alusel. Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle. 1. Õiguskantsler kui põhiseaduslikkuse järelevalvaja Esmase põhiülesandena teostab õiguskantsler järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigustloovad aktid, mille üle õiguskantsler järelevalvet teostab, on Riigikogu seadused, Vabariigi Presidendi seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused, ministrite määrused ja kohalike omavalitsuste määrused. 2. Õiguskantsler kui ombudsman Teise põhiülesandena kontrollib õiguskantsler kui ombudsman (õigusvahemees, usaldusmees; termin rootsi keelest), kas
võistlusstrateegia. - Kõrvalseisja sekkumine - mööduja või muu asjasse mittepuutuva inimese abipakkumine neile, kes näivad seda vajavat. Huvi pakub, millal ja millistel asjaoludel on ta selleks tõenäoliselt valmis. Sotsiobioloogia väidab, et kõigi elusolendite, kaasa arvatud inimolevused, põhitungiks on oma geenide põlistamine, tagamaks nende ellujäämise paljunemise kaudu, kui võimalik. Altruislikud aktid juhtuvad sellepärast, et altruism lubab indiviidi aidata kindlustada oma suguvõsa kui samade geenide edasikandjate ellujäämist. - Bioloogiline determinism - reduktsionistliku mõtteviisi koolkond, mis väidab, et bioloogilised tegurid võivad olla igasuguse olulise inimliku tegevuse ja mõtlemise põhjustajaks ning täielikuks seletuseks. Nende hulka võivad kuuluda geneetilised või pseudogeneetilised tegurid ja muud
1 2. BETOONI JA RAUDBETOONITÖÖD ¾ BETOON ¾ OMADUSED ¾ KASUTAMINE RAUDBETOON ¾ RAKETIS Töömahtude jaotus Betoonitööd Sarrusetööd Raketisetööd Põhioperatsioonid kokku: Abioperatsioonid 2.1 RAKETISETÖÖD RAKETISEST SÕLTUB: RAKETISE MATERJALID: RAKETISELE ESITATAVAD NÕUDED: 2. Betoonitööd 2 R A K E T I S E A R V U T U S VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred ...
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse juriidilisi fakte: Õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise teatavate faktiliste asjaolude esinemisega. Need juriidilised faktid on kirjas õigusnormi hüpoteesis. Juriidilisi fakte liigitatakse: -Tekkimise iseloomust sõltuvalt Juriidilised sündmused (omakorda jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks) – toimuvad sõltumata inimese tahtest (nt loomulik surm, veeuputus jne). Juriidilised aktid (st selline käitumine, mis on otseselt suunatud juriidilise tagajärje saavutamiseks (nt jt siviilõiguslik tehing, abielusõlmimine jne))Juriidilised toimingud, kutsuvad esile juriidilised tagajärjed, sõltumata sooritaja tahtest. Juriidilise resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod – nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, kuid inimese tegevus loob talle õigused (nt inimese looming kirjanduses
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. ...
