kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. agoraa- koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka polises. Ateena akropol- polise kõrgeim osa, Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a . Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed.Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks.Kui väravast sisse minna, nägi kõigepealt linna kaitsjanna , tarkusejumalanna Athena kuju. Veel paistis omapärane Erechtheioni tempel. Selle templi omapära seisnes selles, et katust ei kandnud mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks
klassikalise ajastu viiendal sajandil pärast kristust kujuneb oluliseks mereriigiks ateena, seda tunnustavaid riigid asuvad enamasti väikestel saartel, liitlaste raha on mõeldud rünnaku eest kaitsmeks kuid ateenlased kasutavad seda raha templite taastamiseks, see on ateenasuurim õitseaeg, kui riiki juhib perikles, kes raiskab liitlaste raha uute templite ehitamiseks. suurim tempel neist on parthenon, Ateena akropol, mis asub mäe otsas keset linna ning on ümbritsetud kaitsemüüridega. See oli pühendatud jumalanna ateenale, kes on neitsilik jumalanna, ta andis lubaduse et kunagi ei abiellu. parthenon oli u. 70 m pikk ja 35 m. lai, ehitatud dooria stiilis sammastele. Templit kasutati ka kristliku kirikuna kuid ka türklaste poolt moseena, pärast mida muutsid nad selle püssirohulaoks, seda tabas kahurikuul? toimus plahvatus. tempel on jäänud varemetesse, plaan pole teada kunagi olnudki.
tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
aphrodite abil ära helena ,Menelaos oli Agamemnoni vend, kutsusid kokku oma väe, väes olid kaks kangelast Achiellus, Odyssoeus, Achiellus sai jagu Hektorist jagu , ja sai surma hiljem Parise noolest ja Odyssous mõtles välja troojahobuse.) Kas on lool ajalooline taust või ei ole. Fiktsioon. Mütoloogilised tegelased.Kas lool on ajalooline duum või ei ole. Tooja oli ajalooline keskus., oli olnud juba 3 at peale.Seal oli akropol, kindlus, valitseja residents.Müürid eksisteerisid. 20 saj lõpul 21 saj alguses oli ka alllinn, verised vaidlused, kui suur see alllinn oli . Me ei tea. Linna on purustatud esmalt 13 saj keskpaiku , Mykene perioodi viimane hiilgeaeg. Ollakse üksmeelselt nõus et oli maavärin. See taastati kiiresti, kuskil 12 saj alguses 1200 tabas uus häving, inimkäte läbi tehtud, tõid kaasa Trooja languse. 12 saj vältel käis Trooja alla ja peaaegu jäeti maha.
5.saj. eKr. Sai alguse kreeka kõrgklassika periood, mis tähistas kreeka kultuuri igakülgset õitsengut. Järgmist, 4.saj. eKr. Nim hilisklassika perioodiks, sama sajandi lõpul sai alguse hellenism, mis kestis 1.saj.eKr. Pärast seda kuulus Kreeka Rooma maailmariigi koosseisu. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid sündisid arhaika perioodil. See oli aeg, kus põhijoontes kujunes välja ka kreeka linn ja tema olulised osad. Tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul ning selle läheduses (tihti jalamil) oli teater. Viimane arenes välja koorilaulude ettekandmiseks määratud ümmargusest platsist ja koosnes kolmest osast: orkestra, pealtvaatajate istmeread ja lavaehitised. Ümmarguse või poolümmarguse kujuga orkestra asus teatri keskel, seda ümbritses 2/3 ulatuses theatron, vaatajate kohad, mille kaarekujuliselt paigutatud seljatugedeta istmeread paiknesid stmeti mäeküljel
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
spordipaigad gymnaasionid (nende kohta vaata lähemalt järgmises õppetükis). Templeid ja avalikke ehitisi oli hulgaliselt ka Atika teistes osades. Periklese ajal sai alguse Ateena akropoli väljaehitamine suurejoonelise kultuskeskusena. Mükeene perioodil oli Ateena akropolil kuningaloss. Hiljem täitis ta kindluse rolli. Kuid pärast Pärsia sõdu, kui ateenlased Periklese eestvõttel oma linna ja Pireuse kindlate müüridega ümbritsesid, kaotas akropol sõjalise tähtsuse. Seetõttu algatas Perikles tema väljaehitamise kultuskeskusena. Periklese eluajal töödega täielikult lõpule ei jõutud, kuid V sajandi lõpuks valmis valdav osa tänapäeval akropolil nähtavatest hoonetest. Perikles usaldas Akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra, tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile pääses läbi uhke sissekäigu propylaia (eesvärav) mille kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel
spordipaigad gymnaasionid (nende kohta vaata lähemalt järgmises õppetükis). Templeid ja avalikke ehitisi oli hulgaliselt ka Atika teistes osades. Periklese ajal sai alguse Ateena akropoli väljaehitamine suurejoonelise kultuskeskusena. Mükeene perioodil oli Ateena akropolil kuningaloss. Hiljem täitis ta kindluse rolli. Kuid pärast Pärsia sõdu, kui ateenlased Periklese eestvõttel oma linna ja Pireuse kindlate müüridega ümbritsesid, kaotas akropol sõjalise tähtsuse. Seetõttu algatas Perikles tema väljaehitamise kultuskeskusena. Periklese eluajal töödega täielikult lõpule ei jõutud, kuid V sajandi lõpuks valmis valdav osa tänapäeval akropolil nähtavatest hoonetest. Perikles usaldas Akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra, tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile pääses läbi uhke sissekäigu propylaia (eesvärav) mille kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel
Tekkis üldkreeka panteon (jumalate hulk, keda austati) ja ülemaalise tähtsusega pühamu Delfi Tekkisid ülemaalised kultuspidustused, kõige tuntum olümpiamängud Klassikaline ajajärk 5. saj eKr Kõige tähtsamad keskused olid Ateena ja Sparta, esimeses demokraatlik riigikord, teises arhailise ajastu riigikord. Kõige tähtsam ajastu riigimees oli Perikles, tema tegutsemisajal rajati kõige kuulsamad Kreeka hooned nt Akropol, Pikad müürid. Hellenismi periood 344 eKr30 eKr Algab Aleksander Suure vallutustest ja lõpeb Egiptuse langemisega Rooma võimu alla Hõlmab territooriumi Kreekast kuni Indiani Oli suurte muudatuste periood ühiskonnas ja kultuuris Toimub 3. kreeklaste kolonisatsioon Kontaktid ida kultuuridega tihenesid Usundi põhijooned Kreeka usundile lähenedes tuleb kristlus ära unustada, ei tohi läheneda nende tunnustega, mis on omased tänapäeva religioonidele.
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Selles suhtes võib Vana-Egiptuse kunsti lugeda Vana-Kreeka kunsti eelkäijaks. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Kreeka arhitektide anne avaldus eriti Ateena Akropoli ehitamisel, millest kujunes kultuuri ja kunstikeskus ja mida tänapäeval nähakse antiikkultuuri sümbolina. Ateena akropol koondas enda alla templeid, altareid, muuseume ja skulptuure. Ettevõtmist vedas Perikles, sünnilt aristrokraat, kes oskas võita vaesemate klasside poolehoiu, arendas välja Ateena demokraatia ja juhtis riiki 460 aastast kuni surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja
pärast võitu sissetungijate üle. Esialgu tuli Gonatasel siiski võidelda 275. a. Itaaliast tagasi pöördunud Pyrrosega. Alles viimase surm Peloponnesosel Argose ründamise käigus (272. a.) vabastas Makedoonia valitseja ohtlikust vastasest. Gonatas oli oma isalt pärinud mitmed tugipunktid Kreekas (tähtsamad neist nn Hellase ahelad: Ateena sadam 64 Pireus, Korintose akropol [Akrokorinthos], Chalkis Euboia saarel ja Poliorketese rajatud Demetrias Tessaalias), kus paiknevad garnisonid lubasid hoida kontrolli all suurt osa Balkani poolsaare lõunaosast. Peloponnesose poolsaar ja suur osa Kesk-Kreekast olid Makedoonia kuningast siiski praktiliselt sõltumatud. Jätkuvalt vaenuliku püsis Epeirose kuningriik Aadria Mere rannikul. Paljud Egeuse äärsed linnad, teiste seas Vahemere üks tähtsamaid kaubalinnu Rhodos, tunnistasid meeleldi Egiptuse Ptolemaioste hegemooniat
suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania lõunarannik, Kanaari ja Baleaari saared, Montserrati klooster, Ebro jõgi, Barcelona, Madrid 17 c. Itaalia Rooma (Trevi purskaev, Pantheon, Colosseum), Hispaania väljak ja trepid, Veneetsia, Pisa, Firenze, Vesuuv, Etna, Vatikan, Pompei d. Kreeka Ateena akropol, Epikurose Apolloni tempel, Metera kalljukloostrid, Olümplios, Knossose palee Kreetal, Kreeta ja Santorini saared, Dirose koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
