Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed.Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15. Kritiseerige teopõhiseid (deontilisi) eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)? 1. Liigne ratsionaalsus ( D.
töörahulolu; suured ettevõtted muutuvad paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks ning nagu väikestel kujuneb neilgi välja mitteametlik õhkkond ja koostöölembeline 93 meeskond. Puudused: tippjuhtide sidemete nõrgenemine allpool asuvate juhtidega ning ülevaate nõrgenemine nende tegevuse üle; suurem vajadus võimekate ja hästi ajendatud juhtide järele, kes suudaksid kasvanud töökoormuse ja vastutusega edukalt toime tulla; kolkapatriotismi tekkimine allüksustes, kus rohkem peetakse silmas enda kui teiste vajadusi; tarbijate, klientide, hankijate jt ebavõrdne kohtlemine. Ettevõtte ladusa tegevuse ja heade tulemuste saavutamine nõuab otsustamisõiguse hajutamise ja keskendamise kõigi oluliste asjaolude kaalumist ning nende vahel sobiva vahekorra saavutamist.
vahetusele, kuni leitakse enda arvates parim. Antud situatsioon võib tekitada nõrgemates pakkujates tahtmise kliente lahkumisbarjääridega siduda, kuid see on seotuse järgmine vorm ehk aheldatus. Aheldamisstrateegia ehk negatiivse seotuse puhul piirab pakkuja kliendi vabadust vahetusbarjääride rakendamisega, mille eesmärgiks on raskendada kliendi teise pakkuja juurde üleminekut. Vastupidiselt kiindumusele on see ajendatud pakkuja, mitte kliendi poolt. Klient ei saa barjäärist mingit kasu, ta on sunnitud nõustuma sellega, kui osaga tehingust, juhul kui teised osad ehk kogupakkumine omab teisi eeliseid. Kui ta konkreetse pakkujaga enam rahul ei ole, siis kuludeta ta pakkujat vahetada ei saa. Kuna ümberlülitamise kulud on sageli kõrged, on klient sunnitud püsima teenusepakkuja juures. Eestis kasutab autori arvates aheldamisstrateegiat
tervishoiutingimuste, töötuse või sotsiaalse tõrjutuse all, on kliimamuutuste mõjudele palju vastuvõtlikumad ning see võib suurendada riikide sisest ja vahelist rännet või selle vallandada. ÜRO -9- ennustab, et aastal 2020 on miljoneid keskkonnaga seotud põhjustel ümberasujaid ning kliimamuutused on selle fenomeni üks peamine põhjus. Mõned kliimamuutustest eriti ohustatud riigid juba kutsuvad üles sellist keskkonnast ajendatud rännet rahvusvaheliselt tunnustama. Selline ränne võib süvendada konflikte transiit- ja sihtpiirkondades. Mitmes piirkonnas suurendavad kliimamuutused ühte või mitut eespool kirjeldatud ohtu. Kliimamuutuste mõju rahvusvahelisele julgeolekule ei ole mitte ainult tulevikuprobleem, vaid see on aktuaalne juba täna ja sellega tuleb jätkuvalt tegeleda. Kliimamuutused ja nende julgeolekumõõde on nii praegu kui ka
Euroopa maad. (Nt 2005 Euroopa Komisjoni otsus, et feta juust pole üldnimi, vaid seda tohib kasutada ainult teatud Kreekas toodetud juustude kohta). Veinide puhul kasutab sama süsteemi isegi USA. Selline süsteem välistab suurtootmise: tootmise mahud loomu poolest piiratud. Vajab dotatsiooni, kaitset. Eeldab tarbijalt maitsemeelt. Ei sobi WTO ideoloogiaga. Bové juhitud McDonaldsi demonteerimine ajendatud just sellest asjaolust. Prantsusmaal (nagu nt ka Itaalias) hakatakse laste maitsemeelt arendama beebieast saati, vastandina nt USA-le, kus eelistatakse värvikirevat kaupa, muus osas ühtlustatud suurtootmine, mistõttu tarbija maitsemeel pole kuigi arenenud. Söömine kultuuri oluline osa kuulub Prantsusmaal avalikku ruumi, st kehtivad üldised reeglid: söögiaegade vahel söömine sama mõjuga nagu mujal näiteks vales kohas üle tee minek. Soola küsimine on koka solvamine