4) Õpiti kujutama keerulisi poose 5) Stseenid paigutati reaalsesse ruumi 6) Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik 7) Hakati kujutama alasti keha 8) Uuteks teemadeks said portree ja mütoloogiline maal. 9) Tempera asemel hakati kasutama õlimaali. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". Raffael ,,Sixtuse madonna", ,,Ateena kool". Michelangelo Buonarotti Sixtuse kabeli lagi. ,,Mooses"(skulptuur) Tizian-portreed ja aktid. ,,Venus ja orelimängija". Pieter Brueghel vanem madalmaade kunstnik-paljufiguurilised pildid, talupoegade tööd ja tegemised. ,,Aastaajad", ,,Talupoja pulm". Albrecht Dürer-Saksamaa kunstnik. 1.Vasalliteet,feodaalkord, läänikord, feodaalsuhted(feood-pärandatav maavaldus koos talupoegadega, põhiline väärtus keskajal). Feodaaltsivilisatsiooni isel. Katoliiklus ja vasalliteet. Ühiskond koosnes seisustest(seisuslik ühiskond). 2
põllumajandussaadusi. Suuremate talude koormised olid märgatavalt suuremad kui väikeste omad. 10 Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid(sovhoosid), masina-traktorijaamu ja hobuselaenutuspunkte. Nendega prooviti aidata uusmaasaajaid. xxii. Kolhooside loomine Maareformi ajal anti talupoegadele maa põlise kasutamise aktid, aga kollekteerimisest ei olnud alguses juttu. Kuid aastal 1946 ilmnes Moskva suund kolhooside tekkeks. Aastal 1947 võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liitvabariigis ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid pöllutöömasinaid. Neile pandi kõrge maksud ja hiljem kõrgendati põllumajandussaaduste müümise norme. Oodati suurt osavõttu kollektiviseerimisel, aga midagi sellist ei juhtunud
neoimpressionistid või ,,komadena" nagu impressionistid, vaid hoogsate eri suurustega värvilaikudena. Foovid loobusid ka valguse-varjuga modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist ühesõnaga peaaegu kõigest, mille eesmärgiks oli looduse jäljendamine. Objekt, mida kujutati, näis saavat ainult ettekäändeks puhaste, tugevate värvipindade kombineerimisele. Nii maastikud, aktid kui portreed on endiselt figuratiivsed, kuid tugevalt lihtsustatud. Joon on pannud vormid lainetama ja neid moonutanud. Hoogsa pintslilöögiga antakse edasi emotsioone.
1954 india ja hiina reguleerivad oma suhted, võetakse vastu rahuliku kooseksisteerimise printsiip pancha sila 1956 sõjalaevaga sõitsid seltsimehed inglismaale londonisse, mida suurem laev seda uhkem. pärast seda olid valmis nsvl-iga rääkima ameeriklased. 1958 käib asepresident nixon moskvas. 1959 teeb hrustsov usa turnee. 1970 pingelõdvendusperiood 72 lepingute sõlmimine saksamaad, poola jne tunnustati euroopas kehtivaid piire 1975 helsinki nõupidamine, kehtivad piriid aktid on igavesed ja puutumatud, aga ameerika teeb selle koha peal balti riikidele erandi, et see ei kehti balti riikide kohta. perestroika, mille käigus tuleb esimese mõistena uus mõtlemine maailmast. 80-ndate aastate teisel poolel nsvl ja usa lahendavad enamikest konfliktidest aasias ja keskameerikast 1989 toimuvad revolutsioonid ida-euroopas, mis tähendab, et ida-euroopa lahkub kui suur tervik maailmakaardilt nsvl mõju alt ja läheb vastassuunda. üleminek.
mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 2. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL
Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad.
Tartu ülikoolis vedas seda Hausmann. Olulisim saavutus põhjalikul allikauurimisel rajanev töö – allikate publitseerimine. Waitzi ja Hausmanni üliõpilastel oli suur austus fakti vastu, detailitäpsus, metoodilisus (subjektiivsus kaotada, süvendada analüüsi), puudu jäi sünteesist (liialt kuivad, puudub laiem perspektiiv). Jätkasid Hundenburgi??? tööd (Hermann Hildebrand, Philipp Schwatz,) alates 1440 aastast materjali hõlmav. Teised allikasarjad: Liivimaa seisustepäeva aktid ja retsessid; allikate publitseerimises osas tegid baltisakslased ära tohutu töö. Liivimaa üks paremalt kajastatud piirkondi Lääne- Euroopas; Hansa ajalooseltsi seeriad (kaubandusajaloo kohta). Leonid Arbusow senior – rahvuselt venelane, aga kasvas üles baltisakslasest literaadi juures ja saksastus. Elas Kuramaal. Õppis kõigepealt 6 aastat zooloogiat, meditsiini kui loodusteadusi, ja alles lõpus Waitzi juures 3 aasta ajalugu. Seejärel 10
