Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja. Mesopotaamia suurriigid. Mesopotaamia põhjaosas elasid semiidi rahvad, kes võtsid üle kiilkirja ja sumeri kultuuri. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt. Linnriigid kadusid ja tekkisid suurriigid: 1) Akadi riik- lagunes peagi, kuid akadi keel jäi. 2) Vana-Babüloonia rajas kuningas Hammurapi, kes laskis koostada seadustekogu. Riigi purustasid hetiidid. 3) Assüüria- Kuningad kõige sõjakamad ja julmemad. 4) Uus-Babüloonia- tekkis siis, kui Babüloonia lõi assüürlaste alt lahku ja purustas liitlastega nende väe. Pealinnast babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn. Sea asusid Paabeli torn ja rippaiad. Riik langes 6saj. eKr Pärsia võimu alla. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi. Kuningas oli sõjaväe
Kontrolltöö Tko11 Vastused: 1. Enimlevinud teooria eestlaste päritolu kohta on, et eestlaste soomeugrikeelsed ja europiidsed esivanemad tulid siia 12000 aastat tagasi peale mandrijää sulamist. Käesoleval sajandil on levinud ka teooria, et eestlased on pärit muinasaja kultuurrahvastest ning on üritatud tõestada eesti keele ja sumeri- akadi keele sugulust. 2. Põhja ja Lõuna-Eesti rahvarõivaste suurim erinevus seisis uuenduste vastuvõtlikkuses- kui Lõuna-Eestis püsisid visalt vanad rõivavormid (eriti Mulgimaal), siis Põhja-Eesti oli uuendustele kõige vastuvõtlikum. Tallinna ümbruses kodunesid ja levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik ja indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad
Kunstis kujutati jumalaid mõnikord inimestena. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud kuid kindla ja monumentaalse ilmega. Nende juures on veel tunda silindri- või koonusekujulise kivi vormi millest nad olid välja raiutud. Skemaatiliselt kujutai ka näojooni ja habemeid aga peatähelepanu tõmbavad kujude suured silmad värvilistest kividest. Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis
kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" f. Sumeri riikide häving: · Semiidi hõimud Mesopotaamia põhjaosas elanud juutide ja araablaste esivanemad. · Nende tugevaim kuningas Sargon I vallutas 2400 eKr sumerid ja rajas suure Akadi riigi. · Sumerid sulasid nendega ühte ja kadusid ajaloost. · Semiidid võtsid üle sumeri kultuuri ja arendasid seda edasi. 3. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr): · Peale sumerite vallutamist jõudis Sargon I Vahemere rannikuni. · Sargon oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi rajaja vallutustega loodud suurriik. b. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr)
20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega · Akadlased tulid Araabia poolsaarelt · Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks · Akadlaste suurim linnriik oli Babylon · Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule · Praegu on see liiva alla mattunud · Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr · Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid · Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees · Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust)
metallide kasutuselevõtt (lähis ida) vask (5000a ekr), pronks (4000a ekr, levis laialt 2500a ekr), raud (1300a ekr), 3000 a ekr ühtse egiptuse teke, 2700 2200a ekr egiptuse vana riigi periood, 2000 1650a ekr egiptuse keskmise riigi periood, 1550 1075a ekr egiptuse uue riigi periood, 3000a ekr sumeri linnriikide teke (ur, uruk, kis), 539a ekr uus babüloonia langemine pärsia võimu alla, 3000 2400a ekr sumeri linnriikide periood, 2400 2160a ekr akadi suurriigi periood, 1800 1600a ekr (1792 1595) vana babüloonia suurriigi periood, 1000 700a ekr (934 609) assüüria impeeriumi periood, 700 600a ekr (626 539) uus babüloonia riigi periood. tsivilisatsiooni tekke põhjused asulad muutusid suuremaks ja rikkamaks, tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita
Maal + reljeef= pinnakunst. Loetle iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid. Sumerid- rajasid Mes. Tsivilisatsiooni, tegelesid niisutuspõldudega, rajasid küllaltki suuri asulaid, kasutasid piltkirja, hakkasid kasutama vasest tööriistu, leiutasid ratta, võtsid kasutusele kiilkirja, kõrgetasemeline kirjandus, kunst. Semiidid- võtsid oma keele kohandatult üle kiilkirja ja suurema osa sumerite kultuurist, tõrjusid sumeri keele käibelt. Mesopotaamias olnud suurriigid. Akadi riik, Vana- Babüloni riik, Assüüria riik, Uus Babüloonia riik. Mesopotaamia eluolu. Mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle, tal võis olla armukesi, kuid naisel mitte, lahutamine lubatud, täideti valitsejate korraldusi, maksude sissenõudmine, linnades sõltumatud käsitöölise, kaupmehed, maal harisid põlde vabad talupojad. Hetiidi ja pärsia riikide iseloomustus. Hetiidide impeerium(1700-1200eKr)- Türgi aladel, kasutusel
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
Kuningate hauakambri sissepääs Uris Leiud kuningate Hauakambrist Uris http://golondon.about.com/od/londonmuseums/ig/British-Museum-Highlights/Tomb-of-Ur-Helmet.htm http://www.historywiz.com/galleries/sumerianlion.html SEMIIDI RAHVAD Araablaste ja juutide kauged esivanemad Umbes 2350 a. eKr. vallutasid põhja poolt tulnud naabrid kuningas Sargoni I juhtimisel Sumeri riigid ja rajasid Akkadi riigi · Seda peetakse akadi kuninga Sargon I portreeks · Proportsioonid on tõepärasemad kui sumeritel · Põhjapoolseid rahvaid iseloomustab ka lokitud habe Kuningas Naramsini võitu kujutav plaat. 2230 a. eKr. · Kuningas on tema tähtsuse rõhutamiseks kujutatud suuremana kui tema sõdurid või armu paluvad vaenlased BABÜLOONIA RIIK BABÜLOONIA RIIK · Umbes 1800 a.eKr vallutas Babüloni valitseja Hammurapi kõik ülejäänud
KAANANIMAA JA IISRAEL : MONOTEISMI TEKE Vahemere idaranniku alad tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestina olid vanaajal tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akadi keeles purpurmaad ja tuleb sellest,et sealsel rannikul elavaid tigusi kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie oli seal peamiseid eksportkaupu. KAANANI · Kitsas maariba vahemere ja araabia kõrbe vahel. · Vihma piisavalt ja vihmametsad on pakkunud suurepärast laevaehitus materjali. · Vanimaid põllundus piirkondi ja siinsed olijad said vanal ajal tuntuks oivaliste meresõitjatena.
Mesop ei usutud nii palju surmajärgsesse ellu, aga allmaailm oli olemas Ehnaton Ühel hetkel kehtestati Egiptuses monoteism Ehnatoni tõttu (14. saj ekr); Aton muutus tähtsaimaks jumalaks, sest Ehnaton tahtis preestrite võimu vähendada Mesopotaamia riigid Eufrati ja Tigrise vahel, põllumajanduseks kuivendamis või niisutussüsteemid, ehitamiseks savi, loodusvaradelt vaene. · Sumeri linnriigid, Akadi suurriik, Vana-Babüloonia, Assüüria impeerium, Uus-Babüloonia. Mesopotaamia ühiskond Kuningas ülempreester, sõjaväe ülemjuhataja, seaduste väljaandja Asevalitsejad algselt alistatud maade endised valitsejad, hoidsid piirkonna kontrolli all, kogusid makse ülikud suurmaavaldajad, teenisid armees vabad talupojad, linnakodanikud tegelesid käsitöö, põllumajandusega rentnikud ja sõltlased templite valduses
