koduses majapidamises. Erinevaid jõupooljuhtmuundureid kasutatakse ka akutoitega seadmetes, nagu laadurtõstukid, starterid ja automatiseeritud abiajamid. Muundurid võivad toita nii asünkroonmootoreid kui ka sünkroonmootoreid. Elektrimootor kujutab endast jõupooljuhtmuundurile spetsiifilist koormust, mis koosneb kolmest komponendist (joonis I.2): aktiivtakistusest, induktiivsusest ja vastuelektromotoorjõust (EMJ) . Peale selle muutuvad tavaliselt nende komponentide väärtused ajami töötamise kestel. Mootori mähiste aktiivtakistus sõltub temperatuurist, induktiivsus rootori asendist ja elektromotoorjõud mootori pöörlemiskiirusest. Olles muundurile spetsiifiliseks koormuseks, ei tööta mootor tavaliselt püsikiirusel. Tavaliselt on kiirus muutuv, sisaldades järske kiirendusi ja pidurdusi mõlemas pöörlemissuunas ning täiendavalt ületatakse veel muutuvat pöördemomenti. Tavaliselt on elektriajamitel kaks
10. Vedukid erinevad traktoritest peamiselt.............poolest 3. mootori võimsuse 4. kiiruse diapasooni 11. Tõstemasinad liigitatakse järgmistesse põhigruppidesse 2. abitõsteseadmed 4. ehitustõstukid 5. ehituskraanad 12. Puistemasinate vertikaalsuunaliseks transpordiks kasutatakse: 2. koppelelevaatoreid 5. aerorenne 13. Vintsid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel 1. otstarve 2. konstruktsioon 3. ajami tüüp 14. Iseliikuvate noolkraanade nooletõste mehhanismid on: 2. tross-plokk 4. hüdrauliline 15. Kraana tõstevõime võrdub: 4. lasti, konksutraaversi ja haardeseadme raskuse summaga 16. Millistel tingimustel võib kraana püsivustegur K olla 1,15? Kui võtta arvesse kõiki jõudusid ja tegelikke töötingimusi. 17. Nimetage kobestite tööorgani kinnituse tüübid baasmasina külge Radiaalne, paralleelogramm, seadistatav paralleelogramm. 18
...........................................8 3.2 Elektrooniline seisupidur.............................................................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 1. Trummelpidurid 1.1 Pidurimehhanism Piduriajami ülesanne on kanda jõud juhi jalalt rattapiduriteni. Ajami põhiosad on peasilinder koos pedaaliga, hüdrovaakumvõimendi. 1.2 Põhiosad: Kaks hõõrdkattega varustatud klotsi, pidurikilp, tugisõrmed, töösilinder, kolbide terastõukurid, tagastusvedrud, kolb, piduritrummel, hüdrovaakumvõimendi, torustik. Trummelpidureid kohtab harvemini, kuna nende efektiivsus on madalam, konstruktsioon on keerulisem ja töökindlus väiksem. Trummelpidureid kasutatakse reeglina tänapäevastel autodel tagaratastel, kuna umbes 65%
* Töövahendi ja seadme kasutajat, tema kogemust ja koolitustaset ning uuele töötajale toimunud väljaõpet, töötaja kogemust antud tööülesande täitmiseks ja seda, kas töötajal võib olla teatud probleeme, nt. piiratud liikumisvõime. * Töötajat, kes on hoolimatu ning võib tegutseda etteaimamatult. * Turvapiirete või ohutusabinõude konstruktsiooni ja kasutusmugavust või võimalust neid välja lülitada (see võib õhutada töötajat asjatult riskeerima). * Seadme ajami liiki (elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline) - igaühel neist on oma erinevad riskid. Siit järeldus, et töö tegemiseks tuleb kasutada õigeid töövahendeid. Paljud õnnetused toimuvad seetõttu, et töö tegemiseks ei kasutata õigeid töövahendeid. Riskide ennetamine eeldab põhjalikku planeerimist ja sobivate töövahendite olemasolu.Tuleb veenduda, et masinad ja seadmed oleks turvalised. Masinad ja seadmed, nende osad ja töövahendid on ohtlikud. Seepärast veendu alati,
p/min 9. Valtspurustite kasutusala ja liigitus. kasutatakse peamiselt keskmise ja väikese kõvadusega kivimite keskmiseks- või peenpurustamiseks. Liigitatakse a) valtside arv purustis – ühevaltsilised, kahevaltsilised, mitmevaltsilised ja diferentsiaalvaltsidega b) valtside tööpind – sileda tööpinnaga, rihveldatud tööpinnaga, hammasvaltsid, nukkvaltsid c) valtside vedrustus – vedrustuseta, ühe vedrustatud valtsida, kõikide vedrustatud valtsidega d) ajami tüüp – grupiajamiga, kett- või hammasülekandega veetavale valtsile ja individuaalajamiga, kus iga valts on varustatud oma jõuallikaga. 10. Valtspurustite tootlikkuse arvutus. m3/h. , milles L- väljumisava pikkus, e- valtside vahekaugus, D- valtside diameeter, Kk- purustatava materjali kobestustegur, nopt- valtside optimaalne pöörlemissagedus, mis on soovitatav määrata valemiga ,
