Saaremaal oli aga oma asehaldur, rüütelkond, konsistoorium ja maksusüsteem. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli kuninga poolt ametisse määratud kindralkuberner. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal ja Liivima kindralkuberner elas Riias. Nemad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid nende tööd, jälgisid rahade liikumist kubermangus. Üha enam hakati tähelepanu pöörama hariduse omandamisele. 1630. avati esimene gümnaasium, mille nimeks pandi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, hiljem sai sellest Tartu Ülikool, mis on üks vanimaid ülikoole Euroopas. Rootsi ajal oli ülikoolis 4 teaduskonnda- filosoofiateaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond ja arstiteaduskond. 1637.aastal loodi esimene grammatika H. Stahli poolt. See oli saksa keele reeglitele kohandatud. 1693.aastal avaldas J. Hornung piiblikonverentsil esimese ladinakeelse eesti grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse selle õppimiseks ja arusaamiseks.
1750-1850 oli suurim muutuste ajajärk Euroopas. Hakkavad toimuma kunstinäitused ja tekib prof.kunsti tagasiside e kunsti kriitiga. Väheneb kunsti tellija osatähtsus ja suured muutused, sest vähenevad seisuslikud sidemed. Kujuneb välja klassitsism- akadeemiline ja romantism-sõltumatu. KLASSITSISM ld k esmaklassiline. Klassitsismi kodumaa on Inglismaa. 1725.aastal ehitab William Kent esimese klassititsiliku hoone. Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse
*mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas? - sõnaliste aritmeetikaülesannete lahendamine – kui pliiats maksab 63 krooni... jne *Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) - samaaegne vs järjestikune infotöötlus - kultuurilised ja keelelised vähemused *loodud on ka mittesõnalisi teste - John Raveni 1938. aastal loodud Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid *vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus - SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Tests) 1) andmete piisavus (ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendamiseks) 2) jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis/kasutamisoskus 3) sõnavara (võõrsõnade ja arhailiste sõnade tähenduse tundmine) 4) loetud teksti mõistmine SPETSIIFILISED VÕIMED I (R. Sternberg, s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsus
vormi lähenemisele, olid Matisse teemad siiski traditsioonilised: tstseenid tema enda stuudiost, portreed perest ja sõpradest, kompositsioonid kujudest ruumides või maastikel. 1917. aastal hakkas ta veetma talvi Vahemere ääres ja aastal 1921 kolis Matisse Nice linna Prantsuse Rivieras. Aastatel 1918-30 maalis ta kõige sagedamini naisakte hoolikalt lavastatud seadetes kasutades sooja valgust ja kirjut tausta. Samuti töötas ta neil aastatel ulatuslikult graafikaga. Esimene akadeemiline raamat Matissest ilmus 1920, tähistamaks tema tähtsust moodsa kunsti ajaloos kui see veel ikka toimis. Hilisemas karjääris sai Matisse mitmeid suuri tellimusi, nagu suur seinamaal Dr. Albert Barnes'i kunstigaleriisse Pennsylvanias nimega ,,Tants II" aastatel 1931-33. Samuti illustreeris ta piiratud väljaannetega luulekogusid. Pärast operatsiooni aastal 1941 oli Matisse sageli voodihaige. Kuid siiski ta jätkas tööd oma stuudiovoodist
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa
Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. Oli muuhulgas tsaar Aleksander II tütre joonistusõpetaja. 1867 sai professoriks. Kodus Eestis käies matkas ka siin ringi, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe, suhtles rahvusliku liikumise tegelastega. Esines näitustega mitmel pool välismaal. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline, täpsemalt veel selle suuna sees romantilis- klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed need tagasid Kölerile ametliku tunnustuse ja sissetuleku, ehkki väga suurt loomingulist vabadust ei pakkunud. On hulk portreid tsaaridest (Aleksander II ja III) ja nende pereliikmetest. Selle zanri näiteks: · Vürst A. M. Gortsakovi portree (1867, selle eest sai Köler professori tiitli)
Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda kõike olemasolevat edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagas...