Eridu oli sumeri pärimuse järgi vanim veeuputseelne linn. 3.-2. aastatuhandel eKr oli Eridu tuntud peamiselt Ea kultuse keskusena. Lagash, vanaaja linnriik Sumerid, Tiglrise kaldal, tänapäeva Iraagi territooriumil, nüüdseks el-Hiba. Lagash oli koos Girsuga riigi tähtsamaid poliitilise ja usukeskusi. 25. sajandil ja 24 sajandi esimesel poolel eKr oli Lagash Sumeri mõjuvõimsam riik. 24. sajandi keskpaiku eKr võimu haaranud Urukagina tegi sotsiaalseid reforme. Pärast Akadi hegemooniat tugevnes Lagash uuesti Gudea valitsusajal, kuid kaotas teise aastatuhande alguses eKr tähtsuse. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kivist steele, skulptuure, templite varemeid ja tikkalik kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta. Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24
põlluharimise algus 8500 aastat tagasi kirja kujunemine 3500 a eKr Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsioonide kujunemine 3000 a eKr Metallide kasutuselevõtt (järjekord, ajad) * vask 5000 a eKr * pronks 2500 a eKr * raud 1500 a eKr Ühtse Egiptuse teke 3000 a eKr Egiptuse Vana riigi periood 2700-2200 a eKr Keskmise riigi periood 2000-1650 a eKr Uue riigi aeg 1550-1075 a eKr Mesopotaamia riikide kujunemine (järjekord) * Sumeri linnriigid 3000-2340 a eKr * Akadi suurriik 2340-2160 eKr * Vana-Babüloonia suurriik 18-16 saj eKr * Assüüria impeerium 10-7 saj eKr * Uus- Babüloonia riik 7-6 saj eKr Sumerite linnriikide teke 3000-2340 a eKr Uus-Babüloonia lagunemine Pärsia võimu alla 539 a eKr Tsivilisatsioonide tekkepõhjused Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma,
· Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" 2. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr) b. Vana- Babüloonia (1792-1595 eKr) · Hammurapi koodeks seadustekogu, mis sai eeskujuks teistele riikidele c. Uus- Babüloonia (626-536 eKr) · Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II olles kuulsaks ehitajaks Babüloni kinnas kaitsemüürid Istari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn. Kultuur: · kirjamärgid ja materjal: i
MESOPOTAAMIA KUNST ( 4000 600 e.Kr.) Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See...
Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks
Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks
Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus, nad olid rasked ja kohmakad. Viiekümneleheküljeline raamat kaaluks savile kirjutatuna umbes 50 kilogrammi. 2.1.2 Semiidid Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. 5 2.1.3 Vana-Babüloonia riik Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt.
Utu pühamu asus Larsas.Uuris asus kuujumalanna Nanna pühamu.Muinasaja usuteadlased olid paika pannud ka jumalate ja jumalannade vahelised suhted.Igal pajumalal oli pereja isegi teenijaskond.Vähem tähtsatel jumalatel oli altareid suurtes templites kuid neid austati ka väikestes, eraisikute elamute juures asuvates pühakodades. 3ndal aastatuhandel eKr, asus Babülooniasse üha rohkem semiidi rahvaid.nad segunesid sumeritega võttes omaks nende kultuuri ja kirja. Umbes 2300 ekr. Rajas Akadi valitseja Sargon esimese semiitide suurriigi. Seda aega iseloomustavad silmapaistvad saavutused kunsti vallas ja see oli ühtlasi aeg mil sumeri põrimusi hakati tõlkima akadi keelde. Kirja pandi ka algupäraseid semiidi teoseid.Semiidid samastasid osa oma jumalaid sumerite jumalatega. Sargoni rajatud dünastia hävitasid mägirahvad ja Uris ning võimule tuli uus kungingate suguvõsa.Enamik sumeri müüte on üles tähendatud kirjutamise õppimise ajal koolides. Asüüria riik 1400 eKr
