tööjõu voolavuse vähenemise Teie vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: infolekke riski, organisatsiooni protseduurireeglite kohandamise vajaduse, kaugtööks vajaliku infrastruktuuri loomise Küsimus Tööajafond on .... 4 Õige Valige üks: Hindepunkte kalendripäevade arv aastas 2/2 majandusüksuse kastatav tööaja hulk mingis perioodis ajavahemik kui töötaja täidab tööülesandeid Sinu vastus on õige. Õige vastus on: majandusüksuse kastatav tööaja hulk mingis perioodis Küsimus Töökorraldus on tööjõu otstarbeka kasutuse meetmete süsteem, mis hõlmab mitmeid tegevusi. Mis järgnevast ei kuulu 5 töökorralduse hulka: Õige Hindepunkte Valige üks: 2/2 töötajate tasustamine töötingimuste loomine
vaheline üleminekuaeg, muinasaja teine suur periood. Mesoliitikum algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega 12 000 aastat tagasi, mis tähendas pleistotseeni lõppu. Mesoliitikumi algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Mesoliitikum lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas. Mõnes piirkonnas oli pleistotseeni lõpus põlluharimine juba alanud, nii et mesoliitikumist ei saagi rääkida. Mesoliitikum on seega ajavahemik pärast pleistotseeni lõppu ning enne tüüpilisi neoliitilisi kultuure. Iseseisev ajastu oli see eriti Euroopas, kus ta kestis paleoliitikumi lõpust ja põlluharimise algusest Ees-Aasias kuni põlluharimise alguseni Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus. Kesk-Euroopa lõunaosas lõppes mesoliitikum umbes 8000 eKr ja Kesk-Euroopa põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist.
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon
A=Z+N Tuuma mass on alati väikem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast. Alfalagunemisel tekib uus keemiline element, mis on perioodilisussüsteemis lähteelementidega võrreldes kaks kohta eespool. Beetalagunemisel tekib uus keemiline element, mis on perioodilisussüsteemis lähteelemendiga võrreldes ühe koha võrra tagapool. Beetalagunemisel muundub üks neutron prootoniks ja sünnib elektron ning antielektronneutriino. Igat radioaktiivset elementi iseloomustab ajavahemik, mille jooksul laguneb pool selle elemendi tuumast. III. Mõisted Aatommassiühik- tuumafüüsikas kasutatav süstemaatiline mõõtühik. Isotoop- keemilise elemendi teisik, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Tuuma seoseenergia- nukleonide vastastikmõjuenergia vastandväärtus. Tuuma seoseenergia on võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Eriseoseenergia- tuuma seoseenergia ühe nukleoni kohta.
ja elastsusjõududega mõjutavate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv 6.peatükk Ringjooneline liikumine- liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori Pöördenurk- nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Tähis fii Nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku jagatis Ringliikumise periood- ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring Pöörlemissagedus- pöörete arv ajaühikus Kesktõmbekiirendus- keha kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, kiirusvektoriga risti Jõu õlg- jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest Jõu moment- suurus mingi telje suhtes, miks iseloomustab võimet pöörata keha ümber selle telje Impulsimoment- ehk punktmassi pöörlemishulk, impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis
HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud ...