Hiljem lisati veel ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. 1939 algas vastuvõtt elektrialadele, 1940 lisati majandusteaduskond, 1958 koondati tugevvoolualad energeetikateaduskonna alla ning 1965. aastal algas automaatikateaduskonnas õppetöö nõrkvoolualade valdkonnas. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli vajalik muuta ülikoolis õppesüsteemi juhtimispõhimõtteid ning majandamisaluseid. 1991. aastal algaski üleminek ainessüsteemi õppele. Järgmine aasta korraldati ümber TTÜ akadeemiline struktuur. Aasta hiljem mindi üle uuele juhtumis- struktuurile. 1995. aastal algas bakalaureuseõpe. Järgmine aasta jõustus TTÜ põhikiri ning 2002. aastal kinnitati uus õppekava, mis sisaldas kolm aastat bakalaureuse- ning kaks aastat magistriõpet. TTÜ täienes millenniumi vahetusel, kui liideti mitu Eesti Teaduste Akadeemia instituuti. Hetkel on neid kolm: Geoloogia, Küberneetika ja Meresüsteemide instituut. Alates 1968. aastast asub TTÜ peahoone Mustmäel Ehitajate tee 5
1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923)...
1575. aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. 1631. a. asutati gümnaasium Tallinnasse. Tallinnasse jäi gümnaasium püsima ja on pidevalt töötanud poiste õppeasutusena sajandite kestel mitmete valitsevate rahvaste aegade läbi, samal kohal, kus töötab praegugi (Kloostri tänav), ehk küll käesoleval ajal koolina ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimetusega. Maarahva lastel oli ülikooli pääsemine võimatu
Loodi küll Balti Liit, kuid seegi oli pigem poliitiline ühendus ja liidu mõju jäi nõrgaks. Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. 1. detsember 1919 avati Tartu Ülikool, mis oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud raamatukogusid,
Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja kasvatust, võtles nakkushaiguset vastu, alustati kaitset rõugete vastu. · Põlvamaa kirikuõp. Hupel, kes levitas raamatuid, osales lugemis seltside moodustamisel, andis välja Eesti esimest ajalehte "Lühike õpetus". · 18,saj kultuuri keskus oli Riias. Tallinna vaimuelu keskus oli Akadeemiline Gümnaasium. Esimese teatri truppi asutas August Kotzebue. Rahva haridus · Põhjasõda andis tagasilöögi haridusele. Koolide arv vähenes. Haridust püüdsid edendada vaid vähesed kooliõp. 1765.a Liivimaa maapäevadel võeti vastu kooli korraldus kava ehk Browne kooli korraldus. 1739.a Ilmus Eesti keelne piibel. Selle tõlkis eesti keelde Jüri kirikuõp. Anton Thor Helle.
Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Peamiseks ülesandeks oli koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale B.G.Forselius. Ta alustas ka talupoiste tasuta õpetamist. 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmisetamiseks. Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks tähtsat rolli ka piibli tõlkimine. Johan Skyette eestvedamisel loodi 1630 Tartus Akadeemiline Gümaasium ja 1631 palus ta Gustav II Adolfit muuta see ülikooliks. 15.okt 1632 avatigi pidulikult Tartu Ülikool. Seal võisid õppida ka talupojad, aga vaid vähesed jõudsid nii kaugele. 1637 koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Vene aeg: Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Kuna Põhjasõja käigus olid paljud õpetajad põgenenud või küüditatud, oli õppetöö unarusse jäänud. Ka Tartu ülikool oli tegevuse lõpetanud
valdkondadest.Hetkel saab psühholoogiat õppide kolmes Eesti kõrgkoolis Tartu ja Tallinna Ülikoolis ning Akadeemia Nordis. Tartu Ülikoolis õpetatakse psühholoogiat kõigil akadeemilise õppe astmetel(bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe). Keskharidus võimaldab astuda bakalaureuseõppesse, mis kestab 3 aastat(avatud ülikoolis 4 aastat).Tartu Ülikoolis tuleb sissesaamiseks läbida : · Akadeemiline test sisseastumiseksam(40p) või SAT test · Erialakatse- sisseastumiseksam (40p), koosneb kirjalikust testist ja vestlusest · Emakeele kirjand- riigieksam (10p) · Võõrkeel- inglise, saksa, prantsuse või vene keel riigieksam (10p) Tallinna Ülikoolis arvestatakse vastuvõtmisel emakeele ja matemaatika riigieksami tulemust ning ühte eksamit kandidaadi omal valikul: võõrkeel, ajalugu, ühiskonnaõpetus või bioloogia.Veel viiakse läbi silmaringitest ning grupitöö
kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja. 45. Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad? Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari 4) Eesti Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar 4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; 5) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogule; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogule; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule; 4) Eesti Akadeemilisele Raamatukogule. 4) Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule. 46
või makstud kuulajaskonna poolsest honorarist. Aastate vältel kujunes sellest samast honorari maksmisest välja niiöelda tänapäevane õppemaksusüsteem. (Havlidis 2015) 5 Keskaegset ülikooli iseloomustasid ka kindlate põhitekstide olemasolu, mida neid käsitlevad õppejõud omakorda täiendasid või lisasid õpetades juurde omapoolse nägemuse. Samuti iseloomustas ülikooli kindlaks määratud akadeemiline programm, mis kestis teatud arvu aastaid ja samamoodi saadi õpitu eest õpingute lõppedes akadeemiline kraad nagu tänapäevastes ülikoolideski. Esimesed keskaegsed ülikoolid Teadlased vaidlevad siiamaani, milline võiks olla kõige esimene ülikool. Üldiselt võistlevad omavahel Itaalia ülikoolid Salernos ja Bolognas. Bologna ülikool asutati 11. sajandil ning seal õpetati esimesena ka õigusteadust, mis meelitas üliõpilasi üle kogu Euroopa
Tallina Tervishoiu Kõrgkool õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 ...
tähistas ka 25 aasta möödumist Tartu X Muusikapäevadest, kus esmakordselt kõlasid tervikuna Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ( ,,Kaunimad laulud" , ,,Minge üles mägedele" , ,,Sind surmani", "Isamaa ilu hoieldes" , "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ) Öölaulupeole registreerus üle 40 kooriga kokku umbes tuhat lauljat. Teiste hulgas astusid üles Tartu Ülikooli meeskoor, Tartu 7 Ülikooli kammerkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor ja Emajõe Laulikud. Muusikutest esinesid muuhulgas Lenna Kuurmaa, Siiri Sisask, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott Lepland ja Riho Sibul, ansamblitest The Sun, Ultima Thule, Pantokraator, Justament, Jäääär, Singer Vinger ja Jääboiler. "Järjepidevuse" programm oli üles ehitatud muusikalisele järjepidevusele: tuntud Eesti laule esitati kõrvuti algupärasel kujul ja uues seades noorte lauljate esituses. Lauluöö kavas oli laule
Eestimaa rüütelkonna, Karl IX rõhutas talupoegade olukorra 4 parandamise vajadust, kuid uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastuseisu. · Saaremaa Taani riigi osana, rüütelkonna mõju väiksem, riik toetas reduktsiooni (mõisnikelt maade tagastamine).1563 Kuressaare linn. · 1600 sõda Liivimaa pärast, näljahäda 1601-1602 · 1625 hõivab Gustav II Adolf Tartu, pärast Venemaaga rahusõlmimist · 1630 asutatakse Tartu akadeemiline gümnaasium, 1632 avatakse Tartu Ülikool 5
juhul kümnest on nad alatud ja kivise südamega tüübid. Tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab. Mul on tunne, et sa veered mingi hirmsa, mingi koleda kuristiku poole. See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada. Jah, see on sünge lugu, et sa ei leia kunagi vaikse ja rahulikku paika, sest säärast ei ole maailmas olemas. Akadeemiline haridus annab sulle veel ühe eelise. Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse saad sa oma vaimsetest võimetest. Sellest, milleks sa oled suuteline ja milleks mitte. Mõne aja pärast on sulle selge, millist mõtteviisi omaks võtta. Ja sul ei tarvitse asjata aega raisata, et katsetada ideedega, mis sulle ei sobi. Sa õpid tundma oma tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu.