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
oskuste jne kasutamist kus seda ei teadvustata. Hõlmab nii omandatud motoorseid oskusi ja vilumusi kui ka tajulisi otsustusi.Implitsiitne mälu kasutamne toimub teadvustamatult. Eristamine: - Implitsiitne avaldub kui ülesande täitmine paraneb ilma igasuguse teadliku meenutusteta st mäletamiseta; eksplitsiitne avaldub kui tegevus nõuab eelneva kogemuse teadlikku meenutamist - Traditsioonilised mälutestid – vaba, ajendatud meenutamine, äratundmine – on kõik instruktsioonid info tuletamiseks teatud lukordadest seega mõõdavad eksplitsiitset mälu - Õppimisinstruktsioon on kõige olulisem faktor eksplitsiitse ja implitsiitse mäu erinevuse väljatoomiseks. Milliste testidega uuritakse implitsiitse mälu olemasolu/taset? - Pertseptiivsed – lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnad, anagrammid, leksikaalsed otsustused
HÜBRIIDTEOORIADViie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. McCrae ja Costa "viie faktori teooria". Baastendents ja kohanemuste eristamine- kultuuri mõju puudumine baastendentsidele. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK mudel- Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Isiksusepsühholoogia ajalooline eripära on sõprus kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise vahel. Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui vahendavad muutujad stiimuli ja reaktsiooni vahel. Rangelt võttes ei väida see mudel suurt midagi peale komponentide olemasolu (viimane on raskesti vaidlustatav) Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid
Testid lühiajaline uurimine kindlaksmääratud moel reastamise eesmärgiga, tulemus on standard: 1. Objektiivtestid (objective test) 2. Projektiivtestid (projective test) testitav ei tea, mida mõõdetakse, olulised on seosed, mis vastuste vahel tekivad; inimene projitseerib end pilti ning seda interpreteeritakse -kitsaskoth: väga keerulien on pilte tõlgendada; joonistama võib olla ajendatud hetkeemotsioonist vms ning see ei pruuagi anda arengulist ülevaadet Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem: limiteeritud mõõtmisviisid, inimese subjektiivse hinnangu mõju, kõikide teguritega ei ole võimalik arvestada, eksimine infotöötlusel tänu subjektiivsusele Suhtumine lastesse läbi aegade: Lapsepõlv ja laps on sotsiaalne mitte bioloogiline konstrukt. Ürgühiskonnas oli meestel eelis, kuna tänu suuremale füüsilisele
riikide organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul ja määrata nafta ekspordikvoote. RUUMSTRUKTUURID ja PROTSESSID Tööstusühiskonna linnastumine, aedlinnastumine, uuslinnastumine, ja eeslinnastumine. Postindustriaalse asustuse areng: lahtilinnastumine, taaslinnastumine (gentrifikatsioon), eeslinnades toimuvad muutused. Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö. Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse – aedlinna kontseptsioon (Howard 1898) vs Le Corbusier La Ville Radieuse (1933). Moodustub linna väli – kaugem rekreatiivne tagamaa (Friedmann ja Miller 1965) – hajalinn. Tööstus kolib linnast välja (liikluse ja maa hinna tõttu) KESKUS-TAGAMAA ja PERIFEERIA LINNASTUMISE STAADIUMID: Linnastumine linn kasvab peamiselt läbi sisserände
ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter. Iseloomustavad vastasseisu kristliku usu mõistmises. See kokkupõrge peegeldab teemat, mis on tänaseni aktuaalne. Kristlik kirik on sääraseid diskussioone pidanud palju, kord domineerib üks vaatepunkt, kord teine, kuid kokkuvõttes on läbi läinud tulemus saavutada tasakaal. Justinus Märter – ajendatud hellenistlikust maailmast. Antiikfilosoofia ja kuidas seda kristliku kiriku teenistusse rakendada. Lähtus kristlikust alusest, ehk kuidas kristlus saaks assimileerida hellenistlikku maailma. Jõudis omanäolise tulemuseni – kristlus on antiikfilosoofia kõrval see, mis pakub lõplikku tõde, antiikfilosoofia lõplik edasiarendus. Samas kristlus põhjendamises ja õpetusena toetub antiikfilosoofia pärandile. Kristluses asuvad teadmisteidud logos spermaticos n
põhiseadusevastase õigustloova akti viivituseta põhiseadusega kooskõllaviimise tagamine. Sellest lähtudes on õiguskantsler jälginud Riigikogu tegevust ettepaneku menetlemisel ning ei ole ülemäärast viivitust tuvastamata Riigikohtusse pöördunud. Õiguskantsleri ettekanne Õiguskantsleri ettekande olemuse määratlemine on keerulisem ja seda on seadustes tehtud erinevalt. PS § 139 lg 2 järgi on õiguskantsleri ettekanne sõnavõtt Riigikogus, mis on ajendatud õiguskantslerile riigiasutuste töö ning seaduste muutmise ja vastuvõtmise kohta tehtud ettepanekutest. Samal ajal PS § 141 lg 2 lubab õiguskantsleril sõnaõigusega osa võtta Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Riigikogu istungist piiramata seejuures sõnaõiguse kasutamist. Eeltoodust võib järeldada, et
TA. Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on graafikujärgne või graafikuväline. 2-kordset tasu makstakse kõigi nende tundide eest, mis langevad riigipühale. 18 § 47. Tööaja korraldus Tööaja korraldus on tööaja kindlaks määramine, s.t algus, lõpp, vaheajad. TA-l on võimalik tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muutmine on ajendatud ettevõtte vajadusest, on mõistlik ning muudatus ei ole oluline. Olulisus tuleb välja selgitada igal üksikjuhtumil eraldi, kui on tegu olulise muudatusega, tuleb tööandjal uue tööajakorralduse kehtestamiseks pidada läbirääkimisi ning sõlmida kokkulepe. VII PUHKUSED Puhkused on puhkeaja liigiks ja me võime eristada - põhipuhkused - perepuhkused - tasustamata puhkused.
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
Selle mõte seisneb erinevate bloki- väliste hilinemiste neelamises, nagu näiteks hilinemised takseerimisel, järjekorda võtmisel ja maandumisraja ajastamisel ning teistel lennu ajal toimuvatel hilinemistel. /1, lk 104/ Ümberpööramise aeg sisaldab saabuvalt lennukilt inimeste ning nende pagasi mahasaamise, lennuki tankimise ning teenindamise, uute reisijate pardale mineku ning nende pagasi pealelaadimise. Ümberpööramise aeg sõltub suurest lennuki suurusest. Nii on puhver ajendatud faktoritest nagu tankimise aeg, planeeritud hoolduskontroll, kaubaveose olemasolust, reisijate lennukilt maabumise ning pardale mineku meetodist: kui mitu lennuki ust on reisijatele avatud, kas reisijate liikumine toimub väravas või kaugemal lennuväljal või kas lennufirma on allokeerinud konkreetsed istekohad reisijatele. Antud tabeli järgi võiks teoorias seega lennuk puntkist B startida 10.30. Kuid kuna lennufirma on lisanud puhvriaja väravas 15 minutit, siis stardib lennuk 10.45
