omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse 20 vähenemises. Eidetism võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Sünesteesia mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses. Amneesia mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Tekkepõhjuseks lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Hulk alaliike. Joobemälulünk. Kaitseamneesia puhul kustub mälust ebameeldiv, traumeeriv, isiksust kahjustav või ohustav. III osa TEGEVUSE REGULATSIOON KUJUTLUS JA FANTAASIA Teema 9 Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või
isegi oma lähedasi tuttavaid ning elab vaimses mõttes ülikitsas, pidevalt abi eeldavas vaimses ,,tunnelis". Eideetilise mälu e eidetismi all mõistetakse mõnedel inimestel esinevat võimet erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodytseerimisel kirjeldavad. Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
isegi oma lähedasi tuttavaid ning elab vaimses mõttes ülikitsas, pidevalt abi eeldavas vaimses „tunnelis“. Eideetilise mälu e eidetismi all mõistetakse mõnedel inimestel esinevat võimet erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodytseerimisel kirjeldavad. Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
ka kontrollida tarbitava toidu kogust) · rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas - dieedipidamine vähendab ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada. Mõnede teooriate kohaselt saavutab laps 2.-3. eluaastaks indiviiditi erineva rasvarakkude hulga, mis edaspidi mõjutab tema kehakaalu ja rasvaladestuse iseloomu. · ajukahjustus - põhjustatud näiteks ajukasvajast või infektsioonist, rasvumise põhjusena tuleb siiski väga harva arvesse. · ravimid - kaalutõusu võivad põhjustada steroidhormoonid, antidepressandid, uinutid (bensodiasepiinid), liitium ning psühhoosi raviks kasutatavad medikamendid. · endokriinfaktorid e. sisenõristusnäärmete iseärasused või häired - liiga kõrge insuliini tase organismis (kõhunäärme kasvajast), neerupealisekoore ületalitlus (Cushingi
psüühilise arengu spetsiifilised häired F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häired ORGAANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED hõlmavad patoloogiaid, mille aluseks on aju haigusest või vigastusest tekkinud ajufunktsiooni alanemine. Haiguslik leid peab olema neuroloogiliste uurimismeetoditega sedastatud. Patoloogia võib olla primaarne, s. t. vahetust, ennekõike aju tabanud kahjustusest tulenev või sekundaarne e. funktsionaalne, s. t. haigus on süsteemne, ajukahjustus on vaid üks osa keha organeid või süsteeme laialdasemalt tabanud haigusest. Patoloogiliste ilmingute spekter selles rühmas on väga lai. Alarühmad on: Dementsus Alzheimeri tõvest Vaskulaarne dementsus Dementsus teistes peatükkides klassifitseeritud haigustest Täpsustamata dementsus Orgaaniline amnestiline sündroom, v.a. psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud Deliirium, v.a. alkoholist või teistest psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
saadab need seejärel esmastelt sensoorsetelt ajukoore aladelt kõrgematele ajukoore aladele. Teabeedastuseks on kaks suurt viisi – kõhtmine ehk ventraalne töötlustee ja selgmine ehk dorsaalne töötlustee. Kõhtmine tee aitab tajuda objekte, tähendusi, luua teadvuslikku keskkonnamudelit; Selgmine töötlustee aga aitab kaardistada asukohti, ette valmistada reageeringuid ruumis ning valikuid erinevate võimaluste vahel. Kui inimesel on nt ajukahjustus ja see on vasakus poolkeras, võib kaasneda kõnehäire. Aga inimene pole väga emotsionaalne selle kahjustuse korral. Paremas poolkeras enamasti kõnehäiret ei kaasne, aga see- eest võib inimene muutuda oma reageeringutes heitlikuks. Ajukoore all ja ajukoore sees peidus on palju teisi struktuure - nt väikeaju. Ilma selleta organism kui tervik ei toimi, sest seal toimub eneseregulatsioon. Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni
Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi kõnekeskus koosneb kolmest alakeskusest, mis tegutsevad koos. o Kõnekeskuse kolm osa: a)motoorne kõnekeskus e.broca keskus, paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas, vahetult eesmise tsentraalkääru piirkonnas. Broca kirjeldas esimesena kõne kaotusega inimeste lahangute põhjal, et ajukahjustus oli toimunud selles Broca alas b)sensoorne kõnekeskus e.Wernicke keskus, paikneb oimusagaras primaarse kuulmiskeskuse läheduses. Selle piirkonna kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Samanimeline arst kirjeldas vastava piirkonna haigetel sensoorset afaasiat c)teisane ehk sekundaarne motoorne ala, paikneb eesmises tsentraalkäärus Broca
· odav · usaldusväärne · kiire · vähese lähtematerjaliga · lihtsalt analüüsitav Eestis testitakse lapsi ekspressdiagnostikaga 2 ainevahetushäire suhtes : 1) fenüülketonuunia ainevahetushäire. Autosoomne, retsessiivne geenmutatsioon. AH fenüülalaniin muutub neurotoksiliseks ühendiks. · lapsed tulevad pigmendivaesed, laste uriin lõhnab seisnud hiire kuse moodi · kui selline laps tarbib piima, siis paari elukuu jooksul tekib pöördumatu ajukahjustus. · Kui tunnus registreeritakse, siis hakkab laps saama välistusdieeti e. hakkab saama fenüülalaniinivaba toitu. · Laps peab vaid sellist toitu sööma u. 13 eluaastani. · Hiljem võib laps valikuliselt erinevaid toiduaineid sööma. · Fenüülketonuunikute sünnisagedus on 1:10 000le. 2) kilpnäärme hormoonide puudulikkus [1:3500] Kasutatakse asendusravi e. järjepidevalt viiakse organismi kilpnäärme hormoone. Kui laps ei saa ravi,
tsentraalkäärus. Selle kaudu juhitakse kogu keha tahtelisi liigutusi. Vasaku kehapoole tundlikkus projetseerub paremas ja vastupidi kõnekeskus koosneb kolmest alakeskusest, mis tegutsevad koos. o Kõnekeskuse kolm osa: a. motoorne kõnekeskus e.broca keskus, paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas, vahetult eesmise tsentraalkääru piirkonnas. Broca kirjeldas esimesena kõne kaotusega inimeste lahangute põhjal, et ajukahjustus oli toimunud selles Broca alas b. sensoorne kõnekeskus e.Wernicke keskus, paikneb oimusagaras primaarse kuulmiskeskuse läheduses. Selle piirkonna kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Samanimeline arst kirjeldas vastava piirkonna haigetel sensoorset afaasiat c. teisane ehk sekundaarne motoorne ala, paikneb eesmises tsentraalkäärus Broca alas. Kahjustusel tekib mõne nädala pikkune afaasia.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Er...
hingamine. Mida raskem on pingutus seda rohkem on veres CO2, suureneb ka piimhappe hulk ja alaneb pH tase- hingame sügavamalt ja kiiremini, suureneb südame löökide arv. Südame tööd mõjutavad: adneraliini hulk, jäsemete liigutamine, vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon. Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast glükoosi lagundades. Keharakud vajavad pidevat varustamist- muidu võib tekkida nt ajukahjustus. Verre jõuab glükoos: toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel; glükogeeni lagundamisel glükoosiks; glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest- aminohapetest jm. glükoos moodustab meie toidus suurema osa- taimsed toidud tselluloosi ja tärklist, lihas glükogeeni (glükoosi polümeerid). Seedimise käigu lagundatakse tärklis ja glükogeen glükoosiks, mis imendub verre. Tselluloosi ei suuda inimene seedida- vajalikud soolte talituseks. Kõhunääre ehk pankreas reguleerib
ja luumurdudele. Raviarstide või haiglate sage vahetamine. Diagnostikat raskendavad tegurid Pikk vahe vigastuse ja ravi alguse vahel. Erinevat päritolu vigastused, nt hematoomid tõukamise või jalaga peale astumise järel kombineerituna kratsimis- ja hammustamisjälgedega. Äge kõht: põrna-, maksa- ja põierebend; retroperitoneaalne verejooks. Traumaatiline ajukahjustus või subduraalne hematoom lapse 1. eluaastal raputamistrauma tõttu, mis võib beebi tugeva edasi-tagasi raputamise tulemusena põhjustada subduraalse hematoomi, aga ka kaelalülide vigastusi, võib esineda koos neuroloogiliste nähtudega. Luumurrud, eriti mitmekordsed luumurrud erinevates paranemise staadiumides. 165 Vigastused ebatavalistes kehaosades, nagu põletused selja- või istmikupiirkonnas,
mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga 12 paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna ,,hobune" mõistmiseks vajatakse esmase nägemiskorteksi läheduses teatava vasaku ajukoore areaali. Nii on ka teiste sõnade mõistmise korral. Selle ,,lugemiskeskuseta" võime siiski näha ja mõista teisi asju, kuid mitte kirjutatuid sõnu. Lausutud sõna ,,hobune" teadvustamiseks vajame ajukoore rakke vasakul pool, mis asuvad esmase kuulmisala läheduses. Hobuse näojoonte ära tundmiseks vajame aju piirkonda, mis asub parema oimusagara sisepinnal
Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga paljud üksikkujutlused. Nendest võib igaüks olla ajukahjustuse korral häirunud. Hobuse terviklik kujutlus kaob siis, kui esineb väga raske ajukahjustus. Kirjutatud sõna ,,hobune" mõistmiseks vajatakse esmase nägemiskorteksi läheduses teatava vasaku ajukoore areaali. Nii on ka teiste sõnade mõistmise korral. Selle ,,lugemiskeskuseta" võime siiski näha ja mõista teisi asju, kuid mitte kirjutatuid sõnu. Lausutud sõna ,,hobune" teadvustamiseks vajame ajukoore rakke vasakul pool, mis asuvad esmase kuulmisala läheduses. Hobuse näojoonte ära tundmiseks vajame aju piirkonda, mis asub parema oimusagara sisepinnal
14 nägemismeelte juurest ajju. Selline efekt on väga spetsiifiline. Näiteks kui inimene ei teadvusta ainult ühte nägemisvälja poolt, siis tähendab see seda, et kahjustatud on ajukoore esmane piirkond, kuid seda ainult ühes ajupoolkeras. Inimene ei teadvusta ainult neid aspekte, mis esinevad ainult sellises ajupiirkonnas olevas nägemisvälja osas. Kui inimesel ilmneb ajukahjustus, siis kahjustuvad ainult mingisugused kindlad teadvustatud nägemise aspektid. Näiteks kui inimene ei suuda enam ( teadvustatult ) näha kehade värvusi, siis on kahjustada saanud ainult mingisugune kindel piirkond ajus. Kui aga kahjustada saab mingi kindel ajukeskus ainult ühes ajupoolkeras, siis kahjustus piirdub ka ainult ühe nägemisvälja poolega. Näiteks võib inimene näha ühelpool kõike ainult halltoonides, kuid teiselpool näeb ta kõike ainult värvilistes toonides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
