,,Napoleoni kroonimine" maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. ,,Suur odalisk" (odalisk haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus ,,külmunud meelelisus". Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh.
Võru murde palu. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2001. Kask, Arnold. Eesti murded ja kirjakeel. Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 16. Viikberg, Jüri. Eesti murdeplaat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. Tallinn: Valgus, 1984. Eesti murrete sõnaraamat IIV (a laulurästas). Eesti Keele Instituut. Tallinn, Veebis 19942008. Eesti murded http://www.eki.ee/murded/ Akadeemiline tekstisari "Eesti murded" IVIII (19612002). Võrukeelne Vikipeedia http://fiu-vro.wikipedia.org Vaatmiku on teinud Eesti Kirjandusmuuseum, Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts. Tekst: Jüri Viikberg. Vormistus: Margus Nõmm, TÜ multimeediatalitus 2008.
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
maarahva haridusest ja hakkasid nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Alguse sai ka vaimuliku kirjanduse eesti keelde tõlkimine. Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. aastal lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkijateks olid Kambja pastor ning tema poeg. Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku. Vene aja algul ehk pärast Põhjasõda, jäi luteri kirik endiselt vaimuelu juhtfiguuriks. Sarnaselt Liivi sõja
Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe
Sanskriti keel paljudes asjades sarnane kreeka keelega – suur avastus. Väljend indoeuroopa keeled. Bopp võrdles pööramissüsteemi, hiljem ka nende keelte foneetikat. Rasmus Rask, taani keeleteadlane, väljendas hiljem samu asju, mida Bopp. Kirjeldas vana skandinaavia keelt, kuid laialt, võrdleval alusel, võrreldes ka sanskritiga. Jakob Ludwig Carl Grimm. 1819 avaldas indogermaani grammatika. Tal eesmärgiks koguda kõik saksa folkloor ning saksa keele sõnaraamat, akadeemiline töö (võrreldes kõikide indoeuroopa keeltega, sõnadele lisatud tema päritolu ja paralleelid teistes indoeuroopa keeltes). Grimmi seadus: erinevates indoeuroopa keeltes regulaarsed vastavused. Võrdleva keeleteaduse ideaal loodusteadused. Ka keeles peavad kehtima kindlad seadused. Leidis, kuidas erinevates keeltes üks täht nt läheb üle teiseks, nt algkeeles p, teises aga muutunud f-ks. Grimmi seaduses leidus aga ka erandeid. Noorgrammatikud, Brugmann, Delbrück, Paul, Sievers
Esitage ühe perioodikaväljaande pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Kataloog: PERIOODIKA Otsingusõna: murded Üks tulemustest: Eesti Murded / Eesti Keele Instituut Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1961- 6) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing Kataloog: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Pealkirja järgi: arheoloogia Tulemus: 2 vastust, millest üks on Arheoloogia salatoimikud / Luc Bürgin ; saksa keelest tõlkinud Ants Sisask Tallinn : Olion, 2001 ([Tallinn] : Ühiselu) 7) Leidke, millistes rollides on Andrus Kivirähk autorina ESTERis. Kuidas otsingu läbi viite? Otsing avalehel: Kivirähk, Andrus Tulemus: eessõna autor, idee autor, koostaja ja järelsõna autor, sõnade autor, teksti autor 8) Leidke helisalvestis Ants Eskolast. Esitage kirje
Kuidas oli korraldatud ppet keskaegsetes likoolides, mida seal piti? (ehk: mis teaduskondades piti, kus saadi aluspet, mis keeles ja kuidas piti s.t. loengud ja dispuudid; lk 76) Keskaja likool oli jagatud nelja allksusesse ehk teaduskonda. Aluspet anti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli htlasi kige suurem. Alles seejrel tohtisid lipilased minna teoloogia-, igus- ja meditsiiniteaduskonda. Prast aluspetuse lbimist vis omandada bakalaureusekraadi. See on esimene ja htlasi kige madalam akadeemiline kraad, mida likoolis oli vimalik saada. Palju suurema kaaluga olid aga magistri- ja doktorikraad. Viimane on kige krgem teaduskraad, mida oli vimalik omandada. Aga juba likoolis saadud magistrikraad andis iguse likoolis petada ning saada selle eest palka.likooli eesotsas oli rektor, teaduskondi juhtisid dekaanid. Erinevalt Pariisist juhtisid Bolognas likooli aga lipilased, mitte ppejud; ka rektoriks oli lipilane. likoolis vis ppima asuda alates 14.eluaastast. ppekeel oli ladina keel
□ „Napoleoni kroonimine“ – maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8). * Jean Auguste Dominique Ingres /ängr/ (1780-1867). Davidi õpilane. Ingres`ile on omane väga lihtne, suure selge vormiga maalimislaad. Ta loomingu parim osa on portreed ja aktid. □ „Suur odalisk“ (odalisk – haaremi tantsijatar) . Maali iseloomustus – „külmunud meelelisus“. Klassitsistlikust maalikunstist kasvas välja akadeemiline kunst. See tähendab antiik- ja renessansskunsti mehhaanilist jäljendamist. (Nii õpetati kunstiakadeemiates, sealt on pärit nimetus). Selline maalimislaad sattus 19. sajandi teisel poolel vastuollu uute kunstisuundadega. Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis – Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh.
