Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

"akropol" - 270 õppematerjali

akropol – kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa – koosoleku ja turuplats Partheon – Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia – Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 ­ 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 ­ 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 ­ 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 ­ 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutus...

Kunstiajalugu -
9 allalaadimist
4
docx

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis, kodanik, poliitika, agoraa, akropol , aristokraatia, demokraatia, faalanks, hellen, barbar, hellenism, Museion 2. Kes oli, mida tegi: Homeros, Herodotos, Sokrates, Aristoteles, Platon, Aleksander Suur 3. Millist mõju avaldas Kreeka loodus inimeste eluolule? 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1...

Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist
20
doc

Arhitektuur

Arhitektuur Tallinn November 2013 1 ERINEVAD ARHITEKTUURI STIILID JA NEID ISELOOMUSTAVAD PILDID. 1.1 Mesopotaamia arhitektuur Joonis 1. Istari värav Berliini muuseumis. Istari värav on Babüloni linnamüüri kaheksas värav.Väga iseloomulik mesopotaamia arhitektuurile, suursugune, uhke ja kõrge. Kujutab pühasid loomi. Värav tuletab igale sisenejale meelde, et sisenetakse kuningakotta. 2 1.2 Egiptuse arhitektuur Kõige iseloomulikum Egiptuse arhitektuurile On püramiidid. Neid ehitati suurtest...

Ehitus -
5 allalaadimist
34
doc

Kunstiajalugu 10. kl suur konspekt

Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja ­maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madääni ajastu töö- ja s...

Kunstiajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
24
docx

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS.

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol - linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad...

Ajalugu - Keskkool
66 allalaadimist
16
docx

Kordamine: Vana-Kreeka

Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik  rahvavõim  nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast  rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll  (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik  võim on koondatud aritokraatide kätte  nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast  keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel  (NT. Sparta) c)türannia  võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta  rahulolematute suhtes rakendati terrorit  (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND  Kodanikud  vaba meessoost põliselanik  Kodaniku õigused ja kohustused  osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
22
docx

Kunstiajaloo 10.klassi konspekt.

Kapiteel meenutas akkantuse lehti (taim). KREEKA ARHITEKTUUR ARHAILISEL PERIOODIL (-470a. eKr) Templid olid enamasti ranged, kohmakad, vanapärase ilmega. Säilinud varemeid: Hera tempel Olümpias, Zeusi tempel Olümpias. Arvukamalt on säilinud varemeid Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kuulsaim tempel: Poseidoni tempel, Paestu-mis. Perioodi lõpus valmis ka üks vanaaja seitsmest maailma imest Artemise tempel, Efesoses (väike Aasia poolsaare rannikul, säilinud pole midagi). Templit täiustati korduvalt ja kui seda külastas Herodotos... 850a. eKr hakati ehitama, 365a. eKr pani Herostratos selle põlema= HEROSTRATOSE KUULSUS=KURIKUULSUS. Templit aitas uuesti ehitada: Lydia valitseja Krezus EHITUSKUNSTI 1. ÕITSEAJAJÄRK E. KÕRGKLASSIKA: U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m. Kõige tähtsam ehitis oli Part(h)enon, mis on pühndatud neitsilikule jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori Pheidiase tehtud Ateena kuju. 1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed. Perioodi lõpul valmis Erechteion, kus arhitektiks oli Philocles, omapärasemsk seal oli karüa...

Kunstiajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
28
docx

Vana kreeka

Egeuse mere saared ehk Küklaadid olid hea abi meresõiduks. Küklaadid on üle 200, sporaadid u 80 saart. Küklaadid nt naxos, paros, andros, siphnos, seriphos, thera, melos, tähtis oli deelose saar ja apolloni tempel. Sporaadid nt rhodos, samos, chios, lesbos, lemnos, thasos, paljudel suurepärane vein. Joonia kreeka linnad väike-aasias nt efesos, mileetos. Hellespontose väin. Kreeta kirdeosa viinamari ja aiandus, põlluharimine keskel mesara tasandikul. Korkyra saar läänepool viljakas. Esimesed kreeka hõimud hellasesse u 2 at algul, need ahhailased kes jõudsid lõunasse peloponnesossse, teise lainena rändasid sisse doorlased, kes tõrjusid ahhailased kõrvale u 2 at lõpul, nad asustasid kreeta, palju saari ja peloponnesose suurema osa. Kreeka hõimud paiknesid harali, sellest 3 ühiskeele ehk koinee dialekti: joonia, dooria ja aioolia dialektid. Materiaalse kultuuri mälestised: ateena akropol ja mükeene linnus, raidkirjad. 2 at II poole kreeta- mükeene savitahvlid, lineaarkirjas b, on leitud lineaarkirja a ja hieroglüüfkirja. I at ema võtsid kreeklased foiniiklastel tähestiku, vanimad on thera saare kaljudel (hellase kivine arhiiv). Arhailisest ajast vähe raidkirju, peamine hulk 1 at keskelt, klassikalisest ja hellenistlikust ajajärgust. Ametlikud ja eraraidkirjad. Esimene nt seadused, linnaotsused, lepingud, määrused jäädvustamiseks, nimekirjad, maksud, pühendusd jumalatele jne. Nt gortyni raidkiri ehk seadustekogu. Olemas ka nt ateena liitlassuhete nmekiri. Erakirjad nt jumalatele palvekirjad, hauakirjad, templivaranduste üleskirjutused. Hauaplaatidel sageli raidkirju surnu kohta. 1 at kaeti raidkirjadega ka keraamikat. Tähtsat infot annavad kaubamärgid savinõude seintel nt amforatel. Eriline alaliik on ostrakonid ehk savinõude killud, mis sisuliselt blanketid. Papüürus eriti levinud 1 at teisel...