· Laen on võlgu võetud raha või muu vara. · Võlgnik peab laenu eest maksma hüvitist ehk intressi. · Intressi väljendatakse %. · Rahanduses loetakse aasta pikkuseks 360 päeva, kuu pikkuseks 30päeva. Ühe kuu intressi määr on aasta omast 12 korda väiksem ja päeva intress kuu intressist 20 korda väiksem. Hoiustaja pani 28.veebruaril 1998. aastal panka 500 inressimääraga 6% aastas, Kui palju saab ta raha tagasi 17.juunil 2000.aastal. 1) Ajavahemik 2000a. 6k. 17p. 1998a. 2k. 18p. = 2a. 3k. 19p. 2) Aasta intress 1 aasta intress = 500 : 100 · 6 = 30 2 aasta intress = 30 · 2 = 60 3) kuu intress 1 kuu intress = 30 : 2 = 2,5 3 kuu intress = 2,5 · 3 = 7,5 4) päeva intress 1 päeva intress = 2,5 : 30 = 0,068(3) 19 päeva intress = 19 · 0,068(3) = 1,58 5) Liida intress kokku = 60 + 7,50 + 1,58= 69, 08 saab tagasi = 500 + 69,08 = 569,08 Vastus: Tagasi saab hoiustaja 569,08
Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;
Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid Gaasivakuool:- Valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda) Spoor-: Kapslid, milles bakter võib säilitada eluvõime aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust ning desinfektsioonivahendeid Generatsiooniaeg-: Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks Aeroobsed bakterid:- Bakterid, kes valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli Anaeroobsed bakterid:- Bakterid, kes toituvad valmis orgaanilisest ainest Osmootselt toituma:- Väliskeskkonnast ning vees lahustunud toitaineid terve raku pinnaga omastama 14. Baktereid kasutatakse: a. Toiduainetööstuses b. biokeemias c
Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. ...
Mass on füüsikalne suurus, mis väljendab vähemalt keha kahte fundamentaalset omadust. Millised need omadused on? · Passiivne mass - gravitatsiooniline mass,näitab jõudu millega keha suhtleb välise gravitatsioonilise väljadega · Aktiivne gravitatsiooni mass - näitab, ,milline gravitatsiooniväli, keha ise loob - gravitatsiooniline mass ilmub universaalsest gravitatsiooni seadusest. · Inertne mass - väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust Mis on kaal · Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu,millega kehale mõjub gravitatsioon. . Tähis P.SI-süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Mis on mass · mass on keha inerts Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude kaudu, siis mõõtmisel neid mõjusid kasutatakse. Palun andke SI süsteemi JÕUÜHIKU määratlus ( dimensioon ) · Njutoon = jõuga, mis annab...
Magnetvoog on suurus, mis võrdub magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. ´=BScos, 1Wb. n-pinnanormaal ehk ristsirge. B-magnetvälja magnetinduktsioon - nurk, pinnaristsirge ja magnetvälja suuna vahel. Cos0=1, =BS. Cos90=0, =0. Elektromagnetiline induktsioon(füüsikaline suurus)- nähtus, mille korral suletud kontuuris tekib muutuva magnetvoo mõjul elektrivool. Lenzi reegel- induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetväli takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. See pöörise. Paneb vabad elektronid kindlas suunas liikuma,mis ongi induktsioonivool. Omadused: *tekitab muutuva magnetvälja. *jõujooned on kinnised kõverad. *pöörisvälja jõud n...
( 6 punkti ) Mitoos raku jagunemine, mis on vajalik kas organismi kasvamiseks või rakkude asendamiseks. Keharakkude jagunemiseviis. Päristuumse raku jagunemisviis,kus tütarrakud on identsed e. diploitsed. Homoloogilised kromosoomid kromosoomi paar, mida on 23 paaris (kromosoome ise on 46) Tsütokinees mitoosi või meioosi lõpul toimuv raku tsütoplasma jaotumine. Menstruaaltsükkel ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni olev ajavahemik (28 päeva) Kliiniline surm kus inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset paljudel taimedel ja alamatel loomadel. Neid paljunemisviise on palju, näiteks eoseline, vegetatiivne paljunemine, pungumine ja pooldumine .