· Samad ringed näivad olevat aktiveeritud ka erinevate nauteainete kasutamise korral · Kolmas asjaolu nende ringetega seoses on see, et nende aktiveerimine mõjub käitumisi kinnitavalt & seda süsteemi aktiveerivad käitumised õpitakse ruttu ära · Ka emotsioone tekitav limbiline süsteem võib käitumise aktiveerimise (dispositsioonide tekitamise) kõrval käitumisaktidele kinnitavalt mõjuda · Nende ajuringete aktiveerimine on oluline, sest väga paljud inimlikud tegevused on ajendatud soovist kogeda positiivseid emotsioone · Seejuures saab samu närviringeid aktiveerida erinevate tegevuste kaudu. Tasub meetutada, et positiivsete emotsioonide kogemiseks on nii ühiskonna poolt aktsepteeritavaid kui ka mitteaktsepteeritavaid viise · Sellest saab järeldada, et esimesi võib vajadusel juurde õpetada / õppida & teisi ümberõpetusega välja juurida Retikulaarne aktivatsioonisüsteem
tagajärjel. Seega on spekulatiivse mulli põhjustajaks inimeste liigne optimistlikkus kinnisvara tootlikkuse suhtes ning hindade tõus kestab nii kaua, kuni turul leidub piisavalt ostjaid. Dobberstein (2000) kirjeldas inimeste käitumist mustritena, mille jagas kolmeks tüübiks: 1) Nn kullakaevaja mentaliteet – arendajad ja investorid, kes soovivad kopeerida edukate kinnisvaraturul tegutsejate käitumist, ning kelle tegevus on ajendatud tsüklilisusest. Aitavad kaasa kinnisvaramulli tekkimisele; 2) Mänguri mentaliteet – uskumus, et arendaja või investor suudab olla eelmistest edukam; 3) Liigse enesekindluse mentaliteet – iga investor või arendaja usub oma projekti suuremasse edusse, vaatamata turult tulevate negatiivsete signaalide poole. Kui turul ei oleks spekulante ning tarbijate otsused põhineksid ratsionaalsetel ootustel,
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
Väljakutse stabiilsusele 1) Konfliktid ja vaidlused On valdkondi, mis mõnede arvates kuuluvad era-, teiste arvates üldsuse huvi alla. Riik peab limiteerima teatud käitumuse, et hoida sotsiaalset rahu. N: on USAs vaidluse all: · abort · tulirelvade omamine ja kasutus · hariduse õppekava (usuõpetus, seks-kasvatus) · diskrimineerimine (soo, vanuse, etnilisuse alusel) · seksuaalne käitumine · omandi kuritarvitamine (alkohol, uimastid) # Konflikt kl lib ja sots heaolu vahel, mis ajendatud maj-küsimustest (üldiselt on pärast 1945. aastat sots heaolu osa tõusnud) # Konflikt hästi organiseeritud huvigrupi ja poliitiliste parteide vahel # Konflikte põhjustavad nee, kellele pole jagunud ühiskonna heaolu ja kelle eest pole poliitikud vastutust endale võtnud Oluline leida kompromiss, mis rahuldaks kõiki pooli. 2) Hüperpluralism ja poliitiline polarisatsioon Hüperpluralism-erinevate gruppide vahel tugevad võistlevad nõudmised, mis võivad viia