Vanaaeg - Tartu Ülikool
10 allalaadimist
1
doc

Vana-Kreeka mõisted

Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikko...

Ajalugu - Keskkool
2 allalaadimist
30
doc

Platoni poliitiline õpetus.

Vabadus tähendab antud juhul mittetakistatust oma 13 Andrus ToolSissejuhatus filosoofia ajalukkuFLFI.01.053. soovide teoks tegemisel. See on nn “demokraatlik vabadus”, mitte autarkeia kaudu defineeritud vabadus. Igasugune kohustuslikkus, mis võiks soovide täitmist piirata, on siin halvas kirjas. Samal ajal iseloomustab aga demokraatiat ka harimatus selle sõna platonlikus tähenduses. Selle tulemusena ei osata siin eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid ihasid ning leida õiget mõõtu ihade rahuldamisel. Kui oligarhia tingimustes tuli ihasid veel piirata – et varandus kokku ei kuivaks tuli tarbimist piirata – , siis demokraatia tingimustes pole midagi piiramas sellist eluviisi, mida keegi iganes ihaldab. Nii iseloomustab “demokraatlikku hingelaadi” ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon ütleb, et hinge kindlus, Akropol , on ilma kaitsjateta ning selle võivad hõivata ükskõik millised ihad. Niisugune, nö “demokraatlik vabadus” on vabadus nii heaks kui halvaks. Kuna puudub vastav kasvatus ja haridus, siis pole tagatud, et vabadust teostataks vooruslikult ning et see viiks eudaimonia`le. Kuigi kõik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult võimu teostada – kõigil koos riigitüüri küljes rippuda ei ole võimalik ega paku enamusele ka huvi. Seetõttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja rahva heaks võimu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased pärinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tõttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta süüdistab endisi oligarhe vandenõude sepitsemises demokraatliku võimu vastu ning toob nad selle ränga süüdistusega kohtu ette. Seal mõistetak...

Filosoofia ajalugu -
4 allalaadimist
4
docx

Ajaloo KT konspekt

Hellas – originaal nimi kreekale Hellenid- nii kutsusid end kreeklased Eepos- Pikk jutustav teos,üldjuhul värsivormis,põhineb rahvalauludel,müütidel ja muistentiditel Achilleuse kand- inimese kõige nõrgem koht Trooja hobune- kingitus trojalastele suur puust hobune kuhu sisse oli pistetud sõdalased Polis- linnriik,mis hõlmas linna koos ümbritseva maa-alaga Akropol- Polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Agoraa- akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Aristrokraatia- kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed Koolonia- võõrsil rajatud uued asulad. Emamaa- on kolonialistliku riigi peamine osa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Kodanik-inimene,kellel oli õigus linnriigi valitsemisest osa võtta,linnriigi meessoost vaba täiskasvanud põliselanik,ühtlasi ka sõjamees Rahvakooslolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks,sealt valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud,kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Demokraatia- poliitilise korra vorm,kus riiki juhivad rahva valitud saadikud Türann- Oli isehakanud valitseja Homerus- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. Herakles- maailma kõige tugevam mees ta kandis oma seljas lõvinahka Prometheus- merejumal Zeus- Peajumal,taevajumal relvaks piksenooled...

Ajalugu -
2 allalaadimist
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kul...

Ajalugu -
50 allalaadimist
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus. Kapiteeli alumine osa on ketta kujuline ja üleval ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalikogu- Maaligalerii (kreeklaste lemmikuim), 4. Athena kuju (Phartenoisos), 5. Ereotein (Boseidonile ja Athenale), seal on naisekujulised sambad ehk karatiidid, 6. Partheon (Athenale, sees kuju). Joonia stiilis hauamonoment kuningas Homosolosele. Aleskandria ja Pergamon 1.saj Pergamonis rahualtar Zeusile ja Athenale- tegu joonia stiiliga. Friis on 2meetrit kõrge. Kreeklaste reljeef kõrgreljeef, mis on emotsionaalsed ja anatoomiliselt tõesed. Amfiteater. Skulptuur vähe säilinud originaale terveid, marmorist, saam näha läbi rooma koopiate, krüsohfantiin tehnika- säilinud vaid kirjeldused nt Athena kuju ja Zeusi kuju Olümpias. Krüsohfantiin tehnika: 1. puidust karkass, 2. Kehaosad kaetakse elevandiluuga, 3. riided kullaga. Väga kallis tehnika. Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel pe...