2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. § 8. Jahiaasta Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2. jahiluba 3. jahist osavõtjate nimekiri 4. suuruluki laskekatse tunnistus 5. jahikoerapass § 23. Jahipidamine «Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele» - 4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või
kasutatakse helirõhu hindamiseks suhtelist mõõteskaalat ning ühikut detsibell (dB). Valulävi, suurim helirõhk, mida inimene kuuleb on 200 Pa ja sellele vastab müratase 140 dB.See on inimesele kahjulik ja tekitab pöördumatuid kahjustusi. Kõige paremini kuulevad inimesed vahemikus 1000...5000Hz. Müra mõõtmiseks kasutatakse müramõõturit. Lubatav ekspositsiooniaeg- on ajavahemik, mil inimene võib viibida müras, ilma et kahjustaks kuulmiselundeid. Ekvivalentne müratase- on kindlal mõõteperioodil mõõdetud mürataseme energeetiline ekvivalente ehk muutuva müratasemega sama akustilist energiat omav püsiv müratase. 3.Valgustatuse hindamine Valguse efektiivsust saab islemoomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvanitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kege määratavause tõttu on levinud valgustatuse ehk valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks
Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.. Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus? Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem Rõhk on füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala jagatisega
7.Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Alalisvoolu töö A= kus A – alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I – voolutugevus (A), pinge (V), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) Alalisvoolu võimsus N= kus N – võimsus (W), A – (voolu) töö (J), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U – pinge (V), I – voolutugevus (A) ja R – takistus (Ω) 8.Inertsimomendi väärtusi kehal on lõpmata palju. 9.Elektrivälja paigutatud laengut nihutati välja tekitavale laengule 3 korda lähemale. Selgitage, miks ja mitu korda muutub laengute vaheline jõud.Eeldame, et tegu on punktlaengutega, sellisel juhul kehtib formula
Ringliikumise erijuhud on ringjooneline liikumine ja pöörlemine. Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtavate täisringide arv. Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud kõveruskeskpunkti poole. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi seadus : Suletud süsteemi kogu impulss on jääv.
Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SIühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2 Hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel Võnkeamplituud suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m. Võnkeperiood 1 täisvõnke kestust nim, T, sek, f=1/T=N/t
fikseeritud koormised. Mina arvan, et talupoja pärisorjus taani alal oli leebe. Poola võim eesti alal kestis aastatel 1562-1629, sellel aja vahemikul kontrollis Poola Lõuna-Eestit. Sellel ajal oli talupoeg pärisori, sest ta pidi maksma tema poolt määratud makse ja kuuletuma tema käskudele. Talupoegade seisundit ei proovitutki parandada sest mõisnikud arvasid, et talupojad olid lihtsalt tööloomad ega väärinud mingeid õigusi. Rootsi aeg on ajavahemik Eesti ajaloos, mille kestel kuulus Rootsile suur osa Eesti territooriumist. See kestis algas aastal 1561 ja lõppes kas aastal 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla või 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega lõppes Põhjasõda. Rootsi võim suurendas talupoegade kohustused nagu teoorjus ja talupoeg pidi andma mõisale osa oma viljasaagist ning maksma riigimakse. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade koormised. 1645
teleskoopide puhul - piirjooned võivad häguneda kui objekt asub väga kaugel (nt kaksiktähed) Probleem valguskiirusega: v=v1+v2; Kui v2 on valgussähvatus rongi liikumise suunas, siis klassikalise mehaanika järgi peaks valguskiirus suurenema v2 võrra. Relatiivsusteooria: I postulaat: valguse kiirusest suuremat kiirust pole olemas. II postulaat: kõikides süsteemides toimub sama sündmus ühesuguselt. Füüsikalised suurused rel. teoorias: aeg - t= t0 / (sqrt(1- v^2/c^2) - sqrt < 1 seega ajavahemik liikuvas süsteemis on pikem, kui paigalseisvas süsteemis. Ehk liikuvas süsteemis vananeme aeglasemalt. Väikestel kiirustel Newtoni mehaanika põhimõted kehtivad. pikkus - l=l0 * sqrt (1- v^2/c^2) ; pikkus läheb väiksemaks liikuvas süsteemis. mass - m=m0 / sqrt (1- v^2/c^2) ; mass suureneb liikuvas kehas; kiirendis osakeste mass muutub märgatavalt kiirus - saab näidata, et sama liikuva keha kiirus paigalseisva süsteemi suhtes on leitav. v1 rong, v2 inimene
ÕIGUSTEADUS ÖÖTÖÖ ja RIIGIPÜHAD Öötöö- ajavahemik kell 22:00-06:00 Hüvitatakse 1,25-kordses töötasus RIIGIPÜHAL töötamise eest hüvitatakse 2-kordses tasus PUHKEAEG IGAPÄEVANE PUHKEAEG- kahe tööpäeva vahel vähemalt 11 tundi TÖÖPÄEVASISENE PUHKEAEG- vähemalt 30 minutit IGANÄDALANE PUHKEAEG- vähemalt 48 järjestikust tundi TÖÖTAMINE ENNE RIIGIPÜHI Uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale Võidupühale Jõululaupäevale
1) selgita trafo töötamise põhimõtet (lk. 60) Tarbijad vajavad mitmesuguseid pingeid. Oluline on pinget muuta ka elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha. Ülekanne on soodsam kõrgel pingel, sest vool on siis väiksem energiakadu on väiksem ja juhtmed võivad olla väiksema ristlõikega. Trafo eesmärgiks ongi muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt kaks mähist, mis asetsevad ühisel terassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nim primaarmähiseks. Teist mähist ,mis annab energiat tarbijale, nim sekundaarmähiseks. Südamiku eesmärgiks on suurendada magnetilist sidet primaar ja sekundaarmähise vahel. Kui primaarmähisele rakendada vahelduvpinge, siis tekib terassüdamikus vahelduv magnetvoog, mis indutseerib primaarmähises vastuelektromotoorjõu. Sama magnetvoog on aga aheldatud ka sekundaarmähisega ja indutseerib selles elektro...