• Heliloojad O. di Lasso ja G. P. da Palestrina O. di Lasso: (Orlando di Lasso) „muusikute vürst“ helikeel impulsiivne, värvirohke, piltlik rikub tihti nö reegleid, et muusika oleks üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud, dünaamika kontrastid jne homofoonia ja polüfoonia on osavalt nö kokku sulatatud „Matona, mia cara“ G. P. da Palestrina: (Giovanni Pierluigi da Palestrina) akadeemiline eeskuju „kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast“ rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes meloodia on sujuv, kõik dissonantsid peavad olema hoolikalt ette valmistatud „Missa Papae Marcelli“
Loodi küll Balti Liit, kuid seegi oli pigem poliitiline ühendus ja liidu mõju jäi nõrgaks. Halvenesid suhted ka Soome ja Rootsiga ning 1930. aastate lõpuks jäi Eesti välispoliitilisse isolatsiooni. Lõpuks viis see ka Eesti taaskordse okupeerimiseni. Kultuurivaldkonnas pandi 1925. aastal alus kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikutel elukutselisteks hakata. Arenes teadus, mille tegemiseks loodi Eesti Teaduste Akadeemia ning mitmed seltsid nagu Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline ajalooselts. Tartu Ülikool oli maailmatasemel. Avati veel mitmeid era- ja riigikoole, mis andsid haridust tehnika, riigikaitse, muusika, kunsti ja ka lavakunsti valdkondades. Toimusid pidevad haridusreformid, mis soosisid rahva üldist haridustaseme kasvu. Kirjanduses tõusis esile Siuru rühmitus. Kirjanikest ja luuletajatest said tuntuks A. H. Tammsaare, A. Gailit, H. Visnapuu ja M. Under. Kahjuks ei suudetud saada tagasi Eestist Venemaale viidud
teoreetiliste aluste põhjalikul tundmisel ja oskusel neid rakendada ning lennundusalaseid probleeme loominguliselt lahendada. Diplomeeritud lennundusinseneri kutsekvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on: - 5-aastane erialane kõrgharidus ja vähemalt 2-aastane erialane inseneri- või teadustöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist ja täienduskoolitus; või - 4-aastane erialane kõrgharidus, vähemalt 20AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, täienduskoolitus ning vähemalt 2-aastane erialane inseneritöö kogemus vahetult enne kutse taotlemist; või - lennundusinseneri IV taseme kutsekvalifikatsioon, vähemalt 20AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, kui lennundusinsener IV kutse omistamise aluseks oli 4-aastane tehnikaalane kõrgharidus või 60 AP ulatuses akadeemiline lisaõpe, kui lennundusinsener IV kutse omistamise aluseks oli 3-aastane tehnikaalane kõrgharidus, täiendav 2-aastane erialane
Eakaaslaste mõju saab olulisemaks lapse hilisemas eas. Eakaaslastega seotud riskitegurid on deviantsete eakaaslaste mõju, esialgsele kuritegelikule käitumisele õhutamine, koos õigusrikkumiste sooritamine, kamba liikmeks olemine, õe-venna mõju, eakaaslaste mõju dünaamika (antisotsiaalse käitumisega noorukitel kipuvad olema ebastabiilsed ja usalduslikud sõprussuhted, mis tugevdavad deviantset käitumist), eakaaslaste poolne tõrjutus lapseeas. Kooliga seotud riskiteguriteks on akadeemiline ebaedukus, nõrk side kooliga, vähesed hariduslikud pürgimused ja koolimotivatsioon, koolikorraldus. Tõendusmaterjali toodud riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid
Viimane on kirjutanud filosoofia koolkindadest nii: "...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline." Paraku ei osutunud filosoofiline skepsis antiikajal kuigi populaarseks. See ei vähenda aga tema ajaloolist tähendust: just skepsis on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtlemisviisi ja tunnetusmeetodide otsimisel, võrreldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilitismi vastu. Ei seostu ta maailmavaatelise pessimismi ja eetilise
Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Seejuures ei saanud neile märkamatuks jääda ka elu varjuküljed ning needki leidsid tee osa realistide loomingusse. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Ju...