· Francis Fukuyama esitas küsimuse: kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? 4. Vana-Idamaad 1) Kultuuriajaloo tähtsus: · Sumerid- valmistasid vasest tööriistu, võtsid kasutusele ratta, mida rakendati nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas, kiilkiri savitahvlitel, eepos Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia. · Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis tsivilisatsioonini, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, vallutused Mesopotaamias ja Egiptuses, mahukas kiilkirjatahvlite arhiivraamatukogu, raua kasutusele võtt (efektiivsemad tööriistad, suurem varandus, parem sõjavägi ja varustus)
· Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 a. e.Kr 2. VANA BABÜLOONIA 1830-1518 a. e.Kr 3. ASSÜÜRIA KUNST 1500-605 a. e.Kr 4. UUS BABÜLOONIA 625-539 a. e.Kr · Asub Tigrise ja Eufrati jõe orus. Seal leidus ohtralt savi ja pilliroogu, aga liiva oli vähe · Tegeldi põllumajandusega peamiselt · Astronoomia oli arenenud Jumalaid hakati seostama taevatähtedega · Puudus usk hauatagusesse ellu
Mesopotaamia: Loodusolude mõju ajaloole: sõltus täielikult Tigrisest ja Eufratist, mille üleujutused olid ebaregulaarsed ja tõid kaasa suuri purustusi Pärsia lahe äärsetel aladel olid loodusolud palju karmimad -> sealsed linnad nõudsid palju tugevat koostööd Tugevamad riigid: Sumerid 30.-25. saj eKr esimesed linnaderajajad (süsteemne linn, kvartalid) paljude asjade esmaleiutajad -> kiilkiri, ratas, kümnendsüsteem, kuuekümnendsüsteem Akadi riik 23.-21. saj eKr akadi keelest kujunes aastasajanditeks Mesopotaamia kultuurkeel Vana-Babüloonia 18.-16. saj eKr Hammurapi seadused, mis puudutasid enamikku eluvaldkondi, jätkas sumerite traditsiooni Assüüria 9.-7. saj eKr vanaaja sõjakaim riik -> esimesed teadlikult küüditajad Assurbanibal -> Ninive raamatukogu Uus-Babüloonia 7.-6. saj eKr Nebukadnetsar -> ehitas Babüloni välja Gilgames sumeri poolmüütiline Uruki valitseja, peamiselt tuntud omanimelise eepose kangelasena.
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärin...
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades. Jõukamate suuremad elamud olid vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus paiknenud kaevust ammutati vett ka n-ö vannitoa tarvis. Reovee väljajuhtimiseks oli kanalisatsioon. Linnades olid turuplatsid ja omaette käsitööliste kvartalid. Nii keraamika kui ka metallitöötlus saavutasid silmapaistvalt kõrge taseme. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid arvatavasti Mesopotaamiani, mille valitsejad - Sumeri ja Akadi kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e.Kr aset leidnud Induse tsivilisatsiooni languse põhjused pole teada. Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul
kirjutatud seaduste järgi. Vanimaks seadustekoguks peetakse Ur-Nammule (valitses 2112- 2095 e.Kr ) pühendatud koodeksit. Järgnevalt vaatlen vanimat terviklikult säilinud seadustekogu ehk Codex Hammurapi-t Allika analüüs 3 Hammurapi seadused ehk Codex Hammurapi on Vana-Babüloonia impeeriumi rajaja Hammurapi koostada lastud seadustekoodeks. Loodi 1790 e.Kr. Kirjutatud on koodeks arhailises kiilkirjamärkides ülevalt alla horisontaalsete veergudena 1 ja akadi keeles. Koodeks sisaldab 282 paragraffi ja lisaks veel epiloogi ja proloogi mille olemasolu teeb koodeksi kohe tänapäevastest seadustekogumikest erinevaks. Epiloog ja proloog on ideoloogilise kontekstiga. Proloog on ülesehituselt kolmeosaline- teoloogiline (kus mainitakse Anu ja Enlili kuningliku pädevuse andjatena), ajalooline ja moraalne 2. Proloogis antakse hammurapile erinevaid tiitleid ja ülistatakse tema saavutisi- hammurapi tegi riigist impeeriumi. Proloog lõpuosa näide:
