Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ajaloolane" - 620 õppematerjali

ajaloolane on see, kes uurib minevikku selle jälgi mööda ja pakub välja tõlgendusi, mida järgmised põlvkonnad täiendavad või ümber lükkavad.
ajaloolane

Kasutaja: ajaloolane

Faile: 0
thumbnail
4
docx

Judaism I ja II vastused küsimustele

164 Juudas Makkabeus 4. Nimeta esimest korda Jeruusalemma vallutanud Rooma väejuhi nimi ja millal see toimus? 63 Pompeius 5. Kelle määras Rooma senat Juudamaa kuningaks ja millal see toimus? 40 Heroodes 6. Milline Rooma keiser andis käsu Juudamaa vallutamiseks? Nero 7. Kes juhtis roomlaste sõjakäiku Juudamaal? Vespasianus 8. Kes roomlastest vallutas teistkordselt Jeruusalemma ja millal see toimus? 70 Titus 9. Kes oli see juutide ajaloolane, kes kirjutas juutide ajaloost ja Jeruusalemma langemisest? Nimeta nende raamatute pealkirjad. Josephus "Juudi sõda", "Juudi muinsused" 10. Nimeta kolme suurema Iisraeli prohveti nimed. Jesaja, Jeremija, Hesekiel 11. Nimeta ulempreestri nimi, kellest sai alguse Iisraeli ulempreestrite põlvnemine. Saadok 12. Kuidas kutsuti suurkohust heebrea ja kreeka keeles? Palju oli seal liikmeid?

Teoloogia → Maailma religioonide võrdlev...
42 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajaloo baaskursus, 20. sajand

o hinde “arvestatud” saamise ja eksamile pääsemise miinimum). NB! Palun laadige töö Moodle’isse Wordi-formaadis! 1 St koos pealkirja ja küsimustega kuni kaks ja pool A4. Riina Udovenko, Infokorraldus TEKST 3: Toomas Hiio. Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost Küsimused 1. Kes on autor? Milliste teemade uurimisega on ta tegelenud? Kust ja kuidas saite selle kohta teavet? (2p) Toomas Hiio on Eesti ajaloolane. Ta on Eesti Sõjamuuseumi uuringute juht. Tema teadustöö keskendub Teise maailmasõja ja inimsusevastaste kuritegude ja ka Tartu Ülikooli ajaloole Tsaari-Venemaa ajal. Selle kohta saab teavet Internetist, lingil: https://balticscholars.stanford.edu/? page_id=381 2. Milleks on autori arvates vaja uurida Eesti 20. sajandi ajalugu? (3p) Autori arvates on vajalik uurida Eesti 20. sajandi ajalugu just selle pärast, et see on

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajalugu - Vanaaeg kokkuvõte

ületama jõe paadiga ja selle eest pidi paadimehele tasuma, kas siis münt suus hoides või silmadel hoides. 3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA *Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet. *Kreekas pöörati erilist tähelepanu poiste harimisele, sest nemad pidid sõdima ja riiki valitsema. *Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised. *Filosoofia on teadusharu, mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Barokk, klassitsism ja valgustus

Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid, vabameelsusvaimustuses kirjutas oma tööd markii de Sade (1740-1814). · Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat, luule areng aeglustus, kuni uue tõusuni romantismiajastul. · Populaarseks arenes kiriromaan! · Kirjanikud: 1) Voltaire- filosoof, matemaatik, ajaloolane, prantsuse kirjanik, kirjutas luulet, proosat, draamat. ,,Zadig" (1747), ,,Candide" (1759) 2) Rousseau- prosaist, poliitik, pedagoog, prantsuse kirjanik, ,,Emile ehk kasvatusest" (1762) 3) Swift- iiri-ingilse kirjanik, peateous ,,Gulliveri reisid" (1726), sõna liliput algus. 4) Montesquieu- prantsuse kirjanik, ,,Pärsia kirjad" (1721) 5) Defoe- inglise kirjanik ,,Robinson crusoe" (1719) 6) Lessing- saksa kirjanik 7) Goethe- saksa kirjanik 8) Schiller- saksa kirjanik

Kirjandus → Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajaloo kontrolltöö õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31

2. Isikud. 1) Mihhail Gorbatsov ­ Nõukogude Liidu viimane riigipea. 2) Boriss Jeltsin ­ Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president. 3) Karl Vaino ­ Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. 4) Vaino Väljas ­ endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 5) Mart Laar ­ Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste ­ Eesti poliitik. Oli aastail 1989­1992 Eesti Kristliku Liidu liige. 7) Lagle Parek ­ Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 1988­1992, Eesti Kongressi liige. 8) Edgar Savisaar ­ Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister, Keskerakonna esimees.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks; lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse rõhutamine; tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; Charles Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks; Despootiat nimetas ta koletuslikuks; vabariik a sobiva aga ainult väikese territooriumi puhul

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Sokrates

SOKRATES Sokrates (469­399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokrates oli vaene mees, sest tööd ta ei teinud. Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427­347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud ­ välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. Ta uskus oma erilisse missiooni, mille kohta olevat öelnud: "Minu arvates ongi jumal mind siia linna just selleks saatnu...

