all -- kes kuhu siis oma väsimust uputada üritab. Lapsed oleks üksjagu rohkem puhanud, kui nad saaksid oma vanematega rohkem koos olla, midagi nädalavahetusel ühiselt ette võtta -- matkata, reisida, mängida, mõttetalgud kamina ääres jne. Laps saab aga sageli head palka teenivalt isalt viiesajase ning kaasa sõnad: "Puhka siis hästi", sest ise tuleb jälle rekkarooli ronida või soome laevale kiirustada. Üks, kõigile teada-tuntud ning peenjahuks jahvatatud põhjus on kindlasti akadeemiline ja siiski veel suhteliselt faktikeskne riiklik õppekava, mille faktoloogilises osas võime jänkidele silmad ette teha, kui meil silmad väsimusest parasjagu looja ei kipu minema. Riiklik Õppekava -- õigemini selle koostajad suure raha eest -- ei väärtusta prioriteetidena toimetulekuks vajaminevaid oskusi käsitlevaid õppeaineid, nagu: eetika, filosoofia, sotsioloogia, usuõpetus, loogika, sotsiaalpsühholoogia jne. Kooli pedagoogilis-didaktiline mänguruum ei ole küll ülearu suur
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapä...
Kui 1927. aastal toimus Tallinnas M. Saare helitööde kontsert, siis kirjutasid arvustajad, et 20 Saar on esimene, kes teadlikult ja järjekindlalt hakkas arendama omapärast rahvuslikku muusikat, et tema muusikas hõõgub uhke põhjamaa luule. Nüüd saab Mart Saar palju parema kriitika osaliseks ja selletõttu tõuseb Saare enesetunne tunduvalt. Tartus andis 1928. aastal kontserdi Saare helitöödest Akadeemiline Meeskoor L. Neumanni juhatusel. Kontserdil esitati ka Saare soololaule ja klaveripalu. Eelpool käsitletud ajajärgul, kahekümnendatel aastatel, jätkus Saare loominguline tegevus Tallinnas ja eriti intensiivselt pikkadel suvepäevadel Hüpassaares. Oma isikupäraseid väljendusvahendeid kasutas ta nüüd meisterlikult. Kuigi Saar oli suurepärane orelikunstnik, kirjutas ta orelile väga vähe. Säilinud on ainult üks teos- "Fantaasia ja fuuga" 1915. aastast. 1918. a. kirjutab ta P
usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus)
usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus)
usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 3. Millised on sotsioloogi neli rolli Michael Burawoy järgi? Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus)
(ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne Andekus kunstiline Võimed äri Intellekt sport Looming Sotsioemotsio- KESKKOND naalne sensomotoorne
Lastel on peamiseks kuulmislanguse põhjuseks pärilikkus ning erinevad haigused. Kokkuvõttes võib öelda, et keskmiselt esineb kuulmislangust kümnest inimesest ühel. Kuulmislanguse mõju lapse arengule Igat tüüpi kuulmislangus võib tekitada raskusi. Näiteks ei pea olema täiskasvanu jaoks kerge kuulmislangus probleem, kuid lapse puhul võib kannatada üldine areng. Kuulmislanguse korral saavad peamiselt kannatada kõne areng, kuulmisoskus, kõnekeele areng, akadeemiline võimekus ning sotsiaalne areng ja mina-pildi tekkimine (Reilson, 2005). Kõne arengut kuulmislangusega lapsel mõjutab see, kuidas ja kuna kuulmislangus on tekkinud. Lisaks sõltub areng intellektist, keskkonnast ning kodus räägitavast keelest (Eesti Kurtide Liit, 2007). Kõne võib olla kuulmislangusega lapsele olla kuuldav, kuid ilma tehnilise Suhtumine kuulmislangusesse
talurahvast, Eestimaal mõnevõrra vähem. Kirjaoskus jäi talupoegade seas haruldaseks, mõne pool oli kirjutama õpetamine isegi keelatud. 7 Eesti 18. sajandil Baltikumi 18. sajandi tunnustatuim õppeasutus oli Riia Toomkool, kus töötas ka Johann Gottfried Herder, kes esmakordselt tutvustas eesti rahvaluulet Euroopas. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures töötas trükikoda. Kadrioru loss: Rajamist alustati 1718. Loss sarnaneb Peterburi omaga, kus itaaliapärases külluslikus barokkstiilis ehitatud paleed ümbritses korrapärases prantsuse stiilis park. Juba 1714. aasta suvel korraldas Peeter I esimese vastuvõtu Kadrioru lossis. 22. juulil 1718 oli tsaar taas kord Kadriorus, mõõtis seal kohta tulevasele paleele ja aiale. Imperaatoriga koos
Venemaa Üldinfo Vastavalt põhiseadusele on Venemaa föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutk...