Selliseid silindreid kasutatakse siis, kui on olemas suruõhu kadumise oht (veoautode õhkpidurid) Seisupiduri haru Kahepoolse toimega pneumosilinder Kolvi liikumine silindris toimub suruõhuga mõlemas suunas. Kahepoolse toimega silindrid on kasutusel juhul kui on vajalik sooritada kasulikku tööd mõlemas suunas. Kolvi liikumisulatus on kahetoimelisel silindril praktiliselt piiramatu. Drossel Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse ava läbimõõtu, millega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drossel A Drosseli läbilaskevõimet saab sujuvalt reguleerida. Drossel A on reguleeritav mõlemas suunas. Drosselid B ja C on reguleeritavad ainult ühes suunas (tähistatud noolega). Vastassuunas liigub õhuvool läbi tagasivooluklapi Drossel
Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..................................................................... 3 2. Ajami kinemaatiline skeem ............................................................................. 4 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus ........................................................ 4 4. Mootorreduktori valik ..................................................................................... 5 5. Kettülekanne arvutus ......................................................................................
tiguülekanne. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 16.
Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike. Mõjuraadius sõltub ka võnkesagedusest. Vahemikus 6000…18000 võnget minutis konstantsel amplituudil on raadius maksimumis. Maksimumi saabumine oleneb võnkeamplituudist. Korpuse läbimõõdu suurendamine suurendab ka efektiivse toime raadiust. Ehituslikult on seadmed käsiriistad või rippriistad kraana või liikurmasina küljes. Ajami poolest on nad pneumaatilised, paindvõlliga ja elektromehhaanilised (sisseehitatud mootoriga).Eeliseks on valmistamise lihtsus ja kasutusmugavus. Võrreldes muude levinud üldkasutatavate vibroseadmetega nõuavad debalanss süvavibraatorid kvaliteetseid vibratsioonikindlaid laagreid.Planetaarvibraatorite eeliseks ülekoormatud laagrite puudumine. Kui kasutatakse oma pöörlemistelje suhtes tasakaalust väljas olevat jooksuratast tekitab
Roolivõimendi kergendab roolikeeramist, eriti auto väiksemal kiirusel ja rasketes tingimustes. Peale selle aga stabiliseerib rooli asendit (näiteks aukudest läbisõidul, rehvi lõhkemisel jne.) ja vähendab tee ebatasasustest tingitud lööke, mida antakse edasi autojuhi kätele. Väga paljudel autodel pannakse roolivõimendi tööle mootorile paigaldatud õlipumba rõhuga. See hakkab töö- le kohe, kui mootor käivitub. Õlipump saab oma ajami mootorilt rihma kaudu. PIDURISÜSTEEM Sõiduautodel kasutatakse hüdraulilist pidurisüsteemi. See koosneb piduripumbast, võimendist, torustikust ja pidurimehhanismidest. Kaasaegsetel sõiduautodel on tavaliselt kõikidel ratastel ketaspidurid. Pidurivõimendi töötab mootorilt saadava hõrendusega. Mootori seiskumisel pidurivõimendi enam ei tööta ja see toob kaasa pidurdusteekonna pikenemise ja piduripedaalile vajutamine nõuab rohkem jõudu.
Esimese puhul paikneb laadimissild hoonest väljaspool, kusjuures laadimislüüs on suhteliselt sügav. Seda on kasutatud kuni käesoleva ajani kõige enam. Toodetakse ka varianti, mille korral asub laadimissild väljaspool hoonet, kuid laadimissild ja lüüs on suhteliselt lühikesed. Viimastel aastatel on hakatud kasutama üha enam laadimissüsteemi, mille puhul paikneb laadimissild hoones ja laadimislüüs on lühike. Laadimissilla platvorm koosneb kahest osast: hüdraulilise ajami abil tõstetav ja langetatav platvorm ja eenduv, liigendite abil platvormi esiosaga ühendatud "nokk". Laadimisplatvorme valmistatakse laiustega 1500, 1750, 2000, 2250 ja 2400 mm ning pikkustega 2000 - 5000 mm. 1500 mm laiuseid platvorme kasutatakse peamiselt kauba laadimiseks pakiautodele. Tänu treileri põhjale toetuvale ja liikuvale "nokale " on kindlustatud ka treileri üles-alIa liikumise ajal tõstukitele takistusteta liikumine koormaruumi ja koormaruumist välja.
