Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom - valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud erinevad sekundaarsed sümptomid. [Deliiriumi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid.] Hallutsinatoorne sündroom võib esineda :orgaanilise ajukahjustus ; psühhoaktiivsete aine kasutamine (nt alkoholhallutsinoos, intoksikatsioon hallutsinogeenidest) ; skisofreenia Mõtlemise vormilised häired Mõtlemine on eesmärgipärane ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud otsusteni. Mõtlemise vormilised häired: tempo, seoslikkus, sihipärasus. Häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises: 1) mõistete väärastus e. sõna tähenduse
korda sagedamini kui mittedepressiivsetel (1). 5 Hüpersomnia Hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärekvelolekuajal ning pikenenud uneperiood (1). Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus) (1). Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: Uneapnoe Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia)
suuremal või vähemal määral on mõjustatud kõne, ruumitaju võime ja/või motoorika areng; ilmneb ka intellektuaalse ja kognitiivsete võimete kergem või sügavam puudulikkus; analoogsete või neile lähedaste häirete esinemine ka perekonnaliikmetel või lähedastel sugulastel. Põhjused Autism loote kesknärvisüsteemi kahjustus haigused Aspergeri sündroom Geneetilised faktorid Ajukahjustus ja aju funktsioonihäired Neuropsühholoogiline defitsiit Autism ilmneb teiste inimeste sotsiaalse tegevuse ja emotsioonide ebaõige hindamine; kommunikatiivsuse kvalitatiivne muutus; eraldumine reaalsest maailmast ja suutmatus suhelda; Autism toitumishäired söövad vähe või söövad vaid kindlaid toite. unehäired; ümbritseva suhtes täiesti passiivne; tavaline situatsioon võib kutsuda esile ärevust, nuttu;
tagajärjel. Tema episoodiline mälu on kõvasti kahjustatud, semantiline mälu mõõdukalt kahjustatud ja protseduuriline mälu on jäänud suures osas muutumatuks. Ta ei mäleta ühtegi sündmuste oma elus. Kui ta üritab nende peale mõelda, muutub ta aju ,,tühjaks". Sellele vaatamata on tal hulk oskusi ja teadmisi maailma kohta. KC oskab malet mängida, kuid ei suuda meenutada ühtegi korda, kui ta seda teinud oleks. Fakt, et ajukahjustus võib halvavalt mõjuda isikliku elu sündmuste mälule ja jätta puutumata teadmised, viitab sellele, et episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajussüsteemides. MÄLUPROTSESSID Mälu töö aluseks on informatsiooni säilimist tagavad protsessid (mäluoperatsioonid): 1. Salvestamine e kodeerimine (välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse meeleorganite abil vaimseteks kujunditeks. 2
Hiljem, kroonilises astmes, langeb tolerants kiiresti, kuni purju jäädakse juba suhteliselt väikese alkoholikoguse tagajärjel. Käesoleval ajal pole teada, mis põhjustab alkoholisõltlase tähelepanuväärset "käitumuslikku tolerantsi". Alkoholi metabolismi üldine kiirus tavalise jooja ja alkohooliku puhul ei erine teineteisest kuigi palju. See viitab sellele, et kohanemist tingivad muutused peavad toimuma ajus, mitte aga maksas. PÖÖRDUMATU AJUKAHJUSTUS Kõva joomine paljude aastate jooksul võib lõppeda tõsiste mõistusekahjustuste või jäädava, pöördumatu aju või perifeerse närvisüsteemi kahjustusega. Ajufunktsioonid, nagu õppimisvõime, mälu ja otsustusvõime, võivad tõsiselt kahjustuda, ühtlasi võib kaduda reaalsustaju. Isegi väikesed kogused alkoholi vähendavad tundlikkust maitse ja lõhnade suhtes. Kompamismeelele on alkoholil vähe mõju, küll aga tuimastab ta valutundlikkust.
Tundlikuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne tugevus, mingi aistingu tekkeks Tundlikuse ülemine absoluutne lävi-ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub 22.Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Värvipimeduse e. daltonismi põhjus ( kolvikeste töö häiritud)on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. Kanapimedus ( kepikeste töö häiritud)võib olla tingitud teatud koguse vitamiinide puudsest mis on - asendamatuid orgaanilisi ühendeid Kanapimedus võib olla kaasa-sündinud ehk geneetiliste põhjustega Kaasasündinud kanapimedus tähendab, 23.Aistingu ja taju võrdlemine- 2 erinevust, 1 sarnasus Aisting Taju
kehv ajataju (Dyslexia Scotwest) Mitte ühelgi düsleksikul ei esine kõiki neid probleeme korraga, kuid tihti esineb mitmeid neist. Kuna iga düsleksik on erinev ka tunnuste esinemise poolest, ei ole võimalik osutada ühest abi. Mis aitab ühte inimest, ei pruugi teist üldse aidata.(Dyslexia Scotwest) 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu Algselt 1890. aastail ei eristatud düsleksiat afaasiast täielikust kõne kaost ning seetõttu arvati, et põhjuseks on ajukahjustus keelega seotud piirkonnas, mis saadud varases eas. Sellepärast ei eristatudki arengulist düsleksiat omandatud düsleksiast. 1920. aastail pidas Samuel T. Orton düsleksia põhjuseks hilinenud funktsiooni arengut. See seostub vasakukäelisusega ning kalduvusega tähti ümber pöörata, ajal mil õpitakse lugema ja kirjutama. Samuel T. Orton arvas, et probleemi on võimalik lahendada, kui saavutada vasaku aju poolekera domineerivus lugema õppimisel.
Juriidilises kontekstis on kõige olulisem teada episoodilise mälu seaduspärasusi, sest enamasti peab menetleja tuginema küsitletava episoodilisele mälule. Eksplitsiitsed mälunähtused inimene teadvustab endale seda, mis ta omandab ja mälust ammutab Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga.
Kliiniliselt – käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja.lihased), väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti normaalsed. Spastiline tetrapleegia: raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom – kõnehäire, düsfaagia; krambid. Hüpotooniline PCI: lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus. Atetootiline ehk düskineetiline ehk tahtmatute liigutustega vorm esineb 20%-l PCI- lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal
abivajajaid(kõrgemad maksud, riigi sekkumine majandusellu), kõik on sotsiaalselt võrdsed, seaduslikud ümberkorraldused rahulikul teel Ameerika Ühendriigid: · Kuidas on seotud keeluseaduse vastuvõtmine maffiarühmituste tegevusega ja karistamatus kuritegude eest? Kasvas kuritegevus ja ebaseaduslik tegevus, alkohol, ostsid võimu esindajaid ära · Mis sai Al Caponest?Mõisteti vangi maksuameti poolt, ajukahjustus, kaotas positisiooni kuritegelikus maailmas. Suur majanduskriis ja Roosevelti "uus kurss" · Miks 1932.a valimistel võitsid demokraadid? (võrdle vabaturumajandust ja keinesianistlikkju maj.mudelit) · Kas ja kui palju peab riik sekkuma majandusse? · Kas Roosevelti võib pidada edukaks presidendiks? Põhjenda näidetega.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.................................................................................
see on kättemaks" lk 110 7 - Billy läheb lennukile, teab, et see kukub alla, kuid läks siiski sellega lendama - lennukis on ka tema äi, kes on lõbus, tahab laule kuulata - kuna Billy teadis, et lennuk alla kukub, otsustas teha jälle ajarände - kui lennuk alla kukkus olid ainsateks pääsejateks Billy ja üks pilootidest, kui nad leitakse, ütleb Billy aadressi, mis neile anti saksa keeles ,,schlachthof-fünf" (e tapamaja nr 5) - pääses küll lennuõnnetusest, kuid tal on ajukahjustus ja ta viiakse operatsioonile, see kestab 3h, jääb ellu - Billy hakkab meenutama oma esimest õhtut tapamajas, kus otsis koos Derbyga ja Glückiga kööki, seda otsides sattusid sauna, milles olid parasjagu naised, lõpuks siiski leidsid köögi - köögis kohtusid lesega, kes rääkis, et Derby on liiga vana et sõdida ja Glück liiga noor - Billyle meenus ka, kuidas kord siirupit limpsisid Derbyga, kuigi see oli keelatud ja mõeldud rasedatele 8
