Michelangelo Michelangelo Di Lodovico Buonarotti Simoni ●6.märts 1475 - 18.veebruar 1564 Elulugu ● Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt ● 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures ● Skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489 -1490 Bertoldo di Giovannilt ● Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi ● 1492. aastal oli Michelangelost saanud edukas noor skulptor ● Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas ● Kirjutas ka luuletusi Tähtsamad teosed Sixtuse kabeli lagi Pieta Viimne kohtupäev Taavet Arhitekt ●Kavandas Rooma Peetri kiriku kupli ja
vastu sai alguse juba varajatest noorusaastatest, mil ta ostis endale esimese kallima ülikonna, raha teenides ise pärast kooli töötades. Kuigi ta teadus, et ta saaks enda riideid osta ka mujalt odavamatest poodidest, oli tema kindel veendumus näida stiilne oma ülihinnalistes rõivastes. Tal on see õnnestunud alates 12ndast eluaastast. • R. Lauren käis Salanter Academy Jewish Day koolis, enne kui lõpuks lõpetas DeWitt Clinton keskkooli, aastal 1957. Akadeemias oli Lauren tuntud oma klassikaaslaste seas lipsude müümisega. Keskkooli aastaraamatusse oli ta oma pildi alla märkinud, et tema soov on saada miljonäriks. • R. Lauren läks Baruch kooli ärindust ja kodanikuadministratsiooni õppima, mis oli riigiülikool New Yorgis. Sealt ta langes välja pärast kahte aastat õppimist. Aastatel 1962 kuni 1964 teenis ta Ameerika Ühendriikide sõjaväes. Pärast tema vabastamist 1968ndal aastal abiellus
"Põrgu" Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes värvides, "Põrgu" koloriit loob mõlemat tunde ja efek...
Isa: Professor Alexander Melville Bell Ema: Eliza Crace Ta oli soti päritolu ameerika teadlane, õpetaja ja leiutaja. Ta on peamiselt tuntud telefoni leiutajana. Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. Oskas hästi mängida klaverit. Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. 15. aastaselt lahkus ta koolist. Peamist huvi pakkus talle teadus. Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. Ta õppis Weston House Akadeemias ja Edinburghi Ülikoolis Hiljem lõpetas ta Toronto Ülikooli. Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega. Ta hakkas katsetama harmoonilist telegraafi. Temast sai professor Bostoni Ülikoolis. Tegi otsuse hakata keskenduma katsetele seoses helidega. Bell oli üks National Geographic Society asutajaist 1888.aastal. Mõõtühik bell on tema järgi nimetatud. Belli kutsuti ka kurtide isaks. Tema ema ja abikaasa olid kurdid ja mõjutasid tugevasti tema teadustööd.
Filosoofia. Aristoteles Anna-Marie Kellner Aristoteles sündis 384 aastat eKr Stageiras. Tema isa oli arst Makedoonia kuninga Amyntase õukonnas. 18.aastasena läks Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus viibis 20 aastat. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Xenokratesega Väike- Aasiasse Aterneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 aastat eKr kutsus Philippos II ta Strageirasse 12.aastase Aleksander Suure õpetajaks. U 335 eKr läks Suur Aasia-sõjaretkele. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval paiknenud gümnaasiumis. Selle nimega hakati kutsuma ka kooli. Ka nimetati kooli peripateetikute kooliks. Aristoteles õpetas koolis 335 eKr - 322 eKr. 323 eKr suri Aleksander Suur. Pärast Suure ...