5 0,035 0,03 0,000115 0,9 54,4 0,0006125 0,000551 5 6 0,150 0,03 0,002120 16,7 12,7 0,01125 0,187875 6 16 7 0,135 0,03 0,001717 13,5 12,7 0,0091125 0,1230187 7 Süsteemi inertsimomendi valem antud kraapkonveieri ja ajami jaoks 2 2 2 2 2 2 2 2 n n n n n n n v J = J m + J1 1 + J 2 2 + J 3 3 + J 4 4 + J 5 5 + J 6 6 + J 7 7 + mk k nn nn nn nn nn nn nn 2 nn 2 2 2 2
keevitatud konstruktsioon. Materjalide mehaanilised omadused [1]: teras S235 voolavuspiir ReH (Y) = 235 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 370 470 MPa; teras S355 voolavuspiir ReH (Y) = 355 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 490 610 MPa; teras C45E tinglik voolavuspiir Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Maksimaalne pingutusjõud Fmax=mg=600*9,81=5886 N kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Trossile mõjuv kriitiline jõud Fkr=Fmax*[S]=5886*5,5=32,4 kN Pidades silmas trossi võimaliku keeramist, nii trumlil kui ka all olevate trossi keerdude peal, valime trossi TEK 13310 [3], mille Ft = 38,2 kN.
toimunud väljaõpet, töötaja kogemust antud tööülesande täitmiseks ja seda, kas töötajal võib olla teatud probleeme, nt. piiratud liikumisvõime; · töötajat, kes on hoolimatu ning võib tegutseda etteaimamatult; · turvapiirete või ohutusabinõude konstruktsiooni ja kasutusmugavust või võimalust neid välja lülitada (see võib õhutada töötajat asjatult riskeerima); · seadme ajami liiki (elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline) - igaühel neist on oma erinevad riskid. Mida saad ette võtta ohu vähendamiseks? Kasuta töö tegemiseks õigeid töövahendeid Paljud õnnetused toimuvad seetõttu, et töö tegemiseks ei kasutata õigeid töövahendeid. Riskide ennetamine eeldab põhjalikku planeerimist ja sobivate töövahendite olemasolu. Veendu, et masinad ja seadmed on turvalised Masinad ja seadmed, nende osad ja töövahendid on ohtlikud
tagasikäigu lülitushark; 16- esimese ja tagasikäigu hammasratas; 18- käsipiduri kandur; 19-äärik koos õlitõrje seibiga; 20 ja 38 mansetid; 24- veetav võll; 25- esimese käigu veetav hammasratas; 27, 30 ja 32 stopper seibid; 28- tagasikäigu hammasratas vahevõllil; 33-vahevõll; 40-vahepuks; 41-tagasikäigu hammasrattaplokk; 42-kinnitus puks; 43- õli sissevalamise ja kontrollimise ava; 44-jõukasti luugi kaas; 45- käigukasti ajami hammasratas; 55-spidomeetri; 46-õli väljalakeava magnetkork; 48- esimese ja tagasikäigu lüliti kaitse; 49-vahehoova telg; 50-fiksaator; 51-käigukang; 52-vahehoob; 53-esimese ja tagasikäigu lülitusvarras; 54- neljanda ja viienda käigu lülitusvarras; 55- teise ja kolmanda käigu lülitusvarras. 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE. Mehhanism käikude ümberlülituseks asub käigukasti kaanel. Käiguvahetust teostatakse juhi poolt käigukangi 51 abil, mis asub
Tahmafiltri regenereerimise ajal Õhu etteanne HÕÕGKÜÜNLAD Hõõgküünlad soojendavad silindritele antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm mootor töötab vaiksemalt ja heitgaasid on väiksema toksilisusega. Kõrgrõhu pump Kõrgrõhu pump tekitab vajaliku kütuserõhu kõrgrõhu latis. Ajamivõll saab oma pöörlemise gaasijao-tusmehhanismi ajami hammasrihmalt. Kütus siseneb kanali (1) kaudu ja antakse kõigi kolme plunzer-paari juurde. Plunzeri allaliikumisel siseneb kütus läbi plaatklapi (6) hülssi ja plunzeri ülesliikumisel surutakse läbi kuulklapi (7) välja ning läbi väljalaskekanali (3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik
inertsjõud ka kraana kd ressursi tegur võimalikku kõikumist suurem ja seega väheneb ajami ülekandearv ühtlase kiirusega KF - koormuse muutumist arvestav tegur pa=105Pa - atmosfäärirõhk ning gabariidid.
Tahmafiltri regenereerimise ajal Õhu etteanne HÕÕGKÜÜNLAD Hõõgküünlad soojendavad silindritele antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm mootor töötab vaiksemalt ja heitgaasid on väiksema toksilisusega. Kõrgrõhu pump Kõrgrõhu pump tekitab vajaliku kütuserõhu kõrgrõhu latis. Ajamivõll saab oma pöörlemise gaasijao-tusmehhanismi ajami hammasrihmalt. Kütus siseneb kanali (1) kaudu ja antakse kõigi kolme plunzer-paari juurde. Plunzeri allaliikumisel siseneb kütus läbi plaatklapi (6) hülssi ja plunzeri ülesliikumisel surutakse läbi kuulklapi (7) välja ning läbi väljalaskekanali (3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest
Höövelpingid: Risthöövelpingil kasutatakse enamasti kiikuva kulissiga või hüdraulilist pealeliikumist. Vertikaalhöövelpinkidel , kus lõikuri töökäigu pikkus on lühike, kasutatakse sageli, selleks et tagasikäigu kiirus ületaks tunduvalt töökäigu kiiruse, pealiikumise ajamis pöörlevat kulissi. Kasutusel on ka hüdraulilised ajamid. Pikihöövelpinkidel saab laud koos toorikuga sirgjoonelise liikumise ajami ülekandel hammsrata-hammaslatt või hüdroajamilt. Kammlõikamine: Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldub kogu töötlusvaru ühe töökäiguga. Kammlõikepind on oma konstruktsioonilt ja talitlusomadustelt suhteliselt lihtsad, mis on
terase elastsusmoodul – E = 2,1* 105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul – G = 8,1* 104 MPa. 1.4. Eritingimustele vastavus - töökindel - keskkonnasõbralik: määrdeained ei tohi sattuda ümbritsevasse keskkonda - ohutushoid: trossile teostatakse kord aastas tugevuskontroll - kliimakindlus: töötemperatuur -10C … +40C - esteetika ja ergonoomika: tootel kaubanduslik välimus 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Fkr Fmax F S Fmax m g 1100 9,81 10791N 10,8kN kus g = raskuskiirendus m = tõstetav mass Nõutav varutegur [S] = 5,5 Trossi kriitiline jõud Fkr Fmax S 59,4kN Valin trossi TEK 13310, mille Ft = 59,7 kN
Gaaside transport, ventilaatorid (Joonis 3.8) Fluidumi transportimiseks ühest torustiku punktist teise on vaja fluidumile juurde anda energiat (tekitada liikumapanev jõud) liikumapanev jõud kulub fluidumi mehaanilise energia suurendamiseks, mis omakorda läheb rõhu, kiiruse või kõrguse suurendamiseks Pumbad, pumpade tööparameetrid Pumbad – hüdraulilised masinad, mis muundavad ajami mehaanilise energia transporditava vedeliku energiaks, tõstes selle survet. Vedeliku rõhkude vahe tõttu pumbas ja torustikus toimub vedeliku transport. Pumba tööd iseloomustavad parameetrid on järgmised: • tootlikkus Q s.o. pumpa ajaühikus läbiva vedeliku maht, m3 /s, • tõstekõrgus H (m), iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab,
5 7 R1 ϕ Joonis 1.30. Manipulaatori töötsoon, võimalikud liikumised ja positsioonimispunktid 59 Manipulaatori kolm lüli liiguvad kokku kuues suunas: edasi, tagasi, vasakule, paremale, üles ja alla, mida joonisel tähistavad nooled ja sõnade algustähed. Ajami liikumissuunda määrav käsk on juhtautomaadi väljundsignaaliks. Sisendsignaalideks on positsioonimispunktidesse paigutatud teekonnalülitite signaalid. Iga võimalikku liikumist piiravad kaks teekonnalülitit: püstsihis liikumist all ja üleval, pöördliikumist paremal ja vasakul ning radiaalsuunalist liikumumist ees ja taga asuvad lülitid. Seega on kokku kuus teekonnalülitit, mida tähistatakse tähtedega ü (ülemine lüliti), a, v, p, e ja t.
2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid,
kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on: nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb ajami abil (OHV, OV, SV, OHC, SOHC, DOHC, TOHC), pöörlema väntvõll. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) vaid ühe pöörde. Nukkvõllil on sama palju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. · OHV overhead valves - klapid plokikaanes · OV - · OHC overhead camshaft nukkvõll plokikaanes · SOHC - Single overhead camshaft üks nukkvõll plokikaanes
- jälgida , et ühenduskohtades ei oleks lekket - jälgida õli filtrite mustumist diferentsiaalmanomeetri või manomeetrite järgi peale ja enne filtrit - jälgida õli temperatuuri ja selle muutust põhjustavaid tegureid - vajadusel kontrollida el. juhitavatele solenoidklappide toitepinget,mis ei tohi ületada +10% ja olla vähem kui – 5% - jälgida õlirõhku süsteemis, vajadusel reguleerida reduktsioon, ülelaske ja kaitseklappe - ajami töötamisel jälgida ebaloomuliku müra ja löökide puudumist . 3. Kord nädalas: - pesta imipoole õlifiltrid firma poolt soovitatud lahustis ja puhastada filterelemendi pinnad mittemetalse harja või pintsliga - ettenähtud tööaja möödudes filterelemendid vahetada - kontrollida ajai agraaadi (pumbad ,hüdroaparatuur, hüdromootorid) ja torustiku kinnitust - kontrollida hüdroajami töö ajal mittekontrollitavaid ühenduskohtade ja
iseõppimisel. (süst.mis korrigeerib oma otsuseid) Häg.loog.juht.kvaliteet sültub suurel määral sis.muutuja skaala gradueerimisest. Gradueerida võib kogu skaala ulatuses ühtlselt e. lineaarselt ja mittelineaarselt. Häg.loog.juht.põh.mõte võim.oluliselt suurendada diskreetsete süst.toimekiirust, sest arvutuste hulk ja sellex kuluv aeg on viidud min. 3. El.ajamite kontaktjuht.skeemide tüüpsõlmed- El.ajami def.järgi on juht.seade ajami lahutamatu osa. Juht.aparaturi abil toimub: M. käiv., Revers, pidurdus, kaitse ülekoormuse eest ja muud op. Seejuures antaxe inimop.poolt tavaliselt vaid 1-käsklus juhtnupu(surunup) abil. Juht.ahelad saavad tavliselt toidet samast toiteõrgust kust M. Juht.skeeme realis. Mitmesuguste põh.mõtete alusel. N:õib astmeline käiv. Olla juhitud aja, voolu, pinge või pöörlemiskiiruse järgi. Teisest küljest on el.ajam alati seotud tehnol.seadmega(töömasin.) ja juht
Liigendi sisemust kaitseb määrde väljatuleku ja mustuse eest kummikate. Joonis 8. Juhtimise töötamine Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi
esirattaid, tagarataste koormus väheneb). Kui pidurdusjõud oleks kõigil ratastel võrdsed, blokeeruksid tagarattad pidurdamisel ning sõiduk oleks ebastabiilne. 3.2. Pidurimehanismid Pidurikettad Piduriklotsid Piduritrumlid Pidurivoolikud ja magistraalid 23 Seisupidur ABS süsteem 3.3. Seisupiduri ajami ja selle reguleerimine Antud sõidukil on mehaaniline seisupiduri süsteem. Reguleerimine toimub trossi pingsuse muutmisega ning mehaanilise reguleerimisega piduritrumlis. Pidurdamiseks kasutatakse tagumisi sõidupiduri klotse ja trumlit. Klotse liigutatakse hoovastikuga piduritrumli sees. Sele 4. Seisupiduri reguleerimine (autori foto) 3.4. Arvutusülesanne
Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · Eespool juhtsilda · Tagapool juhtsilda Juhtrataste kergemaks pööramiseks on roolimehhanismis tigu-, hammas- või kruviülekanne,
vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 2.3.2 Poolautomaatne reguleerimine 2.3.2.1 Kompressorist väljastatava õhuvoolu piiramine Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides).
sulgumist, on rippklappidel sääre ja nookuri ning püstklappidel sääre ja tõukuri vahel paisumispilu ehk klapivahe. Külma mootori puhul on paisumispilud sisselaskmisklappidel 0,15...0,40 mm ja väljalaskeklappidel 0,20...0,45 mm. Neljataktilise mootori ühe töötsükli jooksul avaneb kumbki klapp ühe korra. Selleks peab jaotusvõll tegema tsükli jooksul ühe pöörde. Et väntvõll teeb tsüklis kaks pööret, on jaotusvõlli ajami ülekandesuhe 1:2. Kahetaktilise mootori jaotusvõll pöörleb sama sagedusega kui väntvõll. Järelikult on ülekandesuhe 1:1. Võrdses tööolukorras on rippklappidega mootori täide suurem kui püstklappidega mootoril, sest rippklappide puhul ei muuda silindrisse voolav õhk või küttesegu järsult suunda. Rippklappide kasutamine võimaldab teha põlemiskambri kompaktsema, et vähendada soojuskadusid selle seinte kaudu. See vähendab omakorda kütusekulu
vooluhulk püsiv, on vajalik kompressori poolt toodetava suruõhu vooluhulka reguleerida. Kompressori tootlikkust reguleeritakse nii, et töörõhk püsiks nõutavas piirväärtuste vahemikus. 2.3.1 Tootlikkuse reguleerimise moodused Tootlikkuse reguleerimist teostatakse: * kompressorist pneumosüsteemi väljastatava õhuhulga piiramisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu sulgemisega ja avamisega, * kompressori sisselaskeklapi lukustamisega avatud asendisse, * kompressori ajami pöörlemissageduse muutmisega, * kompressorisse juhitava õhuvoolu piiramisega, * kompressori ajami käivitamise ja seiskamisega. 2.3.2 Poolautomaatne reguleerimine 2.3.2.1 Kompressorist väljastatava õhuvoolu piiramine Kui rõhk pneumotorustikus või suruõhureservuaaris saavutab etteantud väärtuse, avaneb väljalaskeklapp ja liigne õhk juhitakse välja. Mittetagasivooluklapp väldib suruõhureservuaari tühjenemise (kasutatakse väiksemates pneumosüsteemides).
Projektsioonskannerid (overhead scanner), Käsiskannerid (handheld scanner). Tasaskanner e. lauaskanner nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates (mitmed kaasaegsed koopiamasinad ongi tegelikult sisseehitatud skanneriga digitaalseadmed). Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroonselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea see asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile (harilikult fotodiood või laendusidestusseade CCD), mis muundab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunund valguse hulk, seda suurem on tekkiv pinge. Seda tüüpi skannerid sobivad eriti hästi, kui on vaja skanneerida mitmeleheküljelisi dokumente: kokkuvõtteid, raamatuid, pilte jms
juhtimist. Liigendi sisemust kaitseb määrde väljatuleku ja mustuse eest kummikate. Roolivõimendi Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar,
kuna pinge sagedus on võrdne nulliga (alalisvoolu puhul f = 0 Hz), mis tähendab, et puudub mootori kiiruse juhtimine. Rootorile mõjub sujuv pidurdusmoment ning seetõttu kasutatakse rootori pidurdamiseks ja seisval rootoril pidurdusmomendi hoidmiseks alalisvoolupidurdust lühikeste ajavahemike vältel. Sagedane alalisvoolupidurdus võib põhjustada mootori liigkuumenemist ning seetõttu on soovitav kasutada selleks vajalikke kaitseseadmeid. Aga loomulikult võib ajami peatumine toimuda ka vaba väljajooksu või aeglustusrambiga. Vaba väljajooksu puhul katkestatakse mootoril toide ning jäetakse mootor jooksma kuni koormus ja hõõrdejõud teda ei peata. Aeglustusrambi puhul aeglustatakse mootori kiirust sageduse vähendamisega kuni pidurdussageduseni ja rakendatakse seejärel dünaamilist pidurdust. Pidurdussageduseks loetakse sagedust, millest allpool rakendatakse mootori dünaamilist pidurdust [25]. Arvutusülesanne II
näiteks lugemispüstol. 11 1.6.2 Tasaskanner e lauaskanner Sobib teksti ja piltide sisestamiseks, originaal pannakse skannerisse käsitsi ja seetõttu ei ole kiirus kuigi suur. Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates. Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroosselt koos valgusallikaga. Skaneerimispea sees asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunud valguse hulk, seda suurem on tekkinud pinge. 1.6.3 Projektsiooniskannerid Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele.
• elektrimootorid • sisepõlemismootorid • hüdromootorid • termodünaamiline mootor (kuumusenergia) • Enimlevinud on elektri- ja sisepõlemismootorid. Sisepõlemismootorid jagunevad omakorda diisel- ja bensiinimootoriteks. Hüdrosüsteem, hüdroajam • Hüdroajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik • Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. • Hüdroajamis kannab energiat vedelik. Ajami lõpplülis muutub vedeliku hüdrauliline energia mehaaniliseks energiaks. Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö. Hüdroajami elemendid võib jagada: • paak töövedeliku jaoks • pump koos pumba ajamiga (paneb õli liikuma, annab õlile surve) • süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise
vältel, nii et saame ühe türistoriga reguleerida pinget mõlemal poolperioodil. Kolmefaasiliste regulaatorite korral kasutatakse samu meetodeid, ainult et reguleeriv lüliti tuleb ühendada igase faasi. 7.3. Alalispinge muundurid ehk regulaatorid Pinge reguleerimist alalisvoolu ahelates kasutatakse eelkõige alalisvoolu mootorite toiteks, seejuures reguleerimise vajadused on külaldki erinevad, sõltuvalt ajami kasutusotstarbest. Reguleerimismeetodina kasutatakse impuls reguleerimist, eelkõige impulsi laiuse modulatsiooniga. Seetõttu on kasutatavad lülitused sarnased impuls stabilisaatoritega. Erinevus on ainult reguleerimise iseloomus. Stabilisaatorites toimub reguleerimisprotsess nii, et väljundpinge on konstantne. Pinge regulaatorites toimub aga reguleerimisprotsess vastavalt juhtimisprogrammile, kas väljundpinget vähendades või suurendades. impuls regulaatorite kasutamise
1888 Nikola Tesla vahelduvvoolu mootor 1889 M-Dolivo-Dobrovovolski 3-faasi mootor VEETRANSPORT JA VEESÕIDUKID LAEVADE LIIGITUS Otstarbe järgi: Sõjalaevad Transpordilaevad Püügilaevad Tööstuslaevad Teenistuslaevad Teeninduslaevad Sportlaevad Ujumisala järgi: Merelaevad (avamere- ehk ookeanilaevad) Reidilaevad Sisevetelaevad Jõuseadme järgi: Sõudelaevad Purjelaevad Aurulaevad Mootorlaevad Turbiinlaevad Aatomilaevad Ajami järgi: Rataslaevad Sõukruvilaevad Tiiviklaevad Kere järgi: Puitlaevad Teraslaevad Plastlaevad Raudbetoonlaevad LAEVADE LOOMISLUGU 1783 de Joffroy d´Abbans (FRA) sõurattaga aurulaev 1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin
reguleerida ja lihvimispingil lihvida. Rullimine Paberilaid, läbinud kalendrid, keritakse rulli rullapaaadil.Rullija on kuivataja abi ja töötab tema järelvalve all. Ta jälgib rullimisaparaadi tööd ja korrashoidu, reguleerib paberi pingsust ja kerimist hülssidele või tambuuridele. Kaasaegsetel paberimasinatel kautatakse sagetasit väga lihtsa kontstruktsiooniga rullaparaati. See koosneb malmist trumlist läbimõõduga umbes 1,5 m, mis pöörleb alalise ringkiirusega ajami kaugu; selle kiirus on võrdne paberilaia kiirusega. Trumli ülemisel silindrisel pinnal asub raske raudvalts, nõndanimetatud tambuur, läbimõõduga 350- 600mm. Paberilaid juhitakse õhudüüsliga kalandrilt trumli ja tambuuri vahele ja hõõrdumise tagajärjel kergitatakse tambuurile. Saadakse tihe ja ühtlaselt keritud rull. Töötava tambuuri kõrvale on rulliapaaraddid trumblile paigutatud tagavaratambuur.Sellele juhitakse paber pärast esimese rulli kerimise lõppemist
· kütuselemendiga autol tuleb kasutada pidurdusenergia salvestina eraldi elektrienergiasalvestit, näiteks superkondensaatorit · kütuselement on kallis · pliiakusid kahjustab kiire laadimine · plii on mürgine Arvestades asjaolu, et autofirmad on elektriautodesse rohkem panustanud viimasel aastakümnel ja sisepõlemismootorit on täiustatud enam kui sajand, tuleb olla optimistlik. Kolmefaasilise vahelduvvoolumootori kasutamine alalisvoolumootori asemel on parandanud oluliselt ajami töökindlust ja võimaldab mootori momenti juhtida (valida momendi suuruse vastavalt vajadusele). Selline tehnoloogia sai võimalikuks tänu pooljuhtelektroonika arengule. Akude puudujäägi korvab kütuselement ja jääb oodata ainult selle hinna alanemist. Kütuselementi saab jõuallikana kasutada ka veoautodel, bussidel ja rongidel. Gürobuss Gürobuss on kõige lihtsamalt seletades elektrimootoriga autobuss, mis
nihkumist sidurivõlli (9) telje sihis. Sidurikorvi (21) vedruhoidjasse (16) on mahutatud vedrud (14). Need vajutavad surveketta (2) vastu veetavat siduriketast (5) ja veetava ketta (5) vastu hooratast (1). Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12)
kõik eelised, väljaarvatud konstruktsiooni lihtsus Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98...1,0; kogukasutegur 0,92..0,96. Energia mahutus pumba massiühiku kohta ulatub kuni 12 kW/kg kohta. Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset. kaldu ajami võlli suhtes 12...15 kraadi (kuni 30o) · kaldkettaga pumbad - silindriblokk on paralleelne võlliga, aga kolbide kepsud on kinnitatud kaldse ketta külge. Pumbad on kas reguleeritava või mitte reguleeritava jõudlusega, mis toimub pumba töömahu muutmise teel. Ühekopalistel ekskavaatoritel kasutatakse pumpasid mis on varustatud võimsuse summaatoriga mis tagab kahepoolse hüdrosüsteemi korral mootori ühtlase koormamise. Seega pole vaja karta mootori ülekoormamist.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 2A Darja Pozdejeva OPTILISED SEADMED Referaat Haapsalu 2008 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A Sisukord 1.CD-ROM..............................................................................................................................3 1.1.CD-R............................................................................................................................3 1.2.CD-lugeri tööpõhimõte.................................................................................................4 1.3.Veaavastamine ja otsimine(EDC/ECC).......................................................................5 1....