mõne teise keelega. Keelkondlik kuuluvus on lahtine. Tegemist pole igatahes semiidi keelega. Sumeris olid iseseisvad linnriigid, igal riigil oma kuningas. Selle koosseisu kuulusid ka ümbritsevad alad. Sumeri linnad olid korrapäraselt planeeritud, veevärgi ja kanalisatsiooniga, müüriga ümbritsetud. Ühtne Sumeri riik tekkis XXIV sajandil, mil Umma kuningas allutas teised riigid. Uue riigi tähtsaim hõim (semiidid) kandis nime akad, seetõttu hakati seda nimetama Akadi riigiks. III aastatuhandel sisse rännanud semiidi hõimudest on veel tähtsad babüloonlased ja assüürlased (Assur), kes kõnelesid ja kirjutasid akadi keeles. Palju sumeri tekste on meieni säilinud akadi keelega. Sumeri ja Mesopotaamia semiidi usundid on väga sarnased, mistõttu võib neid nimetada koos Mesopotaamia usundiks. Tegemist on polüteistliku usunditega. Vaieldavalt iseloomustatakse seda kultusreligioonina, kus esiplaanil pole õpetused, vaid pühad toimingud. Jumalad
Sumerite tähtsus ajaloos: Esimesed, kes töötlesid vaske Võtsid esimesena kasutusele ratta Leiutasid ja kasutasid kiilkirja, mida tehti savisse kiiluga Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kis) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli kaitsejumal. Sumerite kõrval elasid mitmed teised rahvad, sh. semiidid. Umbes 2500 eKr sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid, mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul: 1. Akadi riik/impeerium 24. saj eKr rajajaks oli semiit Sargon; riik kadus peagi, kuid akadi keel jäi püsima aastatuhandeteks; semiidi keeled muutusid erinevateks ning akadi keel levis, sumerid assimileerusid ning nende keel kadus. Keeleliselt ei ole semiidi ja sumerite keeled suguluses ning jumalatel on mõlemas keeles eri nimed. Semiidid võtsid üle sumerite kombed ja kultuuri ning need 2 rahvast sulandusid ühte. 2
hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca. · Hetiidid lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad; eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad · Egiptus: 1) Vana Riik (27.-21.saj eKr) sisemine ühtsus isoleeritus kujunes ühtsem religioon; rõhutati vaarao jumalikkust püramiidid (üle 50) sisesegaduste tõttu riik lagunes 2) Uus Riik (16.-11.saj eKr)
teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid,
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
mail 585 eKr. See on esimene ajalooline sündmus, mida saab kuupäevaliselt dateerida. Herakleitos, Thalese noorem kaasaegne, teab teda vaid astronoomina, kes sai kuulsaks päikesevarjutuse ennustamisega. Tänapäeva teadlased oletavad, et Thales oli midagi õppinud Babüloonia astronoomiast. Kuid nagu babüloonlased ja egiptlasedki, ei mõistnud Thales, mis taevas varjutuste ajal tegelikult toimib. Thales lihtsalt toetus sellele perioodilisusele, mille päikesevarjutustes leidsid Akadi, Sumeri ja Egiptuse preestrid. Üldiselt peetakse kaheldavaks, kas Thales sai tegelikult varjutust ennustada. Ta ei saanud seda teha oma matemaatilis-astronoomiliste teadmiste alusel, kui ta arvas, et Maa ujub vee peal nagu puutükk. Isegi kui Thales tõesti teadis päikesevarjutuse õiget põhjust, ei saanud ta oma napi matemaatika abil seda välja arvutada. Pigem tutvus ta Egiptuse-reisil babüloonia Sarose-perioodiga 18 aastat 11 päeva, ning arvutas uue varjutuse kuupäeva lähtudes
Mesopotaamia Loodusolude mõju ajaloole · Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingtuna sai alguse sealne tsivilisatsioon. Tugevaimad riigid: ajalised piirid ja nende panus · Sumerid - 3000-2500 eKr Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Paljude asjade esmaleiutajad (ratas, kiilkiri, õlu) · Akadi riik - 2300-2100 eKr Eriline keel, mida võib pidada tolle aja lingua franca'ks. · Vana-Babüloonia - 1800-1600 eKr Hammurapi seadustekogu (maailma esimesed süstematiseeritud seadused) · Assüüria - 9.-7. saj eKr Vanaaja sõjakaim riik (tugev sõjavägi, hobukaarikud). Esimesed Egiptuse vallutajad. Valitseja Assurbanibal rajas Ninive raamatukogu.