Filosoofia → Filosoofia
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Renessanss

antiqua o Prantsusmaa ajaloost o Kirik vs riigivalitsemine o 100-aastane sõda ­ alade kaotamine o Ilmusid esimesed terviklikud missatsüklid o Esinduszanr: 3-4 häälne motett o Mitmehäälsed ilmalikud zanrid: ballade, rondeau, virelai o Muusikateooria arenes ­ rütmiõpetus!!! Philippe de Vitry o Kirjutas muusikateoreetilise trakaadi ,,Ars nova", sellest ka nimi o Oli ka filosoof, ajaloolane, matemaatik, luuletaja o Notatsioonisüsteemi rajaja ­ muusikakompositsiooni teoreetilised alused Johannes de Muris o Kolmainuse kolmeosalise taktimõõdu kõrvale tekitas kaheosalise taktimõõdu o Rütmika muutus väga keeruliseks o Kasutati vahelduvat taktimõõtu o Polümeeriat Mitme erineva meetrumi kasutamine erinevates häältes o Isorütmika

Muusika → Muusikaajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valgustusajastu algus. (ajalugu)

Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis!). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas. Tema põhimõtte alustalaks oli loodusest lähtumine + inimese vabadus (ehk trüki- ja sõnavabadust) ja omand. Pooldas Valgustatud absolutismi. Valgustatud absolutism- piiramatu võimuga kuningas/keiser juhib lähtuvalt enda valgustatud nõuandjate nõuannetele riiki

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Renessanss muusika

1520 - 1600. Vararenessanss (14. saj) Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika.PrantsusmaaSuurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon.Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett.Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst`(1320- 1380), alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. Itaalia. Trecento Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal ­ 2-

Muusika → Muusikaajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

UUSAEG

filosoofidega) René Descartes 1596- prantsuse matemaatik, filosoof1650 ja loodusteadlane Analüütilise geomeetria isa 17. sajandi ratsionalismi isa "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Voltaire 1694- 1778 kodanikunimi François-Marie Arouet prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina Voltaire armastas juua kohvi. suri vähki "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Montesquieu 1689-1755 poliitiline mõtleja "Seaduste vaim" 27-aastaselt Bordeaux' parlamendi president Geograafilise keskkonna teooria Tema teosed ei olnud alguses väga teretulnud Prantsusmaal Suur Prantsuse revolutsioon

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ajalugu vana-kreeka

astroloogia ­ täheteadus 2. Isikud: Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes vallutas kreeka Aleksander Suur ­ Philippos II poeg, vallutas Väike-Aasia, Süüria, Foiniikia, Egiptuse, Mesopotaamia, Päris-Pärsia, Kesk-Aasia Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Herodotos - kreeka ajaloolane, nim ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Hippokrates - kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Ametisse astudes andis ta vande nn. Hippokratese vande, selles on loetletud arsti kutse-eetika peamised nõuded. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Platon - kreeka filosoof. Sokratese õpilane, rajas 387 e.Kr

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Cheopsi püramiid

Püramiid koosneb ruudukujulistest kiviplokkidest, mis on raiutud kalju seest, transporditud ehituspaika ja vormitud kividest korrapärased ruudud. Kuidas seda tehti ja mis tööjõudu kasutati? Lisaks ei teata ka, kuidas saadi miljonid kivid üksteise otsa püramiidiks. Cheopsi püramiidi kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb kreeklastelt arvatakse, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti tööle. Seda arvab kreeka ajaloolane Herodotos. Tema sõnul rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Ta väidab, et püramiidi ehitati ligi 23 aastat, millest 10 kulus ettevalmistusteks ja 20 ehitamiseks.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Rooma ajalugu

Metseen ­ rolas limsto- ja kultuurisoosija Eremiit ­ jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud isik Hannibal - 247 eKr ­ 182 eKr Kartaago väejuht Crassus ­ väejuht 3.saj Antonius ­ (83­30 ekr)Vana-Rooma väejuht ja poliitik Octavianus ­ ehk Augustus Vana-Rooma keiser 1. saj eKr Trianus ­ Rooma keiser 2. saj eKr Vergilius ­ Rooma kirjanik, eeposte autor Titus Livius ­ rooma ajaloolane 1. saj eKr Ptolemaios ­ kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf 2.saj Peetrus, Paulus ­ apostlid ehk usukuulutajad Diocletianus ­ Rooma keiser 3.saj Constantinus ­ Rooma keiser 3.-4. saj Theodosius Suur ­ Rooma keiser 4.saj Augustinus - kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak 4.-5. saj Hieronymus - tõlkis Piibli kreeka keelde Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof 1. saj eKr

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Antiik-Kreeka

sooritada ise uusi kuritegusid. Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. Teda iseloomustas erakordselt lai silmaring ning ta pani aluse uuele teadusharule süstematiseerides kõik oma eelkäijate teadmised. Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tema järgi on saanud nime tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Herodotos oli kreeka ajaloolane, kes hakkas uurima ja üles kirjutama lähema ajaloo sündmusi. Hiljemad põlved on teda nimetanud ka ajaloo isaks, tema teos ,,Historia" on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal . 10. 594 eKr ­ Soloni seadusandlus Ateenas, kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele rohkem võimalusi. u 800 eKr ­ võeti kasutusele tähestik u 2000 eKr ­ jõudis rahvas Kreeta saarel arengus tsivilisatsiooni tasemele, minoilise kultuuri algus.