vajalikkust. (Jean) Hans Arp (18871966), prantsuse luuletaja ja kunstnik, osales 1916 Zürichis dadaistliku liikumise rajamisel. Tema maalid ja kollaazid sündisid juhusest ja kujutlusvõimest. Dada teine laine e. Neodada sündis USAs 1950. aastatel Robert Rauschenberg (1925) ja Jasper Johns (1930) järgisid dadaistlikke põhimõtteid 9. METAFÜÜSILINE MAAL TAUST: Levis Itaalias 19171921. Unenäolised, arhitektuurielemendid, fantaasia, kirjandus TUNNUSJOONED: 1. akadeemiline maalilaad ja teravad valgusevarju kontrastid 2. kasutatakse ohtralt arhitektuurielemente ja viirastuslikke mannekeene inimfiguuride asemel 3. matemaatilise täpsusega lineaarkompositsioon rõhutab ruumilisust 4. kunstnikud pidasid oluliseks tihedust ja ruumilisust 5. värvid on tuhmid ja ühtlaselt üle pildi jaotatud KUNSTNIKUD: Carlo Carra (18811966) eemaldudes futurismist otsustas 1917. a lihtsustatud kujutamise kasuks, mis järgis
- Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves 2) puudujäägid vanemate distsipliininõuetes 3) laste julm kohtlemine ja füüsilise karistuse kasutamine 4) armastuse puudumine ja vähene seotus lapse eluga. Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad ↓
Ettevõtluse eeldused 1. Ettevõtjaks võib hakata igaüks 2. Ettevõtlusega saab hakata kohe pihta 3. Ettevõtluse ei tähenda ühe idee külge klammerdumist 4. Ettevõtja ei küsi, kui palju ta ärist teenib 5. Ettevõtja räägib oma ideest paljudele 6. Ettevõtja loob aktiivselt võrgustikku 7. Korrektne äriplaan ei taga riskivaba ettevõtlust 8. Ettevõtluses on suur roll õnnel 9. Ettevõtja õpib, kuidas toime tulla ebakindlusega 10. Ettevõtja loob tulevikku Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin ... on märksa "noorem" kui üldine ettevõttemajandus. Ettevõtluse põhikategooriad (1) Ettevõtluse kõrval olulised veel vähemalt kaks kategooriat: · Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks Ettevõtja võib olla: · füüsiline isik (teovõimeline, seaduses sätestatud juhtudel ka piiratud teovõimega), · seaduses sätestatud äriühing.
sümboolne erinevused ühiskonnas. Saame mõõta ja vaadelda ainult sotsiaalseid praktikaid. Pühendab palju tähelepanu praktikale väljendus, teguviis. ,,La Distinction" 1979. Kihtide aluseks on ametid teooria alus. Erinevalt Marxist, jaotab kapitali liikideks. # Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetab akadeemiline, poliitiline, sümboolne kapital) # Tegevusväli: sellele sissepääs on piiratud. Uustulnuk peab tõestama, et ta tunneb seal kehtivaid reegleid. Väljasiseselt toimub pidevalt võimuvõitlus. # Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri. Positsiooni õigustamine, hegemoonia # Näide: arhitektuuri stiili vahetumine historitsismist jugendiks (ja hiljem funktsionalismiks): vanade
20 Diplomitöö tiitellehe pöördel (vt lisa 3 järg) esitatakse nõuetekohane autori ja juhendaja deklaratsioon, milles töö autor kinnitab oma allkirjaga, et on töö iseseisvalt koostanud; töös kasutatud teiste autorite tööd, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud ja paneb kuupäeva. Trükitult on toodud andmed juhendaja kohta: Juhendaja: ees- ja perekonnanimi, akadeemiline kraad (näiteks: RN, MNSc). Juhendaja allkirjastab kaitsmisele lubatud töö ja paneb kuupäeva. Teiste kirjalike tööde puhul juhendaja andmed märgitakse tiitellehe esiküljele ainult juhendaja nõusolekul. Tiitellehe esiküljel punkti ei kasutata. 3.3. Kokkuvõte Kokkuvõte (koostatakse miniuurimistöös, kursusetöös ja diplomitöös) on lühiülevaade (1lk) tööst, milles tuuakse: Autori ees- ja perekonnanimi (töö valmimise aasta). Töö teema
