Kogemusest lähtuvad teadmised: A: A posteriori aposterioorsed teadmised kogemisest lähtuvad teadmised B: A priori aprioorsed teadmised kogemusele eelnevad teadmised. A priori alla : nt arusaamine põhjuslikkusest, tajumine et igal asjal on põhjus. Kui millelgi pole põhjust, pole see asi meie jaoks ka mõtestatud. Sp püüab inimene alati seletada olemasolevat maailma. Veel peab olema, et olemas oleks meeltetaju: ajataju ning ruumitaju. Põhjuslikkus saab ilmneda ainult ajas ja ruumis. On veel selliseid mõisteid/kategooriaid nt ,,üks" ja ,,palju" hulgamõisted. Peavad olema meis enne kui tunnetus saab võimalikuks. Mõisted tajumiseta on tühjad (Kant ühendab siinkohal ratsionalismi ja imperialismi) Mõistus näitab tajumise/maailma piire. Välismaailma tajumine asi iseeneses. Nt punane värv milline ta on omal puhtal kujul?
vastunäidustatud. Vastunäidustused: KT uuringul väljakujunenud kolle Hüpertensioon(vaatamata ravile) PAREMA AJUPOOLKERA INSULT Vasaku kehapoole halvatud/vasaku kehapoole ignoreerimine 8 Tajuhäired Tasakaaluhäired Nägemishäired Käitumislikud ja emotsionaalsed muutused/impulsiivsus Mäluprobleemid- lühiajalise mälu kahjustus Ajataju häired VASAKU AJUPOOLKERA INSULT Parema kehapoole halvatus Kõnehäired, keelst arusaamine Suurenenud ettevaatlikkus Mäluprobleemid Neelamishäired, põie häired- mõlema poole kahjustuse korral. INSULDI RISKITEGURID Vältimatud: Geneetiline pärand? Vanus (mida vanem, üle 80 ) Sugu(naistel menopausiaeg) Välditavad: Suitsetamine 2x Alkoholi liigtarvitamine Stress Suur kehakaal
d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju; Taju liigid. a) isikutaju ehk sotsiaalne taju: teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine; pisut erandlik, sõltub emotsioonide ja hoiakutega; b) ruumitaju, mille kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise pildi. Silmas tekib kahemõõtmeline struktuur, kolmemõõtmeliseks tajumiseks on tarvilikud ka mitmesugused nähtused, mida nimetatakse sügavustunnusteks; c) liikumistaju, mis annab infot objektide liikumise kohta; d) ajataju: annab teavet aja kulgemise kohta, ei pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega, vaid erineb isikuti ja on situatiivne; Vaata lisaks: Tajuillusioonid Tähelepanu: filtreerib kogu meieni laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Jaguneb tahtmatuks (kandub objektile ilma tahtepingutuseta) ja tahtlikuks (suunatakse objektile või tegevusele tahte abil ning kujuneb kasvatuse ja õpetuse käigus).
ärritajatevahelise seose iseloomust. Kui mingi üksikelement või objekt esitatakse kindlas kontekstis, sõltub selle taju konteksti tüübist. Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõnadega. Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju. Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Selle aluselt eristatakse näiteks ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. Ka võib tajumine olla ühtaegu eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Seda tajumisvormi nimetatakse vaatluseks. Taju omadused: mõtestatus, valivus (objekt-foon), konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega
eksklusiivseks. Kas ka meie kool kardab, Csikszentmihalyi termin "kulgemine" et vaba õpilast hakkab vabadus (flow) kirjeldab, kuidas loomingulise hirmutama ja väsitama, kas vabadus tegevusega hõlmatud inimene tunneb osutub õpilasele liiga raskeks kandamiks? end sellesse sedavõrd haaratuna, et Kui palju vabadust suudab taluda kaotab ajataju. Ta läheks justkui kaasa 1. klassi ja kui palju 12. klassi õpilane? mingi suure hoovusega, tundes samas Kas seda on üldse uuritud? energia tugevat juurdevoolu ja tajudes Tõsi, vabadus võib osutuda ka raskeks end virtuoosina, kes rakendab oma võimeid kandamiks. Asjade selline käik ei täiel määral ja suudab hoida olukorda ole välistatud, kuid see ei pea nii jääma kontrolli all.