esile muutuva magnetvälja ja muutub magnetväli kutsub esile elektrivälja. 3. VOOLU MUUTUMINE JUHTMES (lüliti sisse-välja lülitamine) - Vooluta juhtmes tekib samuti vool, kuna muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja jne.. FARADAY SEADUS: Tekkinud induktsioonivoolu suurus sõltub magnetvoo muutumise kiirusest. Ei induktsiooni elektromotoorjõud 1V k konstant 1 -magnetvoo muutus 1Wb t- ajavahemik 1s -, kuna tekkinud vool on vastupidine teda põhjustavale voolule. MAGNETVOOG - magnetvoog 1Wb B magnetiline induktsioon 1T S ristlõike pindala, mida läbib magnetväli 1m² nurk, pinnanormaali (pinnaga risti olev sirge) ja mag. indukts. suuna vahel. LENZI REEGEL : a) Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust mis põhjustab või siis: b) Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele Või
Tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus puhkusele võrdeliselt töötatud ajaga. Tööle minnes ei saa töötaja siiski koheselt puhkust välja nõuda. Tööle asumise aastal tekib puhkuse nõudeõigus pärast kuuekuulist töötamist. Pooltevahelisel kokkulepel või tööandja ühepoolsel otsusl võib puhkuse ka varasemaks kasutamiseks anda. Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta. Kalendriaasta on ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Taolise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva. Puhkuse põhjendamatut osadeks jagamist ja seeläbi puhkamise aja pikendamist aitab vältida tööandja õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate, kui seitsmepäevaste osadena. Puhkusenõude aegumisel kaotab töötaja õiguse seda puhkust kasutada ning õiguse
Lõpuessee - mis on valgus? Juba aegade algusest on teadlased arutlenud selle üle, mis on valgus ja kuidas see toimib. Nad jagunesid nö. kahte rühma : ühed arvasid, et valgus on osake ning teised, et laine. Valguse aluse ning põhja pani paika James Clark Maxwell, kes selgitas valgust kui elektromagnetlainet ning suutis seda ka 19. sajandil tõestada. Sellest jagunesidki teadlased kahte leeri. Esimesse rühma kuulusid Newton, Planck ja Einstein. Teise rühma aga Young ja Maxwell. Esimeses grupis olevad mehed nimetasid valguse osakesi erinevalt. Newton nimetas need korpuskuliteks, Planck kvantideks ja Einstein footoniteks. Kõige veenvamalt suutis oma teooriat tõestada Einstein, kes sai ka fotoefekti eest tunnustatud. Tema tõestatud fotoefekt seisneb selles, et valguseosakesed löövad ainest või materjalist elektrone välja. See sõltub aga materjalist ja osakeste aktiivsusest. * Mate...