sarnased või komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses) Morfeemide liigid: • Vabad vs seotus • Leksikaalsed vs grammatilised • (juured ja) tüved vs afiksid Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas: • Prefiks e. eesliide- eba+viisakas • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t • Infiks e. siseliide- akadi 6. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh
u 2150 Egiptuse näljahäda. Vana riigi kokku- u 2300 Pronksiaja algus Euroopas. varisemine. u 2040 Egiptus ühendatakse Keskmise riigi vaaraode vüimu alla. Uueks pealinnaks saab Ittaui ehk nüüd el-Lisht u 2400 Akadi dünastia asutamine. u 2000 Kreetas kujuneb välja minoiline u 2334 Sargon I rajab Akkadi impeeriumi, pealinnaks Agade tsivilisatsioon. Knossose palee ehitus. u 2300 Sargon I ühendab Mesopotaamia Püstitatakse Stonehenge. Kreetal võetakse lõunaosa linnriigid
levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi. AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid, kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. · u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega · u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk) ja Akadi riik. Gilgames, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad. Neile lisandusid eripärane religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Ühiskonna elus etendasid olulist osa templid ja preesterkond. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, kus töötasid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks
legitimeeris kuningavõimu. Inimesi sai nii palju, et nad hakkasid jumalaid häirima. Jumalad saatsid seetõttu üleujutuse. Selle elas üle Utnapisti. Üleujutuse motiiv on ilmselt sumeri päritolu. Uri linna väljakaevamiste käigus avastas Woolley mudakihi, mis tõestas üleujutust, kuid see ei saanud olla ülemaailmne, kuna naaberlinnades mudakihti ei olnud. Enne üleujutust olid valitsenud 5 dünastiat ja pärast üleujutust langes kuningavõim maapeale. Sumerikeelne akadi eepos traditsioonilised suuliselt levivad süzeed. Keskne ring koondus Enmerkari, Lugalbanda ja Gilgamesi ümber. Pigem tegemist eepiliste poeemidega. Gilgames valtses Uruki linna arvatavalt u 2700 - 2500 eKr. G oli 2/3 jumalat ja 1/3 inimest. 12 tahvlit. 1) ehitas valmis Uruki linnamüüri 2) taastas ühe pühapaiga Kultuurimälu sõltub mingisugusest kandjast (mälu) I tahvel: Gilgamesi tutvustus. Ta on kaks osa jumal ja üks osa inimene, Uruki valitseja, kõrk ja himur mees
a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav
kuulus Sumeriski eliidi pärusmaaks, sest vaestel ei olnud finantsilisi võimalusi, ega aegagi, et saata oma poegi koolidesse. Noored õpilased alustasid oma õpinguid tahvli ning pillirookepikese valmistamise omandamisest, kust mindi edasi esimeste märkide õppimiseni. Seejärel tuli õpilastel omandada erinevaid teadmisi religiooniõpetuse, geograafia, matemaatika, keeleõpetuse, botaanika ning astronoomia vallas. III aastatuhande teisel poolel eKr. vallutasid Akadi semiidid Sumeri ning tekkis kakskeelsus, mille survel oli vaja sõnastikke. Õppekursus jagunes kaheks põhiprogrammiks, millest esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale ning teine kirjandusele ja loomingulise potensiaali arendamisele. Omandanud kirjutamise, lugemise ja arvutamise kunsti, said andekamad õpilased hakata spetsialiseeruma. Ühed süvenesid stilistikasse ja grammatikasse, teised laiendasid oma teadmisi matemaatikas ja pühendusid ehituskunstile, arhitektuurile,