Rakkude lokaalne proliferatsioon (koe rakkude vohamine) • Väikelapse aju ei sarnane täiskasvanu ajule- 3. Rakkude migratsioon lõpp-punkti – igas vanuses sobivad funktsioonid 4. Rakkude agregatsioon (kokkukuhjumine) ajuosade moodustumiseks • Arenev aju v.plastiline, kuid: 5. Neuronite diferentseerumine – kuid ajukahjustus v/s või väikelapse-eas ei pruugi olla kohe märgatav “lumepalli efekt” 6. Neuronitevaheliste ühenduste moodustumine • “sleeper effect”- st.laps “kasvab kahjustusse sisse” (William and Maarter 1992), 7. Selektiivne rakusurm (apoptoos) • vanusega arenev defitsiit –põhioskusi ei omandatapõhjustab edasise defitsiidi süvenemise 8. Ühenduste eliminatsioon & stabilisatsioon + müelinisatsioon (müeliinikiht tuleb ümber
• Intelligentsus püsis heal tasemel (IQ = 118). • Tekkis aga täielik anterograadne amneesia ning osaline retrograadne amneesia. • Hämmastavalt hea tase oli aga implitsiitse mälu ülesannetes (nt tähe joonistamine Juhtum K.C - millised olid kahjustused ja ilmnenud häired (säilinud/kahjustunud funktsioonid)? Miks on see juhtum teadusmaailmas oluline? Tõsine traumaatiline ajukahjustus – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid, sh mediaalset temporaalkoort. • Enamik kognitiivseid võimeid aga säilisid heal tasemel – ta oskaks nii lugeda kui ka kirjutada, kaarte ja orelit mängida. Tulemused olid head ka visuaalruumilistes ja lühimälu ülesannetes. • Oskas taastada mitmeid fakte oma elu kohta, nt sünnipäev, lapsepõlve kodu aadress, koolide nimed, kunagi omatud auto värv
õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. - intellektuaalsed võimed realiseeruvad oskusteks läbi õppimise sünnijärgse arengu käigus. 13 Intellektihäired Eristatakse (1) dementsust, mis tähendab tagasilangust ja (2) vaimset alaarengut, mis viitab juba sünnipäraselt madalale intellektuaalsele võimekusele. Tegelikkuses on nende kahe häire vaheline vanuseline piir tinglik. Kui ajukahjustus ja sellest tulenev intellekti langus on pärast 3. eluaastat, hinnatakse seda dementsusena ning sellest varasemat vaimse alaarenguna. Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil. Intellekti ja mäluhäirete sündroomid ja spetsiifilised arenguhäired: 1) Dementsus e. nõdrameelsus vt dementsusesündroom 2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus - dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus 3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
· Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (mixed specific developmental disorders) (olemas eri tüüpide kattuvus) · Õppimisraskustega kaasnevad sageli tähelepanuhäired Õpivilumuste häired · Normaalne oskuste omandamine on häiritud varasest lapseeast alates · See pole tingitud lihtsalt õppimisvõimaluste puudumisest ega vaimsest alaarengust ning põhjuseks pole ka mingi omandatud ajukahjustus või haigus · Kognitiivsete protsesside kahjustumine (anomaalia) Millal abi tõhusam? · Psüühilise funktsiooni kergem kahjustus · Üldise intellekti kõrgem tase (IQ keskmine või kõrgem) · Muude psüühikahäirete puudumine (nt tähelepanupuudulikkus) · Kõrgem SES (see tähendab ka kultuurilist erinevust ja seoses hariduse väärtustamisega) · Võimalikult varases eas alustatud sihipärane ja kestev eriõpe ning ravi Probleemide valdkonnad
või sündmuste tähendusi ja nendevahelisi seoseid. - Amneesia võib hõlmata ühte või mitut mäluliiki korraga, olla edasihaarva või tagasihaarav, osaline või täielik. 2. Liigmälu tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Häire on tahtele allumatu, segab igapäevaelu ja uue info omandamist. 3. Vaegmälu korral on raskendatud nii info omandamine kui meeldetuletamine. Põhjuseks võib olla ajukahjustus või raugastumine. 4. Joobe mälulünk inimene tegutseb ja on ümbrusega kontaktis, aga mälujäljed mingi perioodi kohta puuduvad. 5. Afektiivne mälulünk seotud afektiseisundiga. 6. Hüsteeriline amneesia -seotud psüühikahäirega ( kaitsemehhanism -traumaatiline sündmus unustatakse).
südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Enamasti tekib uneapnoe ülemiste hingamisteede sulgusest neelu-, keele- ja kõrili-haste toonuse languse tõttu une ajal. Sellist uneapnoe vormi nimetatakse obstruktiivseks uneapnoeks ehk unelämbustõveks. Harvem kujuneb uneaegne hingamisseiskus hingamise regulatsioonimehhanismide häirest une ajal. Selle põhjuseks võib olla mitut tüüpi ajukahjustus aga ka krooniline südamepuudulikkus. Uneapnoe, eriti selle keskmise raskusega ja raske väljendusvorm, on tõsine haigusseisund. Päevaaegse kroonilise väsimuse tõttu on need inimesed ka liiklusohtlikud, sest võivad kergesti roolis olles magama jääda. Mitmete uuringutega on kindlaks tehtud, et umbes 4%-l tööealises eas meestest ja 2%-l naistest esineb unelämbustõbi. Haigusnähud võivad välja kujuneda igas vanuses inimestel,
vaid aitab ka kontrollida tarbitava toidu kogust); · rasedus · rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas - dieedipidamine vähendab ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada. Mõnede teooriate kohaselt saavutab laps 2.- 3. eluaastaks indiviiditi erineva rasvarakkude hulga, mis edaspidi mõjutab tema kehakaalu ja rasvaladestuse iseloomu; · ajukahjustus - põhjustatud näiteks ajukasvajast või infektsioonist, rasvumise põhjusena tuleb siiski väga harva arvesse; · ravimid - kaalutõusu võivad põhjustada steroidhormoonid, antidepressandid, uinutid (bensodiasepiinid), liitium ning psühhoosi raviks kasutatavad medikamendid; · endokriinfaktorid e. sisenõristusnäärmete iseärasused või häired - liiga kõrge insuliini tase organismis (kõhunäärme kasvajast), neerupealisekoore ületalitlus
põhjalikult uurida. Tavaliselt teeb seda lastepsühhiaater koos teiste erispetsialistidega. Hüperaktiivsuse põhjuseid on otsitud erinevate maade teadlased. Praeguseks on kindlaks tehtud mitmesuguseid hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. 1.1 Närvisüsteemiga seotud põhjused Teadlikes uuringutes pole leitud kindlat kinnitust oletusele, et hüperaktiivsel lastel esineb alati mingi ajukahjustus. Mõned uuringud tõestavad, et sünnitraumaga või sünniaegsest hapnikupuudusest tingitud ajukahjustusega lastel esineb hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. Kõik samasisulised uuringud selliseid seoseid ei kinnita, ainult 5-% hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Aju verevarustuse uuringutel on leitud vähenenud verevoolutust parema ajupoolkera mõnedes piirkondades.
võimalik kindlalt väita, kas on suurem shanss saada tüsistus vaktsiinist või haiguse tagajärjel. Oleneb lapsest, tema geneetilisest koodist ja tema immuunsüsteemist, kas kõrvalnähud on nähtamatud, kerged, rasked või surmavad. Kui laps on peale vaktsineerimist loid, magab ebatavaliselt kaua või vastupidi kiljub/kriiskab, "viskab silda", nutab lohutamatult pikka aega, ei maga enam öösiti, siis on need hoiatussignaalid vanematele, et lapsel võib olla vaktsiinist ajukahjustus. Kuna iga järgnev vaktsineerimine teeb kahjustuse ainult hullemaks, on põhjust tõsiselt järele mõelda, kas reaktsiooni kogenud last edaspidi enam vaktsineerida. 1991 a loodi USAs vaktsiinitüsistuste registreerimise keskus VAERS, kuhu kirjade järgi peaksid kõik arstid teatama reaktsioonidest, mis tekivad vaktsineerimise tagajärjel. Kui ametkond leiab, et kaebus on õigustatud, saavad vanemad invaliidistunud või surnud lapse pealt kompensatsiooni. Vaktsiinitüsistusse surnud
sarnaselt ka ATHl. Komorbiidsus - ADHD, vaimne alaareng, tourettes, ärevushäire, epilepsia, depressioon, söömishäired, uneprobleemid, ennastkahjustav käitumine, OCD, bipolaarne, psühhootilised väljalöögid stressiolukorras, paranoidsed reaktsioonid, katatoonia ASH etioloogilised faktorid - Prenataalne keskkond - Üsasisesed infektsioonid - Enneaegsus - Peri- ja postnataalne ajukahjustus - Tõenäoline meditsiiniline või geneetiline põhjus suudetakse tuvastada 10-25% ASHga lastest Kliiniline pilt RHK-10 - Puudub normalse arengu eelperiood või see ei ületa 3 aastase piri - Avaldub vastastikuste sotsiaasete mõjutuste ja kommunikatsiooni kvalitatiine muutus - Lapse autismile on iseloomulik huvide ja aktiivsuse monotoonsus, korduvus ja stereotüüpsus. DSM-5
Arusaamatud häälitsused 2 Hääleline reaktsioon Hääleline reaktsioon (mõmisemine, oiglemine) (mõmisemine, oiglemine) Vastus puudub 1 Vastus puudub Vastus puudub Patoloogia Teadvusetuse põhjuseid on mitmeid. Näiteks: epilepsiahoog; süsteemne või difuusne ajukahjustus (septilised infektsioonid, diabeetiline ketoatsidoos, hüpoglükeemia, häired elektrolüütide- ja vedelikutasakaalus, intoksikatsioon, anafülaksia, hüpo- või hüpertermia, ureemia); kesknärvisüsteemi infektsioonid (meningiit, entsefaliit); intrakraniaalsed põhjused (koljutraumad, ajukasvajad, hüdrotsefaalia, lokaalsed