Bell maailma vastu uudishimulikku huvi. - Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. - Oskas hästi mängida klaverit. Haridus - Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. - 15. aastaselt lahkus ta koolis lõpetades vaid 4 klassi. - Peamist huvi pakkus teadus. - Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. - 16. aastaselt omandas ta "õpilase-õpetaja" positsiooni kõnekunstis ning muusikas Weston House Akadeemias. - Edinburghi Ülikool. - Hiljem lõpetas ta Toronto Ülikooli. Tegevus - Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega. - Ta hakkas katsetama harmoonilist telegraafi. - Temast sai professor Bostoni Ülikoolis. - Tegi otsuse hakata keskenduma katsetele seoses helidega. Telefon - Rahalise toetusega palkas ta Thomas Watsoni oma assistendina. - Nad eksperimenteerisid akustilise telegraafiga. - Nad said hakkama helide edasi saatmisega. - See viis heliga
12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios muusikaala juhatajana ja Eesti Akadeemias kompositsiooni õpetajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline helilooja. 1991 asutati muusikafestival ,,Nyyd", mille üks asutajatest oli Tüür. ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", ,,Lumen et cantus", ,,Hääled seitsme maa ja mere tagant", ,,Päikesevene", ,,Antidolorosum". Kasutab võimalikult palju stiile erinevatest ajastutest. Kirjutab seinast seina muusikat. Teoste pealkirjad on peamiselt ladina või saksa keelsed, need ei tähista kindlat programmi, vaid iseloomulikku tuuma
Eduard Wiiralt 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Sissejuhatus Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan ...
Hando Runnel Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas Runnel Tartu ja Paide keskkoolis. 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias argonoomiat, kuid kõrgkool jäi lõpetamata ning ta suundus tööle ajakirja Looming toimetusse. Hiljem jäi Runnel püsivalt elama Tartusse ning oli vabakirjanik. Alates 1969. aastast kuulub Kirjanike Liitu ning ta valiti korduvalt Liidu juhatusse. Alates 1992 aastast on Runnel kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimees ja sarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja. Hando Runnel on ainus Eesti professor ja hiljem akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli.
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigolett...
Hando Runnel Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Teosed · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
Va l g u s t u s k i r j a n d u s I n g l i s m a a l Valgustusajastu Valgustusideede tekkekohaks on Inglismaa. Valgustus liikus kahes suunas ning Inglismaal levis empirism ehk tunnetuse alusena nähti meelelist kogemust. Valgustusajastu Valgustusideed levisid ajakirjanduse kaudu. Valgustusajastu Inglismaa kirjanduses oli juhtivaks zanriks oli romaan. Valgustusajastu inglise keeles on Age of Enlightenment. Daniel Defoe Muutke teksti laade Elas aastatel 16601731. Teine tase Ta on elanud üle Londoni katku Kolmas tase Neljas tase ja tulekahju. ...
_________________________________________________________________ * impressaario etenduste, kontserdite majanduslik korraldaja TEGEVUS Salvador Dali oli maailmakuulus hispaania kunstnik ning ka sürrealismi kõige skandaalsem ja poleemilisem* esindaja. Loominguline anne ilmnes Salvadoril varakult. Kui ta oli neljateistkümnene, avati Figueresese teatris tema tööde näitus, mis köitis kriitikute tähelepanu. Dali omandas kaunite kunstide akadeemias Madridis klassikalise maali oskused. Seal õppis ta tehnikat, mis sai iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubas luua maalidel optilise illusiooni efekti. Ta loomingut mõjutasid ka kubistide tööd. 1923. aastal eemaldati Dali üliõpilasrahutustest osavõtjate kaitsmise eest aastaks akadeemiast ja ta pidi veetma 35 päeva vanglas. 