· Väljendusrikas valgus - keldriluugivalgus · Intensiivsed ja jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitõmme nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägedad liigutused) · Teemad: võitlus- ja röövimisstseenid, konfliktsituats.,märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik e. akadeemiline laad ANNIBALE CARRACCI Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · rajasid Bologna akadeemia 1580.a · inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · illusoorsed võtted · usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · antiikmütoloogia teemalised freskod · eeskujuks kogu Euroopa nn.akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund MICHELANGELO da CARAVAGGIO 1573-1610 · usuteema · peategelane lihtrahvas
Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest, mis andis klassitsistlikule kunstile mõistuspärase ja kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe
7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures. 8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte 9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630. a asutati Tartu akadeemiline gümnaasium, järgmisel aastal avati gümnaasium Tallinnas 11. Millal ja kus asutati Forseliuse seminar? 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa Forseliuse seminar. Seminar valmistas ette Eesti koolmeistreid ja köstreid. Enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ja usuõpetusele. 12. Mille olulisega läheb Eesti kultuurilukku H. Stahl?1637. aastal koostas H.Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga. 13
7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures.8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630. a asutati Tartu akadeemiline gümnaasium, järgmisel aastal avati gümnaasium Tallinnas 11. Millal ja kus asutati Forseliuse seminar? 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa Forseliuse seminar. Seminar valmistas ette Eesti koolmeistreid ja köstreid. Enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ja usuõpetusele.12. Mille olulisega läheb Eesti kultuurilukku HStahl?1637. aastal koostas H.Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keelse reeglistikuga.13. Kes oli
Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. 1867 sai professoriks. Eestis käies, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja ning Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2) Ajaloomaal - nt · Herakles toob Kerberose põrguväravast · Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil) See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid · Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal
8. 9. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest sai hiljem Eesti rahvuslipp. 10.Balti raudtee valmis 1870; ühendas Paldiski Peterburiga; oli soodne kaubavahetuseks. 1. Rahvastik Haridus Vaimuelu 17.saj I poolel u Tähtis tegelane oli J. Levitati luteriusku, 100 000 inimest, liiguti Skytte, 1630- Tartu kirikutes hakati saartelt mandrile, 17.saj Akadeemiline jumalateenistusi pidama lõpuks u 350 000 Gümnaasium, 1632- eesti keeles, hakati inimest, 1695-1697 suur avati Tartu Ülikool, seati talupoegadele nälg, suri 20% sisse rahvakoolide katekismust ja kirikulaulu inimestest. süsteem, 1686- õpetama, hakkas levima kooliharidust hakati lugemisoskus, igas
Johann Fischer von Erlach ° Karl Borromeuse kirik Viinis ° Itaalia vaimulikule, Milano peapiiskopile Carlo Borromeole ° Kiriku kuppel Rooma Peetri kirikut ° Sammasportikus Rooma Pantenoni ja sambad Trajanuse sammastelt ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL Kaks suunda Rooma barokkmaalis Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik Caravaggio ° Rajas barookk-kunsti naturalistliku suuna Annibale Carracci ° Idealistlik ehk akadeemiline variant Kahe suuna esindajate vahel pingeline võistlus Caravaggio loomingu uudsus ° Elu oli rahutu, seikluste ja kannatusterohke ° Pärit lihtrahva hulgast ° Igapäevase elu kujutamine ° Vastandas teda reaalse elu kujutamise tõttu maneristidele ° Uudne maalide kompositsioon ° Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna ° Piltide tegelased ei esine vaataja suunas ° Selgete piirjoontega tegelased, mahulised
sünnipäev. Esimene oli ,,Et kiitke Jumalat, kes nii helde", teine oli ,,Ma tulen taevast ülevelt". Neid saatis Lembi Mets tsellol. Need olid lihtsad, aga armsad ja ilusad laulud. Koori ühtne ja puhas kõla sobis nendele lauludele. Mõned sissetulemised olid natuke ebatäpsed ja tempo kõikus natuke, aga polnud hullu. Mulle isiklikult väga meeldib Kreek. Peale seda pidas Perens väikese kava tutvustava loengu kuulajatele. See oleks võinud olemata olla. Kuna see oli akadeemiline kontsert, siis see rikkus meeleolu ja õhkkonna ära. Rahvas oskab ise ka kava lugeda ja kontserdil ei pea hakkama lugema heliloojate elugu ja nimetama, mis on polüfooniline teos ja mitte. Peale seda tulid kolm polüfoonilist teost. T. Tallis ,,Laudate Dominum", G. De Wert ,,Vox in Rama" ja P. De Monte ,,O suovitas et dulcedo". Viimane oli taas tsello saatel. Need olid kõige koledamad lood üldse kontserdil. Kõik kolm olid sama meeleoluga, igavad, pikad teosed.