täiskasvanuid on tänapäeval hakatud nimetama või eelistatakse nimetada intellektipuudega inimesteks. (Neare, 2009) Üldjoontes võib lapsel sünnijärgselt esinevad kõrvalkalded jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse ja ulatusega. Nende hulka kuuluvad nii kerge erutuvus, lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng. (Sööt & Saarma, 1994) Vaimupuue võib esineda RHK järgi: F70 kerge vaimne alaareng IQ 50-69; psüühiline vanus - 9 e. alla 12 eluaastat. F71 mõõdukas vaimne alaareng IQ 35-49; psüühiline vanus - 6 e. alla 9 eluaastat F72 raske vaimne alaareng IQ 20-34; psüühiline vanus - 3 e. alla 6 eluaastat F73 sügav vaimne alaareng IQ alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat
vähendada. Vajadusel abivahendid. Kirjelda OAE mõistet. OAE (Otoacoustic emission) - Kuulmisskriining enne haiglast välja kirjutamist. Aitab tuvastada ummistusi välimises kuulmekanalis või vedeliku olemasolu keskkõrvas Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge
Täiskasvanuiga - Kerge intellektipuue: verbaalse mõtlemise elemendid. Kutseõpe. - Mõõdukas intellektipuue: juhtiv on mälu. Võimetekohane praktiline töö (toetatud ja juhendatud töö). Kui tekivad probleemid, ei osata neid lahendada. - Raske ja sügav intellektipuue: potentsiaalile vastav iseseisev elu ja hooldus. Kaitstud töö töö väljaspool tööturgu. Põhjused ANATOOMIA/FÜSIOLOOGIA TASANDIL: difuusne ajukahjustus, mistõttu on psüühika kui terviku toimimine häiritud. Difuusne üle kogu aju on midagi valesti. Lokaalne kindel piirkond. GEENID/KESKKOND TASANDIL: - prenataalsed o geneetilised nt Downi s, fra-X, A/V häired 18 o keskkondlikud nakkused, traumad, teratogeenid - perinataalsed o traumad hapnikuvaegus o nakkused - postnataalsed sünnijärgsed o nakkused
Nii võibki olla, et inimene ei saa enam aru, mida teised tema ümber räägivad. Tema reaktsioonid muutuvad aeglaseks. Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist, mille mõjul mälu nõrgenebki. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess. Alkohol kahjustab ka väikeaju see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke. HORMONAALNE REGULATSIOON Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu: · häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saavutab lammutamine; · pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu; · kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad;
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO ...
F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Altzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest.
kutseõpet. o Mõõdukas intellektipuue juhtiv on mälu. Võimetekohane praktiline töö (toetatud ja juhendatud töö). Oskavad tegevusi aga saa aru milleks ning kui midagi läheb teisiti, ei tea, mis teha. o Raske ja sügav intellektipuue potentsiaalile vastav iseseisev elu ja hooldus. Kaitstud töö töö väljaspool tööturgu. Intellektipuude põhjused o Anatoomia/ füsioloogia tasandil o Difuusne (laiaulatuslik, üle kogu aju) ajukahjustus, mistõttu on psüühika kui terviku toimimine häiritud. Sümptomid haaravad kõiki oskusi. o Geenid/keskkond tasandil o Prenataalsed: geneetilised (nt Downi sündroom, fragiilne X, ainevahetushäired); keskkondlikud (nakkused, traumad, teratogeenid) o Perinataalsed: traumad (hapnikuvaegus); nakkused o Postnataalsed: nakkused, traumad (raputatud lapse sündroom); mürgistused
Test peab olema : · odav · usaldusväärne · kiire · vähese lähtematerjaliga · lihtsalt analüüsitav Eestis testitakse lapsi ekspressdiagnostikaga 2 ainevahetushäire suhtes : 1) fenüülketonuunia ainevahetushäire. Autosoomne, retsessiivne geenmutatsioon. AH fenüülalaniin muutub neurotoksiliseks ühendiks. · lapsed tulevad pigmendivaesed, laste uriin lõhnab seisnud hiire kuse moodi · kui selline laps tarbib piima, siis paari elukuu jooksul tekib pöördumatu ajukahjustus. · Kui tunnus registreeritakse, siis hakkab laps saama välistusdieeti e. hakkab saama fenüülalaniinivaba toitu. · Laps peab vaid sellist toitu sööma u. 13 eluaastani. · Hiljem võib laps valikuliselt erinevaid toiduaineid sööma. · Fenüülketonuunikute sünnisagedus on 1:10 000le. 2) kilpnäärme hormoonide puudulikkus [1:3500] Kasutatakse asendusravi e. järjepidevalt viiakse organismi kilpnäärme hormoone
