seda. Ettevaatamatus on hoolsuskohustuse mittejärgimisest tulenev kergemeelsus või hooletus. 16. EL institutsioonid: Euroopa Parlament (nad on seal selleks tava kodanike häält oleks kuulda. Põhimõteliselt toimib nagu iga teine Parlament. Järelvalve. Eelaarve. Ainuke institutsioon mis on mõeldud kodanikutele.) EL nõukogu: Liikmesriikide riigipead. Vähemalt korra poole aasta jooksul. Ministrite nõukogu: Riigid valivadise ministreid. Valmistakse akte, mis lähevad EL Parlamenti. Peaksid heaks kiitma eelarvet. Euroopa komisjoon: on õigus algatada ettepanekuid. Jälgida, et EL liikmesriigid täideksid põhilepinguid. Kõige tähtsam organ funktsionalsuse poolest. EL komisjooni vaivad EL Parlament. Euroopa kohus: Saavad pöörduda kõik, kes tegutsevad EL. Määrakse 6 aastaks mida hiljem aab pikkendada. Euroopa Keskpanga põhieesmärk on hoida hinnad (inflatsioon) ja finnantssüsteemi stabiilsene. Audiitori nõukogu
destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamise kaudu. 2.2 Iseloomulikud tunnused · Terroriakti olemus. Terrorism hõlmab endas kuritegelikke, ebaseaduslikke, poliitiliselt õõnestavaid ja anarhistlikke akte piraatlust, õhusõiduki kaaperdamist, pantvangide võtmist ja muid poliitilist laadi õigusrikkumisi. Tavalisemateks terroriakti läbiviimise meetoditeks on vägivallaga ähvardamine/selle kasutamine, muuhulgas inimrööv, pantvangide võtmine ning üksik- ja massimõrv. · Toimepanijad. Toimepanijateks võivad olla nii riigid, üksikisikud kui ka rühmitused. · Eesmärgid. Riikliku toetusega terrorismi eesmärgiks on sageli poliitilise võimu
4) Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine 5) Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid Tsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite ülaosas. Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Vastavalt organitele on astendatud nende poolt antavad haldusaktid. See tähendab, et kogu süsteem on hierarhiline, kus alamal astmel seisev haldusorgan võib väljastada vaid akte, mis on kooskõlas kõrgemal astmel asuvaga. Tegemist on pädevuse vertikaalse jaotumisega erinevate organite vahel. Detsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite alaosas. Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted, kus üksused on õiguslikult võrdses seisundis ja tegutsevad oma pädevuse piires sõltumatult. Detsentralisatsioonil on ka piirid. 5. Avaliku halduse organisatsiooni üldiseloomustus:
Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda Euroopa Parlament kaasotsustaja annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve istungid toimuvas Strasbourgis ja Brüsselis kõige rohkem liikmeid on saksamaal, kus on ka kõige rohkem rahvast Eestil on 6 liiget Euroopa Liidu Nõukogu koos käiakse ministrite tasemel oleneb probleemist vastav minister tuleb kohale annab välja ühenduse õigusakte jälgib lepingute täitmist otsuseid võetakse vastu häälteenamusega tööd juhib eesistujamaa praegu Portugal, eesti 2018
· Laemaali mõjuvaim episood on Aadami loomine. · Aadam on just ärkamas ja me tajume tema lihaselises kehas pulbitsema hakkavat elu, mille Jumal talle nüüdsama oma kerge puudutusega annab. · Selle maali dünaamika ja diagonaalne kompositsioon väljub renessansi piiridest. Tizian (1477 1576) · Lõi palju häid portreid Euroopa kuulsustest, kuid maalis ka julgelt meelelisi akte (,,Venus ja orelimängija"), mis on kaugelt erootilisem kui Botticelli ,,Venus". · Mõnele pildile loobus ta antiikjumalanna silti külge panemast. · Inimlikud rõõmud ja naudingud said ühiskonnas üha enam eluõigust. · Skulptuuris on kergem elutruudust saavutada kui maalis, kuna ta on juba kolmemõõtmeline. · Figuurid muutusid anatoomiliselt õigeks skulptuur iseseisvus st ei olnud enam seotud
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
liikmeline.) Seati sisse presidendi instutatsioon.( Valiti 6a-ks alates 45.a.) Seati sisse õiguskanstleri instutatsioon. (ombutsman) Seadusandlik võim kuulutab Riigikogule. (nsvl nõuab, et Eesti peab kohe moodustama valitsuse, mis nägi ette eesti võimekust teostama pakti. Molotov) 1942 eesti nsv konstutsiooni vastuvõtmine. 1988- 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. Pöördus nõukogu poole teha kontstutsioonis muudatused. 16. nov 1988 võttis ENSV ülemnüukogu vastu rea akte, millel vastuvõtmise ajal oli rahva enamuse toetus. 1. Sellistes aktides olid: 1) Deklaratsioon ENSV suveräänsusest 2) Resulatsioon liidulepingust. 3) Seadus muudatuste ja täienduste kohta ENSV konstutsioonis Kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitel (seadusandev täidesaatev ja kohtuvõim ) Deklareeriti, et Nsvl seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kui Eestis neid tunnustatab Maa ja tähtsamad maavarad kuuluvad Eesti omandiks. Tunnustab eraomandit Tunnustada inimõigusi
8. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. Protokoll vormistatakse (trükitakse ja allkirjastatakse) üldjuhul 3 päeva jooksul ühes eksemplaris. AKT 1. Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti. 2. Akt vormistatakse üldplangile ning eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. 3. Akte vormistatakse asjaajamise üleandmisel töösuhte lõppemisel, arhivaalide hävitamisel, dokumentide üleandmisel-vastuvõtmisel, laoseisu tuvastamisel, arhivaalide olemi tuvastamisel. 4. Akt koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt. Komisjoni moodustab ettevõtte juht käskkirjaga. 5. Komisjoni koosseisu kuuluvad töötajad, kes oma kvalifikatsiooni poolest on võimelised orienteeruma küsimuses, mida uuritakse
otstarbekuse, õigluse seisukohalt? Seaduslikkuse nõue- kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Põhistatuse nõue-kõik asjasse puututvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud. Otstarbekohasuse nõue-.seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. Õigluse nõue-õiglust rakendatakse õiguse vahendusel. 63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Liigitus- reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi. Regulatiivsed ja jurisdiktsioonilised aktid. 64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Inimsese käitumine õiguslikust asbektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigursikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine.Õigurikkumine aga on
Jõud ühendatakse julgeoleku/rahu säilitamiseks. Relvajõud ainult üldistes huvides. Globaliseerumin: geo piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad. Hargmaisus: in tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine. Tutvusta Euroopa Liidu peamisi institutsioone (parlament, komisjon, nõukogu, ülemkogu, kohus, kontrollikoda) ja nende rolli EL valitsemises. Euroopa Parlament: õigus anda seadusandlike akte, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Euroopa Komisjon: täidesaatev organ, määrab EL tegevus eesmärgid, esitab parlamendile õigusaktide ettepanekuid, haldab eelarvet, rakendab EL’i õigust. Euroopa Nõukogu: jagab seadusandliku ja eelarve võimu EL parlamendiga, õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide majanduse kordineerimine, Rv kokkulepete sõlmimine, ühis ja välispoliitika, eelarve kinnitamine. Euroopa Ülemkogu: 2x aastas
- 2009 Lissaboni leping – saab üheks ELi institutsioonidest European Parliament - 1957 Treaty of Rome - Ainuke kuhu valitakse liikmed st esindab rahvast - Lgislative – seadused; absoluute majority hääletamine - Ei saa algatada eelnõusid vaid hääletab Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud üle - 1992 Maastrichti ja 1997 Amsterdami leping muutsid EP seadusandlikuks parlamendiks - Õigus anda seadusandlikke akte - Rahandusalased volitused - Järelvalve täidesaata võimu üle - On president, juhatus ja esimeeste konverents, komisjonid, fraktsioonid ja delegatsioonid - 751 liiget, 750 max + president Party groups - Group of the European People’s Party (Christian Democrats) - Group of the Progressive Alliance of Socialists and Democrats in the European Parliament - Group of the Alliance of Liberals and Democrats for Europe
mis paneb aluse igale Islami riigi sisekorda reguleerivale reeglistikule ja iga riigi enda õigussüsteem mis on sisult ja otseselt seotud puhta õigusega, kuid võtab siiski arvesse kaasaegse maailma realiteete ja poliitilist ning sotsiaalselt olukorda riigis millse siseelu ta reguleerib. Puhas õigus on ideaal mille poole peab iga riik püüdlema läbi õigukorra korrastamise, riik pannes paika oma siseelu reguleerivaid seadusi ja muid õigust reguleerivaid akte peab meeles pidama eeskätt Koraani. Isalmi õiguskorras on raske vahet teha religioonil ja õigukorral, sest moslemid ise näevad neid kahte ühena. Nad usuvad, et kõige vägevama poolt antud õigukord on igavene ja muutumatu ja inimesed peavad kohandama oma elu vastvalt sellele mitte õigus ei arene inimeste järgi. Kui Lääne õigukorras saab välja tuua 3 põhilist käitumismudelit milleks on lubatud, keelatud ja