Senised tsunfti- ja kauplemispiirangud kaotati. Rootsi ajal hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetasid köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati Piibli tõlkimist eesti keelde, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Hariduse edendamise oluline tegelane oli Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium, mis aastal 1632 avati kuninga korraldusel Tartu Ülikoolina. Tartu Ülikool oli esimene kõrgeim õppeasutus Eestis.Talupoegade jaoks seati sisse rahvakoolide süsteem. Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud
prantsusmaa kroonile. Lõppes Inglimaa väljatõrjumisega Prantsusmaalt. 32. Kes oli Jeanne d Arc? Oli sõjaväe juht. 33. Parlamentarismi algus Inglismaal- mis dokument, millal, sisu ja tähtsus. Algus 1215. aastal. Dokumendiks on suur vabaduste kiri ehk Magna Carta Liberstium. Sisu: piiras kunungavõimu ja rajas teed parlamentarismile. Tähtsus: maksude lubamise ja mittelubamise õigus 34. Esimesed ülikoolid, 7 vaba kunsti, skolastika, perspektiiv, Mona Lisa, akadeemiline maailm- kes selle moodustasid, mille poolest see erines, millist rolli kandsid ülikoolid keskaegses kultuuriruumis? 35. Renessanss ja humanism- millal ja sisu. Pangandus, Boccaccio, Macchiavelli, Kopernik ja Shakespeare. 14. sajand moodustus uus vaimsus. Humanism keskendus inimeste omadustele, vajadustele ja õigustele. 36. Suured maadeavastused- tähtsus maailmale. Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes. Millised riigid olid koloniseerimise eesotsas? Millisest kahest riigist said tõelised
Introduction to Psychology by Rod Plotnik lehekülg 322-334 kaasaarvatud. Motivatsioon ja emotsioonid Resümee Minu ülevaatliku kokkuvõte teemaks on ,,Motivatsioon ja emotsioon" ning ülevaate allikaks oli Rod Plotniku raamat ,,Introduction to Psychology" lehekülg 322-334. Esimene peatükk selgitas motivatsiooni ja selle koostisosi. Üks motivatsiooni olulisi osi on inimese instinkt ning autor selgitas instinkti lähenemisviisi allteemaga ,,Sündinud, et olla motiveeritud" tuues näite mehest kes oli õnnetuse tagajärjel kaotanud oma mõlemad käed ning vaatamata valule ja sokile, suutis ta joosta oma maja ukseni, et kutsuda välja päästeameti töötajad. See lugu on ehenäide tohutust motivatsioonist jääda ellu, mille põhjustas instinkt, mille mõiste tegelik selgitus omab palju erinevaid teooriaid ning läheb väga kaugele ja ei omagi tegeliku ühte konkreetset definitsiooni. Teiseks motivatsiooni koostisosaks on vajaduste vähendamise lähenemisvii...
maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus. 1629. aastal seati ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kes pidi kuninga korraldusel Liivimaal sisse seadma Rootsi võimu ja kohtukorralduse. Skytte mängis väga suurt rolli Liivimaa hariduse korraldusel. Ta oli Gustav II Adolfi kasvataja ja Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Skytte esitas kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks ja 1632. aasta 15. oktoobril avati Tartu Ülikool pidulikult. Avakõnes rõhutas Skytte, et ülikoolis saavad õppida ka talupojad. Sellega satub Tartu Euroopa kaardile. Ülikooli asutamisürikus olid kirjas ka privileegid professoritele ja üliõpilastele, mida juba "nautis" Uppsala akadeemia. Need privileegid loeti ette Maarja kirkus avalikult
3 avalikel esinemistel ning järjepannu tuleb uusi, odavaid ja koledavõitu väljanägemisega raamatuid". Loominguliselt viljakas Contra ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Sama allika hinnangul võis Contra olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).[1] Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja
· Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament · Kirikulaulude tõlkija Martin Gilläus, "Ma tulen taevast ülevalt'' · Eestikeelne luule · 16311710. a ilmusid vähemalt 45 eestikeelset raamatut, maakeeles · 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht Ordinari Freytags Post Zeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool · Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner · 1630. a loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium · 1631. a avati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium ja Riias · 1632. a 15 oktoobril pidulik Tartu Ülikooli avamine ( Academia Gustaviana) · Võisid õppida ka talupojad · 4 teaduskonda · Kõrgem sisuline haridus: usu, õigusja arstiteaduskonnas Tartu Ülikool Tartu ülikool · Üliõpilaseks saamisel polnud vaja lõpetada kindlat kooli · 1417aastased üliõpilased olid võrdlemisi tavalised
kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud. Paljudele õpilastele pole seega ka programmilised teadmised jõukohased. Õpilased on erineva intelligentsuse tüübi, omandamisviisi, õppimisvõime, omandamise kiiruse, lugemisoskuse, huvide, motiivide ja kalduvustega. Sageli jääb õpetuse sisu lapsele elukaugeks ja on liialt akadeemiline. Kooli asub õppima üha sagedamini erinevate probleemidega õpilasi: tähelepanuhäire, hüperaktiivsus ja muud õpiraskused. Õpetatavat ja juba õpitut ei oska õpilane sageli seostada eluga, milleks üht või teist asja tal elus võiks vaja minna. Samas võib õpilasel tekkida ka küsimus, kas üldse läheb kõike praegu omandatavat elus vaja. On selgeks tehtud, et õpilane ei suuda pikemalt kui 15 minutit sooritada monotoonset ja ühetüübilist tegevust
Mõned aastad hiljem tutvustas Frederic Winslow Taylor süsteemset eesmärkide püstitamist ja töötajate motiveerimist (teaduslik juhtimine, klassikaline käsitlus). 1920. aastatel viisid Elton Mayo ja tema kolleegid läbi tootlikkuse uuringud Western Electric Hawthorne tehases (humanistlik juhtimine, käitumuslik käsitlus). Hawthorne uuringud tõestasid jällegi Max Weberi teooriat ning toetust sai esimene organisatsioonikäitumise ametlik akadeemiline distsipliin teaduslik juhtimine. Peale Esimest Maailmasõda keskenduti organisatsioonianalüüsi kõrval ka sellele, kuidas inimfaktor ja psühholoogia mõjutavad organisatsiooni. Olulisemad organisatsioonikäitumise esimese põlvkonna uurijad olid: Chester Barnard Frederick Winslow Taylor Elton Mayo Henri Fayol Mary Parker Follett Frederick Herzberg Abraham Maslow David McClelland Victor Vroom 3. Lihtne strukruur
Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710. Academia Gustaviana trükikoja avamisega 1631. aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis
pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta jooksul üha kasvanud pingete õhkkonnas oma kõrgpunkti 1905. aasta sügisel
Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus.Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. 1.1 Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. ...
tähed, ajalehe väljalõiked). 4. Kristallne periood (vormid muutuvad selgemaks, ka värvid on selgemad ja puhtamad). Pablo Picasso (1881-1973) - Prantsuse väga produktiive kunstnik. Väga naiste lembene. - On peale maalide teinud ka üksikuid skulptuur, lavakujundusi ja illustratsioone. - 1897.aastal jätkas ta Madridi kunstikoolis õpinguid ja sai aru, et talle akadeemiline kunstiharidus ei sobi. Aasta hiljem loobus koolist. Talle hakkas isa kunsti õpetama. - Temast sai kõige kuulsam traditsioonide trotisja. - Teostes esines kuus erinevat perioodi: 1. Sinine periood (1901-1904) sinakas ja hallikas koloriit, teostes on inimese vägivaldse anatoomia kujutamine. 2. Roosa periood (1904-1906) maalis erinevaid artiste, punakad, roosad, valged toonid. 3
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles am...
olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuhetele. Väli on Bourdieu teoorias sotsiaalne ruum kus kehtivad omad seaduspärasused mis mõjutavad subjektide käitumist. Väljal käib pidev võitlus kus erineva kapitaliga inimesed püüavad seista ja võidelda oma väljavaadete ja arusaamade eest. Võitlus on igikestev kuna konsensust pole võimalik saavutada kuni on eri arvamused ja iga arvamus seisab enda heaolu ning tõekspidamiste eest.
ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut. Loomulikult kanti samasugune hariduskorraldus üle ka uude provintsi. Poola-aegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime ja omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630.aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. Mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale. Nii kujunes see omamoodi eellaste ülikooli rajamisele. 1631. aastal avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias.’ Juba 1631.aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Järgmise aasta juunis kirjutaski Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Ülikool avati pidulikult 15.oktoobril 1632 ja seda hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks.
Teatmebibliograafilise töö korraldamine 7. Mis organisatsioon on IFLA ? IFLA – Rahvuvaheline Raamatukoguühingute ja -Institutsioonide Liit IFLA on maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguassotsiatsioone ühendav institutsioon ja tema tegevuse peaeesmärk on esindada oma liikmete huve. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud: Eesti Rahvusraamatukogu - Rahvusraamatukogu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - Kõrgkooliraamatukogu KM Arhiivraamatukogu (Eesti Kirjandusmuuseum) - Erialaraamatukogu Vallaraamatukogu - Rahvaraamatukogu Haiglaraamatukogu - Rahvaraamatkogu Gümnaasiumi raamatukogu - Kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1.ptk, paragr.3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest.
10. Pakkuda vajalikke infoteenuseid kohalikele ettevõtetele, ühingutele ja huvigruppidele; 7. Mis organisatsioon on IFLA? IFLA on rahvusvaheline raamatukoguühingute ja- institutsioonide liit. Maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguühinguid ühendav institutsioon. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud: o Eesti Rahvusraamatukogu - rahvusraamatukogu o Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - kõrgkooliraamatukogu o KM Arhiivraamatukogu - erialaraamatukogu o Vallaraamatukogu - rahvaraamatukogu o Haiglaraamatukogu - erialaraamatukogu o Gümnaasiumi raamatukogu – kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1. ptk, paragr. 3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 10
Forselius oli koolitanud 160 õpetajat. Gümnaasiumite ja Tartu Ülikooli rajamine. Asd 17. sajandi algulMõisteti kogu Euroopas hariduse tähtsut, ka Rootsi. Rootsis rajati gümnaasiume ja kanti hoolt ainsa ülikooli Uppsala eest. Ka eesti alal hakati rajama gümnaasiume. Sellega tehti algust 17. sajandi 1. poolel, kui Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte rajas 1630. aastal Tartus Akadeemilise Gümnaasiumi, aasta hiljem rajati ka Tallinnas gümnaasium. 1632. aastal muudeti Tartu akadeemiline gümnaasium Gustav II Adolfi loal Tartu ülikooliks. Seda hakati nimetma Academia Gustavianaks ja ka Alma Materiks. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja usuteaduskond. Õpiaeg kestis 9 aastat. Õppetöö oli ladina keeles. Vanusepiiri polnud. Õppetöö vormideks olid loengud ja dispuudid ehk vaidlustunnid, et arendada õpilaste esinemisoskust ja vaidlusoskust. Tartu