Artikli väljaandmise ajal, 1989. a andis Rückert loenguid Hannoveri Ülikoolis. Artiklist Rückerti ajendas artiklit kirjutama asjaolu, et Savigny mõju õiguse arengule on liiga vähe uuritud. Kuigi igale juristile on teada teiseste või kolmandate allikate vahendusel Savigny panus õiguse arengule, on see vähekülladane ja vajaks rohkem uurimist. Rückert analüüsib Savigny mõju kuuest erinevast teemast lähtuvalt: 1.) õigusajalugu 2.) autoriteetsus õiguse praktiseerimisel 3.) akadeemiline kirjandus tsiviilõiguses 4.) põhilised õiguse kontseptsioonid 5.) põhilised õiguspoliitilised seisukohad 5.) üldine õiguse metadoloogia ja 6.) üleüldine metadoloogia. Rückert peab kõige olulisemaks just Savigny pärandit õigusajaloo käsitlemisel. Nimelt käsitles Savigny õigust mitte enam iseseisvalt eksisteeriva või inimestest sõltumatu fenomenina, vaid nähtusena, mis on loodud inimeste endite poolt lähtuvalt selle seesmisest vajadusest
................................................................................ 6.Kirjandus................................................................................................... Sissejuhatus Murdeuurimine oli 20. sajandil eesti keeleteaduse keskseid alasid. 1920. 30. aastatel oli Tartu Ülikooli eesti keele professori Andrus Saareste peamiseks uurimisalaks eesti murded. Saareste juhendamisel tegid ka paljud selleaegsed eesti keele üliõpilased väli- ja uurimistöid murretest. Akadeemiline Emakeele Selts pani tollal oma tegevusega aluse eesti murrete andmekogudele. Oluline on, et esimese Eesti riigi ajal valitud murdeuurimise teoreetilised suunad jäid mitmeti valitsevaks ka 20. sajandi teisel poolel. Selle mõistmine, mis on eesti murded ja mida tähendab eesti murdeuurimine, pärineb tänapäevalgi suuresti Saareste 1930. aastate töödest (eesti murdeuurimise ajaloo kohta vt Pajusalu jt 2002, 1.2). Uuel iseseisvusajal 1990. aastatel on siiski märgata eesti dialektoloogias
raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leida YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 3 1 16.10.2016 Allikavaliku põhikriteeriumid · Relevantsus - haakuvus uurimisfookusega · Allikate akadeemiline kvaliteet Akadeemilised, pool-akadeemilised ja mitte-akadeemilised allikad Eel-retsenseeritavus · Autor - kas autor ta on antud alal tunnustatud autoriteet ja ka varem sellel teemal kirjutanud? · Rein Ruutsoo väidab midagi valimissüsteemide kohta kas usaldada? · Kirjastus/väljaandja · Värskus kas pole vananenud? · Objektiivsus kas objektiivne või võiks olla kallutatud?