See on ainuke ajakiri, mis on ilmunud katkematult ja sama nime all siiamaani. 1920 hakkas ilmuma ka ajakiri Eesti Kirjandus, mis oli Eesti Kirjanduse Seltsi ajakiri. Eesti kirjandus oli kirjandusteaduslike uurimuste ja lühiarvustuste keskne avaldamise koht. 1925 loodi Riiklik Kultuurkapital, mis oli kirjanduse ja teiste kultuurialade riikliku rahastamise fond, mis jagas autoritele stipendiume, toetusi ja auhindu. Tartu ülikooli juures tegutses Gustav Suitsu juhtimisel Akadeemiline Kirjandusühing, mis ühendas ülikooli noori kirjanikke ja kirjandushuvilisi. Populaarseks muutusid erinevad kirjandusvõistlused. 1927 esimene romaanivõistlus. Esimese võistluse võitis August Jakobson teosega ,,Vaeste patuste alev". 1929-1931 tegutses ,,Kirjanduslik Orbiit", mis oli esimene suur rühmitus pärast Tarapitat. Sinna kuulus 18 autorit. Juhtivat osa mängisid Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Rühmituse iseloomulikuks märksõnaks oli elulähedus
Keskpaigani. Suutmatus kirjakeeles kokku leppida oli peamine põhjus mks piiblit täies ulatuses eesti keeles välja ei antud.1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Koos vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. Gümnaasiumid ja koolid: Johan Skytte eestvedamisel loodi 1630. aastal Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus sarnanes kõrgkoolile. 1631. avati gümnasium veel Tallinnas ja Riias. 1631. palus Skytte Tartu gümnaasium muutaülikooliks. 1632. juunis kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. 15. oktoobril 1632 avati pidulikult Tartu ülikool. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis- ja vaidlemisoskuste arendamiseks. Tartu ülikool tegutses esialgu kuni 1656. aastani. 1690 avati see uuesti. Et Tartu seisukord ei
rgem Muusikakool, K?rgem S?jakool; palju ?ppis eesti tudengeid ka v?lismaal. Keskkooli?pilaste ja ?li?pilaste suhtelise arvu poolest ?letas Eesti enamikku Euroopa riike..Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v?rgustik: 1930. aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja. Teadus T?htsad teaduskeskused olid Tartu ?likool, Tallinna Tehnikakool, teaduslikud seltsid (n?iteks Akadeemiline Ajaloo Selts) ja muud asutused (n?iteks Loodusvarade Instituut, Eesti Rahva Muuseum). Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest ?ppej?udude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. T?htsale kohale t?steti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ?lemaailmse tuntuse. Ernst Julius ?pik (22
infoühiskonna liigitamiseks Eesti kontekstis. Infoühiskonna areng Eesti kasutajate kaudu Interneti kasutajate hulk Eestis on tõusnud ligi pooleni elanikkonnast (kasutanud Internetti viimase kuue kuu jooksul) Internetikasutajate arv TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon maailmas arvatakse kahekordistuvat iga aastaga. ← • Esimesed üksikud kasutajad – visionäärid, eksperdid (1991) ← • Laienev kasutajaskond: akadeemiline seltskond, mängurid (1993) ← • Majandussektor – pangad ja riigiasutused (1995) ← • Uue põlvkonna kasvatamine – IKT koolidesse (1997) ← • Internet massidesse – kodukasutajad, väikefirmad (2000) ← • Internet kui avalik hüve – vanainimesed, ääremaalased, sinikraed (?) [Ajajärgud on pigem umbkaudsed ja kindlasti mitte ainult sellised] Viimasest ajajärgust võib olla võimalik rääkida juba peatselt. 2004.