1925. aasta novembris korraldati Barcelonas Dalmau galeriis Dali esimene personaalnäitus. 1926
ta enda juurde Hrusovany Emmahof`i lossi, et kaunistada see seinamaalidega. Mucha avaldas krahvile nii suurt mõju, et see toetas rahaliselt ta õpinguid Müncheni Kunstikoolis ja saatis ta hiljem ka Pariisi. Seal jätkas ta oma õpinguid Julian`i Akadeemias, ta tegutses ka Jules Lefebvre`i ja Jean-Paul Laurens`i stuudiotes. Kui krahv Muchat enam ei toetanud, teenis kunstnik raha tehes illustratsioone ajakirjadele ja reklaamidele ning õppis lühiajaliselt Colarossi Akadeemias. 1984. aastal oli Muchal näitus Salon des Artistes Français`s, mille eest ta võitis ka aumedali. Samal aastal tegi ta oma Gismonda plakati Theatre de la Renaissance`ile Pariisis, millega ta murdis välja illustraatorite anonüümsest maailmast ja tõusis tuntud plakatidisainerite hulka. Plakat oli mõeldud Sarah Bernhardtile, kes mängis reklaamitavas etenduses pearolli ja oli ka teatri juhataja. Inspiratsiooni sai kunstnik Byzantine`i mosaiikidest ja kujutas elusuurusel plakatil
A. Sprengeli juurde nõu küsima. Heasoovlikku mõistmist ja vastutulekut sai Laikamaa ka baltisakslaselt J. Kleverilt, Peterburis tunnustatud maastikumaalijalt ja akadeemia professorilt. Kunstnik tutvus tema katsetustega ja soovitas tingimata edasi õppida. Seda ta 1891. aastal tegigi, asudes Riiast teele Düsseldorfi, et maalikunstnikuks õppida. Ta õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias aastatel 1891-1895. Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele ta meeldis omatöökuse ja visaduse poolest. Märtsis 1897 lahkus Laikmaa lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. See oli üsna riskantne samm, kuid Laikmaale väga loomuomane. Siin täitis ta portreetellimusi ja andis joonistustunde. 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda
Tema auks on maailmakaardil vähemalt 12 väina, lahte, saart või mäge nimetatud Krusensterni nimega. Ta suri oma mõisas Kiltsis ja on maetud Tallinna Toomkirikusse. Lisaks 3-köitelisele reisikirjale ilmus rikkalikult illustreeritud ja seni suurim vene trükigraafika väljaanne "Krusensterni ümbermaailmareisi atlas": venekeelse tiitellehega 1813, saksakeelsega 1814. Kõik kaardid joonestas Bellingshausen, joonistuste autor oli Tilesius. 109 vaskplaadile graveerimine Peterburi Kunstide Akadeemias kestis seitse aastat ning tööd juhtas professor Ignatius Klauber. Atlase eksemplaril on Krusenstreni pühendus krahv Grigori Orlovile 1819.
maailmasõjas läbielatud traumasid, kus ta oli meedik. Ta on tuntud autoportreede poolest, ta maalis neid terve oma elu. Beckmann töö peegeldab ajastu radikaalseid muutusi nii kunstis kui ka ajaloos. 1937 a sai ta Honorary Empire auhinna ja kuldmedali City of Düsseldorf. Max Beckmann Tema kaks teost ostis National Gallery. Berliin omandas maali Koor ja Autoportree, kus ta on ülikonnas. 1925 valiti ta õpetama meistriklassi Städelschule Akadeemias kunsti. Tema õnn muutus, kui riiki asus juhtima Adolf Hitler, sest talle ei meeldinud moodne kunst ja ta suutis selle kiiresti riigis alla suruda. Aastal 1937 rohkem, kui 500 tema teost konfiskeeriti Saksamaa muuseumitest. 10 aastat elas ta vaesuses Amsterdamis, meeleheitlikult üritas ta saada endale viisat USAsse. 1944 katsetasid sakslased teda sõjaväkke võtta, hoolimata sellest, et ta oli 60 aastane kunstnik ja oli üle elanud südameatakki.
Piet (Pieter Cornelis) Mondrian 7. märts 1872 1. veebruar 1944 Piet Mondrian Pieter Cornelis Mondrian sündis 7. märtsil 1872 Amersvoorti linnas Hollandis Isa oli amatöörist maalikunstnik ning joonestaja, onu oli iseõppinud maalikunstnik Väga artistlik perekond: maalisid ja musitseerisid Õppis Amsterdami Akadeemias (1892-1895) ja hakkas omal käel maalima Enamus tema varasematest töödest olid maastikupildid 1909. aastal alustas ta puude seeriate maalimist, milles ilmnes abstraktsionismi stiil 1909/1910 hakati teda pidama üheks Hollandi avant-garde juhiks, kuigi teda kriitiseeriti ka ajakirjanduses. 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige 1911 paljastati talle esimest korda kubistide Braque ja Picasso tööd ühel näitusel Amsterdamis
Kristjan Raud Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Kirikukülas, Viru- Jaagupi kihelkonnas ja suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas. Ta oli eesti kunstnik. Tal oli kaksikvend Paulus, kunstnikunimega Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud tänu oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustele. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta ka Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum, mis on praegu suletud. Täpsemalt Elades Eestis, sai Kristjan Raud ajapikku aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Ta otsustas minna Peterburi, kus sai endale pedagoogi koha
Klassitsism Varaklassitsism 1770 1800 Kõrgklassitsism 1800 1830 Klassitsistlikule kunstikäsitlusele andsid hoogu 1748.aastal alanud väljakaevamised Itaalias. Toodi päevavalgele esimesel sajandil tuha ja laava alla mattunud linnad Herkularium ja Pompei. Avastati suured kunstivarad. Vaadati ka Vana-Kreeka/Rooma poole. Arhitektuur Kapitalismi kindlustumien ja kodanluse mõjuvõimu suurenemine andsid arhitektuurile uusi ülesandeid. Ehitati uusi tehasehooneid, laoruume, kaubahoove, panku, börsihooneid, valitsus ja parlamendihooneid, koole ja kõrgkoole, kasarmuid, ühingute ja seltside jaoks maju ja muidugi elamuid. Linnad suurenesid kohutava kiirusega. Kerkis üles linnade planeerimise probleem, vanad keskaegsed linnasüdamed kohandati ümber või rajati uued linnatsentrumid sirgete laiade tänavate ja avarate väljakutega. Sakraalehitiste osatähtsus vähenes. Laienenud ehitusmaht sundis kasutama lihtsamaid ehitusvõtteid ja odavamaid ma...
PIET CORNELIS MONDRIAN (07.03.1872 01.02.1944) ELUKÄIK * Sündis Amersfoortis * Pere oli Kalvinistlikku usku * Oli lummatud teosoofiast * Piet'i isa toetas poega tema valikutes. * Maalimises oli 5 perioodi * 1. näitus kahest maalist oli 1890 aastal. TÖÖKÄIK * Alg- ja põhikoolis koolis õppis vabakäe joonistust. * Õppis Amsterdami Kuninglikus Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani * Elas Hollandis, Pariisis, Londonis ja New York'is. * Andis maa maalimise eratunde * Asutas ajakirja "De stijl", (Stiil) * Radikaalne samm kubismist geomeetrilisse abstraktsionismi. * Eesmärgiks oli maalides kaotada reaalsed kujundid * Suurel hulgal kirjutas artikleid kunstist, oli väljendusrikas kirjutaja Rühmitused Jan Tooropi kunstnike kogukond 1909 liitus usklikku kogukonnaga 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige
Käisin18. veebruaril Saaremaa Kunstistuudio galeriis vaatamas Anu Hindi näitust, kus autor eksponeeris oma valmistatud moefotosid ja ehteid. Näitus kandis pealkirja "Aeg maha IV" ja see eksperimenteeris taaskasutuse teemal, pakkudes välja fotosid, mis iga järgneva näitusega on omandanud uue välimuse. Anu Hint on sündinud 8.novembril 1961.aastal. Praegu töötab ta disaini-ja õmblusstuudios AH disain ning on Viljandi Kultuuriakadeemias ja Avatud Akadeemias kompositsiooniõpeta- jaks. Moefotodel oli mustvalgelt kujutatud Anu Hindi enda disainitud riideid ,kõik väga soliidsed ja ilusad. Silma hakkas ka see, et iga foto peal oli riideid kandvatel naistel juuksed kinni ja puudusid kõrvarõngad. Kujundeid lõhkus aga fotode veega töötlemisel tekkinud faktuur, mis valikuliselt kustutas või rõhutas kujutletavat. Näiteks oli mõne foto peal veega kaotatud nägu, kujutatud piki või laiuti triibud jne
Narva Eesti Gümnaasium Kontserdi arvustus Pille Lille Muusikute Fond Juhendaja: Tuuliki Jürjo Koostaja: Kristjan Pille Neljapäeval 03.13.2013 toimus Narva Eesti Gümnaasiumi kooli aulas kontsert nimega ,,Pille Lille Muusikute Fond". Ürituse sissepääs oli tasuta ja lubatud kõigile. Ansambli koosseis oli järgnev: Pille Lill(sopran), Ralf Taal(klaverist) ja Virgo Veldi(saksofon). Pille Lill on eesti laulja, kes alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Lõpetas Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia kahel erialal: muusikapedagoog/koorijuht ja ooperilaulja. Ralf Taal on eesti pianist ja muusikapedagoog. Lõpetas 1992.aastal Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal...
Isa oli Hans Laipman ja ema Leenu Redlich. Isa oli haritud, töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris ta emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta eriti hästi läbi. 1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tal oli olemas ka rongisõidu raha, kuid ta tahtis Saksamaad paremini tundma õppida. Enne teele asumist tegi ta kodutalus väikese portree oma õe vennast. Õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias 1891-1895. Ta meeldis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele töökuse ja visaduse poolest. Ta pidi vahepeal õpinguid katkestama rahapuuduse tõttu, kuid tänu abivalmis daami 75 margase toetuse tõttu sai ta õpinguid jätkata 1896- 1897. Laikmaa polnud seal ainuke eestlasest õpilane. Peale selle õppis seal ka 1888. aastal Paul Raud. 1899. aastal tuli ta tagasi Tallinna. Ta tahtis muuta Eesti kunsti
ANTS LAIKMAA 1866 1942 Sünnipärane nimi: Hans Laipman. Ants Laikmaa sündis Vana-Vigalas, tema isa oli vallakirjutaja. Joonistada armastas Ants juba varakult. Algteadmised sai ta Tallinna Kubermangugümnaasiumist. 1890. aastal läks ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Sealne õpetamise laad oli akadeemiline ning Laikmaale see ei meeldinud. Ta otsustas sealt ära tulla ning siirdus edasi hoopis Saksamaale Düsseldorfis asuvasse kunstide akadeemiasse. Düsseldorfi Kunstide Akadeemias õppis ta aastatel 1891 1893, kuni ta oma õpingud rahapuuduse tõttu katkestama pidi. Düsseldorfi jäi ta siiski edasi kuni 1899. aastani, tehes seal seni juhuslikke kunstitöid. Teenitud raha eest otsustas Laikmaa ennast täiendada, käies ära Hollandis, Belgias, Austrias ja Prantsusmaal. Lõpuks naases ta Tallinnasse. 1903. aastal asutas Ants Laikmaa Tallinnas esimese kunstiõppeasutuse, oma ateljeekooli. 1906 avati Tartus kunstinäitus, kus Laikmaa oli üks suuremaid organisaatoreid
Platon ja tema filosoofia Viimsi Keskkool Räsad Nadzafov 5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse
Michelangelo Kes ta oli · Michelangelo di Lodovico Bounarroti Simoni sündis 6. märtsil 1945 ja suri 18. veebruaril 1564. · Ta oli renessansiajastu Itaalia maalikunstnik, arhitekt, skulptor, poeet ja üks barokistiili teerajajaid. Elutee 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Raske elu Michelangelo oli haruldase loominguvõimega kunstnik. Tema ise ja ta imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele ja seetõttu on tal erilised õigused ja ka kohustused. Geniaalsus ei olnud ainult õnn, vaid isegi raske ja piinav koorem. Michelangelo ei
1909 a. siirdus tema perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunstitööstuskooli. Pärast kooli lõpetamist 1919 a. oktoobris jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopf´i skulptuuriateljees. 1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61
Aristoteles elas aastatel 384322 e.m.a. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi. Ta sündis Stageiras (Lõuna-Makedoonia) polises, mille olid asutanud kolooniana kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalanõude pärast, lasi endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud)
LUULEKOGU KOKKUVÕTE ,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai
hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. 1834: Henry Fox Talbot loob püsivad pildid paberile, niisutatud hõbekloriidi ja fikseeritud soola lahuse abil. Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. 1842.a. ehitati Saksa firmas Voigtländer esimene metallkerega suhteliselt väike fotoaparaat. 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastmann esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1890 töötas N
Johan Laidoner https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner#/med ia/File:Johan_Laidoner01.jpg Lapsepõlv Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus 12. veebruar 1884. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Ta oli Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (18511938) esimene laps. http://www.geni.com/people/Ma ri- Laidoner/60000000053899319 19 Haridustee Johan oli väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke. 1902. aastal pääses ta Vilniuse sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. Ta lõpet...
