekkest on tingitud prügilad on tekitanud suurt keskkonna kahju. Nende tulemusena on saastatud või reostatud pinnavett, põhjavett, õhku, pinnast sammuti...
Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-20341-work.html Témoignage XXX http://adventuresintheprinttrade.blogspot.com/2008/09/world-as-non-objectivity.html
ISESEISEV TÖÖ NR ASJAAJAMISKORRA ÜHTSED ALUSED 1. Millistele asutustele kehtib Asjaajamiskorra ühtsed alused? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute (edaspidi asutus) 2. Mida reguleerib Asjaajamiskorra ühtsed alused? 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid; 2) dokumentide vormistamise nõudeid; 3) dokumentide registreerimise korraldamist; 4) asutuse dokumendihaldussüsteemile ja dokumendiregistrile esitatavaid nõudeid; 5) dokumentide läbivaatamise, kooskõlastamise ja allkirjastamise protseduuri; 6) asjaajamise üleandmist ametiisiku, teenistuja (edaspidi ametnik) või töötaja teenistusest või töölt vabastamise, teenistussuhte või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral. 3. Mida peab asutuse asjaajamine tagama? Asutuse asjaajamine peab tagama: 1) asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerim...
räägitud, nad on nendest aru saanud, need vastavad nende tegelikule tahtele ning nad on nõus neid täitma. 17.2 Liisinguvõtja kinnitab, et on kätte saanud Kontorimööbli liisingulepingu üldtingimused ja Liisingueseme kindlustustingimused. 18. Kontorimööbli liisingulepingu lahutamatuks osadeks on käesolev Kontorimööbli liisinguleping, Kontorimööbli liisingulepingu üldtingimused, Vara üleandmise-vastuvõtu aktid ja kõik muud allkirjastatud liisingulepingu lisad. Liisingulepingu osadeks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid. 19. Allkirjastamise koht ja aeg: Tallinn 16/10/2007 Liisinguandja Liisinguvõtja ________________ _______________ 3
revolutsiooniga, hiljem sai tast Napoleoni pooldaja ja viimase „õuekunstnik“). □ „Tapetud Marat“ – iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus □ „Napoleoni kroonimine“ – maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. □ „Suur odalisk“ (odalisk – haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus – „külmunud meelelisus“. Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel
PÕHISEADUSE MUUTMINE JA JÄRELEVALVE Põhiseadust võib muuta: rahvahääletusel riigikogu kaks järjestikust koosseisu(3/5) riigikogu kiireloomulisena(4/5) Põhiseaduse järelevalve organid: Riigikohus Kohtud Õiguskantsler Vabariigi President ÕIGUSE ALLIKAD: RAHVUSVAHELISED LEPIGUD Põhiseaduse § 123 Välislepingu sõlmib vabariigi valitsus sätestab: Eesti riigi nimel. kui Eesti seadused Välislepingu või muud aktid on kehtimiseks vastuolus ratifitseerib selle välislepingutega, parlament siis kohaldatakse (Riigikogu). välislepingut. Eesti Vabariik ei sõlmi Enne kohaldamist välislepinguid, mis tuleb välisleping on vastuolus transformeerida põhiseadusega seadusesse. RAHVUSVAHELISED LEPINGUD: EUROOPA LIIT Põhiseaduse täiendamise seaduse : § 1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse
Iga riigi normatiivaktid mood hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on SEADUS. Seadus on norm akt mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Kõrgeim jur jõud tuleb seadusi vastuvõtva riigiorgani, parlamendi kohast riigiorganite süsteemis. Parlament on riigi kõrgeim seadusandliku võimu organ ja rahva esindusorgan. Seaduse ülimuslikkus(kõik muud aktid seadusega kooskõlas). Seadus : põhiseadus, konstitutsiooniline seadus, lihtseadus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Vastu võtmiseks ning reguleerimiseks on keeruline eriline kord Konstitutsiooniline e orgaaniline seadus- täiendab põhiseadust ja selle loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused- mood seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama
Muudeti tubakaseadust 21. detsembril 2006 (RTI 2007,4,19) ning uus seadus jõustus 1. septembril 2007. 2. Milline on analüüsitava õigustloova akti koht "rahvusliku õiguskorra püramiidis"? "Rahvusliku õiguskorra püramiid" koosneb seitsmest astmest. Selle alus on õigusnorm, püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ürgnorm, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub põhiseadus ise. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhieadusest alamal seisev ja mis mingis osas täpsustab seda põhiseadust sisuga, siis kõik see mis on alamal, peab olema vastavuses põhiseadusega. Järgmisel, põhiseadusest allpool oleval astmel asuvad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
seisnes selles, et valitsev oli monarhia, jagas võimu, ametkond ei olnud välja kujunenud, võim oli koondunud: monarhi kätte, aga Pariisi parlament oli kohtuorgan, Common law (Narits) Mis oli enne seda ja millal olid modifikatsioonid? Kelseni püramiid, õigusaktide hierarhiline süsteem, Eesti õiguskorra MAATRIKS Seadused kitsas ja laias tähendused (seadused, dekreedid, kõik määrused st valitsus, ministrid, KOV jne) Võimude lahususe süsteem, õigust loovad ja õigust rakendavad aktid Jurisdiktsioonilised aktid on kohtumäärus ja otsus ja ... . NB! Õpi haldusmenetluseseadusest mis on määrus, kes võib neid anda intra legem korras, praeter legem ja kas ning kes võiks anda contra legem korras. Naritsa raamatus on räägitud vaid dekreetide kahest liigist, tegelikult on neid kolm! Mis on esmane õigus ja mis on teisene õigus ning rahvusvahelised lepingud ja õigus? (Laffranque) NB! Prima facie kohustuslikkus KODUS: a) Kehtiva õiguse allikad (K.Merusk.. ???) PEAB LUGEMA!
Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest. Õigustatud normid on reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid. 24. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2
Rahvuspark Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula Looduspark Haanja ja Otepää looduspargid. Hiiumaa laidude kaitseala jt. Looduskaitsealad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla, Alam Pedja jt. Programmiala Lääne Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala. Keskonnakaitse Tähtsamad keskkonnakaitset reguleerivad seadusandlikud aktid ja tutvustus: 1.Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Selle eesmärk on kaitsta Läänemerd. 2. Merekaitse üldleping. Eesmärk on lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 3. Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta. Eesmärk keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. 4. Üldleping Euroopa alguspärase looduse ja elupaikade kaitse kohta. Eesmärk on kaitsta euroopa loomastikku ja taimestikku ning nende elupaiku. 5
Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) 2)EV põhiseadus (1920, laialdased kodanikuõigused:võrdsus seaduste ees,isiku-ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus jne, kõrgem võimukandja-rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu) See oli küll edukas, kuid ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle (rahvahääletused jms ei toiminud), puudus riigipea. 3)Seaduse selle kohta, et Eesti on suveräärne riik
15) Koostaja 16) Kontaktandmed 20. Millega tuleb arvestada dokumentide vormistamisel? Kohustuslike elementide, sisu, vormi, struktuuri olemasoluga. 21. Mis on plank ja missugused dokumendid vormistatakse plankidele? Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Dokumendiplangile või digitaalkandjale vormistatakse asutuse, selle struktuuriüksuse või ametiisiku kirjad, protokollid ja aktid ning õigusaktid ning dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 22. Mis on dokumendi kuupäev ja millega see on seotud? Kuupäev on kirja lõpliku valmimise kuupäev, ajahetk, kui allkirjastaja on kirja aktsepteerinud. 23. Mis on personaalne adresseerimine, selgitage selle vajalikkust? 24. Mis on viit ja milleks see on vajalik? Viit on kirjale registreerimisel antud tähistus, mis osutab kirja kohale dokumendisüsteemis. 25
Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 1.2 Kaubaveomahu faktorid: · Majandusliku tegevuse regionaalne jaotus · Välismajandusliku tegevuse intensiivsus ja struktuur · Geograafiline asukoht ja majanduse olukord maailmamajanduse seisukohalt · Kaubaveologistiliste kontseptsioonide väljendus tootmises ja kaubanduses · Eri transporti intensiivistavad seadusandlikud aktid · Transpordivõrgu kvaliteet ja kvantiteet · Kasutatavate transpordivahendite kvaliteet ja kvantiteet · Transporditariifide tase ja struktuur Tallinna Tehnikakõrgkool 3 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 2. Transpordi liigid 2.1 Raudtee Raudtee (saksa k. Eisenbahn) on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks
neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone. FOVISMI KUNSTIESINDAJAD HENRI MATISSE (1869 1954) Foovide rühma keskseim kuju oli Henri Matisse. Tema arvates pole kunstnikul tarvis loodust ,,kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada
Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihili...
23. Mida uut andis 17. sajandi Holland köögile? Plaatidega köögipliit 24. Milline oli 17. ja 18. sajandi hügieen? Mis vajalikud ruumid puudusid paleedes? Hügieen oli ropp inimesed ei pesnud ennast. Arvati, et must surm ja süüfilis levisid vee kaudu. Paleedes puudusid vannitoad ja wc-d. 25. Mis oli iseloomulik rokokoo stiilis maalile? Heledad toonid, pastelltoonid, hiina kunsti mõju, erootilise süzeega, aktid, suured maalid. 26. Mis riigi mõjud olid moes? Hiina (hiina siid ja toad) 27. Mis vabrik loodi Meissenis? Portselanivabrik 28. Mis motiive armastati kasutada rokokoo kujunduses? Teokarbi motiiv 29. Mida uut on rokokoo värvikasutuses? Koloriit muutus mahedaks, sageli läägeks. Pastelsed toonid, õrnroosa, kollane, hall, valge, helesinine, kuldne, ei peeta lugu suurtest lokaaltoonidest. 30. Kes viisid edasi van Dycki pärandit? Joshua Reynolds ja Thomas Gainsborough
Leedu, Eesti, Poola, Tsehhos., Ungari, Jugoslaavia kuningriik) · Pol eeldused:valdade loomine 1905.a revolutsioon andis palju kogemusi, tekkis organiseeritus, parteid Linnavalitsused eestlaste kätte · Kul eeldused: 100% kirjaoskus, eesti ajakirjandus, ülikool, ärkamisaja sündmused EESTI VABARIIK Maapäev-1917-1919 Eesti riigi alused pani paika Asutav Kogu (1919-1920) Asutav Kogu võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: · Maaseadus (1919) · EV põhiseadus · Seaduse selle kohta, et EV on suveräärne riik Põhiseadus, 1920. Eestist sai parlamentaane riik. Seadusandlik organ-Riigikogu (100 inimest). Riigikogu valiti 3ks aastaks. Eestis puudus riigipea, oli ainult riigivanem, kelle pani kohale parlament. Palju parteisid ja valimiskümnis puudus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