Statistika- ilus värviline kaart, eri piirkonnad. Eesti on ka päris üleval, all on Taani. Teismeliste rasestumise peapõhjused Tegelikult rasestuda ei soovita, aga puuduvad teadmised, kuidas vältida. Teine põhjus on, et soovitakse rasestuda, et täita tühjust, põgeneda, karistada kedagi Protsent võib tõusta, kui on tutvusringkonnas kedagi, kes on vara rasestunud. Enamusel rasestutakse juhul, kui on koolist väljaviskamine Riskifaktorid Madal akadeemiline tegur Suhete probleemid vanematel ja lastel Lähedussuhete teemat välditakse Vanemate lahutus Lähedase kaotus Riskikäitumine(alkohol, markootikum) Meedia kontekst Palju tuleb käitumist modifitseerivat käitumist meediast Kes on noored isad? See teema jäänud tihti tähelepanuta. Tihti noored isad ei teagi, et nad on isad. Noored isad on keskmiselt 2-3a vanemad, kui noored emad. Tavaliselt ka vaesemast perest pärit, tihti probleemid kooliga
Tema arvates oli see põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas. 1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha. Shores defineeris antud õpetust korduvalt (1966 ja 1970), esimese monograafilise käsitluse autor võrdlevast rmtk oli Sylvia Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev rmtk on eelkõige akadeemiline distsipliin, mis kasutab võrdlusmeetodit. Termineid "võrdlev" ja "rahvusvaheline" ei käsitleta sünonüümidena ja võrdlemine ei pea olema rahvusvahelises kontekstis. 1971 eitas oma definitsiooni Collings ja 1973 Danton, viimase aktsepteeris oma rahvusvahelise koostöö arendamisel Ameerika Raamatukoguühing. 1970date lõpus seosta ti rahvusvahelist rmtk enam rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega (Carrolli definitsioon 1979)
aastate lõpus oluline murrang. Paradigmapöörajaks saab strukturalism. Ka Tartu ülikoolist saab 1960. aastate keskpaigast oluline strukturalismikeskus, kus Juri Lotman kirjutab oma raamatuid, peab loenguid ja korraldab konverentse. Ka muus osas jäi strukturalism eesti kirjandusuurimisse toomata. Strukturalistide tekste tõlgiti Nõukogude perioodil ülivähe ja semiootiline terminoloogia jäi süstemaatiliselt eesti keelde ja käibesse üle toomata. Akadeemiline uurimine Tartu ülikoolis rõhutas põhimõtteliselt positivimi ja tekstikeskset luuleanalüüsi. Nii võime öelda, et hüpe strukturalismi jäi eesti kirjandusuurimise jaoks kõrvaliseks asjaks. Temast jäi vaid kilde kirjandusuurimise mällu. Suur murrang algas eesti kirjandusteaduses 1980. aastate lõpus, sellest ajast peale jaguneb eesti kirjandusteadus kaheks. Osa uurijaid jätkab vana normaalparadigmat, teised tõid käibesse uusi
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
A. von Menzel on tuntuim saksa ajaloomaalija. Kujutas Freidrich suure ajastut. Maalis ka kaasaegseid sündmusi. Üks esimesi kes kujutas Berliini tänavaelu. I. Repin maalis ajaloosündmusi, kuid kaasaegsed tööd on tuntumad. Realism levis ka skandinaaviasse. Rootsi realist A. Zorn maalis portreid ja rahvatüüpe. Norras ja Soomes tunti suurt huvi realismi vastu, see tõi ka iseseisvusliikumise. J. Köler oli esimene rahvusliku kunsti esindaja eestis. Ideaaliks oli vene akadeemiline maalikunst. Maalis portreid. A. Weizenbergi eeskujuks oli Taani klassitsism. Adamsoni eeskujuks Prantsuse realism. Esimeseks moodsa kunsti vooluks peetakse impressionismi. Seda peetakse realismi edasiarenduseks. Maaliti seda mida nähti. Impressionistid kujutasid hetke muljet. Mulje püüdsid nad kiiresti lõuendile panna ja pidasid seda kõige tähtsamaks. Olid esimesed kes kujutasid kaasaegset suurlinna, vedureid, tantsuplatse. Nad tõusid esile uutmoodi kujutamisviisiga
· Filosoofia: · Silmapaistvad esindajad on Arkesilaos (315-241) ja · Me ei või kunagi öelda, et see või teine asi on nii. Me Karneades (213 128), kes kritiseerisid eriti stoikute võime vaid öelda, et see või teine asi näib meile sellisena kindlaid tõekriteeriume. või teistsugusena. · Keskmine periood ehk akadeemiline skeptitsism · Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu · Kõik on arvamus, kuid ühed arvamused on tõenäolisemad (ataraksia) vahel. kui teised. · Õige hingerahu järgib skeptikut nagu vari keha. · Tegemist on väga varajase tõenäosusteooriaga. · Meie rahutus tuleneb tungist asju tunnetada ja hinnata. · Aja jooksul skeptitsism Platoni Akadeemias pehmenes ja