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
6
doc

AJALOO EKSAMI KORDAMINE

Orkestra ­ koorile ja pillimeestele mõeldud lavaesine poolkaarkujuline osa. Aleksander Suur ­ elas Babülonis. Kuulsaim ja edukaim väejuht. Homeros ­ VäikeAasiast pärit pime laulik, kes pidavat olema ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" autor. Perikles ­ tähtsaim Kreeka riigimees. Sõjaväe ülemjuhataja ja riigikassa valitseja. Aristoteles ­ Kreeka filosoof ja õpetlane, antiikajal oli ka silmapaistev filosoof, zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Herodotos ­ kreeka ajaloolane. Kirjutatud raamat ,,Historia" Cicero nimetas teda ,,ajaloo isaks" 7 maailmaimet: 1. Egiptuse püramiid. 2. Pharose tuletorn Aleksandrias. 3. Babüloni rippaiad. 4. Rhodose koloss. 5. Zeusi kuju. 6. Arthemise tempel. 7. Halicarnassose mausoleum VanaRooma: ajalooallikad Mõisted: Senat ­ Rooma foorumi põhjaküljel asus Curia ­ hoone, kus pidas koosolekuid, Rooma riigi kõige tähtsam võimuorgan Senat. See oli asutus, mis on alati olnud Rooma poliitikaelu keskpunktiks

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Vana- Rooma

13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.) Maecenas- Augustuse rikas sõber,kes kutsus oma lähikonda andekaid loovinimesi,toetas neid rahaga ja lõi kõik tingimused viljakaks loominguks. Titus Livius- vanarooma ajaloolane Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". G. J. Caesar- Diktaator.kirjanik, kõnemees, (Vallutas Gallia) Augustus ehk Gaius Julius Caesar Octavianus , Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator Constantinus- Konstantinoopoli rajamine, ristiusu legaliseerimine Jeesus - oli juudi rändjutlustaja, usuõpetaja ja ravitseja.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa

kellest Stalin kartis endale vastast 1937.a hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemrahvuslased, hukati enamasti esikommuniste, eestlastest Jaak Anvelt, Hans Pöögelmann Loodi ülemaailme sunnitöölaager GULAG, ebainimlikud tingimused, paljud surid Kommunistlik diktatuuri võib pidada kõige verisemaks 20.sajandi ajaloos, ajaloolane Robert Conquest on tapetud ja hukkunute arvu on hinnatud 20 miljonile, aga andmed viitavad 40miljonile

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

Millised olid ülestõusu tagajärjed Eesti rahvale? Halvendas eestlaste reaalset olukorda ja lülitas eestlased välja maa poliitilisest juhtimisest mitmeks sajandiks. Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi? "Tasuja" Eduard Bornhöhe · Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas. · Populaarteadusliku raamatu "Jüriöö" autor (Tln. 1980) on ajaloolane Sulev Vahtre. Vana-Liivimaa valitsemine 1. Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus a. Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel: · Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti. · Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid. b. Vana-Liivimaa ­ keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki ­ maaisandat:

Ajalugu → Ajalugu
449 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eestlaste muinasaeg

Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Cheopsi püramiid

küllalt kõrged. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aga lõpevad äkki sügava sahtiga. 5 Ehituskäik Cheopsi püramiidi ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb kreeklastelt, arvatakse, et püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks. Sellest teatab kreeka ajaloolane Herodotos. Ta lisab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kiviplokkide vedamiseks vajaminev kaldtee ja maa-aluseid ruumid kalju sees. Seejärel ehitati püramiid ise. On selge, et Herodotos ei saanud ise püramiidi ehitamist näha ja ta on selle informatsiooni saanud oma eelkäijatelt, kes kogunud selle pärimuse tõenäoliselt Giza nekropolis töötanud preestritelt. Herodotose "Historia" andmetel ehitasid Cheopsi püramiidi 20 aasta jooksul

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajalugu - Rooma

b)Teatrietendused kuulusid Rooma avalike mängude kavva, ning selles valdkonnas olid tugevad Kreeka mõjud, lava ja pealtvaatajate koht olid puust, hiljem kivist, puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega, näitlejate positsioon oli madal ja seal oli isegi orje, algul oli ainult mehed, hiljem ka võesti naisi, teatris ainult naerutati ja lõbustati inimesi. c) Kirja hakati panema III sajandil eKr, ajalugu kirjutas ka Caesar, tuntuim Rooma ajaloolane on Titus Livius, kes Augustuse innustusel kirjutas raamatu `'Raamatud linna rajamisest alates'', milles jutustab üksikasjalikult riigi ajaloost. 11) Mõisted: Foorum- turu-ja koosolekuplats Term- avalik saun kõikide võimalike luksustega, inimesed käisid seal tasuta Akvedukt- veejuhe Pompeij- tähtis linn, kus on säilinud kritseldused ja arhitektuuriline üldilme

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kommunismi lühiajalugu

Suure Terrori haripunktis anti välja "kvoodid", mis näitasid, kui suur protsent mingi piirkonna elanikest tuleb maha lasta või laagritesse saata. 2. juunil 1937 määrati kindlaks, et Moskva linnas ja oblastis tuleb represseerida 35 000 inimest, kellest 5000 kuulus mahalaskmisele. Juulis varustati iga regioon isikute normarvuga, kelle hulgast 70 000 pidi ilma kohtuotsuseta hukatama. Dmitri Volkogonov, Nõukogude kindral ja hilisem ajaloolane, on meenutanud oma vapustust, leides arhiivist 30 nimekirja kuupäevaga 12. detsember 1938. Nimekirjades oli 5000 inimest, kelle surmaotsusele Stalin oli alla kirjutanud, enne kui nende osas kas või nime poolestki kohtuotsus oleks langetatud. 1937-1938 arreteeriti 165 200 vaimulikku, kuriteoks oma usundi praktiseerimine, ja neist lasti maha 106 800. Aastatel 1937 ja 1938 võtsid julgeolekuorganid väidetava nõukogudevastase tegevuse eest

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Muinasaeg 8800eKr - 1200eKr AT1

Vanim Eesti asula, mesoliitiline (8500­9000 eKr) Pulli asula. Rehi ­ talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied ­ looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. 22. Tacitus - ; Tsuudid - ; Veneedid - ; Igaunija - ; Tacitus ­ oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Tsuudid ­ on nimetus, mida on 9.­10. sajandil algselt kõigi Kirde- Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. Veneedid ­ olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija ­ Eesti nimetus läti keeles. 23

Ajalugu → Muinasaeg
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Klassiõhtu näidend „Lihtsad, kuulsad ja praktikant“

Abielunaine : Oi,tõesti või?Ma otsin siis oma lilli mujalt.Ma siis tõttan.(läheb uksest välja) Praktikant : Imelik.Mis see nupp teeb?(vajutab kollasele nupule.Sisse tuleb ajaloolane) Vahur Made : Neptuunus oli merede valitseja...(jääb mõtlema)Aa...ja tooga tähendas roomlaste pidulikku rõivast.(vaatab jahmunult praktikanti)Teie küll roomlanna pole. Praktikant : Mina pole jah.Kus te siia satusite? Vahur Made : Ma jalutasin ja mõtisklesin Rooma ajaloost.Ma olen ju ajaloolane.Kas te teate,kes on veinivalmistamise kaitsja? Praktikant(jääb mõtlema) : Ei tule meelde küll , aga õhtu on juba hilja peale läinud. Vahur Made : Vabandust!Ma olen ju teie majas.Palun väga vabandust.(lahkub) Praktikant : Oi jummel küll.(vajutab jälle rohelist nuppu.Sisse tulevad DoodleJumpi fännajad) Fännaja 3 : Kas sul on telefonis Doodle Jump?Sul peab see kindlasti olema? Fännaja 1 : Ilma Doodle Jumpita oleks elu kole. Praktikant : Ma ei teagi ,mis see Doodle...mis asi see oli?

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Alan Macfarlane „Kirjad Lilyle maailmaasjadest“

Alan Macfarlane „Kirjad Lilyle maailmaasjadest“ Johanna-Liisa Mölder Määratle teose eesmärk ja juhtmõte. Too välja, kuidas teemat käsitletakse. Alan Donald James Macfarlane on Indias sündinud, kuid Briti päritolu mees, kes on ühteaegu nii antropoloog kui ka ajaloolane. Raamat „Kirjad Lilyle“ on Macfarlane poolt kirjutatud epistolaarne romaan oma lapselapse Lily Bee'le. Teoses püüab Macfarlane läbi enese elus kogetud ning õpitud tarkuste seletada lapselapsele suuri küsimusi, peamised mis Macfarlane ise välja toob on järgmised: „Esimene: millised on inimesed tegelikult? On nad põhimõtteliselt vägivaldsed või sõbralikud, isekad või ühiskondlikud, loovad või igavad? Ning teine: kust on pärit ning milline on loomu

Kirjandus → Kirjandus
79 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana Aeg - Ajaloo Kontrolltöö

Selle mahasurumiseks rakendasid Juliuste-Claudiuste dünastia keisrid terrorit 13. Paulus – esimene Rooma piiskop (3 – 67 m.a.j) Platon – vanakreeka filosoof (5-4 saj.) Perikles – Ateena kõige edukam juht, ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises (495 – 429 eKr) Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. (8. sajandil eKr) Herodotos- oli kreeka ajaloolane. Historiograafia tegelik alustaja (484 eKr –425 eKr) Sokrates - oli vanakreeka filosoof. (469–399 eKr) Constantinus Suur-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu (272-337) Jeesus – oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja (6-4 e.m.a) Romulus- Ta moodustas suursugusematest linlastest Senati, Rooma linna asutaja (771 eKr- 716 eKr) Aristoteles-loogika rajaja (384-322 e.Kr)

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mihhail Bulgakov ja teosed

MIHHAIL BULGAKOV 1891 ­ 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega

Eesti keel → Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nõukogude Eesti külma sõja ajal

Retsensioon T. Tannbergi raamatule „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“. Tõnu-Andrus Tannberg on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo (lähiajaloo) professor alates 2013. Tegeleb põhiliselt Nõukogude Liidu, eriti Eesti NSV ajaloo ja Venemaa Keisririigi ajaloo, eriti sõjaajaloo uurimisega 18.-20. Sajandil. Ta on ka mitme õpiku kaasautor ("Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi I poolel (1806–1856)", Eesti ajalugu 1,2,4,5,6, Inimene, ühiskond, kultuur 3osa, Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja

Ajalugu → Eesti Lähiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Artemise tempel

rahvas nõus ning tema pakkumine lükati tagasi." Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tema plaanitud jõhker meetod end templi süütamisega viia maailma ajalukku kandis vilja ning nii ongi tema nimi ajaloos tuntud. Kuigi Kreeka riikides keelati ära erimäärusega Herostratose nime kasutamine ning ka kirjanikel ei lubatud seda nime meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on templisüütaja nimi siiski selle aja üle elanud ja teatakse seda tänini. Kreeka ajaloolane ja geograaf Strabon on märkinud, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See on aga ilmne viga, sest Aleksander Suure hooviarhitekti nimi oli Deinokrates. Deinokrates kopeeris esialgse plaani, kuna väitis, et seda enam paremaks teha pole kuidagi võimalik. Ainus muudatud, mida ta tegi, oli templi aluse tõstmine ja astmete arvu suurendamine kümneni, selleks et templihoone kõrguks teiste ehitiste kõrval, mis saja aasta jooksul olid ta ümber ehitatud.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka perioodid ja isikud

Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaja suured maadeavastajad

silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu 4 vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive. See piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid moslemitest insenerid. Mahavaikimised ,,Miljonis" võivad tekitada kahtlusi, kuid see ei tähendaks, et tegu oli sihiliku pettusega. Üks ajaloolane olevat hiljuti väitnud, et need valed on ,,niisugused, mida võis välja mõelda ainult inimene, kes teadis millest räägib." Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Testamendis jättis ta oma naisele ja kolmele tütrele suure rahasumma, kuid see ei olnud selline tohutu varandus, millega ta oli hoobelnud. Ka soovis ta, et peale tema surma lastaks vabaks tema mongolist teener Pietro. 5 Kokkuvõte

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vajame uusi väärtusi

Kõik näib olevat Praegune kriis on enesega kaasa toonud väga konkreetse mured ja loonud hirmuäratavad eeldused, mis meid kõikjalt piiravad. Ja selleni on viinud ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis tulenes pankade kergekäelisusest ning valituse ebapädevusest. Kuid nii ulatusliku kriisini ei saanud viia vaid puhttehnilised põhjused, sellel kõigel on palju sügavamad põhjused, see on laiahaardelisem kriis. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see tegelikult hoopis laiahaardelisem kriis. See on väärtuste kriis. Kaugeltki mitte ainuüksi vead ökonoomika vallas, vaid kümnete aastate jooksul järjepidevalt kujundatud väärtushinnangud ja -skaalad on praeguse kriisi esmapõhjusteks. Aga üks on selge, Eesti puhul jääb kindlalt samaks tema geograafiline asukoht. Kriis on kolmetasandiline. Kõige fundamentaalsem kriis on meie vaimne kriis ja selle väljenduseks on meie

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka

taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli, kus õpetas surmani. Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele ­ loogika; psühholoogia; biolooogia; eetika; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane, rändas palju ringi ja kirjutas 9 raamatut ,,Historia" sellest, mis nägi. Üheks tähtsamaks kunstiliigiks peeti retoorikat e. kõnekunsti.Silmapaistvaim kõnemees oli Demostenes. Kõned jagunesid: pidulikud, kohtu- ja kõnekoosolekute kõned. Teater: näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusjumala Dionysosega. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. 534.a.e.Kr. etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat, kus monoloogid vaheldusid koorilauludega

Muusika → Muusikaajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

RENESSANSS

Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette. · Ilmus mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid: ballaad, rondeau ja virelai. · Teoste rütmika muutus keerukaks. Taktimõõt vahetus sageli. Kasutati pikemate korduvate rütmijärgnevust e. isorütmikat. Philippe de Vitry ­ peetakse ars nova'le alusepanijaks. Oli väljapaistev filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik, luuletaja. Peateos eks traktaat ,,Ars nova". Johannes de Muris ­ Tema ja Vitry kirjutised panid aluse uuele rütmisüsteemile, milles võisid vältused jaguneda ka kaheks. Guillaume de Machaut (1300-1377) ­ Ars nova väljapaistvaim helilooja. Poliitik, luuletaja. Olulisim luuleteos ,,Tõsilugu". Keerukad motetid, kunstiliselt lihvitud tuvääriromaanid. Kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel ,,La

Muusika → Muusikaajalugu
150 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renesanss

2. muusika on enam seotud tekstiga. Sõnad inspireerivad muusikalisi kujundeid, rütmipilt lihtsustub oluliselt, on tasakaalustatud. 3. ideaaliks saab lihtne. väljendusrikas, laulev meloodia 1 ARS NOVA "Uus kunst " 1320-1380 , mille esindajad vastandasid oma loomingut vanale. Toimus oluline muutus kunstmuusikas. Liikumine tekis Prantsusmaal. Alusepanijaks loetakse Philippe de Vitry ( luuletaja, filosoof, diplomaat, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik). Oluliseima teose "Ars Nova" järgi hakati nimetama ka kirjeldatavat ajastut. 1. kirikumuusikas hakati komponeerima terviklikke missa ordinaariumi osi ( Kyrie, Gloria, Credo, sanctus, Agnus Dei) 2. motett muutus kiriklikust teosest kõige esinduslikumaks ja keerukamaks zanriks. Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud motette. 3. kirikumuusika kõrvale kerkis mitmehäälne ilmalik laul, peamiselt ballaadid. 4

Muusika → Muusika
36 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Valgustusajastu

Valgustusajastu Referaat Juhendaja: , 2008 Ajastule iseloomulikku Valgustus on 18. sajandi (täpsemalt 1680.-1780. aastatel) vaimne suundumus Euroopas , mis sai alguse Inglismaalt, kuhu prantsuse haritlased sõitsid uute ideedega tutvuma. Sealt leviski valgustus edasi Prantsusmaale ja ülejäänud Euroopasse. Valgustusajastu tõi endaga kaasa usu inimmõistusesse ja selle võimesse maailmat tunnetada, mis viis ka traditsioonide ja autoriteedi hülgamiseni. Juba Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusa...

Kirjandus → Kirjandus
222 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana - Kreeka

on oresteia autor, demokritos ­ filosoof, kes arvas, et maailm koosneb aatomitest, thales ­ mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros ­ metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates ­ arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused on looduslikud, herododos ­ ajaloolane, ajaloo isa, kelle teosest historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, sokrates ­ sofist, kelle õpetusi tuntakse tema õpilaste kaudu ning kes juhatas vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidetega tõe poola (sokraatiline meetod), platon ­ sofist, sokratese kuulsaim õpilane, kes asutas akadeemia, kes kujundas tervikliku õpetuse riigi ja kes arvas et on olemas tegelik maailm ja näiline maailm, aristoteles ­ sofist, platoni õpilane, asutas lykeioni gümnaasiumi, ta kujundas

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Küsimuste vastused, mõisted

Iseloomulikud jooned:- suurejooonelised ehitised,kirikud olid kuplitega,seest mosaiikidega ja ikoonidega. PATRIARH-õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis BULGAARIA-Balkani poolsaare põhjaosas asuv riik. Riigis elasid türgikeelt rääkivad rahvad bulgaarid. PHOTIUS-õpetlane kes tõusis Konstantinoopoli patriarhiks. Tema eestvõttel levitati ristiusku bulgaarlaste ja slaavi rahvaste seas.Juhtis antiikkirjanduse ja sõnastikkude koostamist. MICHAEL PSELLOS-filosoof ja ajaloolane, kroonikate kirjutamise kõrval tegeles ka riigiasjade juhtumisega. KUPLID-Poolkera kujulised dekoratsioonid mis asusid kirikute peal. Seest olid need kaunistatud MOSAIIKIDEGA, mis kujutasid ennast pühakuid,Kristust jne. IKOON-pühapilt Kuidas ja kuhu tekkisid esimesed Vana-Vene linnad? V:Esimesed linnad tekkisid suurtemate jõgede äärde 9 saj. Millise sündmusega seostatakse Vana-Vene riigi loomist? V:Riiigis ei suudetud otsustada et kes on valitseja, sepärast kutsuti valitseja võõrsilt

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Retsensioon raamatule „Juudid, leedulased ja holokaust“

Raamatu kogumaht on 534 lehekülge, mis on jaotatud kolmeks peatükiks ning väiksemateks alajaotusteks. ,,Juudid, leedulased ja holokaust" sisaldab ka 16lehelist pildimaterjali. Holokaust ühes oma võigaste osistega on talletanud end paljude mällu. Ohvrid, nende lähedased ­ neid ühendab mälestus sellest, mis kunagi neid üksteisest lahutas, kas siis igaveseks või aastateks. Seda leedulastegi ajaloos rolli mänginud sündmust on võtnud kajastada Leedu ajaloolane Alfonsas Eidintas, kelle lõpp-produkti võib pidada vist üheks laiemapõhjaliseks holokausti Leedus käsitlevaks teoseks. Võtan raamatu kätte väikese eelarvamusega, aimates teose rõhuasetust ning kartes liigset holokaustile keskendumist, kuid siiski suure huviga. Raamatu kasuks räägib juba tema esimene peatükk, mis sisaldab juutide ja leedulaste suhteid juba alates 19. sajandi lõpust, juutide rolli Leedus, neisse suhtumise kujunemist ja muud nendega seonduvat

Ajalugu → Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

ATHENA ­ relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja, tarkusejumalanna APOLLON ­ luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja ARTEMIS ­ jahijumalanna, elava looduse ­ metsloomade kaitsja APHRODITE ­ ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna DIONYSOS ­ veini ja viinamarjakasvatuse jumal, ainus, kelle ema oli inimene HESTIA ­ kodukoldejumalanna Isikud: Pheidias - Akropoli ehituse eestvedaja. Ta tegi ka 17m kõrguse kuju Athenast Herodotos ­ ajaloolane, kirjutas "Historia" , mis sisaldab kreeka ajaloo sündmuseid Archimedes ­ füüsik ja leiutaja, leiutas kruvi, avastas seaduse veeväljasurvest, konstrueeris kindlusi ja sõjaseadmeid Solon ­ poeet, kaupmees, rändur, kreeklased pidasid teda tema tarkuse tõttu üheks seitsmest targast Pindaros ­ silmapaistvaim kreeka lüüriline luuletaja, kirjutas ülistuslaule aristokraatidele Pythagoros ­ filosoof ja matemaatik, pani aluse Pythagorase teoreemile

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Senat kaotas nõuandva tähtsuse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Suurendati ratsaväe osatähtsust. Constantinus Suur ­ muutis pealinnaks konstantinoopoli, mis oli lähemal rikastele ja kriisist vähem haaratud idaladele. Odoaker ­ germaani väepealik, kes kukutas viimase lääne-rooma keisri romulus augustuse. Maecenas ­ keisri rikas sober, kes toetas ta taotlusi Vergilius ­ tuntuim poeet, eepos "aeneis" Titus Livius ­ tuntuim rooma ajaloolane (detailne rooma ajalugu) Cicero ­ kuulsaim rooma orator, ladina keele arendaja. Suurepärased kohtukõned. Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. Jupiter ­ Zeus ­ taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus kapitooliumil Juno ­ Hera - taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Mars ­ Athena ­ tarkusejumalanna, muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvur Venus ­ Ares - sõjajumal Bacchus ­ Dionysos - veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Kreeka, Arhailise ja klassikalise kreeka ühiskond KT

ohverdamas). 17. Solon (Ateena valitseja, andis rohkem võimu lihtrahvale), Homeros (poeet), Peisistratos (kurikuulus türann),Perikles (Ateena valitseja, demokraatlik), Aischylos (näitekirjanik ­ tragikomöödiad), Sophokles (Ateena tragöödia suurkuju), Oidipus, Thales (Kreeka filosoof, vesi on kõige aluseks, ennustas päikesevarjutust), Demokritos (Filosoof, maailm koosneb aatomitest), Pythagoras (Filosoof, matemaatik), Herodotas (suur ajaloolane, kirjutas raamatuid ja nimetati ,,ajaloo isaks"), Aleksander Suur (Makedoonia kuningas, suur vallutaja), Sokrates (kuulus rändav filosoof, ei pooldanud demokraatiat), Platon (filosoof, Sokratese kuulsaim õpilane), Aristoteles (Platoni õpilane, filosoof), Archimedes (Filosoof, veeväljasruve), Epikuros (Filosoof, pärast surma pole midagi, Eukleides (matemaatik, tõestas geomeetria põhialused). 18.Olümpiamängud said nime Olümpia mäe järgi (neid peeti seal). Osaleda said vabad

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Kreeka ajalugu

Ei kirjutanud htegi teost. Arvas, et sofistid petavad oma pilasi, sest nad petavad voorust, kuigi ise ei tea mis on voorus tegelikkuses. Misteti surma. Homeros - pime laulik, keda arvatakse olevat 'Iliase' ja 'Odsseia' autor. Platon - Sokratese pilane, asutas Akadeemia, kirjutas dialooge, kus kaks inimest (vi rohkem) vaidlesid arvukate ksimuste le. Ontoloogia ehk olemispetus. Pdis lahti seletada inimeksistensi. Herodotos - ajaloolane, kelle teose 'Historia' jrgi tuli nimetusse miste ajalugu. Ajaloo isa. Pdis ajaloost petliku snumi esile tuua. Aristoteles - Platoni pilane, asutas oma kooli Lykeioni (millest tuleb sna ltseum). Ei vtnud omaks kik Platoni ideed. Tuleb leida keskteed asjade vahel. 17.Mille poolest oli Aleksander Suure valitsusaeg eriline? Tooge kaks nidet. v: Kreeka keel muutus paljudes riikides kige levinumaks knekeeleks ning kreeka kultuur hakkas vallutatud piirkondade kultuure krvale trjuma.

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Etruskid ja Rooma riigi algus - konspekt

21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati jus...

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo mõisted, isikud

Vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid (kuna olid tavaliselt võõramaalased). 57. toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast. nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. 58. pildirüüsted - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne) Nimed 59. Tacitus ­ Rooma riigi kõnemees ja ajaloolane. On ühes oma tekstis rääkinud aestidest, kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60. Jaroslav Tark ­ Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61. al Idrisi - 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
50
pptx

KLASSIDE IDEOLOOGIA (esitlus)

kuna see viib paratamatult sotsiaalse revolutsioonini, mis ongi klassivõitluse kulminatsioniks ning üleminekuks uuele ühiskondlikule korrale. ✣ Maksistide arvates on klassivõitlus igal pool ja igavene, igas ühiskonnas, kus on antagoonilised klassid. (viide) ETTEKUJUTLUS KLAASIVÕITLUSEST ENNE MARKSISMI ✣ Ühiskonna jagunemise fakti võitlevateks klassideks on täheldatud juba ammu. ✣ Prantsuse ajaloolane ja riigiteadlane François Pierre Guillaume Guizot kirjutas oma teoses «Prantsuse valitsus peale Restaureemise ja praegune ministeerium» (1820. a) Prantsuse ajaloost kui kahe rahva ajaloost: keskklass ja aristokraatia. ✣ (VIIDE) Enne Marxi loeti klassivõitlust mitte sotsiaalseks vaid poliitiliseks nähtuseks. Selle tekkepõhjuseks loeti ammustel aegadel toimunud sündmusi - ühe rahva vallutamist teise poolt. Rõhuvat klassi vaadeldi kui võitja rahva

Muu → Teadus
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Karl Heinrich Marx lühikokkuvõte filosoofiast

Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud ülemäärasest tööst ja äärmiselt rasketest elutingimustest. Kui proua Marx aastal 1881 vähki suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti. Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis. Materialistist ajaloolane Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meidkapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgebürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas

Filosoofia → Filosoofia
15 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ernst Öpik

· Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik 7.Isiklikku: Ernst Öpik oli geoloogia-ja paleontoloogiaprofessori ning filosoofi, keeleteadlase, luuletaja ja maletaja Armin Öpiku, diplomaat Oskar Öpiku ja pankur Paul Öpiku vend. Öpikul oli ka õde Anna, kes valdas 14 keelt sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Paul Öpiku poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. 7 Tema lapselaps Lembi Öpik on liberaaldemokraadist Suurbritannia poliitik, endine parlamendiliige, kes esindas Montgomeryshire'i. 8.Viited: 1.Öpik, Ernst (1916). ,,The densities of Visual Binary Stars".ApJ 44:292-302. doi:10.1086/142296 2.Öpik, Ernst (1922). ,,An estimate of the distance of the Andromeda Nebula". ApJ 55: 406- 410. doi:10.1086/142680. 3.Moore, Patrick (1997)

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
docx

KESKAJA NAISE ELU JA HARIDUS

(viimane toimus 1244. aastal). 16. sajandi lõpus nimetati ta ilma ametliku kanoniseeringuta pühakuks, tema püha päeva tähistatakse 17. septembril. Hildegardist on säilinud ligi sada kirja nii keisritele, paavstidele, nunnadele ja aadlikele. Ta kirjutas umbes 70 luuletust ja üheksa raamatut. Tähtsamad neist olid "Scivias" ("Tunne teid!"), "Liber Vitae Meritorum", "De Operatione Dei". Christine de Pizan Christine sündis 1363 aastal. Ta oli luuletaja, kirjanik ning ajaloolane. Oma päevadel oli ta tuntud ja kõrgelt soovitatud luuletaja. Ta tegi 41 täispikka tööd 30 aastaga. Teda tuntakse kui Euroopa esimest professionaalset naiskirjanikku. Ta abiellus 1380ndal aastal, 15aastaselt, ning lesestus 10 aastat hiljem. Enamus tema kirjutistest tulidki põhjusel raha teenida endale ja oma kolmele lapsele. Enamuse oma lapsepõlvest ja täiskasvanu elust elas ta

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun