Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve Tööpuudus - tekib siis, kui tööjõu pakkumine on nõudlusest suurem ja osa inimesi jääb tööta Tööjõupuudus tekib siis, kui kui nõudlus on pakkumisest suurem Kollektiivleping kollektiivne tööleping, mis sätestab tööand...
· Tegevusvabadus (otsene järelevalve-sõltumatu tegevus) · Roll ja saavutuste mõjutamine (info tootmine poliitikat mõjutav eksperdi vastutus) · Vastutuse jagamine (ettepaneku produtseerimine vastutus lõpptulemuste eest) 8. Palgaskaala kujundamine Palgaskaala koostamisel määratakse ära: · palgaastmete arv ja astmevahed (%-des) · palgaastmetele pannakse hindamispunktide vahed · palgatasemega seotud palgatase 9. Ajapalk (plussid ja miinused) Palka arvestatakse määratud ajaühiku alusel ( tund, päev, nädal, kuu jne ). Plussid: Töötajad saavad kindlat tasu Tööjõukulud on hästi planeeritavad ja kontrollitavad Töötajatele makstakse töö kui terviku eest Lihtne ja odav rakendada Töötajatele kergesti mõistetav Ei tekita töövaidlusi Toetab koostööd Miinused: Ei toeta tulemuste saavutamist Piirab töö efektiivsust Palgamäärad kehtestatakse subjektiivselt
Tööjõud kaup, mis on inimeste isikuomadused, arenemisvõime, teadmistes, oskustes, võimetes ja tahtes. koostöövõime. Töötamine inimeste mõtestatud töö. Motiivid: majanduslik motivatsioon, tasu saamine, hüvede loomine, eneseteostus motivatsioon (karjäär), traditsioon, tava harjumus. Tööjõu nõudmine: näitab, palju firmad soovivad mingi palga eest töötajaid tööle võtta. Tööjõu pakkumine: näitab, palju inimesi soovib mingi palga eest tööle minna. Tööpuudus: töötamisvõimaluste puudumine inimestel, kes võivad ja tahavad töötada. Absoluutne: registreeritud töötute üldarv. Struktuurne: töötute arv kutsealade järgi. Palk tasu tööjõu müümise eest. Tükipalk-tasu loodud toodangu mahu eest. Ajapalk-tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Kombineeritud-nii aja kui tükipalk. Brutopalk-väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netopalk-palk, mis jääb töötajate isiklike vajaduste rahuldamiseks pärast kohustuslike riigim...
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
töö tegemisest saada Eneseteostus Autor: A. Arrak Töötasu vormid Palk = tasu Töötasu kujunemine töötamise eest · Nõudlus pakkumine Palk U JÕ NE · Ajapalk Ö TÖ UM I KK · Tükipalk PA p1 · Lisatasud kvaliteedi, Tasakaalupalk tööjõu T
Tiitelleht Sisukord 1. Kokkuvõte (lk.3) 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: Aadress: Toode / teenus: Omandivorm: FIE / OÜ / AS / MTÜ ... Ettevõtte suurus: kas töötajate arv või teenindus- /tootmispinna suurus vms 1.1. Ettevõtte taustaandmed (olemasoleva äriplaani täiendamise korral ülevaade ettevõttest, uue äriplaani korral andmed koostaja kohta, ajakava) 1.2. Äriidee (lühitutvustus) 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus (üldine piirkonna kirjeldus - suurus, rahvaarv, olemasolevate sarnase toodete/teenustega tegelevate ettevõtete arv) 2.2. Kliendid (esmakliendi kirjeldus, kliendi ootused) 2.3. Konkurents (konkurentide analüüs loetelu, plussid/miinused) 3. Ettevõtte SWOT analüüs Sisemised plussid miinused, välised ohud - võimalused. 4. Missioon, visioon 4.1 Missioon (miks on ettevõte loodud), visioon (milline on nägemus ettevõttest) 4.1. Ettevõtte visioon aastal .... (nägemus, m...
7.) 16.03. saadi monteeritava seadme (põhivara) arve, kus ostuhind oli 700 EUR ja monteerimismaksumus 90 EUR 8.) 17.03.firmale esitati reklaami arve 460 EUR, milline tasuti reklaamifirma esindajale sularahas kassast 9.) 30.03. arvestati kolme kuu põhivarade amortisatsiooni summas 350 EUR 10.)30.03. vormistatakse arve puutoodete müügi kohta summas 4 100 EUR 11.) 31.03 arvestatakse märtsikuu töötasud alljärgnevalt: Täiskohaga töötajad: (arvestatakse maksuvaba miinimumi): * Karl Kange - ajapalk 950 EUR * Reet Rebane - ajapalk 1 100 EUR Töövõtulepingu alusel (ei( eiarvestata arvestatamaksuvaba maksuvabamiinimumi) miinimumi): * Indrek Ints - tükipalk 40 toodet a 12,5 EUR Kõik töötajad on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ( 2%) Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu 31.03.2011. 12.) Viidi kogu sularaha kassast arveldusarvele panka NB!
Vabaaine majandusõpetuses 4. tund Tööturg Kogu rahvastik jagatakse tinglikult 3 gruppi: Tööeast nooremad Tööealised Tööeast vanemad EL loetakse tööealiseks alates 16. eluaastast ja pensioniiga algab enamikus EL riikides 65.eluaastast. Seega tööealised inimesed on 16-64.aasta vanused inimesed. Nende hulgas on ka juba pensionäre, sest on ameteid, kus minnakse pensionile enne ametlikku pensioniiga. Eesti statistika käsitleb ka tööealiste vanusevahemikuna 15-75.aastaseid inimesi, sest sellise valimi kohta on tehtud uuring. Tööturg Tööealine elanikkond jagatakse kaheks: Aktiivne rahvastik ehk tööjõud Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed Tööhõivemäär näitab hõivatute osa protsentuaalselt kogu tööealisest rahvastikust. Töötuse määr näitab protsentuaalselt töötute osakaalu aktiivsest tööjõust. Tööturg • Töötaja on isi...
arvestatakse maha pensionikindlustusmakse ja töötuskindlustusmakse, siis lahutatakse jäägist tulumaksuvaba miinimum ja jäägist omakorda 21% tulumaksu netopalk-see raha, mille saab kätte . 12.Tööturg-Tööjõuturul on kaubaks tööjõud. Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse käigus.Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka). Palgal ehk töötasul on kaks vormi: ajapalk ja tükipalk. , tööinspektsioon- teostab järelevalvet Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle , töötukassa 13.. Sotsiaalne turvalisusinimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut(haridus,vanadus,invaliidus): sotsiaalkindlustussee oleneb saadava toetuse suurus,inimese v ettevõtte tehtud maksest.sissemaksed ja haiguse kompentatsioonid sõltuvad palga suurusest sotsiaalabi antakse
mõttes. Ilma ettevõtlikkuseta ei saaks turumajandus toimida. Tööturg. Tööle hakkab inimene tingituna majanduslikust sunnist s.t. vajadus ennast elatada ja eneseteostuse vajadusest (soovitud sotsiaalse seisundi saavutamine, kuulsusejanu vmt.) ja ka missioonitundest. Palk: tasu tehtud töö eest. 1 Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk)- makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk- makstakse tööga loodud toodangu koguse eest. Brutopalk- kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna.
1. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad. Personalijuhtimine tegevus, mida tehakse personaliga selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke. Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim efektiivsus nii töötajate, firma kui ühiskonna seisukohalt. Personalijuhtimise valdkonnad: -Personali planeerimine, -Töö analüüs, -Personali värbamine, -Personali valik, -Personali hindamine, -Personali koolitus ja arendamine, -Karjääri planeerimine, -Töötasu ja palgapoliitika, -Töökohtade hindamine, -Organisatsiooni arendamine, -Töösuhted. 2. Millised on personalijuhi võtmerollid? Personalijuht peab olema: 1) Juhtkonna huve esindav äriinimene 2) Muutuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3) organisatsioonisisene konsultatnt ja partner allüksuste juhtidele 4) Firma strateegia ja äri planeerija 5) talentide leidja ja juhtija 6) Personalitöö eelarve ja koostaja ja kulude kontrollija 7) inimeste ja organisatsi...
Parameetri väärtuse leidmisel on soovitav vaadata näiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid: Mitmesuguste tegevuskulud - Planeerimisel kasutatakse kasvumäära. Sisesed tegurid turundusplaan ja välised tegurid inflatsioon. 22. Mille järgi planeeritakse tööjõukulud, kulum, tulumaks? Tööjõukulu – Kui ettevõttes valdavalt tükipalk, siis parameter. Kui ettevõttes valdavalt ajapalk, siis kasvumäär. Käib müügitulu järgi, kui kasvumääradega, siis ettevõtte siseseid ja väliseid tegureid, nt välised tegurid riigi keskmine palk, sisemine tegur ettevõtte võimekust palkasid üldse maksta. Kulum – planeerimine põhivara järgi. Tulumaks – väljamakstavatelt dividendidelt ehk netodividendidelt. Tulumaks kajastatkse dividendide väljakuulutamise hetkel. 23. Mille järgi planeeritakse turustuskulud, üldhalduskulud?
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus,
Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Palk tasu tehtud töö eest ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahul/ damiseks miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõestada, siis makstakse kollektiivlepingus kokkulepitud summa või sarnase töö eest sarnastel...
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
Sissejuhatus majandusteooriasse Kontrolltöö II 1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega: a) Sotsiaalne makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes. Tööstusettevõtted (tooraine ja materjalide töötlemine turule sobivateks kaupadeks) Kaubandusettevõtted (vahendab tootmist ja tarbimist ...
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
väärtusteks Töö kvantitatiivsel hindamise printsiip- järjestamine ja astmestamine, lk 105 Järjestamise- puhul koostatakse hinnatavatesttöödest rida, kus kõige keerukam töö on esimesel kohal ja kõige lihtsam viimasel Astmestamise- puhul jagatakse tööd järkudesse (astmetesse), kusjuures ühesuguse keerukusastmega tööd kuuluvad ühte järku Töö hindamise meetodite tabel lk 106 PALGAVORMID lk 109 Ajapalk tasu makstakse töötatud aja alusel Akord- ehk tükipalk tasu makstakse vastavalt tehtud töö hulgale Preemiapalk koosneb põhipalgast ja preemiast AJAPALK Lk 110 EELISED: palgaarvestuse lihtsus 6 pingete vältimine PUUDUSED:
kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes
iseloomu (seega riski) eest. Töötasu suuruse määravad peamiselt: · töö keerukus (ehk töötajale esitatavad nõuded); · tegelik töötulemus (tööhulk); + sotsiaalsed tegurid sotsiaaltasud: tavadest tulenevad nt staaz, vanus, perekonnaseis, laste arv jne (nt Jaapanis), seadusest tulenevad - nt puhkusetasud, miinimumpalga tagamine PALGAVORMID on tasu arvutamise meetodid töö muutumatu keerukuse juures. 1. Ajapalk on töö tasustamine töötatud aja alusel: kuu-, tunni-, päeva- jne palk. Töötasu ajaühikule on konstantne, kuid mitte toodanguühikule. Ajapalga tüüpilised rakendusvaldkonnad on: · tulemi kvaliteet on palju olulisem kui kvantiteet (kiirus) nt täpistööd, · töötaja panus ei ole või on väga raskesti mõõdetav nt juhtimine, · erineva iseloomuga ja ebakorrapärased tööülesanded nt büroo- ja abitööd,
rahuldavat võrdlusalust (normaaltulemust), kuna kvaliteeti on rakse mõõta. + tootmisvahendite (ka looduse jm ressursside) säästlikum kasutamine, PALGAVORMID on tasu arvutamise meetodid töö muutumatu keerukuse juures. + kõrgest tempost tingitud kvaliteedimöönduste vältimine; 1. Ajapalk on töö tasustamine töötatud aja alusel: kuu-, tunni-, päeva- jne palk. kontrollimise vajadus, kuna palk ei stimuleeri tootlikkuse tõusu, (suhteline) võrdsustamine (tulenev paremate töötajate rahulolematus), Üldjuhul ei maksta palka mitte töökohal viibitud aja eest, vaid eeldatakse teatud
VÄÄRTUSPALK = põhipalk + lisatasu. Väärtuspalga rakendamisel tuleb vaadelda töötajaid individuaalselt ning vastavalt ametikohast. Väärtuspalga rakendamisel kasutatakse tihti hindamisperioodi ( kvartal). Aluseks võttes tehtud tööd ( hulk, tulemus jne.), perioodi ning oskuseid ( tööks vajalikud teadmised, nende rakendamine). Rakendamist leiavad järgmised palgavormid: ajapalk on kuupalk või ametipalk, mis on normeeritud tööülesannetega. Kui suurendatakse töömahtu, peab suurendama ka palka või maksma lisatasu. Ka siin on teatud kindel tulemus, mis tuleb saavutada. See ei ole alati mõõdetav ( näit. juhtimistegevus) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund ( tunnipalk), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama
· Töökohtade hindamise aluseks on töö keerukusaste, spetsiifika ja olulisus ettevõttele; · Töökohtade hindamise põhikriteeriumid: oskusteave, vastutus, vaimne ja füüsiline pingutus ning töötingimused; · Töökohtade hindamise meetodid: analüütilised ja mitteanalüütilised. Palk tasu arvutamise meetod tööpanuse eest, peab kajastama tööpanuse kasvamist ja kahanemist Palgavorme on kolm: 1. Ajapalk 2. Tükipalk töö peab olema mõõdetav ning töötaja peab saama oma tulemust mõjutada 3. Preemiapalk Nö alternatiivsed v veel teised palgavormid: · Kasumiosad (ei eelda kapitaliosalust) · Täiendavad sotsiaalsed soodustused (rahalised soodustused, toetused, materiaalsed esemed, teenused) Miinimumpalk 2011: 278 eurot kuus. Majanduslikud seosed: Tariifne ja efektiivne tööaeg
nõudmiste gruppide järgi. Näiteks algselt erialateadiste järgi, tööoskuse ja vastutusastme järgi. Tegevuse koht reas on protsentides. Kogutööväärtus saadakse iga grupi protsendi jagamine tema nõudmiste kaaluga. Nõudmistegruppide meetod punktide alusel iga nõudmiste gruppi eraldi. Igale tööle esitatavatele nõudmiste grupile andtakse hinnang punktides. Punktide summa alusel rühmitatakse tööd palgagruppidesse. Palgavormid · Ajapalk tasustamine toimub töötatud aja järgi. Nt tunnipalk või kuupalk.Palga maksmisel arvestatakse teatud eeldava normtulemusega. Koguteenistus on proportsionaalne töötatud ajaga. Palgad langevad kui tooteühiku tootmiseks kulutatud ajahulk väheneb ja vastupidi. Rakendatakse siis kui tulemus pole mõõdetav või mõõtmine pole võimalik. Nt transpordi, remondi, lao ja bürootöö. Positiivne Negatiivne
tööd. Passivne rahvastik - hõlmab endas inimesi, kes ei otsi tööd ega soovi töötada. Töötaja Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Siia kuuluvad: Palgatöötajad Ettevõtjad Vabakutselised- näiteks muusikud. Töötu Töötu on isik, kes soovib ja on võimeline tööd tegema, aga ei ole mingil põhjusel tööd leidnud. Palk Palk on tasu tehtud töö eest. Jaguneb: Ajapalk - tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Tükipalk - tasu tööga loodud toodangu eest. Segapalk- sisaldab palka tehtud aja eest ja ka tükitöö eest. Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel IV kvartali (detsember 2009) seisuga on 12 662 krooni. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. Miinimumpalk on alamäär, millest vähem ei tohi maksta. Miinimumpalk Eestis 2009 aastal on 4350 krooni.
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipake...
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa ...
absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes
kodus töötamise võimalus, ametiauto, lisapuhkus jms.) 89) Palgavormid 90) Töötasu põhiliseks osaks on palk. 91) Palgavormide valikul on otsustusekriteeriumide töö tulemuste osavõtu ja kvaliteedi parem stimuleerimine. 92) Töötajate töötasu suhteline tase peals arvestama töö tulemusi (kvantiteet ja kvaliteet), töö keerukust, nõutavat kvalifikatsiooni ja oskusi vastutuse ja riski määrana 93) AJAPALK töötatud aja järgi vastavalt tariifimäärale (tunnitasule) või ametipalgale (hariduse, oskuste, töö raskusastme alusel) 94) TÜKIPALK valmistoodangu või töö hulga järgi, iga ühiku eesti kindlaksmääratud hinde alusel. 95) AKORDIPALK tasu tehtud töö eest tervikuna 96) TULEMUSTASU lisatasud, kasumiosalus, tulemustega seotud preemiad. 97) 98) 6. Investeeringute efektiivsus 99) 6.1. Investeeringute mõisted
mis omandatakse teatud eluea jooksul. Oskusi ja teadmisi, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida, nimetatakse inimkapitaliks. Inimkapitali väärtuselise suuruse määravad: · kulutused haridusele, kvalifikatsioonile; · sissetulek, mida inimene teenib oma oskuste ja teadmiste eest. TÖÖTURG on turu üks liik, kus toimub töö vahetamine palga vastu. PALK on tasu töö eest. - ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest; - tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest; - brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist; - netopalk jääb inimesele peale maksude maksmist; - miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted töötajale maksta, s.o. riigi sekkumine palgapoliitikasse. 10.2 TÖÖ NÕUDMISE JA PAKKUMISE TASAKAAL 1. Töö pakkumise kõver
Turumajandus toimib, otsides tasakaalu pakkumise ja ostujõulise nõudluse vahel. Ostujõuline nõudlus tähendab, et leidub piisavalt inimesi, kes tahavad ja saavad pakutavat kaupa või teenust osta. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Tööjõuturul on kaubaks tööjõud. Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse käigus. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka). Palk: tasu tehtud töö eest. Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk) makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk makstakse tööga loodud toodangu koguse eest Brutopalk: kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk: raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist netopalk = brutopalk - maksud (see raha, mille saab kätte) (see raha, mis on kirjas palgalehel) (21 % üksikisiku tulumaksu, 2,8% töötuskindlustust, 2% kohustuslik kogumispension)
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi; tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressurse võimalikult efektiivselt. o Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Tööjõuturul on kaubaks tööjõud. Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse käigus. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka). Palgal ehk töötasul on kaks vormi: ajapalk ja tükipalk. Palga osad: netopalk = brutopalk - maksud (see raha, mille saab kätte) (see raha, mis seisab palgalehel) (21 % üksikisiku tulumaksu). Brutopalgalt arvestatakse maha 2% kohustuslikku pensionikindlustust ja 0,6% töötuskindlustusmakset, siis lahutatakse jäägist tulumaksuvaba miinimum ja jäägist omakorda 21% tulumaksu o Tööhõive Elanikkond jaguneb: tööeast nooremad, tööealised ja tööeast vanemad.
Rahamassi kasvamine peab vastama majanduse kasvamisele sotsiaalprogrammid sotsiaalkulutuste kärpimine 4. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. lk. 156-160 Tööjõuturul on kaubaks tööjõud. Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse käigus. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka). Palgal ehk töötasul on kaks vormi: ajapalk ja tükipalk. Palga osad: netopalk = brutopalk - maksud (see raha, mille saab kätte) (see raha, mis seisab palgalehel) (21 % üksikisiku tulumaksu). Brutopalgalt arvestatakse maha 2% kohustuslikku pensionikindlustust ja 0,6% töötuskindlustusmakset, siis lahutatakse jäägist tulumaksuvaba miinimum ja jäägist omakorda 21% tulumaksu Tulumaksuvaba miinimum alates 2008.a. ja edasi - 2250 krooni
Töötasustamise põhiprintsiibid on alused mida organisatsioonid arvestavad. Nendeks on töötasustamise: 1) väline õiglus, 2) sisemine õiglus, 3) sooline õiglus, 97 4) avalikustamine. Töötasustamise süsteemid peavad põhinema töösooritusel ja järgima põhimõtet, et paremaid töötulemusi saavutanud töötajaid tasustatakse paremini. Tulemustasustamine, juhtkonna kaasamine omandisuhetesse. Töötasustamise vormid: 1. Ajapalk kasutatakse juhul kui töötulemused raksesti mõõdetavad või taotletakse kõrget kvaliteeti ja suurt täpsust. (Tunni-, päeva-, nädala-, kuutasu.). Ebareeglipärnae töö (kontoritööd). - Madal tootlikkus, rahulolematus võrdsustamisega (lisatasud). + Lihtsus, ülekoormuste vältimine. 2. Tükipalk oleneb tööhulgast. Mõõdetav ja reeglipärane töö. + suurendab tootlikkust (Eeltingimus: töötaja saab oma töötulemust mõjutada). 3
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