Kaasaegsetel autodel peab mootorpiduri juhtimine olema niisugune, et oleks välistatud mootori ,,väljasuremine" sõidu ajal, sest vastasel korral lakkab töötamast roolivõimendi, kompressor jt. seadmed, mis võib olla ohtlik. Mootorpiduri tõhusust saab tõsta kui jätta survetakti ajal õhu kokkusurumiseks kasutatud energia järgneva ,,töötakti" ajal kasutamata. Selleks avatakse lisaklapp 4 (Mercedes Benzi veokitel) või avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur). Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN) 1 suruõhk, 2 väljalaskekanali drosselklapp, 3 väljalaskekanal, 4 lisaklapp, 5 sisselaskekanal, 6 kolb. Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN) 3 nookur, 5 õli sisselaskekanal, 6 tagasilöögiklapp, 8 nookuri tugi, 9 õli väljalaskekanal, 11 kolvi käigu piiraja, 12 kolb, 13 väljalaskeklapp. Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet
Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · ühtse mehhanismiga · lahutatud mehhanismiga
internetti minna, siis ei saa kasutada samal ajal telefoni. ADSL ühenduse puhul saab kasutada internetti ja telefoni korraga. Laialt kasutusel on veel kaabelmodemid. Kaabelmodemid kasutavad sama sagedusala, mis on mõeldud ka RF televisiooni kanalite edastamiseks. Osadel tänapäevastel lairiba ühenduse modemitel on ka juures ruuteri funktsioon(võrgu jagamine, WIFI, Firewall jne.) Arvuti riistvara kaasajastamise põhimõtted mälu suurendamine, optilise ajami uuendamine(dvd lugeja/kirjutaja), toiteplokk vaikne. DDR- mälu HDD-kõvaketas CRT - kineskoopmonitor, LPT - paralleelport COM - jadaport, PS2 - hiire/klaveri port Kõvaketta mahtu mõõdetakse Gigabaitides, neti kiirust kbps ja MB/sek Tulemüür (ing. k. firewall) Mida tulemüür endast kujutab? Lihtsalt öeldes on tegemist filtriga, mis teatud reeglite alusel filtreerib sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Vaikimisi seatud reegleid tulemüüridel tavaliselt
separeerimisjääkidega paratamatult ka kütuse põhimassist raskemaid tahkeid ja pooltahkeid kõrgemolekulaarseid süsivesinikühendeid s.o, põlevainet. Seega kaasneb separeerimisel põlevaine kadu 1...2 massi %. Kaasajal kasutatakse laevadel kütuste separeerimist nii kergete kui viskoossete kütuste puhastamisel. Tsentrifugaalseparaatorid klassifitseeritakse: 1. konstruktsiooni järgi - taldrikseparaatorid - toruseparaatorid 2. ajami järgi - elektriseparaatorid - hüdroseparaatorid 3. puhastamisviisi järgi - käsitsi puhastatavad separaatorid - isepuhastuvad separaatorid a. perioodilise isepuhastusega separaatorid b. pideva isepuhastusega separaatorid 4. separaatori trumli tööreziimi järgi - klarifikaator (eraldatakse ainult mehaanilised osaked) - purifikaator (eraldatakse mehaanilised ja vee osakesed) Toruseparaatori tööpõhimõte. 1
Liikuv terakitse Ketassaag on varustatud terakaitsega, mis kokkupuutel materjaliga vabastab saehambad. Tugev vedru tõmba kaitse tagasi niipea, kui saag materjalilt eemaldada. Enne saagimise alustamist kontrolli, et terakaitse töötaks sujuvalt. Blokeerimisvastane sidur Saeketast külgedel ümbritsevad seibid töötavad sae kinnijäämist takistava sidurina. Kui saeketas kiilub materjali sisse kinni, lubab mehhanism saekettal libiseda, vältides sel viisil ajami kahjustamist. Isoleeriv plastkere Kõigil kvaliteetsetel käsitööriistadel on elektrit mittejuhtivast plastist kere, mis kaitseb kasutajat rikete korral elektrilöögi eest. Käepidemed Sae peakäepideme küljes on käivituslüliti. Sae ninas paiknev lisakäepide võimaldab sae liikumist paremini kontrollida. Juhtlatt Reguleeritav juhtlatt võimaldab saagida detaili paralleelselt servaga. Ketassae külge saab kinnitada ka erinevaid lõiketarvikuid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