Kliiniliselt käsi > jalg, haige poole jäsemete mahajäämus kasvus, hemiparees, laialdasemal kahjustusel sensoorne häire, astereognoos, spastilisus kujuneb 1.-2- eluaasta jooksul, krambid, käitumishäired. Spastiline dipleegia või diparees: spastilisus enam jalgades, kõõlus-periostaalrefleksid elavnenud, adduktorite spasm (lähendaja.lihased), väljendunud spastilisus, intelligents ja kõne enamasti normaalsed. Spastiline tetrapleegia: raskeim PCI variant, difuusne ajukahjustus, sageli vaimne mahajäämus, ratastoolihaiged, vajavad igapäevast abi, pseudobulbaarsündroom kõnehäire, düsfaagia; krambid. Hüpotooniline PCI: lihased lõdvad, refleksid säilivad, võib olla vaimne mahajäämus, difuusne ajukahjustus. Atetootiline ehk düskineetiline ehk tahtmatute liigutustega vorm esineb 20%-l PCI-lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal
*Skisofreeniahaigete eeldatav arv Eestis ca 20 000 Pärilikkus 83% *Haigestumise risk: - populatsioonis 0,8-1% - õed-vennad 9% - lapsed 13% - kaugemad sugulased 2-3% *Haiguse samaaegne esinemine -ühemunakaksikutel 46% - kahemunakaksikutel 14% Rasedus- ja sünnitüsistused toksikoosid, nakkused, toidupuudus, stress, depressioon *Komplikatsioonidega laste haigestumisrisk ca 3x kõrgem *väike sünnikaal(alla 2500g), lühike rasedus (alla 37nädala) risk 3x *perinataalne ajukahjustus risk 7x. Varajane areng: Neuroloogilist patoloogiat enam kui pooltel ; liigutuses iseärasusi, puudulik koordinatsioon, kohmakus ; õpivad seisma kõndima rääkima hiljem ; rohkem emotsionaalseid, käitumis- ja kognitiivseid häireid ; uriinipidamisvõime kujunemine hilinenud Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju
prototüüpsus nägemisel tuvi pidi nokkima ühte neljast * Vastavalt on keelekategooriate piirid ähmased ja nokkimiskohast. Õigele kohale nokkides sai süüa. 30 situatsiooniga koos muutuvad päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt Piirangud: ei ole vanuse piirangud vaid aju 80% - ni.* Tuvid eristavad: noki kui on Monet, ära piirangud!!!!! Ajukahjustus tekib nendes piirkondades noki, kui on Picasso* Tuvid eristavad ka Bachi kui nad on kahjustuse ajal aktiivsed!!! Stravinskist* Tuvid üldistavad: abstraktsed mustrid (A, * Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. B, C, D, E). Treeniti paare A+B-, B+C-, C+D-, D+E-, telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik. Nokkima pidi "+" alt (A+B- vs B-A+). Õppisid selgeks
a) Motoorne kõnekeskus ehk Broca' keskus. Broca' ala on enamus inimestel vasaku otsmikusagara tagumises alaosas ja jääb eesmise tsentraalkääru nende neuronite ette või naabrusse, mis juhivad näo-, keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Broca' keskus on oma nimetuse saanud prantsuse arsti Broca' järgi, kes 1861. aastal kirjeldas aju vastava pk kahjustuse inimesel võimekust sõnu tekitada (kõnelda), tegi kindlaks, et kõnevõimekus esines just siis kui esimses tsentraalkäärus oli ajukahjustus. Broca' keskuse termin võeti kasutusele hiljem, Broca' seda terminit ise ei kasutanud. Motoorne afaasia kõnevõimetus (inimene saab aru, aga ise ei suuda rääkida, mõne aja pärast peale seda kahjustust räägib väga lühikeste fraasidega, ei suuda oma mõtteid ka kirjas väljendada). b) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke keskus. 1876. aastal kirjeldas Wernicke, et oimusagara tagaosas paikneva pk kahjustusel tekib sensoorne afaasia (inimene rääkida suudab, aga kõnest aru ei saa)
F6 isiksusehäired, muud käitumishäired F7 vaimne alaareng F8 psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 kerged; F53.1 rasked; F53.8 muud). F0 Orgaanilised häired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Alzheimeri tõbi progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired 10
Nii näiteks on väga erinevat tüüpi pikaajalist mälu nõudvate ülesannete korral igal juhul aktiivsed sellised ajustruktuurid nagu vaheaju, hippocampus ja oimusagara sisemine osa. Nende struktuuride raskem kahjustus põhjustab üldise amneesia sündroomi. Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Teine võimalus leida olulisi ajupiirkondi erinevate mälusüsteemide eristamiseks ongi uurida inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad häired varem kogetu ruumilis-ajalises seostamises see aga just ongi episoodilise mälu iseloomulik omadus. Niisuguse kahjustusega patsiendid suudavad sageli omandada ka uusi faktiteadmisi, kuid ei suuda meenutada, millal ja kus nad need teadmised omandasid.
NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neu...
(M) (autor) Joonistelt on näha, et meesseeost isikud on rohkem informeeritud uimastavate ainete teemal, mis on kohati üllatav. 8.Kui jah, siis täpsustage mida teate. Selle küsimuse puhul jällegi ei saanud täpseid vastuseid. Toon välja rohkem esinenud vastused: Uimastid võivad tappa Seksuaalvajadus suureneb söögiisu väheneb impotentsus Sündimata lastele võib tekkida ajukahjustus inimene muutub närviliseks, kui ainet ei saa sõltuvus. 9.Kas teile on kunagi tänaval uimasteid pakutud? 40 35 JAH EI 30 25 20 15 10 5 0 14-16 17-20 21-25 26-30 Joonis 14. uimasteid tänaval pakutud. (autor) Tabelist võib näha, et väga pälju polegi tänaval pakutud uimasteid. Siinkohal on juttu ainult narkootikumidest mitte alkoholist ega tubakast
Võrreldes täiskasvanuga võib sama piirkonna kahjustus lastel anda nii kergemaid kui raskemaid tagajärgi. 18 2. Inimese psüühika on tervik, mitte osade summa, samade omadustega tervikuid võib saada erinevatest osadest. Üksiku elementaarfunktsiooni langus ei vii tingimata üldtaseme langusele. Näiteks kurtus pole piisav vaimse alaarengu tekkimiseks. Järelikult ajukahjustus ei ole tingimata „lootusetu“ olukord (õpiraskused jms). (Üks poiss ainult ühe ajupoolkeraga sai ülikooli ja oli ka 5 parima seas, nähtav oli ainult kerge parema käe halvatus – liigutused polnud perfektsed). Õpetamisega saab paremaks, progresseeruvaid saab edasi lükata. Vaimse arengu tulemusel suureneb ülesande erinevate lahendusviiside hulk. Mida rohkem on inimene õppinud, seda
hooldust. 6. Lisapuuded: Vaimu- ja liitpuudeid käsitletakse koos, sest • sügavale vaimupuudele lisandub sageli (kuid mitte alati) mõni lisapuue; • vaimupuue kaasneb sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega; • vaimu- ja liitpuuetel on sageli kokkulangev bioloogiline põhjus. Vaimupuudega inimestel esineb sageli ka epilepsiat, peaaegu igal kolmandal. Võib esineda ka südamerikkeid. Ajukahjustus võib olla kombineeritud kahjustustega teistes organites, mis põhjustavad liikumispuudeid, näiteks selgroo väärarengud, käsivarte ja jalgade väärarengud, liigeste kaasasündinud jäikus jpm. 7. Vaimupuudega laps lasteaias: lapsel tuleb aidata õppida elama maksimaalselt iseseisvalt. Raske ja sügava vaimse alaarenguga lastel on nende arengu huvides kasulikum viibida erirühmades, kus neid arendavad eriala asjatundjad alternatiivsete metoodikate abil. Kerge
Võiks eeldada, et madalad psüühilised funktsioonid on ka nendel lastel olemas. Võime maailma tajuda, midagi maailma kohta mäletada ja võime seda infot kuidagi sünteesida ehk mõelda. Kuigi kõne areneb neil raskustega. Madalamad psüühilised funktsioonid võiksid olemas olla. Mida madalama IQ on tegemist, seda raskemaks osutub, kas ja kuivõrd ja mida lapsed tajuvad, mis meelde jääb ja kuidas nad asjadest mõtlevad. Madalamatel tasemetel lastega on raske kontakti saada, ajukahjustus on niivõrd tugev, et baasilisemad operatsioonid tunduvad ka olevat kahjustunud. Kui räägime sellest tasemest, kergest VAA, siis nende laste puhul pole mingit põhjust oletada, et madalamaid psüühilisi protsesse ei ole. Probleem on kõrgemates psüühilistes funktsioonides ja kuidas need kujunevad. Tavaarenguga lastel kujunevad justkui iseenesest tavapärase õpetamise/kasvatamise kaudu. Lapsed hakkavad mõistma, mis nende psüühikas toimub ja kuidas seda reguleerida ja kontrollida
kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos. · Joobe- mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene on ümbrusega kontaktis. · Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Seda amneesia vormi ei tingi ajukahjustus, vai tegu on psüühilise häirega. · Afektiivne mälulünk- tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad. 1.Kaaslase valiku teooriad, suhtemudelite mõju paarisuhetele On mitmeid teooriaid, mis püüavad seletada, miks valitakse kaaslaseks üks või teine isik. · Hüveteooria väidab, et inimesele meeldivad need, kellega koos olemisega kaasneb hüve.