Pille Lill on eesti laulja (sopran) ja Muusikute Fondi looja (PLMF). Pille Lill alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on ta lõpetanud kahel erialal - muusikapedagoogika ja ooperilaul. Oma haridusteed jätkas ta Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris ning magistrikraadi kaitses Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna
Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia. Töötates Roomas eraakadeemia kostüümiklasis, omandas ta täiusliku akvarelltehnika. Esitas kompositsiooni „Kristus ristil“ 1859 Rooma kunstinäitusele, selle põhjal valiti Köler Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult
tuntumaid 20. sajandi sürrealiste. Sündinud Figuresi linnas, Prantsuse piiri lähedal, advokaati perekonnas. Näitas oma esimesi kunsti oskusi lapsepõlvest. Kui talle oli 17 aastat, teda võeti vastu Madriidi kunstide kooli nimega Academia de San Fernando, kus ta tutvus tähtsaid inimesi oma kunstioskuste arenemise jaoks. Hakkab sügavalt vaatlema ja uurima vanade meistrite maalisid, otsib oma stiili. Akadeemias õpingud (1921 – 1925) said kunstniku jaoks ajaks, millal ta hakkas paremini mõistme kunstimeistrite kultuuri, ta hakkas saama aru vanade kunstnikute kommetest. 1926. a. läheb Pariisi, kus kohtub Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Järgnevatel aastatel Dali maalis mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso mõjutusi. Pariis väga meeldis ja innustus kunstniku, 1929. a. Dali läheb Prantsusmaale teist korda
kokkupanemine (kubistide eeskuju) Lõikuvad pinnad, joontega dünaamilie kompositsioon, piirjooni hägustades nii, et kujutatav näib hajuvat ümbritsevasse ruumi, erksate värvide kasutus SündinudBalla Ciaciamo Torino, Itaalia [1871.07.18- 1958.03.01] Tegeles fotograafia ja muusikaga, peale isa surma hakkas tööle litograafia trükikojas Huvi kunsti vastu hakkas tundma alles 20 aastaselt, õppis Itaalias kohalikus Akadeemias Peale ülikooli kolis Rooma, abiellus, lõi oma ateljee Ciacomo Balla kunsti stiilid Rõhutatud joon Dünaamiline valgus Paljusus Rõhutatud liikumine ja kiirus Müra Vormide korduv jada Värvid, lõikuvad pinnad, dünaamilisus Geomeetrilisus-kujundid, tükeldamine Numbrilisus Ciacomo Ballo kunsti teosed „Koer keti otsas“ 1912 „Tänava valgus“ 1909 Ciacomo Balla kunsti teosed „Nobedad : liikumise
märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias 1923 sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954
Michelangelo Buonarroti sündis 6.märts 1475 aastal Capreses, Arezzo lähedal. Tema mitmekülgne looming moodustas Itaalia renessanskunsti tipu. Enamiku töid kavandas ta nii suured, et ei jõudnud neid hiljem valmis. Ainuke lõpetatud suurtöö on Sixtuse kabeli laemaal. 1488 õppis Michelangelo Firenze maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulpturaalse väljaõppe sai ta aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tuttvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Roomas ja Firenzes, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas, kus ta suri 18.veebrualil 1564. aastal Tähtsamad noorpõlvetööd on "Pieta" Rooma Peetri kirikus (u. 1498-1501) ja "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501-1504); viimases avaldub tugev antiikskulptuuri mõju. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab eikspresiivselt suurt sisepinget ja jõudu
Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena aastal 1954 ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.
"Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttööstuskooli õppima. Peale kooli lõpetamist alustas ta õpinguid Tartu Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Hiljem õppis veel Derseni Kujutava Kunsti Akadeemias Saksamaal. 1923. sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Edasi elas ta 14 aastat (19251939) Pariisis, peale seda aasta Marokos. 1945. aastal elas Rootsis ja aasta hiljem pöördus lõplikult tagasi Pariisi. Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55aastasena Pariisis. Looming Aastast 1916. leiduvad esimesed tema puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. Järgevatel paaril aastal oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas.
mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming 1923-1925 oli ta eriti töökas raamatugraafikas, illustreerides Juhan Jaigi "Võrumaa jutud
paljudele uutele teadusharudele. ARISTOTELES · Sündis Chalkidik poolsaarel Stageira linnas (Makedoonias) 384 ekr. · Isa Nikomachos oli Makedoonia õukonnaarst. · On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. · See mõjutas tema varajast haridust, nii et kui Aristoteles 18-aastaselt Ateenasse läks, oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. · 18.37.eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias kogunenud õpilaste seas silma. · Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks. ARISTOTELES · Kui Platoni suri (347 ekr) läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse õukonda. · Aristoteles abiellus Hermiase (Atarneuse valitseja) kasutütre Pythiasega. · Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. · Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse.
, kui anti passid ja talupojad said perekonnanime. Palju rahvast sõitis ära 19 saj keskpaigas - Aga kuidas see kõik puutub vana-vanaisasse? Kas sa arvad, te ta oli talupoeg, kes sõitis Venemaale. - Seda me paraku ei tea. Võib-olla. Aga mis sa arvad, et ainult talupojad sõitid venemaale? Väga paljud eesti kunstnikud, heliloojad said hariduse sankt-Peterburis – konservatooriumis, kunstiakadeemias. Eestlased töötasid geograafiaühingus, aga samuti ka teaduste akadeemias. – näiteks akadeemik, arst ja keeleteadlane Ferdinand Johann Viideman. Mõned eestlased olid sõjaväeteenistuses Peterburis, teenisid tsaari õukonnas. Meie Jakob Hurt oli Peterburis pastoriks Jaani kogudusele. Siis, 1880 aastal ainuüksi peterburis elas 20 tuh eestlast. Aga üldse Venamaal elas 20 saj algul 154 tuh eestlast. Kujutate ette? - Sa paned mind imestama , professor! Niisugune tunne, et sa spetsiaalselt valmistusid loenguks. -
..........................................8 2 Elulugu Henry Way Kendall sündis 9. Detsember 1926 Bostonis ja suri 15. Veebruar 1999 Floridas. Dr. Kendall suri sukeldumisõnnetuses, kui ta osales National Geographicu sukeldumise ekspeditsioonil Wakulla Springsis, mis on suurim mageveeallikas maailmas. kasvas üles Sharonis, Massachusettsis ja õppis Deerfieldi akadeemias. Ta astus 1945. aastal USA kaupmeeste mereakadeemiasse ja teenis talvel 1945 - 1946 vägede transpordil Põhja Atlandil. Ta ema on Evelyn Way Kendall ja isa oli Henry Kendall ta oli ärimees. Kendall oli üks murelike teadlaste liidu (UCS) asutajaliikmeid 1969. aastal. Ta oli UCSi esimees alates 1974. aastast kuni surmani 1999. aastal. Tema avaliku poliitika huvide hulka kuulusid tuumasõja vältimine, strateegilise kaitse algatus, B2-pommitus, tuumareaktorite ohutus ja globaalne soojenemine