kooliharidust andma ka lihtrahvale.Hariduse andmise kaugem eesmärk oli tegelikult pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliiga olema suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Rahvakoolide olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist.Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna-Eestis. Tartu Ülikool 1630.aastal loodi Tartus akadeemiline Gümnaasium.1631.aastal esitas Johan Skytte kuningale palve muuta gümnaasium Tartu Ülikooliks ning aasta hiljem ka nii juhtus.Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Õpetajate seminar Beng Gottfried Forselius rajas 1684.aastal Tartu lähedal Papimõisa.Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid
Tähtis objekt, mida nad kujutavad. Segamata värvid ja lühikesed pintslilöögid. Tööd reljeefsed. Oluline sõnum ja emotsionaalsus. 12. Vincent van Gogh (elu ja looming). Hollandlane. Sündis kirikuõpetaja peres, noorem vend. Arvas et hakkab tegelema misjonitööga. Umbes 20. aastaselt siirdub Hollandi äärealadele, kus hakkab tegema misjonitööd. Hakkas maalima, tahtis edasi anda emotsionaalsust. Esimesed tööd masendavad . Loobub misjonitööst ja õpib kunsti, aga akadeemiline haridus puudub. Hiljem läheb vennale appi. Perekonda ta ei loonud. Proovib rõõmsamalt maalida. Väga hea värvitunnetus. (Tool- varjud värvilised- sinakad rohekad). Tahtis teise kunstnikuga luua kogudust. ( "Kartulisööjad, Päevalilled, Saapad). Tegi endast portreid. Iseloomulik jõuline pintslitöö. Lõpetab elu enesetapuga. 13. Paul Gauguin (elu ja looming). Kõige eripärasema elulooga. Sündis Pariisis, kolisid Peruuse, kus möödub lapsepõlv. Prantsusmaale jõuab tagasi 7
Samas on B sümf ka kammermuusika mõjutusi, näiteks detailne viimistlus.; 2) Kammermuusikale on omane sümfooniline arendus (konfliktsed teemad, nende pingeline töötlemine); 3) Vokaalmuusika on mõjutatud barokk- ja renessanssmuusika polüfooniast (kaanon, fuuga). Teosed Orkestrimuusika: 4 sümfooniat (I c-moll, 1876; II D-duur, 1877; III F-duur 1883; IV e-moll 1885), 2 klaverikontserti (d-moll, 1858; B-duur 1881), Viiulikontsert (1878), Topeltkontsert viiulile ja tsellole (1887), Akadeemiline Avamäng (1880), Traagiline Avamäng (1881). Vokaalsümfooniline muusika: Ein deutsches Requiem (1868); Kammermuusika: Klaverikvintett (f-moll 1864), Klarnetikvintett (h-moll 1891), kvaretid, kvintetid, sekstetid paljud koos klaveriga. Klaverimuusika: 3 klaverisonaati (C-duur 1853; fis-moll 1852; f-moll 1853), rapsoodiad, intermezzod, ballaadid, variatsioonid, Ungari tantsud (1852-1869; seade orkestrile aastast 1874). Palju soolo- ja koorilaule, orelimuusikat.
Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
4 müstilise mulje. Teos on väga detailne ja nõuab pikemat vaatlemist, sest igal pilgul leiab mingi uue detaili. Portreedest jätsid mulle sügava mulje kunstniku „Ema portree“ ja „Isa portree“. Portreed on maalitud õlivärvidega 1863. aastal. Mõlemal teosel domineerivad tumedamad, pruunikad toonid. Koloriit on tagasihoidlik, aga rohkete varjunditega. Köleri looming oli enamasti stiililt akadeemiline, aga oma vanemate portreed maalis ta realistlikult. Need teosed on lihtsad, kuid ehedad ning ilmekad. Üldiselt jätavad portreed sünge ilme. Maalidelt on tunda Köleri siirust oma vanemate kujutamisel. Teostel vaatavad kunstniku vanemad alla. Üks põhjendus vanemate allasuunatud pilgu kohta on see, et Köleri isa pimedus (nägemisvõimetus) silma ei paistaks. Köler kujutas oskuslikult ja tõepäraselt oma vanemaid, kahte südamikku, hingestatud taluinimest- kunstniku enda päritolu.