c) mehhaanilised traumad (kukkumised, põrutused, löögid) Väärarengutest NL-s ei räägitud, neid ,,polnud" * Esimesel kahel nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, tagajärjeks mikroabort kui midagi viltu läheb. * Kuni kolmanda arengukuuni on tagajärjeks struktuursed kõrvalekalded (näo [jänesemokk- suulaelõhe; hundikurk], jäsemete, siseelundite väärarengud). * Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised puuded (loomulik sünnitus -> hapnikupuudus -> ajukahjustus, tagajärjeks erinev lihastoonus [kehahoiu muutus, osa lihased lõdvad, teised pinges], käitumishäired [vägivaldne, tähelepanematus, lugematus]) Teratogeensete tegurite jaotus, väärarengute tekke põhjused: ~25% otsed geneetilised põhjused ~10% otsene keskkondlik mõju (talidomiidi katastroof- 1960ndatel, hommikuste iivelduste vastu, sündisid ilma jäsemeteta [labakäed õlgadest, labajalad puusadest] [muidu intellekt normis], ahendas veresooni; leiti teine kasutusviis kasvajate ravis)
alusepanijaks Darwin, 19.saj lõpus artikkel oma pojast. 1882 - Preyer - "Lapse psüühika" - esimene ulatuslik teos laste arengust Binet - I IQ-test 19. saj lõpp Pavlov - 20.saj algus, tingitud reaktsioonid ja õppimine Sünnieelne areng germinaalstaadium (teise nädalani) - munaraku jagunemine ja emakasse kinnitumine embrüonaalstaadium (2.-7. nädal) - rakkude diferentseerumine > jäsemete ja organite kujunemine, punetised ohtlikud > ajukahjustus ja pimedus lootestaadium (8. - 40.nädal-sünd) - närvisüsteemi areng, pidev liigutamine, mis aitab kaasa arengule, nt haaramis-, hingamis- ja imemisrefleks talidomiidi tragöödia 1970ndatel - talidomiiti kasutati iivelduse vastu, lastele mürgine, sündisid jäsemeteta lapsed looteline alkoholism - liigeste areng häiritud Vastsündinu (0.-10.elunädal) sündiv laps peaks kaaluma u 3,5 kg ja olema 0,5 m pikk
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
impulsside rütmis. · Longitudinaalne e. pikkupidine blokaad His´i kimbu ühe sääre juhtivuse häire, mille korral vatsakesed ei kontraheeru üheaegselt. · Juhtivushäirete korral kojad täituvad verega liigselt, vatsakesed samal ajal puudulikult täitunud. · Juhtivuse häired tekivad talitluslike või orgaaniliste kahjustuste tagajärjel, ka koronaarvereringe nõrgenemisel. 6. Ajukahjustuse kolm taset- 1. Ajuvapustus commotio cerebri pead tabanud löögi järel tekkinud kerge ajukahjustus, mille sümptoomideks on vaid minuteid kestev teadvusetus. Kaasuda võivad peavalu, rahutus või loidus, oksendamine. On seotud peaaju funktsionaalsete häiretega, kannatanul pole ulatuslikumaid neuroloogilisi ärajäämanähte. 2. Ajupõrutus contusio cerebri pead tabanud löögist ajukoe paikne morfoloogiliste muutustega kahjustus: subependümaalsetest täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate lömastumise ja verdumisega
detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodutseerimisel kirjeldavad. Eidetisminähtus seondub sageli sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses (värvuskuulmine). Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine. Amneesia on afektiseisundi üheks võimalikuks tunnuseks. Teda esineb ka hüpnoosijärgses seisundis. Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Eidetism võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Sünesteesia mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses. Amneesia mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Tekkepõhjuseks lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Hulk alaliike. Joobemälulünk. Kaitseamneesia puhul kustub mälust ebameeldiv, traumeeriv, isiksust kahjustav või ohustav. III osa TEGEVUSE REGULATSIOON KUJUTLUS JA FANTAASIA Teema 9 Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