valikuvõimaluste kulu-tulu suhte kaudu. Nobeli laureaat Herbert Simon on võtnud kasutusele mõiste piiratud ratsionaalsus – see tähendab, et ideaalselt ratsionaalset otsustust pole olemas, seda takistavad tegelikkuses mitmed piirangud - indiviidi informatsioon valikuvõimaluste kohta on alati piiratud ning ta ei või teada kõikide alternatiivide positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Sellest tulenevalt on ratsionaalne käitumine reaalsuses palju rohkem ajendatud nende „sisemaailmast” - mõlemaist – nende mälu sisust ja selle töötlemisest, kui maailma „väliskeskkonnast”, kus indiviidid tegutsevad ja mis ajendab inimesi tegutsema. Olgugi et politoloogiad ei saa öelda, kuidas ühiskond peaks ideaalis välja nägema, saavad nad hinnata, kas vahendid, mida kasutatakse ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks, on efektiivsed. Selleks, et poliitikat teha, peavad olemas olema erinevad arvamused ning võimuorgan, kes püüaks erinevaid
vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Motivatsioon iseloomustab tegevuse intensiivsust ja suunda. Motivatsiooni eesmärk on tegevuse algatam ja energiseerimine. Bioloogiline motivatsioon – arvukate inimtegevuste eesmärgiks on otseselt kehaliste vajaduste rahuldamine. Need kehalised ehk bioloogilised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada. Kultuuriline motivatsioon – kultuurist ajendatud vajadused: 1. arengumotivatsioon – on arengu kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. 2. sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e. empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne
impordivad uusi tehnoloogiaid ja täidavad üha keerulisemaid teenuste tootmise ülesandeid. Samas kuna paljud tootmisettevõtted ei loo Idas tõsiseid kodumaiseid sidemeid, on industrialiseerimise protsess madal. Tulemuseks on mjanduslanguse ajal riigi rahanduse halvenemine. Baltiriikide kokkuhoiupoliitika, mida kunagi polnud(..that never was) Balti riikide, eriti Eesti, edu kokuhoiupoliitiak muutub arusaadavamaks pärast 2008 aasta kriisi. Autorid väidavad, et Balti taastumine on oluliselt ajendatud läbi varjatud protsesside mis esinevad asümmeetrilises inegratsioonis, mitte läbi kokkuhoiumeetmete. 2009 aastal tundus, et kõige hullem on möödas ning 2010 hakkas tööhõive taas tõusma. Eksport tõusis ja arveldusarvetel oli ülejääk. Kas nende arengute põhjal on tõesti võimalik järeldada et kokkuhoiumeetmed ja siseturu devalveerimine aitas? Lähem uurimine näitab, et Baltri riikide taastumine ei ole siseturu devalveerimise tagajärg vaid pigem teiste
Tagasisidel ja tasustamisel on kaks mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. Kui inimene tajub, et domineerib kontrolliv komponent, kaldub ta nägema oma käitumise põhjusi välistena. Kui domineerib informeeriv komponent, kaldub ta omistama oma käitumise põhjused sisemistele motiividele. Üldjuhul ei vähenda väline tasustamine sisemist motivatsiooni, kuid seda võib juhtuda, kui tasustus toimib vastandlikult sisemisest motivatsioonist ajendatud käitumisele. Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende senised tõekspidamised ja väärtused satuvad ohtu. Tekkinud ebamugavustundest vabanemiseks püüavad inimesed leida seletusi või käitumisviise, mis aitavad neil vähendada tõekspidamiste ja välise keskkonna väljakutse vahel tajutud ebakõla. Üheks kognitiivse dissonantsi ületamise võimaluseks
'' ütles Mateo Falcone ähvardava irooniaga, andes pojale mõista, et too on ära pööranud õigelt rajalt, mida mööda olid käinud kõik tema esivanemad. ,,Naine,'' ütles ta, ,,Kas see on minu laps?'' ja lõi uuri tausautuse eest vastu kivi puruks. Lõpuks kõlab kohtuotsus : ,,...See laps on niisiis esimene meie suguvõsast, kes on saanud toime äraandmisega. `' ,,Esimene meie suguvõsast...'' nendest sõnadest on selge, et poja tapmine ei ole kurjategijast isa tuju ega ka meeleheitest ajendatud samm, see ei ole arukaotuse ega isegi mitte raevuakt. Mateo Falconel lihtsalt ei olnud mud võimalust. Ta ei vastuta üksnes enda au eest, vaid ka suguvõsa au eest: esivanemate, väga paljude põlvkondade hea nimi on sel Falcone perekonnale õnnetul päeval otsustav. Sülitanud Falcone reeturiliku maja lävele oli Gionetto juba võtnud Falcone'I suguvõsalt ära tuleviku: perekonnapea ülesandeks oli pasta häbist suguvõsa minevik. Aga seda sai teha vaid ohvri toomisega.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
Seal võimutses türann Polykrates , kes kujundas seal ajutise aga väga tugeva merevõimu. Igatahes lõpuks ta tapeti ja samos vallutati. 6.saj lõpuks Egeuse mere idarannik, väike-aasia läänerannik oli enamuses pärslaste võimu all. Pärslased nõudsid andamit ja soosisid kohalikke türanne, aga mingeid eriti raskeid koormisi peale ei pandud. Puhkes ülestõus Mileetosel. Herodotos räägib ioonlastest üsna halvasti, ta arvab, et see on isiklikest soovidest ajendatud ülestõus. Kreeklased suutsid väike-aasia linnriigid vabastada ja kuna neil oli tugev laevastik, siis jätkus vaenutegevus merel. Kreeklased suutsid Küprose samuti mässule meelitada, aga Pärsia oli end kogunud ja see ülestõus suudeti maha suruda. 95a toimus otsustav lahing Egeuse merel, Mileetose ees ja see lahing osutus kreeklastele hukatuslikuks. Kreeka linnriigid moodustasid koalitsiooni ja otsustavaks said Samose ja Mileetose suhted. Balkani ps linnad hakkasid ka nüüd kartma
Ka esialgne omamõtete kirja panek on suht primitiivne, aga miks? ... Impressiivne kõne eelneb ekspressiivsele. KÕNEAKTIDE PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED RÜHMITUSED: Rühmitada võib mitmeti: 1)Mis neuroloogiline tasand on juhtiv: kommunikatiivne, nominatiivne (nimetamine, sõnavalik põhiliselt, järelkõne, kooskõne(sh kajakõne). Reegli asemel peaks kasutama variatiivset seletamist!! 2)programmeerimise iseseisvuse järgi: initsiatiivne, ajendatud (mis su nimi on?), reaktiivne, "võõras" kõne (esineb patoloogia korral (nt skisodel, sügava vaimupuudega), öeldakse mällu jäänud lauseid). 3) kõneoperatsioonide teadlikkuse järgi: (op-d, keeleüksused, kõnesegmendid) *teadlikud *teadlikult kontrollitavad (õppimise tulemus)! Oluline tasand! Metakeelelisi opp-e siin vaja. *ebateadlikult kontrollitavad (keelevaist) *teadvustamata Reaktiivne kõne: kas olete meeste rahvas või naisterahvas. Enamvähem on vastus
Ilmingutena arenenud sotsiaalseist oskustest saab käsitleda oskust meeskondi luua ja juhtida. Professionaalne veenmisoskus on eneseteadvuse, eneseregulatsiooni ja empaatia kombinatsioon ja ilming. Veelgi enam, suhtlemisoskus on EI kõigi teiste komponentide tulemus. Suhtlemisoskus ilmneb aga aeg-ajalt eelnevatest komponentidest täielikult iseseisvana töötaja näilises tegevusetuses ja kolleegide ning mitte-kolleegidega sotsialiseerumisele keskendumises. Näiline eesmärgitus on aga ajendatud tegelikust eesmärgist laiendada suhtlusvõrgustikku. Võrreldes EI teisi komponente suhtlemisoskusega siis ilmneb , et see on neist viiest ainus, mida kaasaegseis firmades tunnustatakse olulise eestvedamise osana. Inimesed näivad intuitiivselt teadvat, et juhid peavad oskama suhteid luua ja säilitada. Suhtlemisoskus laseb juhtidel oma EI rakendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik kolm EI esimest komponenti (eneseteadvus,