vajalik kompetents enamasti puudub (Paavel 2004: 8). 2. Sotsiaaltöö poliitika Poliitikast sotsiaaltöö praktikas, samuti sotsiaaltöö ja poliitika omavahelistest seostest saab rääkida mitmes erinevas tähenduses või kontekstis ja erinevarest aspektidest lähtuvalt. Üks võimalusi on käsitleda kõnealuseid teemasid näiteks järgmiselt: · (Teoreetiline) sotsiaalpoliitika, st sotsiaalpoliitika kui akadeemiline distsipliin ja sotsiaaltöö ning mitme teise eriala põhi- või kõrvalõppeaine; · (Praktiline) sotsiaalpoliitika, st sotsiaalpoliitika reaalsed toimemehhanismid, ilmingud ja praktika konkreetses keskkonnas; · (Subjektiivne) sotsiaalpoliitika, st sotsiaaltöö praktikute, juhtide, arendajate ja õpetajate isiklikud poliitilised maailmavaated ja/või
Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendad eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale. Pakri Hansu Jüri - Kambja kihelkonnast pärit üks parimatest Forseliuse õpilastest, kelle Forselius Stockholmi kaasa võttis, et tõendad eesti poiste hiilgavaid võimeid Rootsi kuningale. Liivimaa maapäeva otsus 1687.aastal igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630. Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Tallinnas gümnaasium 1631 sama põhimõttega gümnaasium, mis Tartu akadeemiline gümnaasiumgi. Tartu Ülikool 15.okt.1632 Tartu ülikooli avamine, seda hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks, avakõnes öeldi, et seal võivad
arengu hindamisel. Selle väljaselgitamiseks tuleb uurida keelelisi oskusi, millises keeles õpib, mis järjekorras on keeled omandanud ja kui vana on õppija või mis keeles on talle raamatuid loetud ning mis keeles vaatab peamiselt filme. Sama tähtis on see, mis keeles suhtleb sotsiaalmeedias ja mis keelt kasutab emotsionaalsetes olukordades. Jim Cummins on uurinud suhtluskeele ja akadeemilise keele kujunemist ja nii teame, et suhtluskeel võib kujundeda välja keskmiselt 2 aasta jooksul aga akadeemiline keel ehk mõtlemiskeel saavutatakse keskmiselt 4-5 aasta jooksul. Teiseks oluliseks asjaks on keele kasutamise hindamise tundmine. Sinna alla kuuluvad nii võimaluste kui vajaduste hindamine. Mis keelt kodus räägitakse? Mis keeles õpib? Sõpradega suhtlemise keel? Massimeedija kasutamise keel? Sotsiaal – kultuurilised tegurid? Kolmandaks on oluline teada, kuidas identifitseeritakse ennast keeles ja kultuuris. See tähendab, et kelleks ennast pead ja kelleks teised sind peavad
informeerimise kohustus ning kaasata töötajaid otsustamisse. Tööandjad võivad ju praegu noori hirmutada, et tulevikus ootab valgekraesid tööpuudus. Ent see hoiatus on mõeldud kurtidele kõrvadele. Tulevik on veel mägede taga, raudteelaste ja Kreenholmi tööliste koondamisest on aga kõik kuulnud. Tänapäeva noored teavad kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas ei saa enam kindel olla, et pead kuni pensionipõlveni üht ja sama ametit. Ning laiapõhjaline ja akadeemiline haridus võimaldab tööturu muutustele kiiremini reageerida kui kitsas kutseharidus. Üld, - kutse-ja kõrgharidus on planeeritud , rahastatud ja juhitud erinevatel alustel. ,,Pearaha hariduses on turumajanduslik mõtlemine", on öelnud Peeter Kreitzberg. Kui Eesti on võtnud suuna kutsehariduse kontsentreerumisele, siis Rootsis on mindud hariduse hajutamise teed ja see on viinud tööpuuduse vähenemisele. Hariduskorralduse paindumatus on üks kutsehariduse ebapopulaarsuse põhjusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
