Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
mõju). Argiajalugu püüab siduda suured ajaloolised arengud ja sündmused argipäeva kogemusega (näiteks natsismi uurimine tavainimeste tasandil). Argiajalugu pöörab tähelepanu tavainimeste elukeskkonnale, materiaalsele kultuurile, igapäevastele toimingutele. ALF LÜDTKE (s 1943) Üks argiajaloo rajajaid Saksamaal. Uuris eeskätt 19 sajandi Saksa lihtrahva argipäeva: tööliste elu, industrialiseerimise mõju argipäevale (uus ajataju, uued sotsiaalsed rütmid, muutused toitumises) ,,Argipäeva ajalugu" 1989 Argiajaloo küsimused: Mida inimesed teevad ja kuidas nad teevad seda, mida teevad, seda nii töö- kui puhkepäevadel? Kuidas nad teenivad oma igapäevast leiba? Kuidas nad puutuvad kokku aja ja ruumiga ning kuidas nad omastavad ajalisust ja ruumilisust? Kuidas nad loovad voi kaotavad sõprus- või vaenusuhteid töökaaslaste või naabritega, perekonna või sugulastega.
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Konkreetsest ajahetkest eemaldumist võimaldava narratiivi loomise võime on teadaolevalt omane ainult inimliigile. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst –lugu (sündmused) – jutustamine. Olulised on ka loo esitus ja tegelased, samuti vastuvõtja (kellele lugu jutustatakse). Oluline küsimus: kuidas narratiiv toimib? Milleks ta hea on? Narratiivi põhiteljeks on ajaline telg; lugu ilmub liikumisena ajas.
Paralleelselt sellega toimub unustamine. VAA korral toimub unustamine kiiremini, kaovad kujutluse individuaalsed tunnused, mistõttu ei tee vahet nt kassil/jänesel. Detailid kaovad. Ka info süsteemsus kipub lastel kaduma. Meenutatakse sündmust täiesti süsteemitult, kus natuke räägitakse ühest ja siis hüpatakse hoopis teise kohta jne. Järjekord - süsteemi oluline alustala - kipub kaduma. Tõenäoliselt tingitud ka sellest, et lapsel ajataju kujunemine raske. Meenutamises on välja toodud seda, et lapsed kipuvad lisama infot. Kuna mäletatakse mingisugust väikest osa ainult, siis tehakse asja suuremaks mõeldes ise asju juurde ja välja. Vähene kriitilisus - st lastel kipuvad asjad sassi minema meenutamisel, kuna ei oska kriitiliselt mõelda (mis see on, kust see info pärineb, kas käib selle juurde või mujalt saadud jne). VAA laste jutu mõistmiseks tuleb sageli ise sündmust teada, et temast aru saada. Mälust
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Etnograafid peaksid õppima tundma kohalikke ja info ei tohiks minna vastuollu kohalike põhimõtetega, lisaks sisule on oluline, kuidas infot esitatakse. Aborigeenid ei tee vahet fiktsioonil ja tegelikkusel – unenägu ja muinasjutt on tõesed. Televisoon sunnib aborigeeni küsima, kas tegemist on väljamõeldise või reaalsusega. Euroopa kontseptsioon aja kohta on vastuolus aborigeenide hooajalise ajatunnetusega. Aborigeenidel on ajataju hästi paindlik, asjade ärategemine sõltub konkreetsest situatsioonist/kontekstist. Jäik televisiooni ajakava võib tekitada vastuolu nende traditsioonile ajatunnetusega. Televisioonis on palju saateid inglise keeles, võib hakata mõjutama traditsioonilist ühiskonda. Kuna ainult noored oskavad inglise keelt muutuvad nad informeeritumaks kui eakamad inimesed, mis on vastuolus nende kultuuriga, kus pigem vanad inimesed valdasid traditsiooniliselt informatsioon
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
.. ja lugeja küsib: a miks sa siis ei öelnud, miks sa ütlesid midagi muud? freudi kolmikjaotus id miski : tungide maailm, allub pigem loodusseadustele : ka nietzshe võimutahtel on selle vallaga kokkupuude, freud kajab nle mingil määral vastu. seda sfääri ei organiseeri mingi mõistuslik tahe. idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos). miski ei lähtu loogikast, miskil puudub ajataju, pole tervet mõistust ega moraalseid väärtusi. moraalsed seadused miski sfääri ei puutu. miski on ka ajalises plaanis kõige algsem. ego mina : mina väljakujunemine on seoste tekkimine välismaailm. reaalsusprintsiip, viis naudingusfääri allutamiseks. kontrollib liigutusaparaati. selles sfääris võetakse vastu otsuseid, mina on võimeline planeerima tulevikku. mina suudab ka ühtteist teadvusest välja tõrjuda. mina tegevus sunnib viivitama
................................................................................................................................................... 10 3.2.1 Universumi mõõdud .................................................................................................................................. 10 3.2.2 Ruumiline taju ........................................................................................................................................... 12 3.3 AJATAJU................................................................................................................................................................. 16 3.3.1 Universumi lühikene ajalugu ..................................................................................................................... 16 3.3.2 Ajaline taju ...............................................................................................................................................
tuleks vältida. Etnograafid peaksid õppima tundma kohalikke ja info ei tohiks minna vastuollu kohalike põhimõtetega, lisaks sisule on oluline, kuidas infot esitatakse. Aborigeenid ei tee vahet fiktsioonil ja tegelikkusel unenägu ja muinasjutt on tõesed. Televisoon sunnib aborigeeni küsima, kas tegemist on väljamõeldise või reaalsusega. Euroopa kontseptsioon aja kohta on vastuolus aborigeenide hooajalise ajatunnetusega. Aborigeenidel on ajataju hästi paindlik, asjade ärategemine sõltub konkreetsest situatsioonist/kontekstist. Jäik televisiooni ajakava võib tekitada vastuolu nende traditsioonile ajatunnetusega. Televisioonis on palju saateid inglise keeles, võib hakata mõjutama traditsioonilist ühiskonda. Kuna ainult noored oskavad inglise keelt muutuvad nad informeeritumaks kui eakamad inimesed, mis on vastuolus nende kultuuriga, kus pigem vanad inimesed valdasid traditsiooniliselt informatsioon
· Ratsionaalne käitumine, mille puhul vägivalla psühholoogiline mõju ei ole märgatav (nt rahulik ja kiretu kirjeldus vägistamisohvriks langemise kohta). Emotsionaalsed/kognitiivsed tajumised: 14 · Ärevus, paanika, segadus. · Tuimus. · Uskumatus (,,see ei ole võimalik"). · Mälulüngad. · Pärsitud mõtlemis/tegutsemisvõime. · Moonutatud ajataju. · Tundetus (nn tardunud hirm). · Depressioon, väärtusetuse tunne. · Süütunne, häbi. Miks naine ei lahku vägivallatseja partneri juurest? HIRM. Naise ratsionaalne kaalutus: ,,Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." ,,Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas. MAJANDUSLIK SÕLTUVUS. ,,Kes toetab mind ja mu lapsi
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
Tunnetusprotsessid on meil kõikidel olemas, kuid nende sees eritatakse veel omaette protsesse, mille osas on inimesed üksteisest erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2. Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju Ajataju 3. Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate objektidega ning neid objekte mõtestada.
või reovees sisalduvast orgaanilisest ainest toituvad mikroobid. Bioloogiline aineringe b. aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Bioloogiline kell loomadele ja taimedele omane aja hindamine biorütmide põhjal. Ajataju on füsioloogilise organisatsiooni üldine omadus, mis on tihedas seoses keskkonna valgustsükliga, loomade (lindude, mesilaste) orienteerumise üks eeldusi. Bioloogiline mitmekesisus e. diversiteet liikide suhteline arvukus mingis kindlas piirkonnas. Mitmekesisuse iseloomustamiseks võidakse kasutada nii lokaalset kui ka regionaalset skaaalat. Bioloogiline regulatsioon osa looduslikust organismide arvukuse regulatsioonist, parasiit-, rööv- ja
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
-) Ta uskus, et kogemusi saab jagada kaheks ehk meeleline (sense) taju ja sisemine ehk reflektsiooniline taju ja nendest kahest allikast tekivadki meie kujutlused, millest mõned on lihtsad, mõned rasked. Ühed on need, mida võetakse vaid meeltega näiteks värvi. Teised on need, mida võetakse vastu paljude meeltega näiteks ruum. Lisaks on veel kompleksed teaduse seisundid, mis on seotud reflektsioonidega ja sealt edasi on osa kujutlustest jällegi seotud meeltega näiteks ajataju. -) Locke esitas kahtlusi, et ma küll näen, et miski on, kuid kuna see on vaid meelte poolt projekteeritud kujutlus, siis tekib küsimus, kas see on siiski olemas. *) Immanuel Kant uskus, et kõik asjad toimuvad vaid ise endas (ding an sich asi iseendas). *) Berkley uskus, et kogu maailm toimub kõik vaid jumala kujutluses ning midagi muud polegi. * Empiristid uskusid, et niipea kui hakata midagi defineerima, siis ta kaotab oma tõesuse.
vähemalt... 1 m kaugusel. 5 m kaugusel. 3 m kaugusel. Enne möödasõidu alustamist kontrollid, et... ...tagasõitev juht ei ole alustanud minust mööda sõitmist. ...eessõitev juht ei ole sisse lülitanud paremat suunatuld. ...möödasõidutee on piisavas ulatuses vaba. Mida võib põhjustada hashishi (marihuaana) tarvitamine? Meeleseisundit, milles esinevad ohtlikud meelepetted ja reaktsioonivõime vähenemine. Meeleseisundit, milles esineb meeltesegadus ja depressioon. Paranenud ajataju. Jõuate ootamatult teeosale, mis on kaetud lahtise killustikuga. Kuidas käitute? Võimalusel ei pidurda. Hoiate ohutut sõidujoont. Pidurdate tugevalt käsipiduriga. Jõuad ristmikule, kuid ei tea, kas oled peateel või kõrvalteel. Kuidas toimid? Sõidan nii, nagu oleksin kõrvalteel. Sõidan nii, nagu oleksin peateel. Kui teel on aeglustusrada... ...peab pöörata kavatsev juht reastuma aeglustusrajale. ...tuleb kiirust vähendada enne aeglustusrajale reastumist. ..
Ilm kiskus tomisemaks, meestel tuli teha rohkem tööd. Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis 54 merre on heidetud
thalamus, neocortex, hippocampus. • Eemaldatud ka hippokampus. • Varasema mäletamine jäi patsiendil alles, kuid tekkis täielik anterograadne amneesia. Eksplitsiitse mälu 2 liiki (Tulving, E)• Episoodiline mälu on autobiograafline mälu enesega • Intelligentsus püsis muutumatuna 118. juhtunud sündmustest (hõlmab kolme elementi: subjektiivset ajataju, sellest teadlik olemist • Hämmastavalt hea motoorne õppimisvõime testides. ning ajarändurist “mina”. Patsient K.C: Oluline ühendus ventraalse otsmikusagara ja oimusagarate vahel läbi uncinate fasciculus`e
Isumuutusedȱ Tardunudȱnäoilmeȱ(ntȱtuhmidȱsilȬ Vererõhuȱmuutusedȱ mad,ȱlöödudȱilme,ȱkangestunudȱvõiȱ Südameȱlöögisageduseȱmuutusedȱ hajusȱmiimika,ȱgrimass)ȱȱ Hingamissageduseȱmuutusedȱ Ennastȱkaitsevȱkäitumineȱ Kodeeritudȱmärgeȱ(ntȱvaluskaalaȱ Keskendumisraskusedȱ(ntȱekslikȱ kasutamine)ȱȱ ajataju,ȱhalvenenudȱmõttetegevus,ȱ Higistamineȱȱ harvenenudȱsuhtlemineȱkaasiniȬ Kõrvalejuhtivȱkäitumineȱ(ntȱsamȬ mesteȱjaȱümbruskonnaga)ȱȱ mumine,ȱteisteȱinimesteȱja/võiȱtegeȬ Onȱtäheldatudȱvaluilminguidȱ vusteȱotsimineȱvõiȱtegevuseȱkorȬ Valuȱvältivȱkehaasendȱ damineȱselleks,ȱetȱtähelepanuȱvalultȱ Kaitsvadȱžestidȱ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