sakslaste poolt okupeeritud aladelt, kes siin hukati. Samaaegselt juutidega langes Gestapo küüsi ka palju eestlasi. Paljud neist kaotasid süütult oma elu seetõttu, et sakslaste kätte sattusid NKVD poolt koostatud nimekirjad, mille bolševikud olid teadlikult maha jätnud, et vabaneda vihatud kodanlikest vaenlastes. Palju inimesi vangistati sakslaste poolt ka nõukogude käsilaste või eestlaste omavahelisest vaenust ajendatud valesüüdistuste põhjal. Sageli olid pealekaebajaiks 1940. aastal nõukogude okupatsioonivõimu poolt kannatada saanud isikud ja maavaldajad, aga ka Saksamaale evakueerunud ja nüüd tagasi naasnud balti sakslased. Sakslaste terror toimus lainetena. Esimene laine, mis tuli samaaegselt saksa relvajõudude saabumisega Eestisse, oli suunatud kommunistide ja juutide vastu. Edasi toimusid need pikkade vaheaegade järel pursetena. Tavaliselt olid need seotud mõne Hitleri ägeda kõne või
• Situatiivne huvi lähtub keskkonnast (põhiliselt on uuringutes kes- kendutud huvi genereerivate tekstide omadustele). Situatiivne huvi Motivatsioon 41 erineb uudishimust, kuna see võib olla suunatud mingile väga spetsii- filisele sisule/temaatikale (näiteks reisikirjad), samal ajal kui uudishi- mu on ajendatud pelgalt uudsusest või üllatuslikkusest. Selline huvi võib kesta kauem kui lihtsalt uudne ärritaja ning minna üle isiklikuks huviks. Pelgalt uudishimu ajel teadusteatri etendusele (“seal tehakse tossu ja saab pauku”) sattunud lapsel ei tarvitse külastuse tulemusena kujuneda sügavamat huvi loodusteaduste vastu. • Huvi kui psüühiline seisund tekib isikliku huvi ja seda toetava kesk- konna koosmõjus. Näiteks teadusteatri etendust vaadanud laps, kellel
kuidas automaatseid loendureid kalibreerida, paigaldada, käivitada ja kasutada ning kuidas andmeid loenduri tarkvaras hallata. Seadmete testimine on vajalik nende õige kasutamise tagamiseks; • paigaldamine: koosneb sobiva asukoha otsimisest ja loenduri paigaldamisest; • andmete kogumine/hooldus: etapp on oma regulaarse kordumise tõttu üks projekti enim aega ja kütust nõudev etapp. Etapp on peamiselt ajendatud vajadusest korrapäraste andmete järele ja vajadusest patareisid vahetada. See toimub iga kahe kuu tagant; • personali koolitamine: tõenäoliselt peavad mõned Keskkonnaameti personali liikmed omandama teadmised paigaldamise, kalibreerimise, andmete kogumise ja seadme haldamise kohta; • andmete analüüs ja aruandlus: kõige aeganõudvam etapp, mis toimub sama korrapäraselt kui andmete kogumine
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
10. Kas teos on reaalne või väljamõeldis? Arutlege. 98 Õpetajale toeks: 1. Santiago kui veider segu inimesest, kes on kohati sõltuv teistest inimestest, kuid on üksinda võimeline tegutsema suure vaprusega. Tema elu pole olnud kerge, kuid see- eest lihtne . Jälgida ka Santiagot lihtsa filosoofina. 2. Mõtestada mõiste ,, traagiline", selle taustal Santiagot ( lüüasaamine? ) 3. Kaks laiemat kategooriat: paratamatud ja teiste poolt ajendatud ( kalapüük- ,,mees peab tegema, mis mees peab tegema" ; soovib ta midagi tõestada- kellele- endale või teistele? ) . 4. Abiks on nende valdkondade määratlemine, kus Santiago ja Manolin vajasid teineteist või millistes nad valisid teineteise. 5. Kõrvaltegelased pole tähtsusetud tegelased. Analüüsides tuleks mõtteis hoida küsimusi: a) mis roll on neil süzee arengus? ; b) millises valguses nad näitavad peategelast( i )? 6