1. Organisatsioonikäitumise olemus ja eesmärgid`?Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioon...
Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Teised kinnisvormid: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. Narratiiv. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia.
Kohastumused on ka küünised, mida saab kasutada nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks.Lisaks: kihvad, mürgihambad, ämblike mürklõugtundlad, astlad, röövlindude nokad, kõrverakud, vähilaadsete sõrad. Viimaste aastate bioloogide üks avastusi on see, et karjaloomad ajavad karja ohtlike servade peale ise oma nõrgemad isendid, neid otsekui serveeritakse kiskjale. Loomadel ei ole ajataju, nad elavad tänases päevas ja täna tuleb ellu jääda. Kuidas tekivad kohastumused? Kohastumuse eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumiste geneetiliseks aluseks on organismirühma geneetilise struktuuri
Taju liigid Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Isikutaju mehhanisme: Tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Samastamine ehk identifitseerimine. Kaasaelamine ehk empaatia. Ülekandmine ehk projitseerimine. Oreooliefekt. Ruumitaju aitab maailma tajuda kolmemõõtmelisena Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt. Areng lõppeb 9. eluaastal. Kuulmistaju areng aeglasem kui nägemistaju, seotud kõnevõime arenguga. Rütmitaju on oluline välted. Arendamine
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
MATI UNDI TEOSTE ANALÜÜS NING NENDES AVALDUVAD PARALLEELID ROLAND BARTHES'I SEISUKOHTADEGA Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tol ajal oma kirjanduslikku tegevust alustanud sulemeestele on jätkuvalt omane nooruslikkus, naiivsus, mis on aastatega võtnud professionaalse, isegi taotluslikult lihtsameelsuse kuju, maailmaparandajalikkus ning ajaloolisest taustast ajendatud revolutsioonilisus (1968. aasta üliõpilasrahutused lääneblokis, "Hrushtshovi sula", rokkmuusika võidukäik, seksrevolutsioon jne.). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaan...
Lood ja kordus: millest tuleb vajadus samade lugude järele üha uuesti ja uuesti? nt. lapsed tahavad, et neile loetaks üha uuesti ja uuesti sama muinasjuttu. See tuleneb lugude korrastavast toimest, kordus kinnistab - tekitab turvatunnet, rütmilisest struktuurist saadavat naudingut. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst – lookunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis; sündmused(lugu) – sündmuste kronoloogiline järjestus; jutustamine- teksti esituslik aspekt. Narratiiv on rida sündmusi mingis ajalises järjestuses, sel on algus, keskpaik ja lõpp. Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras. Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslikus järjekorras. Klassikalise narratiiviskeemi rutiinne kordumine on turvaline aga igav
10.Uitnärv. Kiud on eferentsed ja aferentsed. Tuumad asuvad piklikaljus. Eferentsed kiud innerveerivad kõri ja neelu vöötlihaseid ning rindkere- ja kõhuõõne silelihaseid ja näärmeid. Aferentsed kiud juhivad tundlikkust rindkere- ja kõhuõõne sensoritelt. Väikeaju, tasakaal ja koordinatsioon. Liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus. Väikeaju kahjustusega inimesel on raskusi tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse ajataju ja rtmi tabamisega. Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad
ohustavat Sündmuste stressilaadungi hindamine Pole stiimulid head, ega halvad, Stressoriteks muutuvadf nad hinnangute tulemustena. Ressursside säilitamise teooria ( HOBFOLL 1989 Inimesed püüdlevad ressursside saamise säilitamise ja kaitsmise poole. Psühholoogiapõhised lähenemised: Stress seotud: Eluga rahulolul Tunnetatud võimekusega Emotsionaalse intelligentsusega SÜMPTOMID Füüsilised: südame pekslemine, kuivav suu või kurk, iiveldus, kurguvalud jne. Emotsionaalsed: Ajataju muutumine, ärevus, ängistus, emotsionaalne labiilsus, viha, agressiivsus. Impulösiivsed otsused jne. Käitumuslikud: sundliigutused, närviad küüsi jne. Soolised erinevused, uurimuste tulemused: Mehed Mehed kasutavad sorhkem Võitle või põgene taktikat, Eemaletõmbumine emotsioonidest, blokeerimine, pärssimine Meestel tekitavad rohkem stressi, suhted, töö ja raha. Naised Erinevus seotud hormonaalse taustage, naiste käitumist juhib oksudotsiin.
Hüpnootiline seisund - kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega. Vooseisund- võimetekohasele ja meeldivale tegevusele pühendumisel tekkiv täielikult käesolevale olukorrale keskendumise seisund, mida iseloomustab kerguse- ja täieliku kontrolli tunne, eneseteadvuse nõrgenemine ja ajataju kadumine. Mis on Töömälu on piiratud mahuga süsteem, mille funktsiooniks on ÕO9, töömälu info lühiajaline säilitamine, selle töötlemine ja manipuleerimine. L9 peamine Samuti on selle funktsiooniks ka tähelepanu suunamine. ülesanne? Töömälu on oluline käitumise ja otsuste tegemise suunamisel. Tooge näiteid igapäevaelust Töömälu erineb lühimälust selle poolest, et viimane tegeleb
EPILEPTILISTE HOOGUDE KLASSIFIKATSIOON LÄHTUVALT HOO TÜÜBIST 1981 I.Partsiaalsed (fokaalsed, lokaalsed) hood A. Lihtsad partsiaalsed hood (teadvus pole häirunud) 1. Motoorse sümptomaatikaga 2. Somatosensoorsete ja erisensoorsete sümptomitega (nt paresteesiad, valguse sähvatused jms) 3. Vegetaatiliste sümptomitega (nt epigastraaltunne, kahvatus, higistamine, ihukarvade tõusmine jms) 4. Psüühiliste sümptomitega (kõrgemate ajufunktsioonide häire) (nt déjà vu, ajataju häire, hirm jms) B. Komplekssed partsiaalsed hood (teadvushäirega) 1. Lihtsa partsiaalse alguse ja järgneva teadvuse-häirumisega 2. Algusest teadvuse häirumisega C. Partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 1. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 2. Komplekssed partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 3
korraga) 8. Imiteerib kirjutamist 9. Veeretab palli 10. Laob torni 11. Tunneb pildil inimesi 12. Sõidutab vankrit, autot .... Lapse sõnavara areng Aktiivne sõnavara Lause pikkus 1a. 10 sõna 1 sõna 2a. 272 2-3 s. 3a. 869 4-3 4a. 1540 5a. 2072 6a. 2652 5sõna Passiivne sõnavara Ajataju I kl. 3000-48000 sõna täna- 2a.-ne Kesk. Ca 80000 homme 2,5-3 a. Üliõp. 200000 eile 3 a. Näd. Päevad 4-5 a. Kellaaeg 6-7 a. EELKOOLIIGA 3-6 Koolieeliku iga on : -mängu ja fantaasia; -konkreetsuse ja olevikkuse; -on endale avastanud tegelikkuse põhilised eluseadused; -kasv 5-7cm
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest. Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigu...
(näiteks päikesevalguse käest tuppa minnes ei näe eriti midagi, peagi suudab inimene aga näha korrektselt). 17. Taju omadused. Püsivus ehk konstantsus (N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte). Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. (tajub paremini neid objekte, mille silmis inimesel on mingi töhendus või mõte). Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. 18. Nimeta erinevaid taju liike. Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Ruumitaju. Liikumistaju. Ajataju. 19. Tähelepanu ja selle omadused. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. (N: kui me loeme, tajume me helisid ja riideid enda seljas, kuid meie tähelepanu on pööratud lugemisele). Taju omadused: maht, jaotuvus, koondamine, püsivusa ja ümberlülitatavus. 20. Õppimine. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. 21
Selles on aga ka omajagu riski, mis annabki mängule võlu; samal ajal kui mängija otsib suurema numbriga kaarti, võib ta ka juba leitust ilma jääda ning saada hoopis väikese numbriga kaardi. Mängu põnevamaksmuutmiseks võite võtta ka mängijatest ühe võrra vähema koguse kaarte. Sellisel juhul jääb viimaseks see, kellel kaarti ei ole. 8.10 Kahe minuti mäng Osavõtjaid: pole määratletud. Vahendid: stopper. Arendab ajataju ja kannatlikkust. Mängijatel võetakse ära igasugused vidinad, kust nad saaksid aega jälgida. Ülesandeks on arvata ära võimalikult täpselt, millal on saanud läbi kaks minutit. Eelnevalt lepitakse kokku ka tegevus, mida tuleb teha, kui keegi mängijatest arvab, et kaks minutit on täis saanud (näiteks kükitamine). Mängujuht annab märguande mängu alustamiseks. Mängija, kes arvab, et aeg on täis, annab sellest kindla tegevuse kaudu märku. Mängujuht peab panema kirja iga lõpetaja
rohkem tähelepanu pööramine, tajumisel on erinev tähtus (tähelepanu esimesena suule ja silmadele), mõtestatus – tajume selgemini neid objekte või nähtusi, millel on meie jaoks tähendus (kui puudub varasem kogemus või info,siis ei suudeta objekti määratleda või kasutada), kogemuste, emotsioonide ja hoiakute mõju. Taju liigid: isikutaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju. Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat), Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu
soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Teised kinnisvormid: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. Narratiiv. Narratiivi mõiste. Narratiivi/loo elemendid. Narratiivitüübid. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu, tekst, Jutustamine, fokuseermine & selle tüübid, vaatepunkt. Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt
Puudus sügavam elu mõte. Pingete leevendamiseks olidki roimad. Kaur Kender "Iseseisvuspäev" Kaur Kender sündis 27 mail 1971 Tartus. Õppinud Rakveres. Töötanud reklaaminduse valdkonnas. Postmodernistlik. Ta ei taha olla kirjanik, aga see on tema arvates maailma parim ajaviide. Tema suurimaks inspiratsiooniks on naised. Teosed teemadel naised, raha, religioon, armastus, seks. "Iseseisvuspäev" on tema esimene raamat. Päeviku vormis, puudub ajataju. Olulisel kohal seks, pornograafia, rahalised toimingud. Imelikud suhted naistega. Peategelane arvas, et on hakkama saanud kuriteoga. Läheb Soome. Ta ei saa seal hakkama ja jääb vargustega vahele, saadetakse Eesti tagasi. Peategelane Karl Paju - kiilakas, tugev, pikk, kole, egoistlik, äritehingud kukkusid läbi, käis Vene sõjaväes. Venesõjaväest küljes komme kõike varastada. Vägivaldne ja kannab Vene sõjaväes juhtunut oma naisele üle. Peategelase parim
sinist, kuna elavad ereda valguse käes. Kaasasündinud taju - nt linnupojad nokivad neid teri, mis on võimalikult looduspärased - ovaalsed. Tajuõppimist võib vaadelda kui 1) füsioloogiliste struktuuride küpsemisena ajus 2) teatud elukogemuse lisandumisega ja aktiivsusega maailma tundmaõppimise kontekstis. Taju liigid: 1) objektitaju 2) ruumitaju- kahe silmaga erineva kujutise nägemine- disparaatsus 3) liikumistaju 4) ajataju. 11. Mälu. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu funktsioneerimine on liitprotsess. Mälu liigitatakse info säilimise aja ja info sisu või olemuse järgi. Esimesel puhul jagatakse see kolmeks osaks: Sensoorne mälu, kus info säilib väga lühikest aega, mitte üle kahe sekundi. Stiimulit enam ei ole, aga tajukujund säilib. Sensoorne mälu on ülitäpne nagu taju kaja või järelpilt.
on hulgaliselt igasuguseid näiteid. Näiteks metsvindil on ööpäevane rütmiline muutus ainevahetuse tasemes, aktiivsuses ja toitumises. Ainevahetuse tase, aktiivsus ja toitumine on suurimad päeval st. valgel ajal ja madalaimad pimedas. Näiliselt lihtsa asja teeb keerulisemaks asjaolu, et metsvint tunnetab selgelt ära valge aja saabumise, kuna ainevahetuse taseme ja aktiivsuse tõus toimub pisut enne tegelikku valge aga saabumist. See tähendab, et metsvindil peab olema mingi sisemine ajataju, bioloogiline kell, mis võimaldab juba ette ära arvata tegelikku keskkonna muutumist. Selline võime on paljudel loomadel. 61. Närvisüsteemi areng imikul ja väikelapsel Sündides on inimesel olemas praktiliselt kõik närvirakud. Pärast sündi hakkavad arenema tohutu kiirusega seosed närvirakkude vahel. Nende seoste vähesuse, minatunde ja kõne puudumise tõttu ei jäägi imikueast mingit mälestust. See, mida väike laps kogeb ja õpib,
mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini. joonis 3 LSD(autor) 2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale : Tõstavad vererõhku ja kiirendavad pulssi. Hingamine kiireneb ja muutub sügavaks. Tavaline on halb enesetunne ja oksendamine. Sülje eritumine suureneb. Söögiisu väheneb. Aine mõju all olles tekivad nägemishallutsinatsioonid, millele lisanduvad hiljem ka kuulmishallutsinatsioonid. Ajataju moondub (minutid võivad tunduda tundidena), ruumitaju muutub ebareaalseks. Piir iseenda ja ümbritseva vahel ähmastub ja võib üldse kaduda. Mõtlemis- ja keskendumisvõime on häiritud. Tajud segunevad: muusikat võib näha ja värvid hakkavad kõnelema. Minevikupildid võivad väga eredalt esile kerkida ja seguneda olevikuga. Kõik aistingud võimenduvad. Provotseerib tõsiseid psüühilisi haigusi: skisofreeniat, paranoiat.
konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maistmistaju 26 · Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja
konstruktiivne protsess. Taju on kogemusepõhine ja kontekstitundlik protsess. 22 Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maistmistaju Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja
Ilmneb, et tendents seostada suundi enda egotsentrilise asukohaga on võrdlemisi hiljutine nähtus, ning mis on levinud pigem industrialiseeritud klt’ides (nt ka šimpansid tajuvad asukohta vastavalt kardinaalsele punktidele). Aeg ja ruum. Inimeste arusaam aja liikumisest on kooskõlas nende ruumitajuga. Nt kardinaalsetele punktidele orienteeritud aborigeenid näevad aja liikumist idast läände, mitte eest taha. Eelnev näitab, et ruumi- ja ajataju on seotud lingvistiliste markeritega e nõrk Sapir-Whorfi hüpotees võiks kehtida. Tugev Sapir-Whorfi hüpotees on peaaegu üleüldiselt ümber lükatud, kuigi on üks uurimissuund, mis võiks seda kinnitada. Matemaatika paistab olevat valdkond, mis on kultuurist sõltumatu ie printsiibid eksisteerivad väljaspool klt’i, hoolimata meie võimekusest neid mõista. Samas on see ka valdkond, kus on näha klt erinevusi in arusaamises. (nt baasnr-ite süsteemid erinevates klt’ides erinevad,
4. Mõõdukas vaimupuue: Mõõduka vaimupuudega isikutele on intellektuaalses plaanis jõukohane nn toimetulekukooli õppekava. Mõõduka vaimupuudega isiku arukus vastab 5-8 aastasele lapsele. Tavaliselt ei hakka nad ladusalt rääkima, kuid saavad aru lihtsamast jutust. Kasutavad lihtsat kõnet, mõistavad argikeelt, mõistavad illustratsioone (nt fotosid), ei suuda endale mõttes tegevusi ette kujutada, peavad katsetama eksimuse hinnaga, ajataju mõneti arenenud. Ei õpi arvutama, üksikuid sõnu õpivad lugema täissõna-meetodil, võivad õppida kasutama lihtsustatud viipeid, piktogramme ja muid märke. 5. Raske ja sügav vaimupuue: Raske vaimupuude korral vastab arukus 2-4 aastase lapse arengule. tajudes maailma vaid käegakatsutavalt, arusaamine väga piiratud, teavitab endast žestide abil, kasutab ja mõistab helisignaale, tavaliselt ei räägi või kasutab üksikuid sõnu. Sügava
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
Tajumise tulemust tähistame ja nimetame sõna(de)ga. TAJUDE LIIGITUS Üldise liigituse aluseks on tajumisest osa võtvate analüsaatorite erisused. Vastavalt analüsaatori domineerivusel tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maitsmistaju Haistmistaju Loomulikes tingimustes võtavad tajumisest osa erinevat liiki analüsaatorid üheaegselt. Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid: ruumitaju, ajataju, liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist: keele-, inimese- vormi- sündmuse-, liikumis-, tekstuuri- ja värvusetaju (jmt). Vaatlus ühtaegu eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud tajumisvorm (oluline teaduses, kriminalistikas, meteoroloogias). Sellise liigituse puhul on teiseks pooleks ettekavatsematu, ilma erilise sihita toimuv tajumine. TAJU ÜLDISED SEADUSPÄRASUSED Taju omadused
Taju on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtuseid terviklikult ning koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii tundmused kui ka mõtlemine. Üheks taju iseärasuseks on tema konstantsus ehk muutumatus (valget lund tajume ikka valgena). Tajul on valim iseloom- inimesed võivad ühte ja sama objekti tajuda erinevalt sõltuvalt vanusest, soost ja elukutsest. Taju tekib silmaaktiivsuse tõttu. Taju määratlus – isikutaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju, tähelepanu. Taju liigid: ümbritsevate objektide taju - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt – teine inimene. Ruumitaju – annab meile kolmemõõtmelisest ruumist, näitab kaugusi ja ruumi suhteid Ajataju – peegeldab aja kulgemist, sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Liikumistaju – annab meile andmeid esemete liikumise kohta üksteise ja meie suhtes. Liikumistaju tekib siis, kui kujutis liigub
Suu kaudu manustatav THK imendub aeglasemalt. THK säilib rasvkoes ja tema poolväärtusaeg on umbes 4 päeva, kroonilistel kanepitoodete kasutajatel on see aeg pikenenud. Kanepitoodete joobe tunnused Füüsilised: punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss, kehatemperatuuri alanemine, seedefunktsiooni aeglustumine, võimalik halb enesetunne. Psüühilised: eufooria, lõõgastatus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, kohatu naermine, muutunud ajataju, meeltesegadus. Kanepitoodete lühiajaline toime Kanepitoodete lühiajalisel tarvitamisel tekivad naeruhood ja jutukus, kõrgeneb enesehinnang ja väheneb kriitikavõime. Tekivad taju ja koordinatsioonihäired ning ebaadekvaatsed reaktsioonid, aeglustuvad refleksid. Suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepil on ka valuvaigistav toime. Aeg tundub kulgevat aegsemalt, meeleline taju teravneb. Suurte kanepikoguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid
tulevad. Ja samuti, millise toimetulekuviisi valime. Vastupanu stressile Stressiolukordade kontrollitavus Isiksus A-tüüpi isiksus. Käitumine on seotud sagedasemate südame-veresoonkonna haiguste esinemisega. Selel käitumsega seostub sage stressikegemine. Ka maohaavandtõbi. Seosed nahahaigustega. Isikuomadustena isel teda kannatamatus: kiire kõneleja ja väga kehv kuulaja. Pidev liikumine. Ajataju on moonutatud, kogu aeg on aega vähe. Saavutustele orienteeritud. Eesmärk on kõige tähtsam. Kehv kaaslane lõbutsemiseks. Küüniline. Raske on tal teisi usaldada, on pidevalt kahtlustav. Ükskõik kui palju kiita või tunnustada, ei võta ta ikka aega maha. Tal on huvigrupid. Kergesti ärrituv ja solvuv. Kahtlustav ja üleolev. B-tüüpi isiksus. Isikuomadused: kannatlik, ei ole võistluslik, ei tunne ajapuudust, sest oskab planeerida. On rahulik
Kalender on teatud tüüpi ajamäärmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavaks muudab. Lühimad on päev ja öö ning Eestis kindlasti ka aastaajad. Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks. Aeg oleks kui mingil distantsil. Aeg liigub minevikust oleviku kaudu tulevikku. Tsükliline aeg tähendab, et mingi periood saab otsa ja algab uus. Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju. Päev: keskpäev (päike on lõunas, kõige kõrgemal) - päevade märkimine nr + kuu. Nt. Saksamaal 12. saj - tornikellad linnades 11.-14. saj Aasta: nelipööripäeva - aasta jaotamine kaheks tööperioodiks (Hurt) o jüripäevast mihklipäevani, mihklipäevast jüripäevani - Esimene trükitud kalender 1731. Usundile tuginev ajatunnentus: Aega tajutakse kui erineva/vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike.
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
proovimine (ka eksides) usk oma võimetesse Kognitiivse arengu toetamine: Konkreetsed operatsioonid: loogiline mõtlemine- matemaatilised ülesanded, ruubiku kuubik, ajurünnak, ristsõnad, kastist välja mõtlemine järjestamine, nummerdamine, loendamine- järjekorra moodustamine, arendavad mängud egotsentrilisuse vähenemine- situatsioonide lahendamine, rühmatööd kella tundmine- ajataju Formaalsed operatsioonid hüpoteetilised ülesanded arutlemine kaaslastega analüüsimine, järeldamine peast arvutaine pööratud klassiruum katsete läbiviimine oma arvamuse ja maailmapildi jagamine abstraktse mõtlemise soodustamine Kõlbelise ja prosotsiaalse arengu toetamine: julgustada õpilasi üksteist julgustama, abi küsima eeskujuks olemine
sa kaitstud. Loodust käsitleti toormaterjalina mida saab pidevalt töödelda, midagi teha sellega; kui vaenulik territoorium, mis tuleb tsiviliseerida. Bacon, loodust valitsetakse seda tundma õppides. Eksperimenteering. Inimkeha kuulus looduskeskkonda. Kaotada juhuslikkus. Alkeemia aksepteeris juhuslikkust, teaduslikud protsessid pidid olema korratavad. Pärast kella tulekut muutus maailm kronoloogiliseks, inimesel tuli ajataju. Galilei lubadus mõõta kõike, mida saab mõõta ja muuta mõõdetavaks kõik mida ei saa mõõta, kõik maailmas peab olema mõõdetav. Looduse olemus mõõdetav. Kohati Galilei leiutised polnud otseselt tema nullist välja mõeldud. Inimesel kohustus loodust mõõta, renessansi aja loogika. Tehnoloogia tulek, masinate tulek, mis saavutas oma kõrgpunkti 19s. keskpaigast ja sealt edasi u 100 aastat. Masinad on osa looduse valitsemises. Tehnoloogia on inimese pikendus
Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus. Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega. Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt
· Süstalde vahetamine 9. loeng kannabinoidid (närvilõõgasti) Vanim preparaat on kanepikiud köite & kanga valmistamiseks, psühhoaktiivseid omadusi on samuti kasutatud aastatuhandeid Kanepipreparaatide tüübid · Marihuaana (maraguanquo, taimedroog) · Hasis (kanepivaik) · Kanepiõli(alkoholekstrakt) Toimed · Subjektiivsed: lõõgastumine, kerge eufooria, ülemeelikus, suurenenud sensoorne tundlikkus, söögiisu, ajataju aeglustumine, ängistus või paanika · Füsioloogilised : südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub · Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfa- hüperfrontaalsus, rohkem "aeglast und", vähem REM-und Endogeensed kannabinoidid: anandamiid vs 2-AG · Eelmolekul: N-a-PEA vs diatsüülglütserool & 1-lüso-fosfatidüülkoliin
Sellest järeldubki tõsiasi, et erinevusi erinevate värvuste vahel põhjustavad väljade erinevad energiad ajus. Konfiguratsiooni olemuse üks parimaid näiteid on seotud inimese temperatuuri ja aja tajumisega. Näiteks inimese teadvussisus võib esineda kuuma aisting. Kuid kuuma aisting ei oleks kuum, kui ei oleks kogetud külma aistingut ja vastupidi. See tähendab, et kui inimene ei ole kogenud külma, siis ei saaks tunnetada ka kuuma. Inimese ajataju aga seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt
sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega. Nt kulub meeldivate sõpradega koosveedetav aeg kiiresti, ebameeldivas olukorras leiame, et aeg venib. Kui laste meelest on aega laialt käes, siis vanadel inimestel kaob aeg kiiresti. Illusioon on eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine. Kõige sagedamini esineb nägemisillusioone: pikkuseillusioonid, suuruseillusioonid ja vormiillusioonid
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Suu kaudu manustatav THK imendub aeglasemalt. THK säilib rasvkoes ja tema poolväärtusaeg on umbes 4 päeva, kroonilistel kanepitoodete kasutajatel on see aeg pikenenud. Kanepitoodete joobe tunnused Füüsilised: punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss, kehatemperatuuri alanemine, seedefunktsiooni aeglustumine, võimalik halb enesetunne. Psüühilised: eufooria, lõõgastatus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, kohatu naermine, muutunud ajataju, meeltesegadus. Kanepitoodete lühiajaline toime Kanepitoodete lühiajalisel tarvitamisel tekivad naeruhood ja jutukus, kõrgeneb enesehinnang ja väheneb kriitikavõime. Tekivad taju ja koordinatsioonihäired ning ebaadekvaatsed reaktsioonid, aeglustuvad refleksid. Suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepil on ka valuvaigistav toime. Aeg tundub kulgevat aegsemalt, meeleline taju teravneb. Suurte kanepikoguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid
segasusseisndit - Tavaliselt taanduvad sümptomid osaliselt ühe kuu ja täielikult kuue kuu jooksul - Väga lühiajaline, võib anda rahusteid, pärast juhtumist võib jääda kaineks ja hakata ravima F1x.6 Amnestiline sündroom - Juhtiv krooniline lühimälu häire, samuti võib olla häiritud kaugmälu kusjuures vahetu mälu on säilinud - Tavaliselt häiritud ajataju ja sündmuste õige järjekorra mäletamine - Mittemäletamine võib asendada lüngad uute mälestustega Mida alkohol meiega teeb? Täna - Hea tunne - Võtan natuke - L'heb kergemaks, lõbusamaks, ärevus väheneb, uni tuleb kiiremini, mured ununevad Homme - Tuju kehvem kui eile, uni, probleemid ikka alles - Tervis läheb aina halvemaks alkoholil tervistkahjustav mõju üle 200le haigusele - Suhted lähedastega halvenevad
Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Konkreetsest ajahetkest eemaldumist võimaldava narratiivi loomise võime on teadaolevalt omane ainult inimliigile. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst lugu (sündmused) jutustamine. Olulised on ka loo esitus ja tegelased, samuti vastuvõtja (kellele lugu jutustatakse). Oluline küsimus: kuidas narratiiv toimib? Milleks ta hea on? Narratiivi põhiteljeks on ajaline telg; lugu ilmub liikumisena ajas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