märkamata, sest siis polnud Anne veel eeslaulja. Selle kõige tagajärjel sattus laulik haritlaste huviorbiiti. Tema vastu hakkasid huvi tundma Petserisse siirdunud Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer, (kes muuseas aastatel 1924-1936 organiseeris setu (kooli)noortest kaastööliste võrgu abil uue setu folkoori talletamise aktsiooni, mille tulemuseks on üle 124 000 leheküljeline ERAs säilitatav Sommeri käsikirjaline rahvaluulekogu) ning Akadeemiline Emakeele Selts. S. Sommeri ja Akadeemilise Emakeele Seltsi aktiivsel taotlusel määrati kolmele silmapaistvamale setu laulikule ( "Setukeste laulude" kaudu tuntuks saanud setu lauluemadele Hilana Taarkale (1856 1933) ja Martina Ir´ole (1866 1947) ning uue setu eeposega samasuguse positsiooni võitnud Anne Vabarnale) 1926. a. Eesti Vabariigi poolt igakuine väike toetusraha. A. Vabarna kohtas S. Sommerit setu laulikute peol (nimetatud ka 1. setu laulupeoks) 1922.a. sügisel Petseris. A
SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE...............................................................................7 4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................8 Objektiivsed andmed:.............................................................................................................8 Subjektiivsed andmed:........................................................................................................8 Õendusplaan.........................................................................................................................
Sagenenud pereprobleemid ja vanemlus Lastekodude hoolekanne Immigrantide laste probleemid Hooletusjätmisega seotud probleemid Psühosotsiaalse hälbivuse suurenemine koolis Käitumisprobleemide sagenemine Agressiooni ja kuritegevuse sagenemine Noorte subkultuuride mõju Laste prostitutsioon ja pornograafia ning laste õiguste austamine. 4 valdkonda seoses sotsiaalsete probleemidega: 1 1. Akadeemiline ebaedu 2. Seotusega seotud probleemid: väärkäitumine, puudumine, karjääriprobleemid 3. Puudujäägid psühho-sotsiaalses arengus: antisotsiaalne käitumine, hirmud, õnnetu olek.. 4. Ebatervislik eluviis: söömisprobleemid, alkohol, tubakatooted.. SP koolis: 1. Hoolitsus ja heaolu (tervis, sotsiaalne hoolitsus, ohutus, turvalisus) 2. Kaasamine (seotud kooliga, isoleeritus, tõrjutus) 3. Sotsialiseerumine (väärtused, hoiakud, reeglid, normid, ootused) 4
Ja mis kõige tähtsam: inimesed töötavad ja võitlevad parema homse eest ja kasvavad iga päevaga. 5. Kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool tema kasutusvaldkonda. Nimisõnalembus: nimisõnade eelistamine tegusõnadele (teonimi)Ürituste ettevalmistamise läbiviimine ... Ekskursiooni organiseerimise ja läbiviimise tasemega jäädi rahule. Üldnimetuste, kategooriate, abstraktsõnade soosimine: ühiskondliku toitlustamise ettevõte söökla, restoran; akadeemiline zargoon: Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset või individuaal-diferentseeritud lähenemist unele. (Teadlased soovitavad igaühele und tema tunde ja vajaduse järgi) Bürokraatlikud stambid: seoses õppetööga, õppetöö raames, võetakse tarvitusele vastavad abinõud Teostas kontrolli, Minupoolne seisukoht, teine osa sümfooniast oli eriti tantsuline, koheselt. 6. Stampväljendid, püsiepiteedid pealiskaudne ja ebaveenev vastavad abinõud, hea
Mis on loogika? Loogika mõiste tuleb kreekakeelsest sõnast logos mis tähendab motet, sõna, moistest. - loogika, kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi. - loogika, mis tähistab objektiivselt eksisteerivate asjade ja nähtuste vahelisi seoseid ning nende arengu seduspärasusi. - Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemis...
Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Seega saab sihikindla tegutsemise iseseivsuse saavutamise eeldusteks tuua rahvusliku haritlaskonna kujunemine, ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud, ajakirjad ), rahvuslike suurürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogumine jne. need tugevdasid eestlaste eneseteadvust), aktiivne seltsitegevus, hakkas kujunema
Pariisis". Arla Cederberg 1883 Eero Nikolai Järnefelt 1863-1937 Maalikunstnik Helsingi ülikoolis õpetaja ja professor Maalis portreid, rahvaelu ja maastikumaale Akseli Waldemar Gallen-Kallela 1865-1931 Maalikunstnik ja graafik Rahvaelu ainelised maalid "Kalevala" kompositsioonid Realism Eestis Johann Köler August Weizenberg Amandus Adamson Johann Köler 1826-1899 Esimene eesti soost kunstnik Käitumislaad enamasti akadeemiline Tööd lähedased realismile Realismini jõudis ilma prantsuse realistide eeskujuta Truu valvur 1878 241,1x180 cm Eestis August Ludwig Weizenberg 1837-1921 Skulptor Rahvusliku skulptuuri rajaja Arenes realismi suunas Käsitluslaad arenes Roomas Tööd: "Hamlet", "Linda", "Vanemuine", "Kalevipoeg", "Hämarik" Amandus Heinrich Adamson 1855-1929 Kujur Eeskujuks prantsuse realistlik skulptuur Oli ka õppejõud Kalurikujutised Portreed
Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel
Tunnetuslikumalt kompetentsemad Omavad stabiilseid mängukaaslasi Hiljem omavad kindlat sõpruskonda ! Nii populaarsus kui tõrjutus on üsna stabiilsed aspektid 11 Tõrjutud lapsed Agressiivsemad (kuigi vahel võivad olla kõrge sotsiaalse staatusega lapsed) Eemaletõmbunud Vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi Ei teki kindlat sõpruskonda Koolieas otsivad seltsi nooremate hulgast Hilisem akadeemiline raskus Üksindus, depressioon, madal enesehinnang Hilisem oht sattuda kiusamise ohvriks Risk liituda antisotsiaalsete kampadega 12 Sõprussuhted Sõprus on kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel Sõprussuhted kujunevad mugavuse alusel 3-4 a lapsed näitavad eelistusi koos tegutsemiseks konkreetsete lastega, sõnavarasse tekib sõna "sõber" Tüdrukute sõprussuhted on kinnisemad kui poistel
Foreselius suutis näidata koos kahe eesti poisiga kuningas Karl XI, et eesti maarahvas on võimeline väga hästi õppima. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest. Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1630. aastal loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. 1631. aastal palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati 1632. aaastal 15. oktoobril. Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Kuna Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ning ei suutnud baltikumile mõju avaldada tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlikud said oma hariduse Saksamaa kõrgetes
ressurssidega tuleks eesmärgi saavutamisel arvestada. Paljud ressursid on ajas muutuvad: me võime end treenida tugevamaks, osavamaks, lugeda ja analüüsida rohkem jne. Paraku seab kõigile eelnimetatud tegevustele piirangud üks oluline faktor aeg. Asudes käesolevast sügisest taas õpingutele, on ütlematagi selge, et minu põhieesmärgiks on lõpetada EEK-s valitud eriala nominaalaja ning heade õpitulemustega, omandada akadeemiline kraad koos põhjalike teadmiste ja oskustega ning kõrgem positsioon ametikohal. Tegu pole enam pelgalt unistuse, vaid mõneti isegi kinnisideega, mis lihtsalt peab teoks saama. Oma sammud olen seadnud järjekindlalt ja teadlikult püstitatud eesmärgi suunas. Eesmärk. SMART. Antud projekti raames ja ühtlasi sellest lähtuvalt seadsin eesmärgiks saavutada EEK I kursuse ettevõtluse aines eksami esimesel sooritusel eksamihindeks ,,hea" (hinne ,,4").
neile haridust, võõrkeelte oskust, kõrget olmekultuuri. Eestisse pärast II Maailmasõda ja eriti 1970. aastatel saabunud emigrandid ,olid valdavalt lihttöölised, pärit valdavalt rüüstatud maalt. Nõukogude ajal eestisse elama asunud, hakkasid nad omaks võtma kohalikku olmekultuuri. Juri Lotmani (1922-1993) mõju Eesti kultuurile Peterburi Ülikooli lõpetamise järel 1949. aastal ei leidnud oma juudi päritolu tõttu tööd kodulinnas. Tartust, kus akadeemiline õhustik oli veidi vabam, sai J.Lotmani töö- ja elupaigaks. Tema eestvedamisel hakati 1960. aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. David Oistrahh (1908--1974) Pärnu oli Oistrahhi lemmiklinnake, kus maestro oli veetnud oma loomingulise puhkuse ligi kaks aastakümmet. Pärnu muusikalise haarde edasisel kujunemisel on
Töö 1949 aastal firma Dr. Masing & Co, kus toodeti tööstuse jaoks elektroonilisi automaatika- ja kontrollseadmeid. Kvaliteedi tehniliste, organisatoorsete ja psühholoogiliste alustega tegelemisega ja vastavate teadmiste edasiandmisega oma töötajatele õnnestus W.Masingul mõne aastaga jõuda turul omal alal juhtpositsioonile. 1965. aastal sai W.Masingust õppeülesande täitja Berliini Tehnikaülikooli masinaehitusteaduskonnas. Nii sai alguse tema akadeemiline karjäär kvaliteediteaduse alal. 1969. aastal müüs Masing selleks ajaks juba maailmaturu liidriks tõusnud ettevõtte Robert Boschi tööstusvarustust tootvale firmale. Rahvusvaheline tegevus 1956. aastal asutati Walter Masingu juhtimisel Bernis Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality -EOQ) ja Walter Masing valiti selle esimeseks presidendiks Aastani 1976 oli ta EOQ presiidiumi alaline liige ning hiljem sai temast esimene EOQ auliige 2002
29.03 Kristi Kõiv Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana Lastel pos mina-pildi kujundamine. Küsimused: Ma olen … Ma tunnen … Ma suudan … Ma loodan … Sotsiaalne kontekst Lapse mina-konts Lapsega seotud isiklikud tegevused ja toimetulek Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid ……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab ...