Weizenberg Saksamaale. Frankfurti jõudes asus ta sellina ametisse tislermeister Zeitneri juurde. Esimeseks tööna oli vaja teha tal kirikuuksed. Ta pidi edasi õppima puuvooli ja puunikerdamist, kuid kui Zeitner sai teada, et Weizenberg ei kavatse kauem seal olla kui pool aastat, ei õppinudki ta seda. Edasi kolis ta Berliini. Seal sa ta koha tislermeister Scirmeri juures. Seal pöörati töhelepanu rohkem peentisleritööle. August hakkas käima pühapäeviti Berliini Kunstide Akadeemias joonistamist õppimas. Vabal ajal õppimas ta tundma linna. Talle hakkas meeldima mahuline kunstiala - skulptuur. 1863. aasta suvel ta asus tööle kipsornamentide valmistamise töökotta. Sügisel andis ta sissastumisavalduse Berliini Kunstide Akadeemiasse. Seal pidi ta pingutama kõvasti kuna oli teistest vanem ja raha tal appis samuti. Ta õppis veel Käsitööliste Seltsi kursustel. Seal modelleeris ta ka oma esimesed skulptuurid - portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide
Tsellokvarteti C-JAM kontsert Külastasin tsellokvarteti C-JAM kontserti 12. novembril. Muusikud esinesid Kuninga tänava põhikoolis. C-JAM on kontserte andud üle terve Eesti ning üles astunud näiteks Tallinna kammermuusikafestivalil, Hingemuusika ja Meistrite akadeemias, Toompea muusikasalongis ja Mõisaromantika sarjas ning Seitsme linna festivalil. Koostööd on teinud C-jam ka erinevate solistidega kelle hulka kuulvad Luisa Värk, Kaire Vilgats Bonzo & Tõun, Rebecca Kontus, Evelin Pang. Tsellokvartetti C-JAM kuuluvad neli muusikut: Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus, Andreas Lend.poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. See koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004. aastast. Tegemist
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn
Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Eestis, sest talurahvas oli liiga vaene, rahvas oli vähese haridusega, saksastunud eesti haritlased ei tundnud rahvusliku kultuuri vastu huvi, baltisakslased suhtusid Eesti kultuuri kitsarinnaliselt ja vaenulikult, kunstnikud ei suutnud oma töid siin müüa. 9. Esimest põlvkonda eesti soost Eesti kunstnike nimetatakse pioneeripõlvkonnaks. 10
See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud
õpilased hariduseta.
4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli
ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge
müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,,Vaeslaps ja pöialpoiss",,,Inetu
pardipoeg"jne.
5.)Miks oli kuldnokk Matteus eriline,mis oli temaga juhtunud?Kes oli ta
tegelikult?Miks kogus peategelane nööpe?Matteus oli eriline,sest ta oli akadeemias
ainuke kelle nimi hakkas m-tähega ja ta ütles ainult lauselõppe ( <
Kõik muud tegevused ka kooliskäimine kaotasid oma võlu ning aasta pärast unustas ta õpingud ära ja jäi 5. klassi kordama. 1885 sooritas küpsuseksamid ning ta pani end kirja üliõpilasena Helsingi ülikooli õigusteaduskonda. Sinna õppima minnes oli ta seal avastanud juba muusikakooli. Õpinguid jätkas hiljem Berliinis ja Viinis. 1892 abiellus Aino Järnefeldtiga, olid abiels 65 aastat ja neil oli 6 tütart. 1892-1900 töötas Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana 1904 kolis oma villasse Ainolaan Järvenpääs ja pühendus täielikult heliloomingule. 1920-ndate keskpaigani komponeeris teoseid. Suri 20.september 1957 Järvenpääs. LOOMING Muusika on sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagaadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja ka sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
