2.6.2 Unitaarriik Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Keelatud on föderatsiooni moodustamine. 3 . III LOENG. RIIGIKORRALDUS 3.1 Riigikogu Riigikogu on Eestis parlamentaarse demokraatia olilisim organ. Tegemist on seadusliku organiga, kellel on peamine roll ühiskonnaelu kujundamisel. 3.1.1 RIIGIKOGU FUNKTSIOONID 3.1.1.1 Seadusandlik funktsioon Seadusandlik funktsioon sõna otseses tähenduses hõlmab vaid seaduste andmist, seaduste all tuleb mõelda õigustloovaid akte. Tinglikult, võib seadusandliku funktsiooni alla paigutada ka teatud üksikotsused, mis on tehtud riigi juhtimiseks.(nt. eelarve kinnitamine). Seadusandlik funktsioon on Riigikogu olulisim funktsioon. Riigikogu seadused ja otsused on kohustuslikud , peamiselt nende abil toimub ühiskonnaelu kujundamine. Seaduste vastuvõtmine Seaduste vastuvõtmine on Riigikogu olemuslik ülesanne. Lisaks otsustab riigikogu
ilu. Lähenes impressionismile ja realismile, kuid värvivalik oli subjektiivsem ja joonistus vabam. Realism valdas ka skulptuuris. Skulptuur: Aristide Maillol Charles Despiau 1920-1940 Euroopas - Väljaspool modernistlikku realismi tegutsesid edasi varem kuulsaks saanud kunstnikud, keele lisandusid ka mõned uued nimed. Peamiselt liiguti tagasi nähtava looduse jäljendamise juurde, maaliti palju maastikke. Modigliani oli maalis peamiselt portreid ja akte, mille anatoomia oli moonutatud, kuid nad olid siiski kaunid ja nukravõitu. Ta oli mõjutatud varasest PIcassost, Toulouse-Lautrecist ja neegriplastikast. Chagall oli pärit Valgevenest ning sealt pärit sibulkuplitega kirikud, loomad ja juutide elu olid ta loomingus olulised. Objekte maalis ta unenäolistes seostes ning sõltumatult tsentraalperspektiivist. Üritas luua liikuvuse illusiooni. Algselt
"Mona Lisa" kogu kunstiajaloo kauneim naiseportree. Raffael, 1483-1520, madonnapildid "Sixtuse madonna", täiuslik püramiidne ülesehitus, seinamaal "Ateena kool", paganlike teemade käsitlemine. Michelangelo, 1475- 1564, Sixtuse kabeli lagi, tegi üle 300 figuuri sisaldava meistriteose peaaegu üksi valmis. Tema "Mooses" on väga meisterlik skulptuur, lihased ja veresooned on reaalsed. Tizian, 1477-1576, lõi portreid euroopa kuulsustest, maalis ka akte, mis on väga erootilised. Skulptuuris arenesid figuurid anatoomiliselt õigeks, teost võis vaadelda mitmest küljest, hakati uuesti pronksi valama. Madalmaade kunst: võeti kasutusele õlitehnika, et anda edasi peeni üksikasju, kujutati tavalisi inimesi, sageli nende üle nalja heites, kuulsaim Pieter Brueghel vanem, kujutas talupoegade tööd teoses "Aastaajad" ja "Talupoja pulm". 30.Saksa reformatsiooni algus: Saksamaa on andnud maailmale luterluse. Saksa keisririik 15.-16
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
jookidel. Näiteks karastusjookide purkidel või vetel. Müügikõlbmatud tooted kogutakse vaheruumi korvi. Järgmisel päeval, peale poe sulgumist kirjutab kaupluse vanemmüüja purunenud tooted üles, et mis on katki, kui palju. Paneb kirja ka toote koodi ning nimetuse. Alles tuleb jätta ka toodete pakendid. Hiljem koostab kaupluse juhataja selle lehe põhjal aktid. Tax Free tootegruppidel loomulikku kadu ei ole. Akte koostab ainult kaupluse juhataja. Lao juhataja koostab vahel harva reklamatsioone. Hankijad (See nimikiri ei tohi avalikkuse ette sattuda): A le qoc, Coca-Cola dispenserid, Carlsberg, Kopparberg, LTT, TDF (Tallink Duty Free), Saku, Kalev, Coca Hellenic, Lunder. 14 3. PRAKTIKA ANALÜÜS
Ilma täeliku tasakaalupunktita täielikku stabiilset tasakaalu ei saavuta. MUA1 / MUA2 = MUB1 / MUB2 = P1 / P2 · Heaolu kaotused on erinevad. Võivad olla kellegi jaoks suured, kellegi jaoks väikesed. Ühiskond peaks leidma sellise variandi, kus kellegi heaolu kaotused on väikseimaid ja kellegi võidud suurimad. See asub igas punktis eri suunas ja on erineva suurusega. · Välismõju tulemusena varem või hiljem minnakse sellest asjast välja. Võimalus kasutada juriidilisi akte. · Riik saab kõrvale tuua avaliku sektori majanduse. Mõnda asja saab toota ainult riik. On ka otseselt asju, mida riik toodab. Tihti tehakse seda selleks, et hoida ära monopoli tekkimist. Need on tooted, mille puhul pole selge, kes maksab. Kes silla ehituse kinni maksis? Kas pargi väärtus alaneb läbi kõndimisest? Ei. Milleks siis maksta? · Erasektori ja avaliku sektori pakkumiste summa qA q2 avalik sektor
põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Ettevaatamatuse tõttu toime pandud Õiguskantslerile esitatavad nõuded kuriteo korral Õiguskantsler kontrollib järgmisi Õiguskantsler peab olema kõrgete õigustloovaid akte: Surma korral kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt Kestva võimetuse korral üle kuue kuu Riigikogu seadused; riigikeelt. järjest mille tõttu õiguskantsler ei saa
riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine, mistõttu seda nim ka edasilükkavaks vetoks. 5. Seaduse avaldamine on seaduse kehtestamise eeltingimus, sest täitmiseks kohustuslikud saavad olla ainult avaldatatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes, Riigi Teatajas. Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka otsuseid, mittenormatiivse sisuga akte, mis käsitlevad ametiisikute ametisse nimetamist või mingit sisemise töö üksikküsimust. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu
poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid. b) Rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat; c) Õiguse üldpõhimõtteid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad; d) Kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrge kvalifikatsiooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid allikaid õigusnormide määratlemisel, pidades seejuures silmas artikli 59 sätteid. Toodud loetelu ei ole ammendav, kuna ei hõlma näiteks riikide ühepoolseid akte ja rahvusvaheliste organisatsioonide nii siduvaid kui mittesiduvaid otsuseid. Kehtivuse alusel liigitatakse aga rahvusvahelise õiguse allikad: a) Üldised allikad tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat enamust rahvusvahelise õiguse subjektidest; universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. B) Partikulaarsed allikad rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud
kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus (PSJKS § 3). 98. Mis on abstraktne normikontroll? Tähendab, et ei lähtuta konkreetsest kaasusest. Abstraktne normikontroll võib toimuda järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti. 99. Mis on konkreetne normikontroll? Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas. 100. Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe? Vt 98 ja 99 101. Õiguskantsler PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes Kõikide õigustloovate aktide suhtes: seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või
seaduste alusel. Sellega on sätestatud õigusriigi, s.t. seaduslikkuse, riigiehituslik aluspõhimõte. 8.Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide ülimuslikkuse printsiip. PS §3 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid ja põhimõtted Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Vastavate normide all tuleb käsitleda eelkõige Eesti Vabariigi poolt tunnustatud või ratifitseeritud rahvusvahelis õiguse akte ja neis sisalduvaid norme. Ratifikatsioonimenetluse alused sisalduvad PS IX peatüki "Välissuhtlus ja välislepingud" sätetes. Kõrgema seadusandliku võimu Riigikogu poolt kuuluvad ratifitseerimisele välislepingud, mis: 1)muudavad riigipiire, 2)mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, 3)mille kohaselt Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidevõi liitudega, 4)millega Eesti
tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui tehakse suuremaid muudatusi teose tekstis. Dramaatika ja eepika suhted Mõlemas jutustatakse lugu, millega on seotud tegelased sellepärast on proosat
neid inimesi, kellel polnud teadmisi ega kogemusi. Suureks toeks politseile oli Kaitseliit, kellega püsis asjalik koostöö nii Vabadussõja ajal kui ka hilisematel aastatel. (2: 7-8) Suuremal või vähemal määral kasutas loodud Eesti Politsei oma eelkäijate kogemusi, tehnilisi vahendeid, ametiruume, ka teatud osa kaadrist. Esimestel iseseisvusaastatel ei olnud Eestil paljudes küsimustes veel oma seadusandlust. Kasutati Vene tsaaririigi ja Vene Ajutise Valitsuse aegseid seadusandlikke akte. Vastloodul Eesti miilitsal puudus oma vormiriietus. Ainsaks eraldusmärgiks oli esialgu valge varrukaside musta värvi Tallinna linnavapiga. 1919.aasta suvel töötati välja esimene politseivorm ja mis valmistati politsei oma töökojas. Riiete muretsemine toimus ametnike eneste kulul, kusjuures mundrihind järelmaksu näol mitme kuu jooksul palgast maha arvati. Lisa 1: Arhiividokument "Politsei varustuse ja teenistustasude üle" 1 lehel 1920.a
põhikohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks... - Sageli on kirjutatud töölepingussse ümber, kõik seadusest tulenevad kohustused, selleks puudub tegelik vajadus, sest töötaja peab täitma igal juhul seadusest tulenevaid kohustusi. - Töölepingusse tuleks kirjutada täiendavad kohustused, mis tulevad küll seaduse mõttest, kuid ei ole otseselt seaduses sätestamist leidnud. Näiteks: töötaja on kohustatud täitma ettevõttesiseseid akte, käituma viisakalt, kandma vormirõivast jne. Lojaalsuskohustus - TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades. - Lojaalsuskohustusega määratakse üldpõhimõte kõikide kohustuste täitmiseks, see tähendab, et kõiki seadusest, kollektiivlepingust või töölepingust... Hea usu põhimõte - Tegutsetakse seaduslikult
riskidest ja varustama neid isikukaitse vahenditega. Töö keskkonna spetsialist on tootmis ettevõttes pädev insener töö keskkonna alal või tootmis tegevusega mitte tegelevas ettevõttes ka muud töö keskkonna alast õpetust saanud spetsialist,keda tööandja on volitanud täitma töötervisehoiu ja töö ohutus alaseid ülesandeid.Töö keskkonna spetsialist peab tundma töö tervisehoidu ja töö ohutust reguleerivaid akte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele meetmeid ja abinõusid töö keskkonna ohu tegurite mõju vähendamiseks.Töö keskkonna speatsialistist on kohustatud peatama töö ohtlikus töölõigus või keeleama ohtliku töövahendi kasutamise kui on tekkinud oht töötaja elule või tervisele.Ohutu töö keskkonna loomise eesmärgiks teeb ta koostööd töötajatega ning töö keskkonna volinikuga,töö keskkonna nõukogu ja töö tervisehoiu arstiga
Teda koheldakse kiidu ja kingitustega. Siiski paistab et Roomlaste nõudlus erutusele ning märulile ei tundnud mingeid piire, põhjustades probleeme teatri tulevikult oma ühiskonnas. Üha rohkem ja rohkem inimesi, eriti kristlasi hakkas ründama teatrit kuna shokeerivad aktsioonid laval muutusid liiga võikaks ning talumatuks. Rõvedustele ning roppustele aplodeeriti ning tõeline verine vägival oli aktsepteeritud, kriminaale tapeti laval, prostituudid korraldasid seksuaalseid akte ning gladiaatorid võitlesid laval oma verise lõpuni. Sääraseid etendusi vaatasid Roomlased nagu meie tänapäeval sporti. Teised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega. Colosseumi amfitearis, mis mahutas 50 000 pealtvaatajat, tapeti tudandeid loomi ning inimesed nautisid vaatepilti kuidas lõvid õigisid kristlasi
Kui lepingusse on vastavalt sõnastatud, et vihmasadude tõttu võib töövõtja töödega venitada siis loomulikult poleks tohtinud hageja viivist nõuda.(VõS § 106 Vastusest vabastamise või vastuse piiramise kokkulepe) V-16 OÜ Aadik tellis AS Mutt telefoni teel mullatöid. Tööd teostati ja AS esitas arve, mille OÜ jättis maksmata põhjusel, et AS ei reageerinud tema taotlusele ja ei edastanud talle vajalikku dokumentatsiooni ehitusprojekti, ehitustööde päevikut, kaetud tööde akte jt. seetõttu ta ei saanud hinnata tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. AS omakorda leidis, et kuna tööde tellimisel ei lepitud kokku päevikute pidamises ega üleantavas dokumentatsioonis, siis OÜ otsib põhjusi maksmisest kõrvalehoidumiseks. AS esitas kohtusse hagi võla väljamõistmiseks koos viivistega. OÜ maksis ära võlgnevuse ehitustööde eest, kuid keeldus viivist maksmast. Kas kohus mõistab välja viivise?
põhikohustuste täitmata jätmine võib olla aluseks... - Sageli on kirjutatud töölepingussse ümber, kõik seadusest tulenevad kohustused, selleks puudub tegelik vajadus, sest töötaja peab täitma igal juhul seadusest tulenevaid kohustusi. - Töölepingusse tuleks kirjutada täiendavad kohustused, mis tulevad küll seaduse mõttest, kuid ei ole otseselt seaduses sätestamist leidnud. Näiteks: töötaja on kohustatud täitma ettevõttesiseseid akte, käituma viisakalt, kandma vormirõivast jne. Lojaalsuskohustus - TLS $ 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt st ustavalt ja usaldavalt, vastavalt om teadmistele ja oskustele tööandja huvisid arvestades. - Lojaalsuskohustusega määratakse üldpõhimõte kõikide kohustuste täitmiseks, see tähendab, et kõiki seadusest, kollektiivlepingust või töölepingust... Hea usu põhimõte - Tegutsetakse seaduslikult
Rahvusvaheliste lepingute sõlmimise kompetents 1. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta ainult liit, liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel või liidu õigusaktide rakendamiseks. 2. Kui aluslepingud annavad liidule teatud valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevuse, võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid teostavad taas oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada. Euroopa Liidu ainupädevus Euroopa Liidul on ainupädevus järgmistes valdkondades: • tolliliit; • siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine; • Nende liikmesriikide
Õigusaktide materiaalne liigitus: õigusakt õiguse allika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Õiguse allikate liigituse aluseks koht õiguskorras, hierarhiline iseloom (vertikaalne liigitus): 1. Seadused 2. Seadusest madalamal olevad õiguse allikad Õiguse allikate kuulumine teatud õigusvaldkonda (horisontaalne liigitus): 1. Eraõigusesse kuuluvad. 2. Avalikku õigusesse kuuluvad. Õiguse allikana tuleks mõista neid õigustloovaid akte, mis objekteerivad ühiskonnast tuleneva tahte. Tegu on õigusnorme sisaldavate õigusaktidega. 2.3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse üldaktidel formaalselt mõistetud õiguse allikana esmane tähendus. Eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga, mis tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Objektiivsest õigusest õigustloova akti legaaldefinitsiooni ei leia. Puudus seisneb selles, et ei tehta vahet
asevalitseja Kogukonnavanemate Kogukonnakohtud rabianumiKogukonnavanemate nõukogu eesistumisel nõukogu Kogukonna Kogukonna koosolek koosolek 3. Hammurabi koodeksi väline õigusajalugu 3.1. Vana-Babüloonia õiguse üldiseloomustus Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu. Kassiidi ajastul saavad eraürikute asemel domineerivaks haldusdokumendid, mis sageli varustatud religioosset garantiid tagavate jumalakujutustega. Spetsiifilise liigina ilmuvad maade piirikivid - kudurru. Muistne Paabeli õigus astus nõrgema kaitseks Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu. Kassiidi ajastul saavad eraürikute asemel domineerivaks haldusdokumendid, mis sageli
Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Ülesanne: välja selgitada seos stiimuli ja reaktsiooni vahel. Soovitud reaktsiooni kinnitamine, ebasooviva summutamine. Inimene sünnib puhta lehena, läbi tasu ja karistuse kinnistatakse tema käitumine. Ameerika ühiskonnas suur mõju – zetoonid,kleepsud, diplomid, virgutused mis panevad tegutsema. Mõjutus: Pavlovi õpetus – tingimuse teooria. Esindajad: Skinner – inimene õpib kordama akte, mis tõid positiivse tagajärje ja vältima negatiivset. Radikaalne bihevionism. Programmeeritud käitumine. Thorndike – kolm õppimise seadust: harjutamine (mida rohkem korrata, seda kindlamini kinnistub), efekti seadus (seos stiimuli ja reaktsiooni vahel tekib siis, kui järgneb tasu, edu) ja valmisoleku seadus (hakatakse tegutsema vaid siis kui selleks on vajadus). Efekti seadus oli esimene samm motivatsiooni uurimise suunas.
mis on organisats-lt ja ruumiliselt eraldatud. Need on ametiasutuste osad. KOKS ja ATS ütlevad, et need on iseseisvad ametiasutused. Kõige väiksema organisatsioonilise ühiku mood amet. Organisatsioonilis-õiguslikult on amet ühele isikule institutsionaliseeritud ül-te kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ül-d. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korrald-ks anda teenistusalaseid akte. Nendes määratakse: Tööaja algus ja lõpp Tööpäevasisesed vaheajad Töö- ja puhkeaja korraldus Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord Teenistusalaste tingimuste teatavakstegemise kord Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised Teenistusest puudumise teatamise kord Muu ametiasutuse töökorraldust puudutav
5. Õiguskindlus isikul peab olema usaldus halduse õiguspärasuse vastu selle peaks tagama administratsioon. Õiguskindlus on: a. Kehtiva õiguse respekteerimine avalik administratsioon tegutseb õiguse alusel ja piirides, isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust tema erahuvidesse. b. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu - Eriti puudutab see akte, i. mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi ii. piiravad nende õigusi ja vabadusi iii. panevad neile kohustusi c. Legitiimne otsus Isikul on õigus tegutseda mõistlikkus ootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. d. Aegumine isiku toimingut ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist. 6
(lk 122) Et maaküsimus oli eesti äärmiselt terva, ootas talurahvas selle võimalikult õiglast lahendust. Maa oli jagunenud kahte ossa-mõisa- ja talumaaks, kusjuures mõisnike kasutada olev maa oli maksuvaba, kogu maksukoormus lasus talumaal. Ligi 2/3 maarahvast oli aga maa kasutamise võimalusest illma jäetud. Tegelik maasuhete ümberkujundamine ja sellega seotud maakorraldus algas kohe pärast Saksa okupatsiooni lõppu. Sel eesmärgil anti välja rida sedausandlikke akte, mis olid ettevalmistuseks järgneva maareformi ja maakorraldustööde teostamiseks. 10.okt 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse-otsuse maareformi teostamiseks. Maaseadus määras: ,,Riikliku maatagavara loomiseks võõrandatakse riigi omanduseks kõik Eesti vabaraiigi piirides olevad mõisad ja maad, ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlbulise põllumajanduselise invetaariga, olgu viimane mõisa omaniku, pidaja ehk rentniku päralt."
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille ...
4. Õiguse tänapäevane mõiste a/ objektiivne õigus b/ subjektiivne õigus c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon Normatiivne info Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus 2. EL õigus a)primaarne e. esmane - kuuluvad asutuslepingud ja lisad, liitumislepingud. Asutuslepingud panevad aluse kõigele, kuidas toimida. b)sekundaarne e. teisene. - Milliseid akte võivad Euroopa Liidu organistasiioonid vastu võtta Et rahvusvahelisest õigusest aru saada, peab kõigepealt aru saama siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheline õigus kehtib sõltumata riigipiiridest. Rahvusvahelist õigust ei tohi segi ajada rahvusvahelise eraõigusega. Rahvusvaheline õigus= rahvusvaheline avalik õigus. Rahvusvaheline eraõigus = siseriiklik eraõigus. Rahvusvaheline õigus on õigus normile üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem,
3. Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused · Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5. Ensüümi süntees allub geneetilisele kontrollile. · Eriomadused: 1) ensüümi ja substraadi keemilise olemuse vastasmõju. Selle spetsialiseerituse aste on varieeruv. (nt. Toiduvalkude lõhustamine seedeensüümis on mittespetsiifilise toimega, pole oluline, kas taimne, loomne või seene valk; sahharaas on spetsiifilise toimega lõhustab ainult sahharoosi sideme.)
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
sarnasuste ja ühiste joonte järgi liigitatakse neid suuremateks õ. süsteemideks. 3. Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? - *Mandri-Euroopa õ. süsteem /e. kontinentaalne e. romaani-germaani õ. kõik normid paigutatud terviklikesse seadustekogudesse e. koodeksitesse, jaotatud õigusharudesse/, *anglosaksi õ. süsteem /e. inglise, kehtib eeskätt ingliskeelsetes maades, õ akte palju, nad laiali pillutud, suulise tavaõiguse suur osa, rooma õ vähene mõju, kohus loob ise õigust oma otsustega, kriminaalõiguses vandemehed/ ja *islami õ. süsteem /e. sariaat kõik inimeste teod jagatud 5 liiki: kohustuslikud, soovitavad, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud; reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikud kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne; kriminaalõigus arhailine karistuseks
Kui lepingus oleks vastav sissekirjutus, et tööde edasilükkumine toimus vihmasaju tõttu ning tellija sellise lepingupunkti ka allkirjastab, siis sel juhul ei oleks hagejal olnud õigust viivist nõuda. V-16 OÜ Aadik tellis AS Mutt telefoni teel mullatöid. Tööd teostati ja AS esitas arve, mille OÜ jättis maksmata põhjusel, et AS ei reageerinud tema taotlusele ja ei edastanud talle vajalikku dokumentatsiooni ehitusprojekti, ehitustööde päevikut, kaetud tööde akte jt. seetõttu ta ei saanud hinnata tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. AS omakorda leidis, et kuna tööde tellimisel ei lepitud kokku päevikute pidamises ega üleantavas dokumentatsioonis, siis OÜ otsib põhjusi maksmisest kõrvalehoidumiseks. AS esitas kohtusse hagi võla väljamõistmiseks koos viivistega. OÜ maksis ära võlgnevuse ehitustööde eest, kuid keeldus viivist maksmast. Kas kohus mõistab välja viivise? Võlaõigusseadus § 113. Viivis, lõige 1.
neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujale ajaloos ja rahvusvahelisusele. 1. Üldised praktilised argumendid see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime. VI PS KONFORMNE TÕLGENDAMINE/ RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÕBRALIK TÕLGENDAMINE/ EL ÕIGUSE KONFORMNE TÕLGENDAMINE PS konformne e kooskõlaline tõlgendamine puudutab PS-st alamaid akte: seadusi ja määrusi. Koormavaid õigusnorme tuleb tõlgendada isiku kasuks. Rahvusvahelise õiguse sõbralik tõlgendamine on nt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni tõlgendamine. Ka PS-st ennast tuleb tõlgendada rahvusvahelise õiguse sõbralikult. EL õiguse konformne tõlgendamine: Riigikohus ütleb, et PS tuleb tõlgendada EL õigusegakonformselt, PS jääb reguleerima üksneis neid suhteid, mida EL õigus ei reguleeri. Tulebrakendada nii seadustele kui ka PS-le.
3. Regulatoorne tsenter – iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus – konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5. Ensüümi süntees allub geneetilisele kontrollile. Eriomadused: 1) ensüümi ja substraadi keemilise olemuse vastasmõju. Selle spetsialiseerituse aste on varieeruv. (nt. Toiduvalkude lõhustamine seedeensüümis on mittespetsiifilise toimega, pole oluline, kas taimne, loomne või seene valk; sahharaas on spetsiifilise toimega – lõhustab ainult sahharoosi sideme.)
3. Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Omadused · Ensüüme iseloomustavad nii valkude omadused kui ka katalüsaatorite omadused: 1. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. 2. Ülisuur bioloogiline aktiivsus st ajaühikus võivad läbi viia tohutul hulgal katalüütilisi akte. 3. Nende aktiivsus on reguleeritav. 4. Eri ensüümide toime biosüsteemis on kordineeritud. 5. Ensüümi süntees allub geneetilisele kontrollile. · Eriomadused: 1) ensüümi ja substraadi keemilise olemuse vastasmõju. Selle spetsialiseerituse aste on varieeruv. (nt. Toiduvalkude lõhustamine seedeensüümis on mittespetsiifilise toimega, pole oluline, kas taimne, loomne või seene valk; sahharaas on spetsiifilise toimega lõhustab ainult sahharoosi sideme.)
Avaliku administratsiooni ülesandeks on tagada isikute usaldus halduse õiguspärasuse vastu. Õiguskindlus on Kehtiva õiguse respekteerimine. Avalik administratsioon teostab oma toiminguid kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse; Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu, eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad peale kohustusi; Legitiimne ootus. Isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima; Aegumine. Isiku toiminguit ei saa tunnistada õigusvastaseks, halduskaristust ei saa kohaldada või kohustuste täitmist nõuda pärast aegumistähtaja möödumist.
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ...........................
· Tekstiväli asub lehe keskel. Trükitakse plokkstiilis ehk taandridu ei jäeta, enne uut mõtet on tühi rida. · Kontaktandmete välja ülemine piir on 2,6 cm ja alumine 1,2 cm alumisest servast. Andmed trükitakse plokkidena, kasutajasõbralik. Üldplank · Asutuses peab olema kehtestatud vormikohane üldplank nii paber kui eletroonilisel kandjal. · Üldplangi alusel koostatakse teiste dokumendiliikide plangid (kirjaplank). · Üldplangile vormistatakse asutusesiseseid dokumente akte, protokolle, käskkirju. Siia võib vormistada ka tänukirju, õnnitlusi ja kaastundeavaldusi. · Üldplangi elemendid: ? Asutuse sümbol/logo või riigivapi kujutis vastavalt riigivapiseadustele. ? Dokumendi autor. ? Dokumendiliigi nimetus 5,5 cm plangi ülaservast, trükitakse vasakusse veergu või keskele trükitähtedega. Lubatud on kasutada paksu kirja ja sõrendamist. ? Koostamise või väljaandmise koht 6,3 cm lehe ülaservast ehk ülejärgmisel real, mis
41. Õiguse rakendamise aktid.- 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali- tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine
alles. 19. Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kohtul? EL Ministrite nõukogu jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Euroopa komisjon teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Parlament õigus anda seadusandlikke akte rahandusalased volitused järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa kohus Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. 20. Kes on Euroopa Komisjoni president? Kes eestlastest on Euroopa Komisjoni üks neljast asepresidendist? Kes on Eestist valitud Euroopa Parlamenti? Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso Eesti Vabariigi esindaja euroopa komisjonis Siim Kallas Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud I
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
objekti( varem tajutud eseme või nähtuse) otsese mõjuta meeleorganeile. Eidetism - võime läbi elada ja esile kutsuda nn eideetilisi kujundeid. Eideetiline kujund on oma ereduses, selguses ja konkreetsuses võrreldav tajuga, ehkki tekib või kestab nagu tavaline kujutluski ilma välisärritaja otsese mõjuta ( rohkem koolieelikute, loodusrahvaste ja kunstnikutüüpi inimeste seas) Ideomotoorika - juhul kui fantaasiakujundid on selged,tugevad , siis tekitavad nad tihti ideomotoorseid akte ( need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad ntx vaevumärgatavas naeratuses,kulmukortsutuses, käeliigutuses, pulsi sagenemises, kehaasendi muutuses vms) Kujutluse liigid Aktiivne - tahteline, sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tahtmatu , tekib tunnetuse käigus ilma sihipärase kavatsuseta. Unistused jne
45. Õigusaktide teleoloogiline tõlgendamine. Teleoloogiline- on eesmärk välja selgitada õigusnormi looja eesmärk. See on kehtiva õiguse puhul ehk praegune õigus. 46. Normatiivse, kasuaalse ja doktrinäärse tõlgendamise juriidiline tähtsus. Ametlik ehk ofitsiaalne tõlgendamine. Normatiivne- õigustloovate aktide tõlgendamine. Pädev riigiorgan võib tõlgendada või õiguskantsler põhiseaduse alusel. Ka riigikohus tõlgendab õigustloovaid akte ja PS tõlgendamine. Kasuaalne on seotud konkreetse situatsiooni normi tõlgendamisega. Kõige suurem tõlgendaja on kohus. Õiguse tõlgendamine konkreetse isiku jaoks. Mitteametlik: Lihtsalt arvamus. Mittekohustuslik tõlgendamine. Doktorinäärne ehk õpetus (teadlaste tõlgendamine. Kompetentne tõlgendamine spetsialisti poolt) 47. Tõlgendamine ulatuse järgi. Adekvaatne-täpselt nii mõistame nagu seaduses kirjas on. Laiendav situatsioon, mida peame võtma laiemalt.
d i a j a l u g u . S a a m e s e l l e s t h e a ü l e v a a t e . N : s a k s a õigusajaloolas e kirjutatud rooma riigi ajalugu.Õigusajalugu laiemas mõttes haarab: 1.õigusajaloo kitsamas mõttes – elkõige ohtute poolt tagatud ja valvatudobjektiivse õiguse ajaloo (era-, kriminaal- ja protsessiõiguse ajaloo). 2.põhikorra ajaloo – teiste võimukandjate jasotsiaalsete ühenduste poolt tagatud objektiivse õiguse ajaloo.Väline õigusajalugu uurib akte ja riigi institutsioone, sisemine jälgib mõtete arengut.Periodiseerimine pole kindel. Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale. Kogu süsteem ei muutukorraga, mõni institutsioon võib püsida muutumatuna väga pikka aega, kui teistes valdkondades võib toimudamitmeid reforme. Ning lähtudes ühest reformist, võib selle jätgi periodiseerimine minna vastuollu üldise korramuutustega. 3. Eesti õigusajaloo määratlemine.On partikulaarne õigusajalugu. J. Uluotsa
endast muinasaja (sks k uralte Staat) riigi taassündi. Ajalooallikad räägivad sellest, et muinasaja lõpul oli toonane Eesti ühiskond peaaegu valmis uue kvaliteediga organisatsioonilise vormi riigi tekkeks, kui arvestada tolleaegseid tingimusi Euroopas. Riigi teke peab olema juriidiliselt vormistatud. Ajalugu pakkus meile selleks võimaluse alles 20. sajandil. Eesti esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. Kuid juba enne seda oli vastu võetud riigiõiguslikke akte, mis oma olemuselt täitsid põhiseaduse rolli, määrates kindlaks Eesti riikluse alused. Eesti eelkonstitutsioonideks tuleks pidada Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (hilisema nimetusega Eesti Maapäev) 15. novembri 1917. a otsust kõrgemast võimust; juba mainitud manifesti kõigile Eestimaa rahvastele (iseseisvusmanifesti), mille kuulutas välja Päästekomitee, ning Asutava Kogu poolt 4. juunil 1919 vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsemise ajutist korda. 30
a) Enne seadusliku akti algatuse tegemist osaleb EP Komisjoniga vastavate huvipakkuvate teemade aruteludel, mittesiduv koostöö b) EP saab esitada Komisjonile eelnõude algatamise ettepanekuid c) EP saab seadusloomeprotsessi mõjutada läbi eelarveprotsessi d) EP saab mõjutada Komisjoni iga-aastase seadusandliku aastaplaani kokkupanemist e) EP menetleb koos Nõukoguga EL seadustloovaid akte 1. Euroopa Komisjoni ülesanded ja struktuur (eelkäija ülemamet, esimene Jean Monnet, Hallstein) Struktuur: volinik igast liikmesriigist, riigid nimetavad presidendi, ja koos nimetatakse liikmed, heaks kiidab parlament. Otsuseid tehakse lihthäälteenamusega konsensuslikult. Volinikud ei vastuta, koduriigiga ei suhtle. Kasvav volinike arv on ära võtnud otsustusvõimekuse.
41. Õiguse rakendamise aktid.- 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali- tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine
Impressionism Impressioon mulje. 1874 toimus grupinäitus Pariisis, kus nägemismulje kujutamine oli esmatähtis. Sageli maaliti sama motiivi korduvalt, kuid erinevas valguses. Varjud muutusid ka värvilisteks. Kokku korraldati 8 rühmanäitust. Claude Monet: ,,Impressioon, tõusev päike" (selle järgi ka rühmituse nimetus), sari Roueni katedraalist jne. Edastas looduse muutumist, erinevaid hetki ühest kindlast motiivist. Auguste Renoir maalis maastikke, akte. Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi tähtsus seisneb maalimisviisis, mitte sisu rõhutamises. Uusromantism, sümbolism Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus kõik see andis maad uusromantilisele kunstile.
petitsiooniorgan Oiguskantsleri ülesanded · Põhiseaduslikkuse järelevalve · Põhiõiguste kaitse · Lasteõiguste kaitse · Väärkohtlemise ennetamine · Muud ülesanded Põhiseaduslikkuse järelevalve · Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas · Oiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: · Riigikogu seadused; · Vabariigi Presidendi seadlused; · Vabariigi Valitsuse määrused; · ministrite määrused; · kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; · avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. · Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus võib ta teha õigustloova akti andjale ettepaneku viia akt põhiseaduse ja seadusega kooskõlla
S.t. et lihtseadused peavad olema kooskõlas nii konstitutsiooniliste seaduste kui ka põhiseadusega ja konstitutsiooniline seadus konstitutsiooniga. (Sellises tähenduses võimaldab anda konstitutsioonilisi seadusi Eesti PS §104) 22. Täitevvõimu aktid riigiõiguse allikatena. Kuidas nimetatakse teoorias riigipea üldakte, kuidas valitsuse üldakte? Täitevvõimu hulka kuulub mitte ainult valitsus vaid ka riigipea. Täitevvõimu akte riigiõiguse allikatena leidub demokraatlikes riikides suhteliselt harva, kuid nad on riigiõiguse allikatena täiesti aktsepteeritavad, kui nende andmise õigus on riigipeale antud demokraatlikult vastu võetud konstitutsiooniga ja kui nad on antud konstitutsiooniga lubatud piires. Teoorias nimetatakse: riigipea üldakte dekreetideks - Eestis nimetatakse Vabariigi Presidendi poolt antavaid akte seadlusteks.
eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad 3. päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. // Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Kehtivusaja möödumisel kaotab akt juriidilise jõu juhul, kui ta on kehtestatud kindlaksmääratud tähtajaks, st on ajutine õigusakt. Selliseid akte võetakse vastu harva, tavaliselt kehtestatakse alalised õigusaktid, st nad jõustatakse määramata ajaks. Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine või 2) uue samasisulise normatiivakti vatuvõtmisega, mis kehtestab suhtele uue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