infolehtede, voldikutega) · Telefoni teel assisteerimine (kas spetsiaalne infotelefon või üldtelefon) · Kirjalikult, kirja teel assisteerimine (traditsiooniline või elektrooniline) · Kasutajakoolitus Üldine orienteerumisoskus Tundide läbiviimine Kirjalik juhendamine · Nõustamisteenused Infoallikate soovitamine Koduloo, kogukonna info valdamine Akadeemiline nõustamine · Teenused lähtuvalt erinevatest kasutajagruppidest lapsed ja noored (rohkem mängulisi elemente, noorte arengut stimuleerivad materjalid) iseseisev õppija (elukestev õpe, Avatud Ülikoolid, töötus) · äriklient (peamiselt psetsiifiline info) etnilised ja kultuurilised vähemused (sotsiaalsed vajadused, fakti ja kultuuriinfo) puuetega inimesed (sõltuvalt puudest vajavad spetsiaalset lähenemist)
valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist, koostas aabitsa. Piiskopimõisa seminar 1684 - Asutati Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk ladusal lugemisel, usuõpetusele. Liivimaa maapäeva otsus 1687 - Igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630 - Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Tartu ülikool 15.okt 1632 - TÜ avamine, hakati valitseva kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks,avakõnes lubati ka talupoegi õppima, aga tegelikult nii ei olnud, koolis oli 4 teaduskonda filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Johann Skytte Liivimaa esimene kindralkuberner, Gustav II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli
3.; ...), alapeatükkideks (1.1.1.; 1.1.2.; 1.2.1.; 1.2.2.; ...) ja punktideks. Töö kõrgeim üksus (osa või peatükk) algab uue lehekülje algusest ning selle pealkiri on kirjutatud suurtähtedega. Järgnevate alajaotuste pealkirjad on vaid suure algustähega ja järgnevad vahetult eelnevale tekstile (lehekülje lõppu ei tohi jääda ainult uue allüksuse pealkiri). Pealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. Üliõpilaste teaduslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel (vajadusel võib olla ka mõni levinud võõrkeel). Töödes ei kasutata slängi, kõne- ja ilukirjanduslikke väljendeid ega otsest kõneviisi. Töö kirjutatakse umbisikulises vormis. Pealkirjades ei kasutata lühendeid. Lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus. Vähetuntud terminite kasutamisel tuleb anda nende seletused (näiteks lisas); terminitel, millel eesti keeles puuduvad tunnustatud vasted, tuleb tuua (näiteks sulgudes) ka originaalkeelne vorm.
Kahjuks ei läinud tollal veel kõik need määruste muudatused läbi, kuid Eesti poolt toetatud ettepanekud tulid korvpallimäärustesse hiljem ikkagi sisse. Seoses naiskondade väikese arvuga Eesti meistrivõistlustel likvideeriti alates 1937. aastast Liiduklass naistele ja Eesti meister selgus Põhja- ja Lõunasarjade parima naiskonna vahelisest mängust. Neljal aastal järjest, 1937 1940. a, tulid finaali kokku Tallinna Kalev ja Tartu Eesti Akadeemiline Spordiklubi ja kõigil kordadel võitsid tallinlannad. Meeste meistrivõistlused peeti 1939. ja 1940. aastal juba kaheringilistena, detsembrist aprillini välja ja hooaeg muutus sellest pikemaks ning meeskonnad olid kauem ka regulaarses treeningus. Viimasel iseseisvusaastal mängis korvpalli Eesti esivõistlustel juba 52 võistkonda. 15 aastaga, mis oli möödunud esimestest meistrivõistlustest, oli areng olnud silmanähtav. 8
16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast Baltikumis. 1624 - Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles Tartu toomkirik, mis jäi sestpeale varemetesse. 1625 - Tartu langemisega rootslaste kätte lõppes Poola valitsusaeg Lõuna-Eestis. 1629, 16. september Rootsi ja Poola sõlmisid Altmargi vaherahu, kogu Eestimaa sai Rootsile. 1630 Avati esimene gümnaasium Tartus, (Tartu Akadeemiline gümnaasium). 1631 Asutati Tallinna gümnaasium, praegune Gustav Adolfi gümnaasium, mis on Eesti vanim keskkool. 1631 Tartus asutati esimene trükikoda Eestis. 16321656 Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana). 1634 - Liivimaa Konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade pastoritelt, et nad õpetaksid talupoegi katekismust lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei
Kool NÕUKOGUDE EESTI Referaat Koostaja : Juhendaja Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Eesti NSV valitsemine.........................................................4 Poliitilised olud...................................................................4 Vastupanu ja repressioonid...................................................6 Majandus ja rahvastik..........................................................8 Kultuurielu põhijooned........................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 ...
Rembrandt, El Greco, Goya barokk klassitsism romantism realism El Greco David Goya Repin Rembrandt Gericault Courbet Delacroix Friedrich Turner 5) Seleta mõisted! 1) akadeemiline kunst on stiil maali ja skulptuuri toodetud mõjul all Euroopa akadeemiate või ülikoolides. 2) historitsism ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris 3) eklektika eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes 6) Kas väide on õige või väär? Kirjuta lause ette vastavalt Õ või V! 1) V Barokk-kunst oli seotud tõusva kodanlusega. 2) Õ Klassitsism võttis eeskujuks antiikkunsti.
Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski,
Eestlasi omavahelisi abielusid on vähe. Eestis sündinud 18-25 aastased noored, kes on Saksamaal viibinud vähem kui 5 aastat, räägivad eesti keelt ilma märgatavate saksa keele mõjutusteta. Sama kehtib eesti perede kohta, kes on tulnud Eestist Saksamaale paariaastase töölepinguga. Eestikeelse õpetuse uue perioodi alguseks Saksamaal võib pidada 2005.aasta mais loodud Hamburgi Eesti Kooli. 2009.aasta alguses Müncheni Eesti Koolis oli 25 last ja 3 õpetajat. Eesti keele akadeemiline õpe on võimalik Hamburgi, Göttingeni, Müncheni ja Greifswaldi ülikoolis. Mõned vähesed keeltekoolid pakuvad ka eesti keele kursusi, kus algajate kursused piirduvad tavaliselt ühe semestriga. Hamburgi Eesti Kooli eesmärgiks on eestikeelse suhtlus-, õpi- ja mängukeskkonna kaudu eesti keele oskuse arendamine, aga ka eesti kultuuri-traditsioonide tutvustamine ja väärtustamine, õpilaste seotuse süvendamine Eestiga ning demokraatliku maailmavaate kujundamine
- Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. • Sotsioloogi 4 rolli (Michael Burawoy 2004) Akadeemiline public Mitteakadeemiline publik Instrumentaalne Professionaalne Rakenduslik teadmine (teooriad) (progmaatiline) Reflektiivne teadmine Kriitiline (distsipliini Avalik (Arutelu) arendus)
avaldatud. a) artikkel kogumikus Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja (in + nimi). Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisatakse lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel vastavalt keelele, nt ingliskeelsetel In: (sees). Veinberg, A. (2000). Välisperioodika avakogu ja selle kasutamine. Rmt: Aastaraamat 1999. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11117. b) artikkel ajakirjas Artikli autor. Ilmumisaasta. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimetus. Väljaande number, artikli leheküljed. 20 Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, nr 3, lk 2425. c) artikkel ajalehes Artikli autor. Ilmumiskuupäev (aasta, kuupäev). Artikli pealkiri
Õiguskantsler kantselei juhina kinnitab kantselei ning selle struktuuriüksuste põhimäärused, struktuuri ja koosseisu. Õiguskantsler otsustab kantselei teenistujatele allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse. Õiguskantsler juhib Õiguskantsleri Kantseleid nagu minister ministeeriumi Õiguskantslerile esitatavad nõuded: Õiguskantsler peab olema: kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik valdama vabalt riigikeelt. Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist Õiguskantsler ei tohi ametisoleku ajal: 1) olla mõnes teises riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik õigusliku juriidilise isiku ametis; 2) osaleda erakondade tegevuses; 3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; 4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. TARTU ÜLIKOOL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. RAHVAKOOLID
Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. Epidemioloogia liigid. Rutiinne e igapäevane: demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid. ,,Akuutne" epidemioloogia: nakkushaigused, puhangud. Tervishoiupoliitika epidemioloogia: kugutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet. Akadeemiline epidemioloogia: teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine. Epidemioloogia harud. Vaatuslik: kirjeldav ja analüütiline. Kirjeldav: (kes, kus, millal) kogub, kontrollib ja analüüsib haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus. Analüütiline: (miks) kasutades kirjeldava epidemioloogia tulemusi ja teadmisi biomeditsiinist püstitab ja kontrollib hüpoteese haiguse tekkepõhjuste kohta
lepingute tasusid; ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakseid; litsentside, kauplemislubade või tegevuslubade eest makstud tasusid; FIE ja FIE poolt oma töötajate eest tasutud täiend- või ümberõppe kulusid; Jm ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid. Ettevõtluse kuludena ei või näidata FIE enda või oma töötajate eest tasutud tasemeloolituse (põhi-, kesk-, kõrgharidus, akadeemiline kraad ) ja ettevõtlusega mitteseotud vabaharidusliku koolituse kulusid. Ettevõtja kajastab ettevõtlusega seotud kulud koos tasutud käibemaksuga. Ettevõtluse kuludeks ei loeta: ettevõtlusega tegelemise käigus tekib aga mitmeid kulusid, mida ei loeta ettevõtluskuluks; kulud mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata, on loetletud tulumaksuseaduse ( edaspidi TMS) § 34;
· Kuni 19 sajandini kehtinud kirjareeglid · 1686 Lõunamurdes Uus Testament · Tõlkijateks isa-poeg Virginius · Laiema kirjandusliku tegevuse algus · Stahli ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Eesti- ja Liivimaal" · 4-osaline paralleelselt eesti ja saksa keeles · 1675 kohaliku ajakirjanduse algus · Tallinnas hakkas ilmuma saksakeelne nädalaleht Vaimuelu kõrgem haridus: · Eestvedajaks Johan Skytte · 1630 Tartus akadeemiline Gümnaasium · Muutus 1632 Tartu Ülikooliks · 1631 gümnaasium Tallinnas (GAG) · Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) · Avati 15.10.1632 · Õppimine oli avatud kõigile ka talurahvale · 4 teaduskonda - Filosoofia baas - Usuteaduskond - Õigusteaduskond - Arstiteaduskond · Nominaalne õpiaeg 9 aastat · Õppetöö ladina keeles · Vastuvõtutingimusi polnud · Õppetöövormid dispuudid ja loengud
järele. Leping sõlmiti 1920. sellega jäid Soomele tema ajaloolised piirid Karjalas. Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida- Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922. Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa).
abistamisega. Nüüdisaja probleemid: ebavõrdsuse uued vormid, üksildus, kohanemisraskused; globaalsed probleemid, põgenikud, kriisid; ennetada inimeste eemaldumist ühiskonnast; aidata “triivima läinud” inimesed tagasi ühiskonda. 2 vastandlikku suunda hakkavad kokku sulama! Sotsiaaltöö professiooni ülemaailmne definitsioon: Sotsiaaltöö on praktikal põhinev professioon ja akadeemiline teadusala, mis aitab kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule, inimeste võimustumisele ja vabanemisele ning edendab sotsiaalset ühtekuuluvust. Õiglus, inimõigused, kollektiivne vastutus, erinevuste austamine! Probleem ei ole mitte see, et inimesed ei saa hakkama, et nad on haavatavad, vaid kuidas meie (perekond, klass, tänav, institutsioonid, kogukond, ühiskond) teeme nad haavatavaks ja kuidas saame teha, et nad seda ei oleks!
tahtis teada, millest need õigupoolest räägivad. Tolkien vastas: ,,Ma ei tea. Püüan välja uurida." Tõepoolest ta ei pidanud end loo autoriks, vaid legendi avastajaks. Ja selline hoiak jääb teda saatma elu lõpuni. Kuigi Tolkieni meeles mõlkusid tema mütoloogia alged, valmistus ta inglise keele ja kirjanduse lõpueksamiteks. Tolkien sooritas need loomulikult võidukalt, pälvides esimese klassi. Seetõttu võis ta olla kindel, et pärast sõja lõppu ootab teda akadeemiline ametikoht. Seni aga pidi ta asuma sõjaväeteenistusse Lancashire`i füsileerügemendi teise astme leitnandina. Enne Prantsusmaale saatmist jõudis ta Edithiga abielluda. Tseremoonia toimetati 22. märtsil 1916. 14. juulil 1916 sammus Tolkien oma kompanii koosseisus lahingusse. Ta ei teadnud veel, et 1. juulil oli hukkunud Rob Gilson üks TKBS-i liikmetest. 27. oktoobril haigestus Tolkien nn. ,,kaevikupalavikku" ja 8. novembril pandi ta Inglismaale sõitvale laevale
1675. aastast ilmus Tallinnas saksakeelne nädalaleht. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool: 17. sajandil levisid Euroopas mitmed humanistlikud ideed. Selles rõhutati teaduse ja hariduse tähtsust. Ka Rootsi Kuningriigis rajati gümnaasiume ja soositi Uppsala ülikooli arengut. Samasugune haridussüsteem tuli ka provintsidesse. Liivimaa hardusolude korraldamises oli tähtsal kohal kindralkuberner Johann Skytte. Tema ettevõttel loodi 1630. aastal Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli õppetöölt ligilähedane kõrgkoolile. 1631. aastal avati gümnaasium ka Tallinnas. (Gustav Adolfi Gümnaasium) Juba 1631. aastal esitas Skytte kuningale ettepaneku muuta gümnaasium ülikooliks. Järgmisel aastal 15. oktoobril1632. aastal avatigi Tartu Ülikool. Ülikoolis said õppida lisaks aadlikele ja linnakodanikele ka talupojad, ehkki tegelikkuses ei olnud neil siiski võimalust seal õppida. Ülikoolis oli 4 teaduskonda. (-filosoofiateaduskond, arsti, usu ja õigus
areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (sünnist 1,5 2 aastani) laps hakkab keskkonda tundma õppima, maailmaga kohanema, tajub meelte kaudu. Käitumine alguses reflektiivne. Käitumine
Kohustuslik on läbida 9 klassi, kuid peaaegu 100% õpilastest läheb edasi keskkooli vanemasse astmesse õppima. Jaapani kultuurile on omane hariduse tähtsustamine ja edasipürgimine. Koolis käiakse ka mõnedel laupäevadel. Klassid on Jaapanis suured, umbes 40 õpilasega või suuremadki. Koole on kolme tüüpi: riigikoolid, munitsipaalkoolid ja erakoolid. Programmid on neis kõigis ühised. Keskkooli vanemas astmes on haridus diferentseeritud ja on erinevad harud: A- akadeemiline haru (kas loodusteaduslik või humanitaarharu), B- kaubanduslik haru, C- kodumajanduslik haru, D - tehniline haru, E - põllumajanduslik haru. Matemaatikaõpetuse mahtu on ka Jaapanis võrreldes 1970ndate aastatega oluliselt kärbitud nii, nagu paljudes teisteski maades. Matemaatikatundide arv I II III IV V VI VII VIII IX X-XII kokku 4 5 5 5 5 5 3 4 4 4 40
and processes, or the establishment of new activities, that (Allikas: Miettinen & Teder 2006) lead to changes in the economy and society. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 9 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 10 Ettevõtlus: olemus ja nähtumus Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin Mõiste "ettevõtlus" tähendab vähemalt kaht: ... on märksa "noorem" kui üldine ettevõttemajandus. Ettevõtluse kujunemise olulisimad tähtsündmused: · nähtust ehk fenomeni (kui teatud tegevust); · 1947 esimene ainekursus Management of Small · seda uurivat akadeemilist distsipliini
Vabariigi Presidendi seadlused; täita oma ametiülesandeid vabastamine Vabariigi Valitsuse määrused; Õiguskantsleril peab olema ametist Vabariigi Presidendi taotlusel ministrite määrused; akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses Riigikohtule ning ta peab olema kogenud ja kohalike omavalitsuste volikogude ning tunnustatud jurist. valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Põhiõiguste kaitse ehk ombudsman
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