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool
Meteoor on kosmilise osakese tungimine Maa atmosfääri. Meteoriit on meteoorkeha, mis ei jõua är apõleda ja langeb Maale. 11. Faasid tekivad Päikese, Kuu ja Maa vastastikuse asendi tõttu. Noorkuu kuu loomine, pole nähtav. Esimen veerand nähtav parem pool. Täiskuu näha terve kuu. Viimane veerand nähtav vasak pool. Tähekuu on Kuu liikumine ümber Maa tähtede suhtes ~ 27,3 päeva. Sünoodiline kuu on kahe teineteisele järgneva kuu faasi ajavahemik ~ 29,5 päeva. Varjutused. 12. Planeetide konfiguratsioonid on planeetide, Maa ja Päikese vastastikune asend. 13. 1) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 2) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Järeldus: Mida lähemale Päikesele, seda kiiremini planeet liigub. 3) Planeedi tiirlemisperioodi ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Järeldus: Mida kaugemal planeet, seda suurem tiirlemisperiood.
rollis. 2. Maailmas ei ole absoluutset aega. Erinevates riikides on mõõdetud ajad erinevad. Aeg on suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste üheaegsus on suhteline. Ühes taustsüsteemis samal ajal toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Erinev on ka eri taustsüsteemides kahe sündmuse vaheline ajavahemik. 4. Ruum on ka suhteline. See on omakorda seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. Üheaegsuse suhtelisusest järeldub pikkuse suhtelisus. 5. Aeg ja ruum on omavahel tihedasti seotud. Nad moodustavad neljamõõtmelise aegruumi,mis omakorda on seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustsüsteemide suhtes. 6. Liikumisseaduste universaalsus kaob. Kui kiirused on suured, siis kaotavad kehtivuse
Selle väärtus oleneb aparaadi kaovõimsusest ja soojustehnilistest omadustest. Erinevates talitlustes on elektriaparaatide soojenemine erinev. Kestevtalitlustes aparaat lülitatakse tööle ning ta soojeneb väljakujunenud ületemperatuurini. See ei tohi ületada lubatud ületemperatuuri. Lühiajalises talitluses lülitatakse aparaat tööle, kuid lülitatakse välja enne, kui ta on saavutanud ületemperatuuri. Aparaat hakkab pärast seda jahtuma. Ajavahemik enne tema uuesti sisselülitamist peab olema piisavalt pikk, et aparaadi temperatuur ühtlustuks keskkonna temperatuuriga. Kui aparaat on valitud lühiajaliseks talitluseks kestevtalitluste kriteeriumide järgi, ei jõua selle temperatuur tõusta ületemperatuurini, mis aga tähendab, et aparaat ei ole termiliselt ära kasutatud. Järelikult tuleb lühiajalises talitluses töötav aparaat valida nii, et ta saavutaks lubatava ületemperatuuri
* Ära hoia korjatud seeni kodus töötlemata üle ühe päeva. Esmaabi nagu taimemürgitusel NB: krampide ja teadvusehäirete korral ei tohi oksendamist esile kutsuda. Seenemürgistustele on iseloomulik pikk peiteaeg (624 tundi). Esimestele sümptomitele võib järgneda rahunemine või näiline paranemine, kuid tegelikult toimub elulise tähtsusega organite kahjustamine. Kui abi ei saabu, järgneb surm. Mida pikem on peiteaeg ja seenesöömisele järgnenud suhteliselt vaevustevaba ajavahemik, seda raskemaks ja ohtlikumaks kujuneb mürgitus. Roheline kärbseseen Amanita phalloides Valget kärbseseent Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja
osaliselt seebistub. Rasva pinnale tekib vahukiht, mis takistab tõhusalt aurumist ja seetõttu kaitseb uuestisüttimise eest. Põlengud: A/F klass 01. jaanuarist 2011 on F-klassi tulekustuti ehk rasvakustuti suurköökides kohustuslik VAHTKUSTUTI 50 L TEHNILISED ANDMED Kustutusaine mass: 50L Kustutusaine: vaht 6% Põlengud: A-B klass Joa pikkus: 7 m /20°C Tööaeg: 37 sek/20°C mitte kasutada elektriseadmetel TULEKUSTUTITE KORRASHOID Tulekustuti maksimaalne hoolduste ajavahemik on: 1) vahtkustutil - 3 aastat; 2) vesikustutil - 5 aastat; 3) süsihappegaaskustutil - 5 aastat; 4) pulberkustutil - 10 aastat; 5) haloonkustutil - 10 aastat. Kontrollitud tulekustuti varustatakse kontroll-lipikuga, millel on järgmised andmed: 1) järgmise kontrollimise tähtaeg (aasta ja kuu); 2) sertifitseeritud asutuse nimi, aadress ja sertifikaadi number; 3) pädevat isikut selgelt identifitseeriv tähis; 4) eelmise kontrollimise kuupäev. VÄIKE TULETÕRJEKRAAN
See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see avaldub nii nagu pöördliikumise puhulgi valemiga = t + 0. Suurus oli pöördliikumisel nurkkiirus. Siin kannab see nimetust ringsagedus. Suurus r oli ringliikumise puhul ringjoone raadius. Siin kirjeldab ta maksimaalset kaugust nullpunktist ja kannab amplituudi nime. Punkti kaugus mingil ajahetkel nullpunktist z on hälve. Vähim ajavahemik, mille jooksul tehakse täisvõnge, on periood T. Seda terminit võib kasutada ka ringliikumise puhul, kus ta tähendab ajavahemikku, millega punkt teeb täisringi. Sagedus on võngete (täisringide) arv ajaühikus. Ilmselt kehtib seos 1 f = ja ilmselt on sageduse ühik 1/s. T Ringliikumisel saame nurkkiiruse ja perioodi T vahel tuletada järgmise seose 2 = , sest aja T jooksul kasvab pöördenurk 2 võrra. Selline seos ringsageduse ja T
KESKAEG OLULINE ETAPP ÜHISKONNA ARENGUS Keskaeg kestis oli aastatel 476 kuni 1492. See oli pikk ajavahemik ning sel ajal toimus mitmeid tähtsaid sündmusi ning avastusi, mis aitasid kaasa inimkonna tänapäevastumisele. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suured maadeavastused väljaspool Euroopat leidsid aset 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on tähtsad kuna Kolumbus avastas Ameerika, Vespucci avastas ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ja Magalhãesipani korralikumale maailmakaardile aluse enda ümber maailma sõiduga
· Vastavalt saadud väärtustele leitakse kaliibrimissirgelt türosiini kontsentratsioonid · Koostatakse graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni sõltuvust ajast · Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus · Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Türosiini juurdekasv on 0,0044 · CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus ajavahemikus, · t valitud ajavahemik, 1 min = 60 s · V1 reaktsioonisegu üldmaht, 26 ml · V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht, 5 ml · V3 proovi maht hüdrolüüsisegus, 1 ml · g proteaasi preparaadi kaalutis, 7,6 mg = 0,0076 g Järeldus: Praktilise töö käigus õnnestus määrata kasutatava alkalaasiproovi aktiivsus, milleks on 13,8606 mikrokatalit grammi kohta. See tähendab, et 1 gramm alkalaasi hüdrolüüsib ühe sekundiga 30 kraadi juures 13,8606 mikromooli peptiidsidemeid
Esindus Tehingut võib teha esindaja kaudu, kui seadus ei sätesta teisiti. Esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõigust võib anda volitusega (tehinguga) või see tuleneb seadusest. Volituse vorm oleneb, millist tehingut soovitakse volitusega teha. Edasivolitus võimalik, kui tuleneb volitusest. Mall Gramberg Tähtaeg Tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Mall Gramberg Tähtpäeva saabumine
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
a, He aatomi tuumad, +, väike, tugev b, elektronid, , suurem, väiksem g, elektonmagnetkiirgus (l=108..1011), neutraalne, v.suur, v.väike N: alagunemine 92238U >> 24He + 90234Th blagunemine 55137Cs >> 10e + 56137Ba + (antielektronneutriino) http://www.abiks.pri.ee b+lagunem 1427Si >> +10e (positron) + 1327Al + (elektronneutiino) glagunem 55137Cs >>g + 55137Cs RA lagunemise seadus Iga RA aine jaoks on ajavahemik, mille jooksul aine aktiivsus väheneb 2x, seda aega nim poolestusajaks kehtib seos N=NO2t/T, kus NO ra aatomite arv algul; Nra aatomite arv praegu; Tpoolestusaeg; taeg, mis on möödunud vaatluse algusest URAANI TUUMADE AHELREAKTSIOON 1938 avastasid Saksa teadlased Otto Hahn ja Fritz Starssmann, et uraani pommitamisel neutronitega, haarab tuum neutroni ning seejärel lõhustub nn kildtuumadeks (Ba ja Kr). Sellega kaasneb energia eraldumine 200MeV ühe tuuma lõhustumisel.
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt
Naiste ühiskondlik positsioon vanades kultuurides Naiste ühiskondlik positsioon oli vanades kultuurides erinev. Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga
· suurim lubatav vastupinge URMAX, mis antakse samuti kas alalis-, kesk- või maksimaalväärtusena; · pingelang pärireziimis UF, antakse kas suurimal pärivoolul või kui mingil muul voolul, siis antakse pärivoolu väärtus; · suurim alalisvastuvool, mis on suurim lubatav vastuvool antud vastupingel; · vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. LED (valgusdioodi tingmärk) SILDALALDI · Kuidas muuta nelja dioodiga vahelduvvool alalisvooluks? Tingmärgid: +- alalisvoolu pluss,-- alalisvoolu miinus. Lahendus:
1 n Mõõtmiste keskväärtus: t k = t i = 2502,644 ms n i =1 n 1 Dispersioon: D( t ) = n - 1 i=1 ( t i - t k ) = 8908,947 ms 2 Standardhälve: = D( t ) = ± 94,38722 ms Täpne ajavahemik mõõdetuna ajamõõtjaga: t= 2553.9ms Ajaintervallide mõõteseadme eraldusvõime t = ± 1 ms Suhteline viga D = t / t = 1 /2553,9 =0,392*10-3 Standardhälve = vD = ± 0,0785 Mõõdetud ajavahemiku täpne väärtus oli t = 2553.9 Väikseim tulemus oli tmin= 2195,2ms. Suurim tulemus tmax= 2653,5 ms. Tõenäosus, et järgmine mõõtmine langeb sellesse vahemikku, on n - 1 50 - 1 49 P0 = = = = 0,961 n + 1 50 + 1 51
Liikumine ja vastastikmõju kokkuvõte Mehhaaniline liikumine- Mehhaanilisekks liikumiseks nimetatakse nähtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Mehaanilist liikumist iseloomustatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse abil. Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mtitteühtlaseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. v= s:t Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist, kus keha ki...
ülekulu 8) Sidetehnikas kasutatakse erinevaid ajalise multiplekseerimise ja kanalite ühiskasutuse meetodeid (FDM, TDMA, WCDMA). Kirjeldage nende meetodite kasutust sides ning võrrelge põhiparameetreid. FDM – Sagedusmultipleksimine. Sagedus vahemik jagatakse ribalaiusteks, mis ei katu teiste ribalaiustega. WLAN kasutab tehnoloogikat FDMA kus iga kanali sam on 25kHz. Modulatsioonina kasutatakse FSK TDMA – Aegmultipleksimine. Igale saatjale antakse ajavahemik samal sagedusel informatsiooni saatmiseks. Kasutusel on GSM mobilliside süsteemis, kus kanali ribalaius on 200kHz ja igale terminalile eraldatud aja sloti pikkus on 4,6 ms, mis annab kiiruseks kanali kohta 270,833kbit/s. Modulatsiooniks on PSK WCDMA - Laiaribaline KoodiEristamisega MitmikJuurdepääs. Kõik tugijaamaga ühenduses olevad terminalid on samal sagedusel ja saavad kõik andmed pideva voona, eristavad neile mõeldud andmed koodidega. Kasutusel on UMTS võrgus
delfiin meres elav imetaja distsipliin kord papaia puuvili oranž värv digitaalne numbriline granaatõun puuvili taburet tool dekoratsioon kaunistus dražee komm periood ajavahemik dokument ametlik paber grenadill puuvili versioon tõlgnevus, variant biifsteek praetud lihalõik puljong lihaleem tšempion meister bakenbardid põskhabe guajaav eksootiline vili
Too näited! Vektoriaalsed suurused : Neil on väärtus ning on olemas ka suund nt: jõud, kiirus, kiirendus 9. Millised ruume tead? Too näiteid, erineva mõõtmetega ruumidest! Ühemõõtmeline ruum kahe puu vahemaa, saad mõõta ainult nende vahel olevat maad. Kahemõõtmeline ruum ntks paberist ruut, saad mõõta pikkust ja laiust Kolmemõõtmeline ruum ntks klassiruum, inimene saab mõõta kõrgust laiust ja pikkust. Hüperruum 10. Mida kirjeldab ajavahemik? Ajavahemiku abil saame kirjeldada sündmuste vahele toimumise jäävat aega, aga ka sündmuste kestust. 11. Nimeta aja omadusi ja selgita neid! Aeg on füüsikalne suurus ( saab mõõta, arvuliselt väljendada ) Aeg on pöördumatu ( Saab ainult edasi liikuda ) Aeg on pidev ( ei ole võimalik ajavhemike üle hüpata) 12. Nimeta aja mõõtmise alused ja too selle kohta näiteid! Aja mõõtmise aluseks on võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega või ka
Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Keemiliste reaktsioonideks vajaliku energiat saadi peale päikesekiirguse veel kosmiline kiirgus, radioaktiivne kiirgus, õhuelekter ja vulkaaniline tegevus. Geoloogiline evolutsioon Ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogilise aja jooksul toimunud sündmused on salvestatud kivimitesse, mineraalidesse ja kivististesse. Mandrite teke ja areng Sadu miljoneid aastaid tagasi oli maakeral üks suur manner- PANGAEA ürgmanner. See lagunes osadeks, mis liikusid aeglaselt praegustele asukohtadele ning nende vahed täitsid praegused ookeanid. Algselt jagunes kaheks suureks mandriks :
2. Vabavõnkumiste tekkeks on vaja: 1) jõudu, mis püüaks keha algasendisse tagasi tuua. 2) küllaltki väikest hõõrdumist süsteemis (vastasel juhul sumbuvad võnkumised väga kiiresti või ei teki üldse). 3. Harmooniline võnkumine võnkumine, mille graafikuks on sin või cos kõver. 4. Hälve (x) kaugus tasakaaluasendist (ühik: m) amplituud (xo) suurim kaugus tasakaaluasendist (ühik: m) periood (T) ajavahemik, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge (ühik: s) sagedus (f) ajaühikus toimunud võngete arv (ühik: Hz) faas () määrab ära võnkuva punkti asukoha antud aja hetkel. On sin või cos funktsiooni argumendiks (ühik: rad) ringsagedus () võngete arv 2 sekundi jooksul (ühik: rad/s) 5. Resonants nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkesagedusega ning selle tulemusega võnkeamplituud suureneb märgatavalt. (nt
) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Kujutavas kunstis ongi just see ajavahemik popkunsti sünniajaks. Nii USA-s kui Inglismaal avastasid kunstnikud enese jaoks kommertskeskkonna, kusjuures valdavalt hakati seda kujutama atraktiivsena, jõuliselt ning selle banaalsust aktsepteerides. Inimesed ja keskkond ei eksisteeri üksteisest sõltumatult. Seni olid aga 20. sajandi avangardsed elitaarsed kunstivoolud üldjuhul igapäevaelu põlastanud ning püüdnud oma temaatikana ikka midagi spetsiifilist, enneolematut ja massidele arusaamatut pakkuda.
defineeritakse järgmiselt: At ln (8) A tT kus T on võnkeperiood.Valemitest (7) ja (8) järgneb: A o e t ln T (9) A o e t T Logaritmilise dekremendi katseliseks määramiseks mõõdetakse ajavahemik t, mille jooksul võnkumise amplituud Ao väheneb n korda, s.o. At=Ao/n. Valemitest (9) ja (7) saadakse siis logaritmilise dekremendi arvutamiseks valem T A T ln o ln n (10) t At t Kui süsteemile ei mõju hõõrdejõud (r=0), siis võrrandid (4) ja (5) omandavad kuju: d2x x A o cos( o t ) , o2 x 0 ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