d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid peavad tegelema õigusnormide ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas. Üldiselt kehtib kostöö konseptsioon Euroopa Liidu ja likmesriikide vahel. Ühendusel on toetav ja täiendav funktsioon. 4
Enamasti said hariduse omandada vaid kõrgemate maaisandate pojad, kes oskasid ladina keelt ning kellel oli tarvilik finantseering olemas. Ülikoolide tekkele andis tõuke keskaegse kultuuri elavnemine ning olulist rolli mängis ka inimeste suurem rändamine ja teadmiste kasv Lääne-Euroopas. (Boeree) Juriidilise hariduse vastu tekkis huvi peamiselt linnade võitlusel suurfeodaalide vastu, kus linnad soovisid suurendada oma sõltumatust, milleks vajati aga õiguslikke akte. Seega kujunes õigusteadus peamiselt linnriikide tekke ajendil. Keskaegsete ülikoolide tekkimine Ülikooli ladinakeelne nimetus universitas tähendas algselt mingi eriala spetsialistide ühendust või gildi, hiljem juba kitsamalt akadeemikute ühendust. Ülikoolid arenesid välja kloostri- ja toomkoolidest, mis meenutasid oma olemuselt algkoole, kuid seal õppisid noorukid ning õpetajateks olid mungad ja preestrid. Ülikoolide peamiseks erinevuseks sai
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
a juunis) - Eestist hetkel A.Tarand, M. Mikko, S. Oviir, T. Savi, T. Kelam, K. Saks - Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt rahvaarvule - Parlamendis koonduvad saadikud ideoloogiate kaupa fraktsioonidesse - Vetoõigus, võib laiali saata Euroopa Komisjoni avaldades umbusaldust - Kolme liiki põhivolitused: õigus anda seadusandlikke akte, rahandusalased volitused, järelevalve täidesaatva võimu üle - asub Strasbourgis, teised töökohad Brüssel ja Luxembourg III. Euroopa Komisjon - Euroopa Liidu täidesaatev organ - Koosneb 27 volinikust (5 aastat ametis), kelle kinnitab ametisse Euroopa Parlament - Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise
peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, kodus või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga ühel elamispinnal. Perevägivalla alla mahuvad järgmised olukorrad: · praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald - paarisuhtevägivald; · laste väärkohtlemine; · vägivald (vana)vanemate suhtes; · õdede-vendade omavaheline vägivald.
Seal näidatakse erinevused nii rahas kui ka koguseliselt. Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. Ettevõtte juhataja poolt määratud komisjon koostab protokolli, kus näidatakse puudu- ja ülejääkide iseloom ning nende reguleerimiskord. Kõik kindlakstehtud puudujäägid, omastamised ja riknemiskaod kantakse kas kuludesse või jäävad süüdlase kanda. Raamatupidamislike inventuuride puhul ei vormistata akte, vaid koostatakse raamatupidamise aruanded. Kreditoorsete (tarnijad) ja debitoorsete (ostjad) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega. 8. ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad. Millised aruanded on perioodilised ja millised ühekordsed. Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised: 1) ostjate maksmata arvete aruanne,
Kogu riigivõimu allikaks oli rahvas ideelise suurusena. Rahvas aktiivkodanikkonnana, s. o. oma hääleõiguslike kodanike kogu näol oli riigivõimu otseseks teostajaks. Rahvas valis oma esindajaks sajaliikmelise kestva seadusandliku asutise Riigikogu, kes omakord seadis ametisse Vabariigi Valitsuse kõrgemaks haldusorganiks. Seadusandlusorganitena esinesid võrdsete suurustena aktiivkodanikud ja Riigikogu ning mõlema pädevuseks oli üldaktide toimetamine. Üldaktide all mõeldakse akte, millega abstraktselt ja impersonaalselt korraldatakse õigusliku elu üldjuhtumeid. Sedaviisi Põhiseadus seadis Eesti seadusandluse tsentralistliku legislatiivsüsteemi alusele. Seadusandluse alal aktiivkodanikkond tegutses kord iseseisvalt, kord sõltuvalt. Oma võimuastme poolest aktiivkodanikkond ei erinenud Riigikogust millegagi. Nad olid normatiivselt samal tasemel. Aktiivkodanikkonna seadusandluse pädevusse ei kuulunud haldusfunktsiooni teostamine.
Nt, Itaalia ei viida täided ja Itaali pole oma süsteemi muuta e. Itaalia ei tee midagi selles osas. VASTUVÕETUSE KRITEERIUMID Vastuvõetuse kriteeriumid: · Siseriiklikud meetmed ammendatud; · Selged nõudmised riigi vastu; · Konventsiooni ühe sätte alla seoses õiguste vabadustega; · 6-kuu reegel; · Kaebaja peab olema otsene ohver (st 1. keegi teine kellegi teise eest kaebuse tegema. 2. ei saa esitada abstraktsete seaduse akte peale) . Kohus lükkab tagasi enamus kaebusi kus inimene ei olnud ise ohver; · Ei tohi olla anonüümne. Võib esitada soovi avalduse taotleja ananümiseerimiseks; · Seda teema ei tohi olla arutatud varem ega samal ajal Euroopa inimeste kohus või teises rahvusvaheliste mehhanismis (ÜRO); · Üksik isik võib esitada riigi vastu, grupp vs riik, riik vs riik; · De minimis reegel; · Ajaline piirang
Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või keergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte, st selliseid akte, mis kehtivad vaid riigi teatud piirkonnas või piirkondades, mitte aga kogu riigi territooriumil. Kohaliku riigivõimu või kohaliku omavalitsuse üldaktid on kohalikud normatiivaktid, mis kehtivad ainult vastava haldusüksuse või kohaliku omavalitsuse territooriumil. 49. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate
tuse korraldamise otsuste ärakirjad.*99 Selle sätte eesmärk on teha võimalikuks parandada aktides vigu ka ajal, mis jääb akti vastuvõtmise/väljakuulutamise vahele.*100 Tundub siiski, et saavutatakse sootuks vastupidine eesmärk. Sõltumatust järelevalvajast saab aktide arhiveerija. Sisulise kontrolli teostamine kõigi aktide üle*101 eeldab suurt arvu ülijuriste, jurist-Heraklesi.*102 Neid aga ei ole ega saagi kunagi olema. Lisaks avaldatakse tänapäeval enamik akte, mille üle õiguskantsler peaks järelevalvet teostama, elektrooniliselt.*103 Kõige selle põhjal tundub aktide esitamise kohustus, välja arvatud jõustumata välisle- pingute esitamine, olevat ennast tänaseks ammendanud. Ilmselt ei saa ka olema kunagi olukorda, kus õiguskantsler jõuaks kontrollida ammendavalt kõigi formaalsete ja materiaalsete seaduste põhiseadusele vastavust.*104 Õiguskantsleri normikontroll on kujutanud endast senini abstraktset normikontrolli. 1993. aasta põhisea-
Nt koges kodus vv 63% kõigist vv ohvriks erinevate liikide kuhjumises (Soo 2010). Kvantitatiivsete andmete analüüsist selgub, et perevv seostub langenud naistest ja 9% meestest. vastajatele eelkõige füüs vv-ga (löömine) ning seejärel vaimse vvga. Oluliselt vähem vastajaid peab vv-ks Lähisuhtevv sisaldab kõiki füüs, seks, psühhol või maj vv akte, mis leiavad aset peres, kodus või lapse füüs karistamist, eakalt vanemalt raha äravõtmist ja tema eest mittehoolitsemist. praeguste või eksabikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga Soovitused: Arendada ühist mõistmist perevvst, sellele reageerimisest ja juhtumite menetlemisest ning ühel elamispinnal
peavad olema selgelt väljendatud vastused järmistele küsimustele: 1. Milline organ on välja andnud? 2. Millal on välja antud? 3. Millise konkreetse isiku kohta? 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus? 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb? 6. Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud? Esineb erinevaid õiguse rakendamise akte. Vastavalt reguleeritavatele suhetele ja rakendatavale normile eristatakse: 1. Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2. Juristiktsioonilised (ehk kaitsvad) aktid – seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega ja sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse (nt trahvimäärus). Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes seda kehtestavad: 1
kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond - ühiskonnaelu valdkond, mis eristub riigist ja valitsemisest, kuna pole orienteeritud võimu teostamisele. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanike eneste algatusel loodud organisatsioonid ja liikumised, mis tegutsevad vabatahtlikkuse alusel ning kehtivate õigusnormide raames (Vt. ka "kolmas sektor") kohtulik järelvalve - kohtute, eriti konstitutsioonikohtu õigus kuulutada seadusi või täidesaatva võimu akte konstitutsioonivastasteks ja seega ebaseaduslikeks kolmas sektor - vt. mittetulundussektor "kolmas tee" (2) - Briti leiboristliku partei poolt loodud kaasaegne sotsiaaldemokraatlik kontseptsioon, mille kohaselt tuleks ühitada kapitalistliku ühiskonna liberaalse turumajanduse ja sotsialistliku ühiskonna sotsiaalse heaolu põhimõtted konföderatsioon (3) - riigi ülesehituse vorm, mis annab võimu suuresti alamüksustele, mitte aga keskvalitsusele