tulenevaid vajadusi, samuti sellel lasuvaid avalik-õiguslikke kohustusi. Arengusuundades kajastatud ees- märkide vundamendiks on aga jätkuvalt põhimõtted, millele advokaatide ja advokatuuri tegevus on tradit- siooniliselt rajatud. Need on: − advokatuuri enesekorraldusõigus vastava omavalitsuse kaudu; − advokatuuri liikmeks olevatele advokaatidele esitatavad kõrged kutse- ja eetikanõuded, mida taga- takse nii seaduse, omavalitsusliku kokkuleppe (s.o sisemised aktid, näiteks eetikakoodeks) kui ka advokatuuri distsiplinaarmenetluse kaudu; − advokatuuri ja advokaadi sõltumatuse tagamise kohustuslikkus ning avaliku võimu seadusega pii- ratud õigus sekkuda mis tahes omavalitsuslikku enesekorraldusse. Advokatuuri ees seisvate avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tuleb oluliseks pidada arukat koostööd riigiga ning advokatuuri arvamuste ja ettepanekute arvestamist, mis võimaldaksid organisatsioonil areneda nii
Tema kaudu levib impressionistlik stiil Eesti kunstnike seas. - ,,Arlekiin" 1924, akvarell - Hilisemas loomingus palju maastikuvaateid, natüürmorte. Maastikuvaade ,,Pargis" akvarell (koloriit erineb). ,,Suvemaastik" õli - Al. 1977Ado Vabbe kunstipreemiat iga aasta Tartu parimale kunstnikule. - ,,Jõemaastik paadisadamaga" 1924 A. Starkopf - Skulptor - Esindab ekspressionismi- tugevad elamused - Art-deco aktid - Realistlik portreeskulptuur - Oli kaua aega Pallase rektor - Õppinud Münchenis Azbe kunstikoolis, hiljem Pariisis - Saksa vangilaagris tegi saksa sõdurite hauamonumente, portreesid - Ekspressionistlik ,,Uppuja" - Hauamonument perekond Jõksile Nõo kalmistul 1934 - Ülikõvad kivimid- graniit - ,,Andumas" art-deco puuskulptuur (1. Korda Eesti kunsti armuvahekorra) - Sadu naisakte, modelliks abikaasa. Nt. ,,Naine kaladega" tamm
2 nimetatud kindlustuslepingute poliisi ja kindlustustingimuste ärakirja Tellijale 10 päeva jooksul arvates Lepingu allkirjastamisest kuid hiljemalt enne töödega alustamist. Ehitustööde teostamisel kannab juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu teostatud Ehitustööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne nende vastuvõtmist Tellija poolt. Teostatud Ehitustööde etapiviisilise vastuvõtmise aktid ei ole Tellija poolt Ehitustööde vastuvõtmise aluseks juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku mõttes. 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses Risk on võimalus, et mingi sündmus võib mõjutada eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise protsess koosneb erinevates osadest. Riskide juhtimine on tegevuste kogum, mida tehakse toimingute /protsesside ohutuse saavutamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Riskide juhtimise all mõistetakse abinõude
Töötamise register on Maksukohustuslaste registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. 13. Mis on maksusaladus? Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega. 14
kaasnevad lisatööd ning tellijal on lihtsam vastavat regulatsioonid ja viisid selliste tööde hindamiseks ja tegemiseks kohe lepingusse kirjutada. Dokumenteerimine – dokumentide mitte koostamine on üldjuhul väiksemate ehitusettevõtjate probleem, mis võib tekitada probleeme kasutusloa saamisel. Sellest tulenevalt võiks lepingusse kohe kirjutada, millist dokumentatsiooni peab ehitusettevõtja pidama ja mida tellijale üle andma, nt ehitustöödepäevik, kaetud tööde aktid, toodete sertifikaadid jne. 11 Leppetrahv – lepinguga tuleks kindlasti paika panna kõik lepingu osapooltele kehtivad ja võimalikud tehtavad trahvid, nende arvestamise alus, ulatus ja maht. Näiteks lepingu tähtaja ületamisega peab töövõtja maksma viivist 0,01% lepingu maksumusest iga ületatud päev eest, kuni on täitunud 10% lepingu maksumusest.
Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenä...
mitmesuguste bibliograafiliste materjalide kasutamise oskusest. Allikmaterjalid võib jaotada kolme rühma: · publitseerimata materjalid (uurimistööde aruanded, diplomitööd, magistri- ja doktoriväitekirjad jm, mida säilitatakse raamatukogudes, arhiivides; ettevõtete aruanded, raamatupidamisdokumendid, revideerimisaktid, käskkirjad, kohtutoimikud jm materjalid); · publitseeritud materjalid (raamatud, artiklid, ajakirjad, seaduslikud aktid jne); · elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjatel olevaid trükiseid) ja andmebaasid. 2 Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse valikul tuleks eelistada uuemaid väljaandeid ning mitte lähtuda vaid ühe autori kirjutistest. Õpikutele lisaks tuleks kindlasti kasutada ka ajakirjandust (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002).
id.ee/11305 Digitaalallkirja seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12825174 Hulgipostitus MailMerge: http://office.microsoft.com/etee/wordhelp/HA010081976.aspx DOKUMENDI PLANK Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Dokumendiplangile või digitaalkandjale vormistatakse asutuse, selle struktuuriüksuse või ametiisiku kirjad, protokollid ja aktid ning õigusaktid ning dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatakse paber formaati A4 (210x297 mm), harvem A5 (148x210 mm). Vajadusel võib formaati kasutada põikilehena. Dokumendiplangi pind jaguneb veeristeks ja nende vahele jäävaks täidetavaks pinnaks. Plangi veerised: vasak veeris 3,0 cm parem veeris 1,5 cm ülemine veeris 1,2 cm
Juhul, kui autoril tekib lisaküsimusi, millele dokumentidest vastust ei saa, küsitleb autor raamatupidajat poolstruktureeritud intervjuu käigus. Andmete kogumise meetodina kasutatakse dokumentide ja registrite vaatlust, kus andmed on esitatud numbriliselt ja statistiliselt. Uurija kasutab vaatlust numbrilise info kogumiseks. Vaatluse alla kuuluvad bioloogiliste varadega seotud dokumendid-bioloogilise vara soetamise arved, bioloogilise vara arvelevõtmise ja mahakandmise aktid, majandusaasta aruanne. Vaatluse käigus saadud andmeid võrdleb uurija Eesti Hea Raamatupidamistavaga ja teeb järeldusi ettevõtte raamatupidamise nõuetekohase korraldamise kohta. Andmete töötlemise meetodina kasutatakse dokumendivõrdlust ja analüüsi. Selline analüüsiviis annab uurimisülesannete täitmisel parima vastuse. (Hirsjärv, Remes, & Sajavaara, 2007, lk 209) Saadud andmetest teeb uurija kokkuvõtted lõputöö praktilises osas.
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi...
4 Dokumendiplank Dokumendiplangiks nimetatakse kindla formaadiga paberleht või digitaalne vorming, millele on trükitud või kantud koostatavate dokumentide püsirekvisiidid ja on jäetud tühjaks väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt tuleb tagada nende identsus. Plankidele vormistatakse: ametikirjad; õigusaktid (käskkirjad, korraldused); protokollid; aktid. Plangile ei vormistata õigusakti lisa. Dokumendid vormistatakse üldjuhul paberiformaadil A4. Dokumendi kirjana soovitatakse kasutada Times New Roman-it. Ametidokumendi kirja suuruseks on 12 punkti. 14-punkti suurust kirja kasutatakse pealkirjades. Plangi veerised on järgmise laiusega: vasak veeris 3,0 cm; parem veeris vähemalt 1,5 cm; ülemine veeris 1,2 cm; alumine veeris 1,2 cm. Standardlehekülg sisaldab 36 rida ehk 1800 klahvilööki.
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
uurimistoimingute teostamisel uurija abiline ning täidab tema poolt antud ülesandeid. Uurimistoimingute ajal kriminalist aitab koguda asitõendeid (nt avastab sõrmejälgi), võtab võrdlusmaterjale (nt sõrmejäljed kahtlusaluselt), kuid ei anna neile hinnanguid. Kohtueksperdi tööd reguleerivad kaks õigusakti: · Kriminaalmenetluse seadustik (vastu võetud 2003, jõustus 01.07.2004) · Kohtuekspertiisi seadus (vastu võetud 2001, jõustus 01.01.2002) Mõlemad aktid rõhutavad, et ekspert on isik, kes kohtuekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi. Spetsialisti arvamust ja ekspertarvamust eristab vormilisest küljest see, et ekspert annab kohtuekspertiisiakti juurde alati allkirja, et teda on hoiatatud KarS §321 alusel teadvalt valearvamuse andmise eest. (KarS §321 Vale eksperdiarvamus ja valetõlge: 1) Eksperdi poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse
Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k
institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. • Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1
• julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus • soov kuuluda Lääne - Euroopasse • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) • majanduslikud ajendid • soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 9 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) • Kohustuslikud õigusaktid • Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. • Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus
vaheliseks Balti puhverriigiks(neutraalne). Kui polnud enam mõttet Vene armee kaitsele loota, ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. 15. (28.) nov 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. Maanõukogu otsustas: 1) eesti tulevase riigikorra määrab eesti asutav kogu. 2) kuni asutava kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks eesti maanüukogu. 3) eestis kehtivad ainult maanõukogud kinnitatud seadusandlikud aktid. See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist venemaaga, sest ei vene asutaval kogul ega vene ajutisel valitsusel olnud nüüdsest õigust eesti asjadesse sekkuda. 15. nov. 1917 eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar. 1918. Vabadussõda ja tartu rahu (1918- 1920) 28. nov 1918- punaarmee rünnak Narvale. Vastase arvuline ülekaal, juhtimissüsteemi puudumine, 3 jan 1920- lõpeb sõda. 23.04.1919- asutav kogu, kus oli 120 liiget
eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 11 Faktorid: saatj,a saaja, kontekst, kontakt, kood Jakobson lisab konteksti, lisab sinna edastamisprotsessi juurde. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad:
Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k
Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k
siseriiklikku õigussüsteemi. Ent kõigile nendele erisustele vaatamata tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kohaselt "rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa", § 123 aga sätestab, et "kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid". Õigussüsteemi kui õigusnormide objektiivse struktuurse organisatsiooni õige tunnetamine loob eeldused efektiivselt toimiva õigusaktide süsteemi kujundamiseks, selles kollisioonide ja lünkade vältimiseks. Siinjuures peab silmas pidama, et õigussüsteemi all mõistetakse tavakäsitluses sageli teataval viisil üleshitatud õigusnormide kogumit ja
1,5 l veeauru). Hüdroisolatsioonina kasutatakse meil valdavalt rullmaterjali (paigaldatuna 2 x kihina) ja PVC-d (1 kiht). Olulised on piisavad ülespöörded (ei tohi olla täisnurga all, kasut. kolmnurkliistu), ülespöörded ja läbiviigud vormistada vähemalt 3xSBSiga (aluskiht, pealmine kiht ja lisakiht, kusjuures lisakiht ei tohi olla pikalt ühe paanina vaid paani laiuste juppidena keevitatud). 6.9 Kaetud tööde aktid osa ehituse dokumentatsioonist. Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks, nagu näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, monteeritavate elementide vahelised liitekohad ning vuugid ja raudbetooni armatuur, kõik vundamenditööd, enamik ladumistöid, eritööd jne.Tagajärgedeks võivad olla vajumised, külmasillad, läbijooksud, ehitise
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
......................................................................................................................54 § 48 Õiguskantsler.....................................................................................................................54 Riigiõigus nägi välja nagu ta ütles 10 küsimust ja pool lk või lk ruumi vastuse jaoks. Küsimused: 1. Mis on riik? Selgitage vms kolme riigi mõistet. 2. Õigusnormi hierarhia 3. Millised on põhiseaduslikud aktid vms? Mitu korda on põhiseadust muudetud (1992. Aasta oma)? Mida ja kuidas muudeti? 4. Mis on põhiõiguse riive? Kas põhiõiguse rikkumine? (oli vist nii) Selgitage 5. Kas Tartu Ülikool saab olla põhiõiguse kandja? Miks? 6.Millal saab ps muuta kiireloomulisena? Milline peab olema häälteenamus? Sätestus 7. Mis on majandusvöönd? Kas on seotud territooriumiga vms? 8. Mida tähendab ps. Paragrahv 3 lause 1 ? 9. Mis on piirilklausel? Nimetage kolm põhiõiguste liigitust
kohtuasjas kohtunik jätab oma algatusel või menetlusosalise taotlusel kohaldamata seaduse või õigusnormi selle vastuolu tõttu PS-ga. Siis edastab ta lahendi Riigikohtule. Riigikohtus tõusetunud konkreetse normikontrolli kaasused lahendab üldkogu ühe otsusega, lahendab nii PSJV asja kui ka kohtuasja. PSJV teostamise taotluse esitajad: · Vabariigi President väljakuulutamata seadus · õiguskantsler kõik õigustloovad aktid, jõustunud, jõustumata · kohaliku omavalitsuse volikogu · Riigikogu taotlus PS tõlgendamiseks koostoimes EL õigusega · Kohus (edastab otsuse, määruse) Riigikohus 1, HK 3, MK 5, RnK 9 Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja
Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid: · Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand). · Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5). · Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud). Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. 4 TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
Võrust sai lühikeseks ajaks punavõimu pealinn: sinna koondati Leningradist kõik Eesti lõunapoolsete maakondade operatiivgrupid. Võrru suundusid esialgu ka Eesti NSV tähtsamad võimuorganid. 7. septembril 1944 võeti Võrus vastu EKP Keskkomitee, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu ühismäärus, millega tunnistati kehtetuks kõik Saksa ajal välja antud seadusandlikud aktid ja kehtestati uuesti õigusaktid, mis olid olnud jõus esimesel Nõukogude aastal. Mõni päev hiljem toimusid seal ka EKP Keskkomitee 3. pleenum ja Boris Kumm Eesti NSV julgeoleku rahvakomissar ja minister aastatel 19441950 Ülemnõukogu 3. istungjärk, mis panid paika abinõud nõukogude võimustruktuuri
-põhiõigused on tagatud Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 2.14 Rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse printsiip •Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa (PS §3 lg 1) •Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingusätteid (PS 123 lg 2) 2.15 Seaduslikkuse printsiip •Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS §3) •Seaduse reservatsiooni printsiip –kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega •Seaduse ülimuslikkuse printsiip –haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega
Tsiviilõiguse allikad Tsiviilõiguse allikas on koht, kus tsiviilõigust sisaldub. Objektiivne õigus (õigusnormide kogum) on õiguse allikates kirjas. Normatiivaktid: · Põhiseadus ei sisalda eriti tsiviilõiguslikke norme (§25 õigus moraalse ja varalise kahju hüvitamiseks; §32 omand). · Peamiseks tsiviilõiguse allikaks on seadused, eelkõige tsiviilseadustiku osad (5). · Seadusest alamal seisvad üldaktid valitsuse määrused, ministri, KOV aktid. · EL direktiivid, mis on otse kohaldatavad, ja määrused · Tava TsüS §2 lg 2 (kui see on reaalselt välja kujunenud ja seda ei ole lepinguga muudetud).Tava on väljakujunenud käitumisnorm, mida ei ole kirja pandud. Kui võetakse vastu mingi seadus, mis on teistsugune kui tava, siis kehtib seadus. TSüS §2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente. · ,,Mooses" iisraeli rahva juht on tulnud Siinai mäelt, pead toorarullid, käes käsulauad. Näeb usust taganendu rahvast. ,,Taavet"noorpõlvetöö, ülistas noorust, tarkust ja jõudu. Modelleeris hapra noormehe asemel tugeva noore mehe, nägu on kreekapärane. TIZIANO VECELLIO 1477-1576 · Maalikoolkonnas särav värv ja dekoratiivsus. Portreed Euroopa kuulsustest · Meelelised aktid, nt ,,Venus ja orelimängija", erootilisemad kui tavaliselt. Inimlikud rõõmus ja naudingud sai ühiskonnad ühe rohkem eluõgilust. MADALMAAD · Tähtsad olid SaksamaaAlbrecht Dürer- ja Madalmaad. · Võeti kasutusele õlitehnika värvivarjundid ja detailid. · Idealiseerimine ja sümmetriataotlused puudusid. Maalähedane ja realistlik. PIETER BRUEGHEL VANEM · Maalis paljufiguurilise pilte, mille kujutas talupoegade töid. Nt ,,Aastaaajad", ,,Talupoja pulm"
allikaks common law kuninglike kohtute otsused; eksisteerivate õigusnormide, tavade, pretsedentide kogum;) *Mandri-Euroopa õ.süsteemis on õ allikateks: *põhiseadus; *rahvusvahelise õ üldtunnustatud normid; *seadused /peavad olema kooskõlas põhiseadusega/; */valitsuse/ määrused, korraldused /peavad olema kooskõlas seadustega/ jne. moodustub hierarhiline süsteem, kus alamad aktid peavad olema kooskõlas ülemaktidega. 5. Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 3 õigusharu, mis vastavalt põhivaldkonda- desse kuuluvad. I Avalik õigus /*riigiõ võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõ ametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõ riigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõ sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka haridusõigusest,
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt sl...
esmadokumente. Auditi audiitorteenuse osutamine Andmete autentsuse tuvastamise all mõeldakse raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist. Infoallikateks on: 1. korduvaid majandusoperatsioone ehk raamatupidamisrutiine kajastavaid raamatupidamise dokumendid. Nt. palgaarvestus, maksuarvestus 2. muid ehk mitte rutiinseid majandusoperatsioone kajastavaid raamatupidamisdokumendid. Nt: inventuuride andmikud, üleandmise-vastuvõtmise aktid 3. hinnangud. Nt: lootusetute võlgnevuste hindamine Autentsuse tuvastamise on audiitorettevõtja peamine eesmärk oluliste vigade tõenäosuse väljaselgitamine, mille alusel saab täpsustada audiitorteenuse osutamise programmi. Kontrollide ja meetodite maht, nende ajastatus peaks olema kooskõlas raamatupidamises leiduvate vigade esinemise tõenäosusega. Audiitorettevõtja peaks jõudma järeldusele kas
Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm) - ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on. [võrdluseks Jakobsoni 6 keelefunktsiooni] Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed. Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt.
aastased andsid vrld sarnaseid (klt üleseid) kirjeldusi, edasi mida vanemaks seda erinevamaks (11, 15, täiskasvanud). India täiskasvanutel ei olnud fundamentaalset atributsiooniviga, pigem võib väita, et neil on vastupidine fundamentaalne atributsiooniviga (reverse fundamental attribution error), nad omistavad liiga palju käitumist olukorrale. Millele omistatakse inimeste käitumine omab olulisi tagajärgi: - ajaleheartiklites kirjeldatud antisotsiaalsed aktid (massimõrvad jm). USA lood dispositsioonilased, Hiina lood situatsioonilised (samast sündmusest). Järelikult: teavet isiksuse kohta ei vaadelda kõikides kultuurikontekstides käitumise seletajana sama olulisena, kuigi kultuurilised erinevused on seda paremini väljendunud, mida rõhutatum on situatsiooniline teave. Arutlemisstiilid Erinevused arutlemisstiilides holistilise ja analüütilise mõtlemisega indiviididel. Lillede grupeerimise katse (application of
· meetodid kogutud taustinfo ja konkreetse planeeringupiirkonna edasise arengu võimaluste ning piirangute analüüsimiseks (kirjeldamine, selgitamine, tõlgendamine, hindamine); · meetodid võimalike sünteesiproduktide (eskiislahendid, planeerimisettepanekud jt) loomiseks ja esitamiseks ning kokkusobitamiseks; · meetodid erinevate lahendite hulgast valiku tegemiseks; · printsiibid, normatiivid ja teised juriidilised aktid konkreetseks planeerimistegevuseks. 8. Planeerimisteooria tundmise vajadus praktikule Teadmised planeerimisteooria eri harudest on praktilises planeerimises kasulikud, sest teooria võib aidata praktikutel: · identifitseerida ja hõlmata teemakäsitlusega keskkonda ja ühiskonda mõjutavaid tegureid; · identifitseerida süstemaatilisi suundumusi (trende) muidu häguses ja kaootilises igapäevas; · aru saada komplektsetest seostest konkreetses planeerimissituatsioonis;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