Matisse kasvas üles Bohain-en-Vermandois'is. Koolis käis de Saint Quentin kolledzis ning õppis seal juurat. Seejärel läks Pariisi. 1889 aastal naasis ta Saint- Quentini ning töötas kohtuametnikuna, kuigi seda tööd pidas ta tüütuks ning ängistavaks. Sama aasta teisel poolel vaevles pimesoolepõletiku käes ning veetis mõned kuud kodus taastudes. Selle aja vältel, 20 aastaselt, ta avastas maalimise vabaduse. Matisse tähtsus kunstiajaloos on suur. Ta leidis, et akadeemiline kunst on oma aja ära elanud ning ainus viis maalikunsti päästa, on seda uuendada. Matisse oli julge, ta katsetas selgete värvidega ning uut tüüpi vormidega. Matisse oli nii maalija, graafik kui ka skulptor ning suur optimist, elu jaatav ning armastav virtuoos. Kuigi kõigi oma loominguliste kõrgtippudeni jõudis ta pingelise tööga, nõudlikkusega enese vastu, ensedistsipliiniga. Nende kergete ja helgete
sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Isapuhkuse kasutamisel pärast lapse sündi tuleb tööandajale esitada lapse nimi ja isikukood. Isapuhkuse tasu maksab teile tööandja, kes arvutab väljamakstava isapuhkuse tasu teie viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel. Kui isa töötab mitme tööandja juures, saab ta võtta isapuhkust 10 tööpäeva samal ajaperioodil kõikide tööandjate juurest. Õppiva lapsevanema õigused: Akadeemiline õppepuhkus. Kõrg- või kutsekoolis õppival lapsevanemal on võimalik kasutada akadeemilist õppepuhkust. Selle saamiseks tuleb pöörduda avaldusega kooli poole. Õppelaenu tagasimaksmise peatumine. Kuni kolmeaastase lapse ühel vanemal on õigus saada õppelaenu puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Puhkust saanud vanem ei pea tasuma makseid. Intressid selle aja eest tasub riik. Maksepuhkuse
Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a) Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus, mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile. Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps(eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet. Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad on psühholoogilised terminid enda erinevatest aspektidest võttes.
.......................................................................................7 Liberaalne feminism...........................................................................................................7 Marksistlik feminism..........................................................................................................7 Radikaalne feminism...........................................................................................................8 Akadeemiline feminism......................................................................................................8 Naiste õigused valimistel............................................................................................................9 Saudi Araabia..........................................................................................................................9 Vatikan......................................................................................................
Mõte on selles, et iga üksik oskus mõjutab üldist enesehinnangut, nt kui edukas on inimene söögigalmistamises, koorilaulmises, matemaatikas jne. (miinus: iga oskus on igale inimesele personaalse kaaluga- s.o erinev!) AGA- Üldine enesehinnang on võrdlemisi autonoomne ja konkreetsetest e.h-test sõltumatu. 2. Hierarhiline Shavelsoni jt mudel Üldine enesehinnang Akadeemiline Sotsiaalne Emotsionaalne Füüsiline | | | | Emakeel, ajalugu,... Kaaslased, olulised teised... e.seisundid.. f.võimekus, väimus | spetsiifilisemad (igas valdkonnas eraldi) Ülemine tasand on stabiilsem, mida madalam aste, seda rohkem muutub see situatsioonist sõltuvaks ning ebastabiilsemaks. See mudel on alt-üles käistlus.