a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi kultuur, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia. Lõppes 539.a eKr. 1. Arhitektuur: *Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. *Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav
Teine põhjus oli looduslik kaitsetus ja avatus. Ümberkaudsed rahvad olid sõjakamad ja tahtsid sumerite rikkusi ja tehnoloogiaid ning vallutasid sumerid. 10)Semiidi hõimud elasid sumeritest põhja pool. Nende seas oli palju erinevaid rahvaid (nt. akadlased, assüürlased, foiniiklased). Nende järeltulijad on araablased ja juudid. Sumeri linnriigid vallutatigi ära akadlaste poolt ning nad võtsid üle sumerite kirja, aga kohandasid seda oma akadi keelele. Võtsid veel üle sumerite kultuuri, ehituskunsti. Sumerid sulandusid kokku semiitidega, kes neid vallutasid. Sumeri keel jäi püsima religioonis. Tehti sumeri-akadi sõnastikke. Akadlased rajasid Akadi Impeeriumi. Nende võim kukutati babüloonlaste poolt, kes rajasid Babüloonia Impeeriumi. Nende võim kukutati aga assüürlaste poolt, kes rajasid Assüüria Impeeriumi. See Assüüria Impeerium aga vallutati uuesti babüloonlaste poolt ja nad rajasid Uus-
Arenes bürokraatia, kiiremini eristusid ühiskonnaklassid. Kiri arenes piktograafilisest kirjast üha rohkem kiilkirjaks. Ajastut määratletakse eelkõige keraamika järgi. Jemdet Nasri perioodile järgnenud ajastut kutsutakse Sumeri varadünastiliseks ajastuks. Sellel perioodil hääbusid sumerite linnriigid ning tekkisid iseseisvad suurriigid, kasutusele võeti kiilkiri. Kirja pandi esimesed ajaloolised tekstid. Seejärel tekkisid Akadi riik ja Vana- Babüloonia riik, mis kestis üle kaheksa sajandi.[3] 6 INIMASUSTUSE ARENG Tänu kaubanduse ning transpordi ja infrastruktuuri üürtatule arengule, ei ole loodusvarade ja ressursside lähedus linna rajamisel enam nii oluline. Näiteks on Las Vegase linn Ameerikas rajatud kõrbesse, kuid see ei muuda teda sugugi vähem populaarseks või vähemasustatuks. Tänu tehnoloogia arengule on inimene koloniseerinud kõik mandrid ning kohanenud peaaegu kõikides kliimades
• (juured ja) tüved <- -> afiksid Kaks morfi on ühe morfeemi allomorfid, kui nad on 1) tähenduselt samad; 2) struktuurilt osaliselt sarnased; 3) komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses)• jalga- / jala- ; -de- / -te- prefiks eba+viisakas – tüve ette siituv forfeem sufiks jalga+de+le+gi – tüve lõppu liituv morfeem tsirkumfiks saksa ge+mach+t- tüve ümberliituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks infiks akadi išriq "he stole" iš-ta-riq"he stole for himself“- tüve sisse liituv morfeem kliitik kellelegi ~ kellegile(liidepartikkel) 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria • hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused Gr
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
· Kiilkirja leiutamine · Jumalad · Ratta ja vankri leiutamine · Niisutussüsteemid · Kooliharidusele panid aluse · Raamatukogu Riigikorraldus: · Templiühiskond: Mitmed linnriigid Igaühes oma kord ja valitsejad Võimul preesterkond Kihistumine Preestrid "edastasid jumala sõnumeid" Templisulased ja renditalupojad Peale sumereid said võimule semiidid. Tõusis võimule Sargon I. Ühendas mesopotaamia alad Akadi riigiks. Ajalugu Page 4 Akadi riigikord 14. september 2009. a. 15:03 Kuningas juhtis. Väepealik, seadusandja, plempreester, kohtumõistja. Kuningas pidi ülikkonnaga arvestama. Asevalitsejad ja ametnikkond ning preestrid mõjutasid kuningat. Kodanikkond. Linnades valitseti pigem ise, kuigi kuniga teese järgides Rentnikud Ajalugu Page 5 Kultuur mesopotaamias 16. september 2009. a. 10:47