kahjustusi ning pealegi esineb ta tihti koos teiste väärkohtlemise liikidega. Osad autorid väidavad, et iga väärkohtlemiseliik sisaldab endas emotsionaalset komponenti. Väga sageli võib emotsionaalne väärkohtlemine eelneda füüsilisele vägivallale või kaasneda sellega ning olla kontrollivahend hirmutamise ja alandamise kaudu. 5 Emotsionaalne väärkohtlemine sisaldab tegevuse või tegevusetuse akte, mis on toime pandud indiviidide poolt (üksikult või kollektiivselt), kes oma karakteristikute (vanuse, staatuse ja teadmiste) poolest on lapsest erineval võimupositsioonil ning muudab lapse kaitsetuks. Emotsionaalne väärkohtlemine kahjustab või ohustab lapse emotsionaalset arengut ja ta baasvajaduste rahuldamist: psühholoogilist julgeolekut ja kindlustunnet tegutseda ümbritsevas keskkonnas, aktsepteerimist ja positiivset suhtumist, eale vastavat autonoomsuse vajadust, et
Valla- või linnavalitusel kui ametiasutusel on struktuutriüksused, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt eraldatud, kuid neid ei peeta eraldi ametiasutustena. Ametiasutuste kõige väiksema organisatsioonilise ühiku moodustab amet. Amet on ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistusalaseid akte. Ametiasutus esitab reguleeribvate aktide kavandid ametnikele ja neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks vähemalt 14 kalendripäeva enne nende kehtestamist. Arvamused ja ettepanekud on soovituslikud, kuid mitte siduvad. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOV eelarvest finantseeritav asutus, mille põhifunktsiooniks on avaliku teenuse/avaliku teenuste osutamine-munitsipaallasteasutus, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid,
tegevuse kontrollimine). Erinevalt riigikontrollist ei nimeta põhiseadus õiguskantsleri ametist vabastamise võimalust. Õiguskantsler on personaalorgan, kõik otsused tehakse õiguskantsleri nimel, kuid on olemas ka kantselei, kes viib läbi sisulisi kontrollimisi riigiasutustes. Õiguskantsleri ülesandeks kontrollida et: avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ei rikuks inimese põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid akte ning hea halduse tava; kinnises asutuses viibivat inimest ei koheldaks alandavalt, julmalt ega ebainimlikult; laste õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Muud seadusest tulenevad ülesanded: anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes;
· Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert): tööstuse sihipärane toetamine, töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine) · Pariisi parlament kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust Võimule sai Louis XV: · Louis XIV pojapojapoeg · Regendiks Orleans'i hertsog Philippe, kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid · Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de Pompadour, kes mõjutasid valitsemist · Kunstis Louis XV stiil ehk rokokoo · Välisvõlg raha jääb puudu Võimule sai Louis XVI:
Omandiõiguse objektiks võisid olla ka maatükid provintsis. Rooma kodanike omandiõiguses toimusid suured muudatused preetori edikti kaudu. Kujunes eri instituut, mis oma olemuselt oli omand ja kannabki praeguse aja õigusteaduses nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand (preetor- vana-rooma kõrgem riigiametnik). Alus, selle omandi tekkimiseks võis olla kahesugune: 1) Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte. Kui neid formaalsusi polnud silmas peetud, näiteks asi oli lihtsalt üle antud, siis range ius civilis järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandaja oli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis temalt asja igal ajal välja nõuda. Selline olukord tundus preetorile ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide
subordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt org on astendatud ka kõik nende poolt antud õ aktid. Pädevuse vertikaalne jaotus organite vahel. Kõrgemalseisvatel org on interventsiooni õ madalamalseisvate org suhtes õ realiseeritakse riikliku järelevalve kaudu (teenistuslik järelevalve). Kõrgemalseisvad org võivad tühistada alamalseisvate org õ akte nii õ vastasuse kui ka otstarbekuse alusel. Sellel pm-l üles ehitatud ministeeriumid ja ametid ja inspektsioonid. · Detsentraliseeritud süsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted ja selles süsteemis asuvad h organid on üksteise suhtes võrdses seisundis ja tegutsevad üksteise suhtes sõltumatult. · Kontsentratsioonisüsteem kui kogu h võim koondub vastavas h kandjas ühe organi kätte (nn keskorgan). N: relvastatud institutsioonid (sõjavägi).
Otsused tehakse valitsusliikmete häälteenamusega. VV istungi protokoll: istung protokollitakse, kus märgitakse toimumisaja, hääle- ja sõnaõigusega osavõtjad, eelnõu ettekandja, vastuvõetud seisukohad ja otsused; otsustuste hääletamistulemused ja eriarvamused. Sõnavõtud salvestatakse vastavalt valitsuse reglemendile. Protokolli allkirjastav istungi juhataja ja riigisekretär. Vabariigi valitsuse õigusaktid: 1.VV määrus - Vabariigi Valitsusel on õigus anda õigustloovaid akte määrusi. Määruste andmisega teostab Vabariigi Valitsus sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsus ja ministrid õigustatud andma intra legem (seadusi täpsustavaid) määrusi. Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi
Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea tunnuseid ehk rekvisiite. Temas peavad olema selgelt väljendatud vastused järgmistele küsimustele: 1) Milline organ on välja andnud 2) Millal väljaantud 3) Millise konkreetse isiku kohta 4) Milles seisneb asja lahendamise olemus 5) Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb. 6) Millise seaduse(või muu normatiivakti) alusel see akt on vastu võetud Esineb mitmesuguseid õiguse rakendamise akte ja vastavalt eristatakse reguleeritavatele suhetele: 1) Regulatiivseid akte inimeste õigused ja kohustused nende õiguspärase käitumisega 2) Jurisdiksiootnilisi akte (kaitsvaid) õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimese õigusvastase käitumisega ja sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse(trahvimäärus) Lisaks sellele võib liigitada vastavalt riigiorganitele kes neid kehtestavad 1) Riigivõimu aktid (kõrgemate ja kohalike)
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
lõpptarbijale 2) on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand, mida ei ole partiina toodetud, kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja. Samuti on keelatud loomkatsete läbiviimine kosmeetikatoodete koostisosade või nende kombinatsioonide terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks. 222 Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisemad saada laboris töötades. A-tüüpi salmonelloosid. 222 Loetle olulisemaid seadusandlikke akte, mis reguleerivad Eestis tööd geneetiliselt muundatud organismidega. · Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus · Toiduseadus · GMO keskkonda viimise seadus · Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletus keskkonnas kasutamise seadus · Loomakaitseseadus · Bioloogilise mitmekesisuse konvensiooni Cartogena bioloogilise ohutuse protokolli ratifitseerimise seadus
madame vigee-lebrun Tizian marieantoinette roosiga(petit trianon, versailles) 1480-1576 urbino venus(uffizi, firenzzze) suurim veneetsia kõrgrenessanssi esindav kuntstnik, paljude selle aja suurmeeste välimust teame tänu temale, vananedes lõi palju akte, see teos inspireeris mate'i looma kuulsa aktimaali olympia. pisarro 1830-1903 montmartre'i bulvar(ermitaaz) vincent van gough on monet kõrval üks paimaid impressioniste, teda 1853-1890 peetakse eelkõiga impressionsitlike linnavaadete keskpäevauinak(orsay) parimaiks loojaiks. esindab postimpressioniste, loomigu kõrgeaeg tuli
Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks. Hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid oll aka maatükid provintsis. Prediitori ediikti kaudu kujunes eri instituut, mida rooma juristid nim rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannab nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand. Alus selle omandi tekkimisel: 1. Kviriitliku omandi üleandmiseks nõuti formaalseid akte või in iure cessio. Kui neid formaalsusi ei oldud silmas peetud, siis tsiviilõiguse järgi võõrandaja jäi edasi omanikuks. Omandja aoli lihtsalt valdaja ja võõrandaja võis talt asja igal ajal välja nõuda. Preetorile tundus see ebaõiglasena ja ta andis omandajale erilise kaitsevahendina kohtus vastava vaide. Kui Asi sattus võõranadaja v kolmanda isiku kätte, ei saanud omandaja seda esialgselt tagasi võtta. 2
aastaks. Kohtumisel võtavad riikide juhid konsensuslikult vastu otsuseid liidu üldiste sihtide ja prioriteetide kohta ning annavad vajaliku tõuke liidu arenguks. Euroopa Nõukogu- kohtuvad liikmesriikide ministrid, et arutada ELiga seotuid teemasid, teha otsuseid, võtta vastu seadusi. Nõukogu tööd juhib eesistuja riik. See vahetub iga poole aasta tagant. Et aga töö oleks stabiilne, tehakse tööd nn. kolmestes tühmades. Euroopa Nõukogu võtab vastu seadusandlikke akte, määruseid, direktiive, mis on kohustuslikud kõikidele riikidele. Seadusanlikke akte valmistavad ette ELi liikmesriikide esindajad, eesistujamaa ja Euroopa komisjon. Euroopa komisjon- ELi täidesaatev organ. Kaitseb liidu kui terviku huve. Euroopa komisjoni president on Jean-Claude Juncker. Komisjoni 4 põhiül: 1) õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule 2) ELi poliitika juhtimine ja elluviimine ning eelarve täitmine 3) ELi õigusaktide jõustamine
teda vähemalt 25 korda. Aastal 1918 lahkusid nad koos Zborowskite ning Modigliani sõbra Soutine'iga ning Jeanne emaga Pariisist, mida ähvardas Saksa vägede sissetung. Motiiviks võisid olla ka Zborowski kui kunstikaupmehe huvid, sest õhuvahetus võis haigetele kunstnikele Modiglianile ja Soutine'ile hästi mõjuda ja nende produktiivsust suurendada. Nad siirdusid Prantsuse Rivierasse, kus Modigliani maalis arvukalt portreid, mille juurde ta oli pärast akte tagasi pöördunud. Ta lõi seal oma populaarseiad ja kalleimad maalid. Valmis pildid saatis ta müügiks Pariisi. Alguses elasid Modigliani, Jeanne Hébuterne ja tema ema Massena'i tänaval, kuid Modigliani suhted ämmaga läksid üsna tervaks ning ta kolis Tarelli võõrastemaija. See odav hotell otsustus üsna kahtlaseks ja kärarikkaks: seal elasid peamiselt prostituudid. Kuuldes pidevat Modigliani köhimist ja nähes tema haigushooge hakkas viimastel temast