üldlevinud käitumisnorme ning kasutab talle delegeeritud võimu üksnes minimaalse ja hädavajaliku koguse avalike teenuste pakkumiseks. Riigil on oma kindel roll ka turumajanduse tingimustes. Juba turumajanduse klassik Adam Smith hoiatas “nähtamatu käe” (anonüümse hinnamehhanismi ja 35 konkurentsi) liigse usaldamise eest. Turu iseregulatsioonil oli tema arvates vähemalt kaks külge. Ühest küljest on kasumisoovist ajendatud vabal konkurentsil omad vaieldamatud voorused. Vaba konkurents on 1) erapooletu; 2) anonüümne; 3) armutult ehk valikuta kõikehõlmav hinnanguandja. Kuid teisest küljest ei tohi märkimata jätta ka vaba konkurentsi teatavaid puudusi. Vaba konkurents on 1) inertne; 2) lühinägelik; 3) sotsiaalselt disharmooniline. Just neist puudustest tulenevate ohtude eest hoiataski Adam Smith inimkonda. Tema sõnul tulevat karta 1)
endale enamsoodsama positsiooni välja võitlema. Sooritades sellise pöörde, ei koonerda need põhimõttetud inimesed, jutlustades põhjatute fraasidega "moraali" teemadel. Tavaliselt nii ka juhtub: kui rahvas mingist parteist niivõrd otsus-tavalt eemale pöördub, et igaühele on selge, milline hävitav kaotus seda parteid ootab, siis algab suur jooksmine. Need parlamendirotid jätavad parteilaeva maha. See jooksmine pole ajendatud südametunnistuse käsust, ta ei toimu heast tahtest, ta on selle lihtsa "läbinägelikkuse" tulemus, mis võimaldab sellisel parlamendilutikal just õigeaegselt maha jätta ebakindlaks muutunud koht selleks, et küllalt õigeaegselt teise partei soojade linade vahele pugeda. Rääkida sellise "auditooriumi" ees tähendab tõesti pärli heitmist tuntud elajate ette. Õigusel pole selles mingit arves-tust. Tulemus ei saa olla tühisusest enam. Nii see ka juhtus
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim t...
Need erinevused on kujunenud osaliselt sünnieelsete keemiliste või psühholoogiliste mõjude poolt ajus. Vastsündinud, kellel on madalam 118 ensüümi monoamiinhappe tase on aktiivsemad, ärrituvad kergemini, on tujukamad kui need vastsündinud, kellel on kõrge MAO tase. Lapse algne temperament tundub suuresti olevat kaasasündinud, kuid muutused temperamendis võivad olla ajendatud ebaharilike sündmuste poolt, nagu näiteks vanema surm, ootamatu ande esiletulek, narkootikumide kasutamine. Kaudselt võib lapse temperamenti mõjutada ka naiste rahulolu tase nende rolliga (ema roll). Me võime vaid oletada, et raskel lapsel oli raskem aeg samal ajal kui kerge laps ringi jooksis. Tegelikult on temperamendi mõju lapse
viivitamine olid põhjustatud: • nõude esitaja ebaõigest tegevusest või hooletusest. Näiteks kui kauba vastuvõtja ei tee nähta- vate vigastuste või silmanähtava puudujäägi kohta kauba vastuvõtmisel märkust veokirjale • nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, kui juhiste andmine ei olnud ajendatud vedaja ebaõigest tegevusest või hooletusest • kauba saatja tegevusest või tegevusetusest. Nendeks on tavaliselt kauba pakendi puudulik- kus, kahju tekkimine pealelaadimisel saatja poolt, kauba loomulikud omadused (näiteks korro- sioon)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