EPILOOG 16. Friedrich Nietzsche (1844-1900) elu ja isik · Juba 24-aastasena oli ta sensatsiooniliselt nimetatud Baseli Ülikooli klassikalise filoloogia professoriks; temast pidi saama hiilgav akadeemiline uurija ja õpetlane. · Kuid Nietzsche tormakas vaim F. Nietzsche viis ta peagi ülikoolist välja, kirjandusse ja filosoofiasse. 1 · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime F. Nietzsche Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane.
Tähtis roll peremehel, kelle ülesanne on ahju ettevalmistamine ja küpsetamine. Õhtusöök pärast 21.00. sarnane lõunasöögiga. Nõuab pidulikumat riietust. Ärilõuna - 2-4 inimest. Kindlasti eelnevalt küsida, kas kutsutavale valitud restoran sobib. Mees pakub mehele kohta vaatega saali suunas, naine kutsujana istub ise näoga saali suunas. Külalise eest toitu tellida ei tohi.1,5 kuni 2h. 4. Too välja aktusele iseloomulikud jooned Päevane akadeemiline üritus. Sellest lähtutakse nii käitumisel kui ka riietumisel. Aktusele ei hilineta, kehtib nii päevakangelasele kui ka külalistele.Kutse olgu igaksjuhuks kaasas. 5. Too välja eeltööd enne ürituse korraldamist - Aeg, koht, konkreetsed vastutajad - Ajakava - Kuulutused - Külaliste nimekiri, kutsed - Vastuvõtjad uksel - Lipuvalve - Muusika - Pildistamine - Meened - Koristajad 6. Laua- ja kohakaardi ülesanaded
19. Millised on andekad lapsed? Need, kellel on erilised võimed mingil alal. Neil on suur uudishimu, neile meeldib õppida, nad esitavad palju küsimusi, neile meeldib lugeda entsüklopeediaid, juba lapsepõlves oskavad nad tegevusi planeerida, nad hakkavad vara rääkima ja neil on lai sõnavara, millele lisandub keeruline süntaks, neid huvitavad paljud asjad, nad teevad mitmeid asju korraga. 20. Millised on andekuse 3 liiki? Kunstiline, üldine intellektuaalne ja akadeemiline, kreatiivne e loominguline 21. Palun nimetage vähemalt 5 lapse käitumisviisi, mille järgi on võimalik aru saada, et see laps on andekas. Lugupidamatu suhtumine normidesse, vähene tähelepanu korrale ja töökorraldustele, peen huumor, suurem sotsiaalne andekus, silmahakkav temperament, nendele lastele meeldib lugeda sõnaraamatuid ja entsüklopeediaid 22. Mis on sotsiaalne andekus? Sotsiaalne andekus on oskus mõista sotsiaalseid suhteid, samuti kaasneb sellega õiglustunne. 23
Praktiline töö nr. 4: Interneti teenuste kasutamisvõimalused Tartu Ülikooli postiloendi teenus - http://lists.ut.ee/ 1) Mis teenusega on tegemist? Kellele on see teenus suunatud? Kuidas ja kust leidsite? Postiloend on e-posti aadresside kogum, mille kaudu on võimalik suhelda sarnaste huvidega inimestega e-posti vahendusel. Tartu Ülikooli postiloenditeenuse sihtgrupp on eelkõige Tartu Ülikooli akadeemiline struktuur, üliõpilased, haldus- ja struktuuriüksused. Teisejärguliselt pakub Tartu Ülikool postiloenditeenust muudele õppe- ja teadusalastele organisatsioonidele nagu korporatsioonid, teadusalased organisatsioonid, jne. Lists.ut.ee è postiloendi loomine è postiloendi teenuse kasutamise kord è kellele on teenus suunatud 2) Kuidas vahetada postiloendi nime ja postiloendi haldurit? Kuidas ja kust leidsite? Kuidas vahetada postiloendi nime?
Osaleda igale vanusegrupile korraldatud kirjandusüritustes ja -programmides ning vajadusel neid algatada ja toetada. 7. Mis organisatsioon on IFLA ? IFLA Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -asutuste Liit. Arendab rahvusvahelist raamatukogunduse alast koostööd. IFLA tegevus on jaotatud sektsioonidesse raamatukogutüüpide ja tegevusalade järgi. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud: Eesti Rahvusraamatukogu- Rahvusraamatukogu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - Kõrgkooliraamatukogu KM Arhiivraamatukogu (Eeesti Kirjandusmuuseum)- Erialaraamatukogu Vallaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Haiglaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Gümnaasiumi raamatukogu- Kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1.ptk, paragr.3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