Kunstiajalugu -
9 allalaadimist
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Achilleuse kand – ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega. Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale. Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks. Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna piiramise 10. aastal) ja “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. Tegeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearend...

Ajalugu -
80 allalaadimist
4
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Millisteks perioodideks jagunes Vana-Kreeka kunst? 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). 3. Nimeta 3 Vana-kreeka ehitusstiili (templi oma) ja kirjelda! Dooria- vanim, kannellüürid, kapiteel ja friis Joonia-friis (dekoreeritudhammaslõikega) ja kapiteel. Ehhiin on kõigesagedamini kaunistatudnn. munavöödiga (all). Korintos-kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. 4. Nimeta Vana-Kreeka kuulsamaid ehitis. Nike tempel Parthenoni tempel tiibadega väravehitis-propüleest Erechteioni tempel Zeusi tempel 6. Nimeta 3 kuulsamat skulptuuri hellenistlikust kultuurist Nike, Venus ja Lookooni grupp 8. Mõisted: akropol- (Ateena linnamägi) agoraa- (Vana-Kreeka turuplats) amfora- ( vaaskuju) meander- ( geomeetrilinenurgeline ornament) palmett-(taimornament) VANA-ROOMA ROOMA LINNA AUTORITEKS ROMULUS JA REMUS 9. Kirjelda ehitustehnilisi uuendusi Vana-Rooma ehtituskunstis Võtsid kasutusele tellise ja marmori. Samuti arengus sai oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt, sellega kaasnes oluliseim ehitustehniline iseärasus- kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituses(silindervõlv ja ristvõlv) 10. Nimeta kuulsamad ehitised Vana-Roomas panteon(kuppelehitis) colosseum Circus Maximus termid 11. Kirjelda Vana-Rooma skulptuuri portreepüstid ratsamonumendid 12. Mõisted: foorum (lad. k. turuplats) poliitilise ja kultuurielukeskus) triumfikaar-(Võidukate sõjakäikude, ametisse valimiste vms. austamiseks püstitati teedele või väljakuile auväravaid, (ühe või kolme läbikäiguga) võidu- ehk triumfikaar) basiilika- (ristkülikukujuline hoonetüüp) ak...

Kunstiajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
21
ppt

Kreeka

Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, sa arte ja poolsaarterohke. Selle pikkusjoon 14 880 km. K...

Geograafia - Keskkool
2 allalaadimist
116
doc

Vanaaeg

Hiljem kui ehitati mükeene loss siis ehitati müür sinna vahele, kuus rikkamat jäid müüri sisse varasemad aga väljapoole.Lõvivärava kõrval paremat kätt on hauaring. Nendest haudadest pärinevad rikkalikumad leidu H. Schlieman leidis kuldsed maskid, ja palju muid ehteid, minoilisel stiilis halg ja haua steelid , varasemad hobukaariku kujutused kreekas,16 saj. 15 saj vallutasid kreeklased kreeta saare siis seal vütsid nad kasutusele lineaarkirja B, levis kiiresti mandrikreeka keskustes, tuli ka härg ja muu kreeta pärane materiaalne kultuur edasi siia.Kreekas kujunesid nüüd siis riigid, mille keskmes olid lossid, mis erinesid kreeta lossides.Mykene, u 10-15 km eemal Tyrins., mõlemad väga tugevalt kindlustatud, Ateena , akropolil oli loss , Teeba, Jolkos põhja-kreekas, Sparta kus pole leitud suurt lossi vaid mäeveerult leitud väike loss kus rööviti helena, leitud hulgaliselt valitseja haudu , ja viimasena Pylos, silmapaistev sellepoolest et sealt lossist on leitud kõige rikkalikum lineaarkirja B kogumik. Nende lossidega hilisemas kangelaspärimus seondusid kindlad kangelased.Ateena Theseus, Oidipus oli teebas, Jolkos Jonas, Mykenest oli perseus, Agamemnon,sparta Menelaos, pylos Nestor Lossidest , osa neist oli tugevalt kindlustatud, müni polnd näiteks Pylos ei olnud, oli kas vähe või üldse kindlustamata, kõige tugevamalt oli Mykene loss on kaljusekünka otsas ja Tiruns on tasandiku peal. Megaron ehk suurruum ruudu kujuline , keskel oli suurkolde ase kus põles tuli , ja ruudukujuliselt 4 sammast.Pyloses oli ka troon paremat kätt, freskod olid ka kreeta pärased. Lossidega seonduvad hauad millest osa on valitseja hauad kuppelhauad ehk Tolos...

Ajalugu -
35 allalaadimist
8
doc

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

eKr rahvaste sissetung. 2. Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused, olulisemad sõjad (Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Mõisted: akropol , agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Roo...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
10
odt

Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted.

akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament. arhailine - vanaaegne, ka vanamoeline. a...

Kunsti ajalugu - Keskkool
1 allalaadimist
29
odt

Üldajalugu

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamistek...

Ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun