devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning esialgu kadus rahval demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis. Muutused majanduses olid aga positiivsed ning rahva majanduslik olukord paranes.
Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja- Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid loodusteadused, leiutati trükikunst ja ka nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja
enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti- Läti liidu leping, kuid Balti liiduni ei jõutudki, sest riikide vahel oli liiga palju lahkhelisid. Välisriikidest oli Eestil tihedamad suhted Rootsiga. 5. Välisriikide suhtumine Eestisse pärast riigipööret: Eestis kehtestatud autoritaarne riigikord, demokraatiapiirangud, tekitasid paratamatult
Filmis näidati sinna juurde Poola ohvreid, mis mõjus väga masendavalt, sest kaadrid olid jubedad. 1939. a. toodi Nõukodude Liidu sõjaväe baasid Eestisse, Soome keeldus ning samal aastal soomet rünnati ning sellega algas Talvesõda, mis kestis 1940. a märtsini. Näidati Nõukogude Liidu terrori pärast hukkunud inimesi, mis näitas kui kole see aeg tegelikult oli. Inimeste jutud, kes olid selle üle elanud kõlasid sinna juurde väga tõeliselt ning näitasid seda ajastut päriselt, hoopis teisest küljest kui õpikute tekstid. Mainiti, et ka Nõukogude Liidus oli ohvreid ning soomlsed tundsid ka neile kaasa. Eestlased elasid soomlastele väga kaasa ning väikest lotat kutsuti Eestisse tutvuma. Laila Aur rääkis, et oli teatud lähedus ning kutse oli imetore kingitus. Eestis nähti lennukeid pidevalt, aga öeldi, et see pole sõjaolukord. Helsingist võeti Soome noorlotadega ühendust ning saadi teada,
,,Ja päike tõuseb" (1926) Ernst Hemingway esikromaanis "Ja päike tõuseb,, on mitmeid erineva käitumisharjumusega ja taustaga inimesi, kuid ühiseks jooneks võib pidada ajastut, kus nad elasid. Sõja tegevusest otseselt ei mainita, kuid teose tegevus toimub peale Esimest maailmasõda Euroopas nii Prantsusmaal kui ka Hispaanias, kui külastatakse härjavõitlust. Oma juhtumistest jutustab Jake Barnes, kes veedab aega sõprade-tuttavatega. Inimesed elavad rutiinis. Päevast päeva käiakse restoranides, kohvikutes, pubides ja tellitakse veini, konjakit ja muid alkohoolseid jooke. Üldse juuakse hästi palju. Hispaanias
Michelangelo Antonioni „Blow up“ (1966) Antonioni film „Blow Up“ räägib moefotograafist, kes valmistab koos oma kirjanikust sõbraga raamatut kaasagsest Londonist. Peategelane kogub selle tarbeks eriti realistlikke fotosid igapäeva elust Londonis. Ühel päeval satub fotograaf pildistamas pargis suudlevat paarikest. Paarikese naispool märkab fotograafi. Naine püüab fotograafi kinni ja on nõus tegema kõike, et pildistajalt fotod enda kätte saada. Antud olukord intrigeerib fotograafi nii piisavalt, et ta otsustab naisele kuuluva kaamera endale jätta ja annab naisele teise kaamera, et too teda rahule jätaks. Pilte ilmutades, tuleb neilt välja aga hoopis pargis tapetud mees. Filmi „Blow up“ võib lugeda üheks selgemaks näiteks, kuidas 20.sajandi teises pooles toimus pea kõikides kunstizanrites sh ka filmikunstis teatav muudatus. Filmi oli lisandunud semiootika. Huvi märgi ja tähenduse vastu. Huvi interpreteerida teost. Filmi lugu pakub mitut e...
13. sajandil jäädvustas Guillaume le Maréchali poeg isa eluloo selleks, et rüütli mälestus jääks kestma ka sajandeid hiljem. Rüütlikultuuri säilitamine selle teksti abil ei olnud eesmärk omaette. Siiski täitis teos seda ülesannet, sest juba paar sajandit hiljem oli rüütlikultuur unustusse vajunud, kuid tekst ajalooallikana ikka veel alles. Tänapäevalgi pannakse kirja säravamate inimeste elulugusid, mis samamoodi nagu keskajal täidavad, nüüd juba eesmärgistatult, ajastut kirjeldavate teoste rolli. Siiski on eluloo kirja panemise mõte ajaloo jooksul veidi nihkesse läinud. Selle asemel, et panna kirja huvitava inimese elulugu tavalisel ajastul, märgitakse üles lugu põnevast ajajärgust tavalise inimese kaudu. Näiteks on Ene Andresen kogunud mitmeid küüditamise läbi elanud eestlaste elulugusid ning moodustanud neist ajajärku kirjeldava kogumiku. Olgu biograafia kirja panemise esmane eesmärk milline tahes, leidub igas elulood kas või killuke ajalugu.
Ajastu kujutamine ja isiksuslik traagika filmi „Doktor Živago” põhjal Läbi ajaloo on erinevad riigikorrad keelustanud ära kirjandusteoseid, mille sisu peetakse valitsevale režiimile ohtlikuks. Võimsa sisuga raamatuid on mitmeid, kuid üheks mitmest on vene kirjaniku Boris Pasternaki romaan „Doktor Živago”. Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Živago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Živago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle
studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong) Kohad – Riia- kool, kõrts ja Jakobi kirik. Tartu- Ülikool, korter ja kartser. Aeg – Tegevus toimus 19. sajandi alguses. Aastatel 1801-1822. Tegevus – Raamat räägib siis K. J. Petersoni eluloost päris täpselt. Tema loomingust, noorusest ja õpingutest. Raamat kirjaldab seda ajastut millal Peterson elas, kõike on vaadatud läbi Petersoni vaatenurga. Loomulikult on kirjanik kasutanud ka oma fantaasiat ja teinud teose huvitavaks, et seda tahaks ikka lugeda. Sõnum – Mina arvan, et raamatu eesmärk oli tuua rahvale lähemale K. J. Petersoni. Tutvustada teda kui isikut ja tema elulugu.
Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________ • Mitmetes riikides kerkisid __________ linnad. • Idamaiste mõjudega ühtset kreeka kultuuri nimetatakse ____________ ____________ • Aleksander Suure vallutustega alguse saanud ajastut nimetatakse ___________ _________ Aleksandria • Oli Egiptuse pealinn • Asus Niiluse delta rannikul • Suurim vaatamisväärsus oli tuletorn • Linnas uhke kuningaloss ja palju templeid • Linnas elas sadu tuhandeid inimesi Mis on pildil? • Aleksandria ehk Pharose tuletorn • Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest.
ja vaeva näinud ning muidugi kehtib sama ka esinenud orkestritele, kooridele ja bändile. Eriliselt jäi mulle meelde üks kõrvalosatäitjatest, Madis Bauman, kes mängis nii rektori, sõjapealiku, hertsog Bernhardi, teeneri kui ka kaisutava noormehe rolli. Märkimisväärne oli ka üks peaosatäitjatest, Erik Mandel, kes näitas üles oma külma närvi ja head improviseerimisoskust. Laval olid tegelaskujud visuaalselt just nõnda nagu ajaloolises ooperis nad oma ajastut kajastada võiksid ja selle tagas kuntsnik Mirjam Aimla nõudlikkus ja pühendumus, mis oli tõesti seda väärt. Kokkuvõte Üldkokkuvõttes meeldis mulle see kontsert väga. Nii näiteljad kui ka pillimängijad ja lauljad olid kõvasti vaeva näinud ja puudu ei tulnud ka huumorist. Kõik andsid endast parima ja seda oli vaatajana rõõm näha ja nautida. Võrreldes varasemaste muusikakogemustega oli see kontsert kindlasti unikaalne
Oma skulptuuridel keskendus ta figuuride kätele ja nägudele, jättes kõik muu minimaalseks. Mõnda aega töötas ta ka Saksa ajakirja Simplicissimuse jaoks ja ta pühendus veidi ka kirjandusele. Tema töid esitleti mitmetel näitustel. 1909. aastal läks ta 10 kuuks Itaaliasse ja peale seda kolis Saksamaale Güstrowi, kus veetis oma ülejäänud elu. Esimese maailmasõja eelsetel aastatel oli Barlach patriootlik ja entusiastlik sõja pooldaja, oodates sõjalt uut kunsti ajastut. 1915. aastal liitus ta vabatahtlikult armeega jalaväelasena. Pärast kolme kuud teenistust, kui ta vabastati, naasis ta koju patsifistina ja kõigutamatu sõja vastasena. Sõja õudus mõjutas ka kõiki ta järgnevaid töid. DEGENEREERUNUD KUNST Degenereerunud kunst on eestikeelne tõlge Saksa terminile entartete kunst, mis võeti kasutusele Natsi Saksamaal, kirjeldamaks praktiliselt kogu modernset kunsti. Kõik selline kunst oli Saksamaal keelatud kuna see olevat eba-saksalik
olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut ISELOOMUSTUS Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada Leonardo da Vincit ja Michelangelot RIIETUS
Vaikiva ajastu muutused ei olnud ainult negatiivsed. Kuigi inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus olid piiratud, hakkas riik jõudsalt sekkuma majandusellu. eeldusteks olid sise- ja välistegurite positiivne koostoime maailmamajanduses, samuti krooni väärtuse langetamine. Seega paranes ka rahva heaolu: kasvasid sissetulekud ja vähenes tööpuudus. Järelikult tõi vaikiv ajastu ka eestlastele positiivseid muutusi. Vaikivat ajastut võib rohkete muutuste tõttu nimetada ka pöördepunktiks Eesti ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president, kuigi otsustusprotsessides osalemise võimalus rahval alguses peaaegu puudus. Muutused majanduses aitasid aga eestlased paremale elujärjele, kuigi mahajäämine maailmamajandusest oli siiski suur. President ja talle alluv
Renessansiajastu muusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks
Gustav Klimt Elulugu Gustav Klimt (14. juuli 1862 – 6. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik ja sümbolist. Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses. 1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides. 1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I’lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ning jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni. Lisaks, Gustav Klimt oli üks Wiener Sezession (Viini Setsessioon) liikumise loojaid ni...
ka minu elust. Kui viia kokku muusika ja pealkiri siis muusika kohta see minuarust ei käi. Mingi hetk läheb muusika liiga kirjuks ja ning see ei kuku hästi välja. Ei saa välistada, et on inimesi kelle arvates mida rohkem seda uhkem on muusikas parem. Muusika ajalugu on väga pikk aga siin kohal saab välja tuua barokkajastu, mis kestis 17. sajandist 18. sajandi poole peale. Seda saab nimetada nagu uueks pöördeks muusikas, kõik muutus tollal. Uhkus on sõna, mis iseloomustab seda ajastut hästi. Kõik oli suursugune ja võimas (muusika, sisekujundused) ühesõnaga arvamus muusikast ja selleni jõudmisel muutusid. Muusikat saab kindlasti kaunistada, tegelikult kõike saab. Kui võtta kätte üks suvaline asi ja seda kaunistama hakata, siis mingi hetkeni on ta väga ilus, kui aga üle kaunistada muutub see asi koledaks ja kirjuks. Muusikaga on täpselt sama lugu, kõike peab olema piisavalt, kui vinti üle keerata muutub asi inetuks ja vastikuks
Anete Merilin Leetberg Aule Pihlak Renessanss sai alguse Põhja-Itaalia linnriikidest, mis olid rohkem arenenud ja kõige lähemal antiigipärandile. Järgneva kahe sajandi jooksul levis üle Euroopa ja tõi kaasa suure murrangu inimeste mõtteviisis. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajand eelrenessanss 15. sajand vararenessanss 16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte
kannatused ja ristisurm. ● Oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistile, koorile ja orkestrile. ● Kammermuusika - ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika. 3. Iseloomusta renessanssi- ja barokiajastut. Kirjuta ajastust 10-lauseline kokkuvõte. (Sajand, ajastu üldine iseloomustus, arhitektuur ja mood, muusikažanrid, muusika üldiseloomustus, pillid, heliloojad). Renessanss kujunes 14.sajandil Itaalias. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit.
Hellenistliku kultuuri ehedamad näited Philippos 2. langes vandenõulaste käe läbi ja kreeka riigi uueks valitsejaks sai Aleksander Suur.Ta tegi suuri vallutusi.Aleksander Suure vallutusretk pani alguse ajajärgule ,mida nimetatakse hellenismiperioodiks.Hellenismi ajastut kujundas Kreeka tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-ida maades . Hellenistlik kultuur edenes tänu valitsejate soosingule.Eriti paistsid silma egiptuse kuningad.Aleksandriasse rajati muusade tempel-Mudeion,millest sai suur riiklikult ülavpeetav kultuuri ja teaduskeskus.Sinna kutsuti tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maaailmast. Muudatused ühiskonnas tõid muutusi ka inimeste mõtteviisi ja maailmavaadetesse.See kajastus hellenistlikus filosoofias
Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss. ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline. kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhitekte matkima antiiki? Pompej ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prants. tingisid rokokoo asendamise klassitsismiga? Valgustus filosoofide (voltaire), Diderot, Rousseau teosed innustavad noort põlvkonda. Vaesuse rõhumise all, lihtrahvas ei kannatanud vanamoodi elada. Suur Prantsuse rev. 14.Mis on portikus? Sammaste koda (korintose sambad) 15.Miss
Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Loomingust Kross ise on nimetanud oma raamatud psühholoogilisteks romaanideks, kus tegelaste kõrval ei alahinnata ka ajastut: Kross on püüdnud võimalikult täpselt kirjeldada ajaloolisi detaile eriti kui tegevus on toimunud 16. või 20. sajand. Ajaloost kirjutades on Krossil alati õnnestunud anda vihjeid ja viiteid tema enda väljamõeldud ajastu kohta. Ühes tema autobiograafilises romaanis (,,Paigallend"), taustal isiklikke kogemusi, kirjeldab Kross Eesti iseseisvuse kaotamisest hilistel 1930 aastatel, kus ta kirjeldab ühtede koolikaaslaste usku kui Eesti Vabariik laguneb ja algab Teine Maailmasõda. Mineviku
Renessansiajastu Eestis ja Eesti rahvamuusika Erik Mikson, Karl-Richard Sänna, Mark- Robert Maisuradze 9. b klass Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14. 15. sajandi vahetus, s.o u 100 aastat hiljem kui teistes kunstiliikides Renessanssmuusikalt barokkmuusikale ülemineku aeg on siiski 16.17. sajandi vahetusel Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks Eesti muusika ajalugu Eestlaste laulmist ja tantsimist mainis esmakordselt Saxo Grammaticus "Gesta Danorumis" (1179. aastal) Eesti folkmuusika traditsioon on üldiselt kaheks perioodiks jagatud Vanemaid folklaule kutsutakse ka regilaulu...
a-ristiusu legaliseerimine 330.a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik
Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. ( H.Piirimäe) Keskaja kirjanduses eristatakse kahte perioodi – varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. Varakeskajal ei olnud ilmalik kirjandus populaarne ning peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuses ja ladinakeelne, seetõttu ainult vähestele kättesaadav ja mõistetav. Kuid enamasti oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud pimedaks keskajaks. XI – XII sajandil tekkisid keskaja kangelaslaulud. Algselt olid need lühemad jutud ja laulud, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Suust suhu liikudes koondusid need üksikute suuremate sündmuste ja kangelaste ümber. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid rändveiderdajad – žonglöörid ja špiilmanid, mis tõlkes tähendab “mängumeest”. Suur osa keskaja kirjandusest on anonüümne
5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. ORDOVIITSIUM (488...443 miljonit aastat tagasi)
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja
sest provintsid olid arenenud rahvas eksportis seda ja ise ning neil ei olnud rahakott nii tarbis saadusi. väike. 3. 5 märksõna araablaste kultuuripärandist Kartograafia, niisutussüsteemide õpetamine, farmakoloogia, astroloogia, alkeemiaPikem lause mõistega, mis iseloomustab ajastut: partheon, puunia sõjad, pärisori, Hansa Liit ja toomkool. 4. Kirjuta mõiste ja lause mis selle ajastut iseloomustab. Partheon - Ateena akropolil asuvat Partheoni peetkase Vana-Kreeka tähtsaimaks ehitusmälestuseks Puunia sõjad - Puunia sõja tagajärjel sai Roomast Vahemere tugevaim riik. Pärisori- Pärisorjal polnud õigust abielluda, kuid tal oli õigus omada vallasvara. Hansa liit - Hansa liit oli riikidevaheline sõjaline ning majanduslik liit
Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta.
pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud; Enim ehitati basiilikaid, kuid need olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad.; Romaani ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega.; Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks.; Hoonet iseloomustavad selge kavatis (plaaniline ja ruumiline üldlahendus) ja raskepärane monumentaalsus. Tunnused: Kõige tüüpilisemad tunnused – ümarkaar, silindervõlv (või ristvõlv); paksud müürid (6...8 m); kitsad ning väikesed uksed ja aknad; interjööri ilmestab samba kapiteeli ja baasi kujundus
Kreeka Kunst 09.11.2016 . Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid, Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid olümpose mäel. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. Vana aeg 7-6 saj. eKr 2. Klassikaline e. Õitseaeg 5-4 saj. eKr 3. Hiline e. Hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber
C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja metodoloogilise temaatika jälgi. Samas ütles ta, et ajalooseletus on olemuselt tagasivaatav. Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele. Ajalootegemine koosneb narratiivide konstrueerimisest, uurimustööst ja nende kahe osa vahele silla ehitamisest, millega narratiivid toestatakse mineviku tõendusmaterjalist. 3. 1990 ,,kohalolu"(mälu, trauma, mineviku kohalolu) Seda ajastut iseloomustab teooriatundlikus, kerkib esile ,,mälu" temaatika (sõdade tagajärjel). Tekkisid uued küsimused: a. ,,Teise" küsimus b. Traumaatilise mineviku küsimus c. Keele küsimus Koostaja: Sandra Maide Ajaloo Instituut 25.09. 2014
Vana hea Rootsi aeg Vanaks heaks Rootsi ajaks võime pidada ajastut kahe suure, Eesti ajalugu muutva sõja vahel, nendeks on Liivi sõda ja Põhjasõda. Liivi sõja lõpuks oli põhja-Eesti sattunud Rootslaste võimu alla, ning peale viimaseid sõdu Poolaga, saavutas Rootsi täieliku võimu Eestimaal. Rootslased pidid aga alla vanduma Põhjasõjas Venemaale. Selle tulemusena kadus Rootsi võim Eestist täielikult. Rootslaste võim Eestis suutis püsida küll ainult umbes sajandi, kuid selle jooksul saadeti korda nii mõndagi head
Film ,,Doktor Zivago" on adaptsioon Vene kirjaniku Boriss Pasternaki Nobeli auhinnaga pärjatud samanimelisest romaanist. Film kujutab Venemaad 20. sajandi esimesel poolel aega, mil Venemaal oli revolutsiooni eelõhtu, aega, kui Venemaal toimus kodusõda ning aega, kui Venemaa oli oma jõududega I maailmasõjas. Põikena ollakse ka nii-öelda filmi ,,tänapäevas", ajas, kui bolsevikud olid kindlalt võimul ning riigis valitses suur juht Stalin. Võib öelda, et film kujutab seda ajastut, mis tõi inimestele kaasa kannatust ja surma see oli suurte muutuste ning võimuvahetuste ajastu Venemaa. Taoline must ja sünge ajastu vajab oma kangelast ning antud filmis on selleks arst, kes on samas ka poeet, valades oma mõtted ja tunded lüürikasse, Doktor Yuri Zivago. Tema keerulise elu- ja armuloo taustal areneb vaatajale lahti ka Venemaa tollane lugu. Filmis on oskuslikult põimitud inimeste saatus Venemaal aset leidnud sündmuste taustale.
Ürgaja kunst Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal. Sel ajal ei tuntud veel metalle ja kõik tööriistad valmistati kivist, mistõttu teame seda ajastut kui kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele, näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese vajadust ilu ja loomusrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust.
Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane(u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov(u. 1370-1430). 15. Mis on ikoon? Ikoon on pühapilt. 16. Kui pikka aega omapärane vene kunst kestis? Vene kunst kestis kuni 18. sajandi alguseni. Merovingid ja karolingid Kasuta Väike kunstiajalugu ja soovi korral lisaks muud materjali. Kirjuta täislausetega ja lisa võimalusel pildid googlest! 1. Mida nimetatakse keskajaks? Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. 2. Kes on barbarid ja vandaalid? Barbarid olid germaani päritolu, madalamal arenguastmel, ning roomlaste jaoks võõras rahvas kes tuli põhja poolt. Vandaal on tulnud barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. 3. Kust tulevad sõnad merovingid ja karolingid?
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja
,,Minu veetlev leedi" ,,Minu veetlev leedi" on 1964. aasta film, mille peaosades mängisid Audrey Hepburn ja Rex Harrison. Filmi rezissööriks on George Cukor ja muusika autoriks Frederick Loewe. Film põhineb Bernard Shaw romaanil ,,Pygmalion" ja võitis kaheksa oskarit, mille hulgas olid ka parima rezissööri ja parima meesnäitleja eest antud auhinnad. Professor Higgins, kelle suureks kireks on erinevate inimeste kõnemaneerid, veab oma tuttava kolonel Pickeringiga kihla, et suudab kuue kuuga panna lihtsa lilleneiu rääkima ja käituma nagu hertsoginna. Lilleneiu Eliza Doolittle asub elama Higginsi juurde, kelle juures püüab ta suure vaevaga omandada peent kõnepruuki ja hääldust. Pickeringi abiga suudab Higgins muuta Eliza peaaegu äratundmatuks. Oma esimesel avalikul ülesastumisel jätab Eliza endast aga siiski ebakombeka mulje, kui võidu kihutavaid hobuseid valjul häälel ergutama hakkab. Mõned kuud hiljem toimu...
kiriku terves Euroopas. Linnuste ehitust mõjutas tulirelvade kasutuselevõtt, seetõttu on säilinud linnused enamasti paksude kivist seintega, mille tornid on kohandatud suurtükkidele. Linnuste põhitüübiks sai Preisimaalt pärit korrapärane konvendihoone, mis on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli kolmekorruselist hoonetiiba. Täielikult on säilinud seda tüüpi Kuressaare linnus. Kontrolltöö küsimused. Romaani ja Gooti kunst. 1. kirjelda ajastut, kui levis romaani kunst. 2. kirjelda romaani kirikut. 3. millised olid romaani reljeefid ja skulptuurid? 4. mis on Bayeux` vaip? 5. millised erinevused olid romaani ja gooti miniatuurmaalides? 6. kirjelda ajastut, kui levis gooti kunst 7. milline oli gooti kirikute tähtsaim ehitustehniline uuendus? 8. kirjelda gooti kirikut 9. milline oli gooti skulptuur ja reljeef, mille poolest erinesid need romaani ajastust? 10. millised uuendused tõi maalikunsti Giotto di Bondone
kuigi eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma. Tehti ju kõik oma vabaduse säilimise eest, mida osati ja suudeti. Elukvaliteet ja areng hakkas muutuma paremuse poole, vähehaaval läks inimeste elu kergemaks ja positiivsemaks. Aga samas saime suurte kaotuste osaliseks. Hukkus palju oma armastatud rahvast ja jäime ilma vabadusest. See õpetas mulle, et tuleb osata leppida kaotusvaludega ja minna oma eluga edasi. Kui ma kujutlen seda ajastut pimeda, halli ja raskena siis arengule suunatu muudab seda üha helgemaks, kuid siiski mitte säravaks. 3
itaalia Isikut kelle suurim Mida tähendab väärtus on isiksuse vaba Renessanss Kirjuta ajaline periood sõna renessanss ja miks see kasutusele võeti? areng . 15.-16. sajand itaalia keeles - taassünd. Ajastut Kolmekorruseline neljast tiivast koosnev iseloomustas Nimi Taavet autor Michelangelo nelinurkse eemaldumine sisseõuega, madala katusega ehitus on
GOOTI STIIL 1. Millal ja kus kujunes välja gooti stiil? Sai alguse aastal 1144 Prantsusmaal. 2. Mille järgi tuli gooti stiili nimetus? Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks 3. Kirjelda lühidalt gooti ajastut? Põhitunnus on teravkaar. Endiselt sakraalajastu. Euroopas ei sõditud enam nii palju, hoonetel kadus kaitseotstarve ja rohkem väärtustati ilu. 4. Mis oli iseloomulikku gooti arhitektuurile - too välja erinevused romaani arhitektuurist! Ümarkaar asendus teravkaarega. Gooti stiili hooned on palju õrnemad, detailsemalt kaunistatud. Romaani kunstis valitses lihtsus, gooti ajastul puistati kõik detailsete kaunistustega üle
Müüt on filosoofia suhtes varasem maailmamõistmise ajalooline vorm Müüt on hõimu algkogemusele igikestvana ilmnev jutt, lugu oma eksistentsi seotusest hõimu jumalate ja kangelaste pärinemise, võitlemiste ja saatusega (Tõnu Luik) Tänapäeva inimene ei seo oma eksistentsi müüdiga. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks on müüt tegelikkus ja olulisem kui tavaline igapäevase elu tegelikkus. Eelfilosoofiline traditsioon Ajastut, mis eelnes filosoofia tekkimisele 6.saj. e.Kr. nimetatakse eelfilosoofiliseks perioodiks. Filosoofiliste küsimustega küll tegeldi, kuid mitte süstemaatiliselt Filosoofilistele küsimustele anti müstilisi vastuseid Eelfilosoofiline traditsioon Kr. k. arche algus, alus Alge on selline algus, mis alusena valitseb temast alguse saanu üle. Kreeka filosoofia algusküsimus: mison oleva terviku alge (arche)? Ontoloogiline küsimus
haige ja üksikuna elades ei saandu ta elada täisverelist elu ning see kandus edasi ta maalidesse. Ta maalidel on sees alati mingi armastuse ja õnne igatsus. Watteau maale iseloomustab veel rokokoolik elegants, prantsuspärane vaimukus ja maitsepeenus. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Millisesse sajandisse langeb tema looming? Viimane nimekas rokokoomeister, tema looming langeb XVIII sajandi teise poolde. 11.Missugust ajastut matkis kõrgklassitsism? Antiikajastut 12.Milline kultuurialane sündmus ajendas kunstnikke ja arhidekte matkima antiiki? Pompei ja Herculaneumi väljakaevamised 13.Millised ühiskondlikud muutused Prantsusmaal tingisid rokokoo asendamise klassitsisimiga? Absoluutse monarhia aja lõpp; kelmikate meelelahutuste ajajärk lõppes; valgustusfilosoofide teoste mõju; vaesuse ja rõhumise all kannatav lihtrahvas ei suutnud enam vanaviisi elada 14.Mis on portikus? Sammaseeskoda (Korintose sammastega)
1943, TKM; Peale lõunat, 1944, EKM) ning suure vormiüldistusega linnapolte (Põlenud linn, 1943, EKM; Purustatud linn, 1944,TKM). Loomelaadi uuenemine avaldus figuuri üha tugevnevas stiliseerimises (Öine habaneera, 1944, EKM) ja irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM). Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistlikku käsitlusviisi ja kindla temaatika. Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM). 1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva)
Dephine.Mulle tegelikult see Balzac'i teos meeldib. Tema täpsed kirjeldused andsid väga hea ettekujutusesellest keskkonnast, kus nad elasid. Hämmastav, mida kõike ei tehta ja tunta, et oma lapsi aidata. See oli üsna põnevalt kirjutatud. Matahtsin ruttu teada saada, et kas ikka mõni tütar tuleb raskelt haiget isa vaatama ja et mis nüüd juhtuma hakkab.Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosestTeos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik needsündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikultraha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmiskõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus jakedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välisehiilguse taga võis olla suur kitsikus,
Kuulsaimad Barancacci kabeli freskod ´´Pearaha´´, ´´Paradiisist väljaajamine´´ . Maal annab edasi oskuslikult ruumiillusiooni. Inimesed mõjuvad maastikus loomulikuna. Järgnevatele kunstnikele eeskujuks. BOTTICELLI tuntumad tööd ´´Kevad´´ ja ´´´Venuse sünd ´´(teemad antiikmütoloogiast) Tema töid iseloomustavad kaunid inimfiguurid, hingestatud näod, sujuv liikumine, inimlike tunnete Edasiandmine. Kõrgrenessanss Keskusteks Rooma ja Veneetsia. Ajastut iseloomustab monumentaalsus. Detailsus asendub üldistava Tervikuga. Kunstnikud ühiskonnas väga tähtsal kohal . Arhitektuur Iseloomulik proportsioonide tasakaal ja vormide lihtsus. Antiikarhitektuuri otsese eeskuju Suurenemine. Fassaade kaunistati sageli skulptuuridega. Endiselt ehitati palju kirikuid. Kasutusele Võeti tsentraalehituse tüüp. BRAMANTE : Tempietto (väike kellatorn kloostri juures)
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Renessanssi tunnused: *Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. *Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. *Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt.
Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopakultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