Sumerite tähtsus: 1) töötlesid esimesena vaske 2) võtsid kasutusele ratta 3) kasutasid kiilkirja(enne seda piltkirja) Iga suurem sumerite linn moodustas linnriigi nt Ur, Uruk, Is. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal. Linna keskele ehitati iga jumala jaoks astmiktempel e tsikuraat. Alguses oli võim preesterkonna käes. Hiljem koondus võim kuningale. Sumerid sulandusid semiitide hulka, semiidid olid sõjaliselt tugevamad. Suurriigid: 1) Akadi, semiidi riik 2) Vana Babüloonia, valitseja kuningas Hammurapi. Mehel oli piiramatuvõim, abielu oli varaline leping, mees võis abielluda mitme naisega. 3) Assüüria, koguaeg sõdimine, valitsejad kõige vägivaldsemad. 4) Uus-Babüloonia, rajati Paabeli torn ja rippuvad aiad. Mesopotaamias kuningavõim absoluutne. Kuid nad olid jumalate esindajad oma rahva ees. I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul
kuivendada, loodusvarad: savi, pilliroog, suhteliselt avatud - vajadus kivi, puidu järele; kultuurikontaktid ja konfliktid; püsivat ühtset tugevat riiki ei kujunenud, rahvad- sumerid päritolu?, semiidi rahvad · Põhiperioodid- o Sumeri linnriigid u 3000-2340 e.Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri, ei tekkinud ühtset riiki, sumeritepäritolu pole teada o Akadi suurriik 2340-2160 e.Kr, Sargon I vallutas olulised Sumeri linnriigid, semiidid o Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 e.Kr, Babüloonia kuningas Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia, Hammurapi seadused, riigi purustasid hetiidi sissetungijad o Assüüria impeerium 934-609 e.Kr, pealinnad Assur ja Ninive, vallutati kõik oma naaberalad o Uus-Babüloonia riik 626-539 e
Põhilise uskumuse kohaselt pärines kuningavõim jumalalt. Lõpuks hakati kuningat tituleerima jumala või jumalanna pojaks. Kuna kuningas oli jumalik, võis ta oma nime ette kirjutada jumal. Nii nimetati kuningat maa jumalaks, inimsoo jumalaks, Sumeri päikesejumalaks. 11. Kuidas nimetasid sumerid surnuteriiki? kur-nu-gi-a - maa ilma tagasipöördumiseta. 12. Kuskohal leiti 2600 eKr vanuseid haudu? Uris. Babüloonia- Assüüria 1. Kuidas nimetati jumalat Sumeris ja kuidas akadi keeles? Jumal on akadi keeles ilu. Sumeris jumala nimi: dingir 2. Nimetage Babüloonia panteoni kosmilise triaadi jumalused. Anu, Enlil, Ellil Kosmilise triaadi jumalad 3. Nimetage Babüloonia panteoni astraalse triaadi jumalused. Samas, Istar - astraalne triaad 4. Milline on maailma vanima, kirjanduslikku laadi Babüloonia eepose nimi? Esikohal on maailma vanim eepos "Gilgames" ("Sellest, kes kõike näinud"), mis on eelkõige
20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju · Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe · Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega allkiri · Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne · 1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega · sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse · Keel sarnaned soome-ugri keeltega · Akadlased tulid Araabia poolsaarelt · Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks · Akadlaste suurim linnriik oli Babylon · Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule · Praegu on see liiva alla mattunud · Mesopotaamias oli kaks suurriiki: Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr Uus-Babüloonia 625-539.a eKr · Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid · Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees · Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
