Samas oli ta veendunud, et ta “ei taha imiteerida Wagnerit, vaid luua teistsugune draamavorm”, ta leidis, et Wagneri mõju prantsuse muusikale on juba liiga suur. Siiski on Wagner väga oluliselt mõjutanud ka Debussy muusikat ja seega üldse impressionismi, mille rajajaks muusikas Debussy oli. Wagneri eeskuju mõjutas harmooniat (dissonantne akord võib olla iseseisev ja ei vaja lahendust, vt näit Wagneri “Tristani”-motiiv) – Debussy harmooniakäsitluses vabanesid akordid funktsionaalsetest seostest (T, S, D) ja võisid olla vabalt järjestatud, arvestades ainult kõlavärvi; Wagneri mõju (“Parsifal” eriti) Debussyle ilmneb ka faktuurikäsitluses ja orkestratsioonis (Wagneril muutus nagu üldse kogu 19. sajandi muusikas kõlavärv ning eripärased tämbrikombinatsioonid järjest tähtsamaks). Nagu Wagner, loobus ka Debussy numbriooperi ülesehitusest (numbriooper koosneb lõpetatud aariatest ja
uurimise. Inimesed hakkasid heuristikat arendama, et leida igale küsimusele või prob- leemile efektiivseim lahend. Selle tõttu leiutati näiteks kunstis arvamuslikult ,,õige" joonistamistehnika, mida nimetatakse perspektiiviks. Perspektiivi eesmärgiks on tekitada silmale tunne, nagu vaataks paberil kolme-, mitte kahemõõtmelist dimensiooni. See joonistusstiil on kokkuleppeline ja puudub teaduslik tõestus selle ainuõigsuse kohta. Muusikas toimitakse samamoodi õpitakse akordid selgeks ja luuakse tuttavaid laulu- tüüpe nagu ballaadid, rahvalaulud või bluus. Teatud juhtnööre järgides võib seega väga kergelt luua midagi, mida inimestele kuulata meeldib. (Patel 2011; Martin 2004) Joonis 4. Teenuste disainimise tehnikate muutumine 19.21. sajandil Allikas: autori koostatud (Frishammar et al 2010, Martin 2004, Patel 2011 põhjal) Informatsiooni korjatakse ja kasutatakse nüüd iga kliendi vajadusele vastamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