Euroopa Parlament on mitmete lepingute kaudu pidevalt mõju ja võimu omandanud. Need lepingud, eriti 1992. aasta Maastrichti leping ja 1997. aasta Amsterdami leping, on Euroopa Parlamendi muutnud pelgalt nõustavast institutsioonist seadusandlikuks parlamendiks, mis teostab rahvuslikele parlamentidele sarnast võimu. Euroopa Parlament on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: õigus anda seadusandlikke akte rahandusalased volitused järelevalve täidesaatva võimu üle Tavaline seadusandlik menetlus on kaasotsustamine. See menetlus viib Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ühisaktide vastuvõtmiseni. Kaasotsustamist kasutatakse töötajate vaba liikumise, siseturu loomise, teaduse ja tehnoloogia arengu, keskkonna, tarbijakaitse, hariduse, kultuuri ja tervise probleemidega seotud küsimuste puhul. Kuigi kaasotsustamine on standardmenetlus, on tähtsaid valdkondi, nagu
hierarhias kõrgemalseisvale õigusnormile (-aktile), vrdl. Kontinuiteedi ning actus contrarius printsiibid. ÕIGUSE SÜSTEEM MIS ON ÕIGUSE SÜSTEEM? Õiguse süsteem on õigusnormide klassifitseerimine teatud rühmadesse.Liigitamine võib toimuda õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise meetodi järgi. Säärane klassifikatsioon omab eelkõige tähtsust praktika jaoks ehk teisiti öelduna aitab kiiresti orienteeruda õigusloomes. Et liigitada erinevaid akte, tuleb aluseks võtta nende sisuline eripära.Vaadeldakse, missugust käitumist mingi akt nõuab, keda ja milleks ta kohustab. 26 Õiguse süsteem hõlmab kõiki õigusakte, õigusnorme, õiguse instituute, põhivaldkondi ja õigusharusid. Kujundamaks kindlat arusaama õiguse süsteemist kui sellisest, on tarvis jõuda selgusele nende mõistete tähenduses. Õigusnormid on käitumisreeglid, mis on formuleeritud õigusalustena
põhjalikult reguleeritud liikmesriikide rahvusparlamentide poolt kinnitatud seadustega. EL-i liikmesriikides kehtivad EL-i normatiivaktide kõrval ka siseriiklikud seadused. Seega kujutab EL-i seadusandlus endast alati teatud sissetungi ehk interventsiooni liikmesriikide siseriiklikku õiguskorda.Sellest aspektist lähtudes saab EL-i seadusandluse jagada 3 kategooriasse: 1) unifitseerivad õigusaktid 2) harmoniseerivad õigusaktid 3) koordineerivad õigusaktid. Vaatleme neid akte veidi lähemalt. 1) unifitseerimine (unification) siin asendatakse pea täielikult teatud tegevustikud siseriiklikus seadusandluses EL-i pakutud regulatsioonidega. Eriti sagedased on unifitseerivad dokumendid ühtses agraar- ja konkurentsipoliitikas. Unifitseerivate dokumentide peamiseks vormiks on määrus. 2) harmoniseerimine (harmonization) siin EL-i seadusandlusega ühtlustatakse siseriiklikku seadusandlust viimast sealjuures
konkreetsele subjektile. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse: 1) regulatiivsed aktid määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega, nende aktidega rakendatakse regulatiivseid norme. 2) Jurisdiktsioonilised aktid on aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega. Akti välja andnud organite järgi eristatakse: 1) Seadusandliku võimu akte 2) Täidesaatva võimu akte 3) Kohtuorganite akte 18 4) Kontroll- ja järelevalveorganite akte. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Käitumise koosseisu elemendid: 1) Käitumise subjekt (õigusrikkuja(deliktivõimeline))
Ülikoolid tekkisid vajadustest mitme ühiskonna arengu soodsa teguri kokku sattumisel. Kõigepealt tolle aegse kultuurielu elavnemine ja teadmiste kasv. Teiseks elanikkonna mobiilsuse kasv Lääne-Euroopas, kuna paljud sõjamehed soovisid saada haridust, sest ei jõudnud enam võidelda ja tahtsid turvalisemaid töid teha. Nii otsisidki sõjamehed linnadest üles Studium generaled ehk ülikoolid. Kolmadaks linnade võitlus suurfeodaalide vastu oma sõltumatuse eest, vajati riigiõiguslikke akte ja seetõttu hakkaski suurenema huvi juriidika vastu. Tollel ajal oli Itaalia aladel riik nimega Lombaridia. Lombardias hinnati haridust väga kõrgelt ja seepärast tekkisidki esimesed ülikoolid just sinna riiki. Esimeseks ülikooliks oli Bologna ülikool, mis tekkis 1158. aastal. Esimene ülikoolidest väljaspool Lombardiat loodi Pariisis1150. aastal. Kõikides keskaegsetes ülikoolides oli kasutusel Ladina keel. Esimesed keskaegsed ülikoolid Inglismaal olid Oxfordi ja Cambridge ülikoolid
vägivallakuritegude hulgas suurenes 62%-lt 65%-ni. - Osakaalu poolest järgnevad ähvardamine (677 juhtumit, 9%), avaliku korra raske rikkumine (540, 7%) ning röövimine (525, 7%). - Raske tervisekahjustamise kuritegusid oli 120, nendest 16 olid põhjustatud ettevaatamatusest. Vägivalla kasutamine ja alkoholitarvitamine Perevägivald - Hõlmab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas või praeguste või endiste abikaasade või partnerite vahel. - Aasta jooksul kogeb paarisuhtevägivalda üks paar kümnest ning iga teine paarisuhte kogemusega inimene on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud paarisuhtevägivallaga. - 81% kannatanutest moodustavad naised ja 19% mehed. - 10% vägivallatsejatest on naised ja 90% mehed.
38. Õiguse rakendamise aktid. Õiguse rakendamise akt on idividuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. 3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali-tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 39. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis.
Firmal on 3 meiliaadressi, mille kaudu kirjavahetus toimub. Kodulehel on need esitatud. Koostatakse juhatuse koosolekute protokolle, juhatuse otsuseid, käskkirju. Ettevõtte tegevust korraldavaid haldusakte koostab raamatupidaja. Täitmise kontrolli teostavad juhatuse esimees tegevjuht ja juhatusel liige ehitusjuht. Väga palju on tarvis koostada hinnapakkumisi, ja hinnaküsimisi, üleandmis-vastuvõtu jm ehitustöid puudutavaid akte. Neid koostavad juhatuse esimees, ehitusjuht ja objektijuhid. Igapäevaselt tuleb täita ehitustööde päevikuid. Koostab objektijuht, kontrollib ehitusjuht. Ettevõttes on olemas on raamatupidamise siseeeskiri, töösisekorra eeskiri, ohutusjuhendid. Ohutusjuhenditega ja töösisekorra eeskirjaga peavad tutvuma kõik objektidel töötajad ning kinnitama seda oma allkirjaga, et nad neid nõudeid ka täidavad. Ohutusjuhendite tutvustamise eest vastutavad objektijuhid. OÜ-s ..
järele igatsevat õnne · tema maale iseloomustab rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus · "Tants" tagataustal kiviehitis · "Pierrot" elu on kui seiklus · "Seik Khytera saarele" Francois Boucher 1703-1770 · "M. de Pompadour" Louis XV esimene armuke. · kuninga esimene kunstnik · taotles väliseid efekte - pealiskaudsed maalid · vananedes ei kasutanud modelle vaid maalis poolpaljaid akte peast · "Puhkav tüdruk" · "Tualett" 14 peatükk Rokokoo maalikunst Jean-Honore Fragonard (1732-1806) · "Kiik" teema on valitud rikka Pariisi ärimehe nõuande järgi, kes palus, et tema südamedaami maalitakse kiikudes · "Salajane suudlus" Thomas Grainsborough (1727-1788) · "Beauforti krahvinna portree" külmade värvitoonidega, õhulisem, elegantsem, tagasihoidlikum · "Poiss sinises" · "Veetlus pargis" 15. peatükk Rokokoo graafika ja skulptuur
Samal ajal oli kuberner P. Verjovkin võimust loobumise sümbolina oma mõõga raekotta ära andnud. 5. märtsi õhtul jõudis talle Tallinna Ajutise Valitsuse telegramm teatega, et kuberneride asemele saavad ajutisteks kubermangukomissarideks kubermangusmstvote esimehed, aga seal, kus semstvod puuduvad, kubermangulinna linnapead. 6. märtsil võttis Poska Verjovkinilt kubermanguvalitsuse üle. Koostati ka vastav akt, milles tuli fikseerida, et kubermangu kantselei materjale ja muid akte oli revolutsiooni puhkemisel 2. märtsil ära põletatud. Niisiis kuulus Eestimaal kubermangukomissari amet Jaan Poskale. Tema kui keskvõimu kõrgema kohaliku esindaja tööpõlluks ei kujunenud üksnes Eestimaa kubermang, vaid kogu Eestimaa. Teatavasti kohe peale Veebruarirevolutsiooni võitu püstitati eesti rahvuslike ringkondade poolt autonoomia nõue. Poska osavõtul koostati Vene Ajutisele Valitsusele esitatud määruse projekt, mis aga Petrogradis poolehoidu ei leidnud
meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu. - Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. - Riigihalduse tasandil on keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud ehk komissaarid, kes nimetab ametisse Ministrite Nõukogu ja kõige suurema departemangu komissaar on ka regiooni oma- kontorllib kõiki omavalitusorganite akte. - KOVi organid: kommuuni juhib mun.volikogu ja linnapea, kes esindab riiki koha peal. Departemangu esindab generaalvolikogu ja täitevorgan on selle esimees. Regioonil regioonvolikogu ja selle esimees. Regioonis moodustatakse komisjone: laenu, majandus- ja sotsiaalkomisjon. Sinna kuuluvad ettevõtete erialade esindajad, ühenduste esindajad, kollektiivse elu esindajad ja peaminstri nimetatavd isikud. Lisaks on arvekoda., mis teostab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
