..................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega...........................................................9 1.2.2. Muusika tekitab vaatajale meeleolu..............................................................10 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju.......................................................10 1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited...........................10 1.2.5. Tegevuse iseloomustamine............................................................................11 1.2.6. Liikumise illustreerimine...............................................................................11 1.2.7. Stseenide ja montaazide ühendamine............................................................11 1.2.8. Vaataja ajataju muutmine........................................................................
asemel tuleb töötajaid jätkuvalt ja enam julgustada, et nad õpiksid uut süsteemi ja protsesse tundma. Ausus on tähtis. Töötajatel on õigus teada, mis neid ootab. Kõik funktsioonid, ülesanded, vastutusalad ja töökirjeldused tuleb väga hoolikalt läbi käia ja tutvustada. Tuleb üle vaadata, mis jääb ja mis muutub, mida on täiendavalt vaja ja mis tuleb välja vahetada. Samal ajal tuleb kindlaks määrata kõik võimalused, oskusteave, talendid, huvid, füüsilised ja ajalised ressursid ja koolitusvajadused ning anda toetus igale töötajale eraldi. Seda tuleb teha väga hoolikalt ja samal ajal väga ausalt, nii et igaüks teaks, mida temalt tegelikult oodatakse. Kohtle inimesi kui täiskasvanuid, aususe, terviklikkuse ja järjekindlusega. (EUCIP, 2011) Muudatus võib tähendada millegi uue algust, midagi positiivset või vana lõppu, mis on midagi negatiivset. Seega muudatuste elluviimine ei saa olla juhtidele kerge
Tööandjal on keeletud töötajale etteteatada tema koondamisets ajal, mil talle oli kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselttasustatud puhkusele (vt TLS §68, lõige 4). Tööandja kohustus maksta TL lõpetamisle maksma töötajale hüvitist on ettenähtud TLS§90. Tööandja peab maksma töölepingu lõppemisle töötajale hüvitist, kui leping lõpetatakse juriidilise isiku likvideerimise, töötaja koondmaise või töötaja mitte vastavuse tõttu. Töölepingu lõpetamise ajalised piirangud. Vatavalt TLS §91 on tööandjal keelatud lõpetada tööleping järgmistel juhtudel: Töötaja ajutise töövõimetuse ajal, va TL lõpetamisel pikaajalise töövõimetuse tõttu Vt TLS §86, punkt9 Töötaja mistahe spuhkuse ajal Ajal, mis töötaja osaleb seaduslikus reidis Ajal, mil töötaja täidab talle riigi või kohaliku omavalitsuse poolt pandud ülesandeid.
olemust. Strateegiline planeerimine määrab organisatsiooni põhieesmärgid ning rakendused, kuidas neid saavutatakse – annab organisatsioonile põhisuuna. Sisaldab peamiselt ressusrsse, keskkonnale tähelepanu pööramist, ka missiooni. (See on organisatsiooni arengukava.) Taktikaline planeerimine on vajalik strateegiliste plaanide täitmiseks, toetub strateegilistele eesmärkidele. Määratakse konkreetsed ressursid ja tegevuste ajalised piirid. Keskendub inimestele ja tegevustele. (Arengukava tegevuskava) Operatiivne planeerimine jaguneb kaheks: 1. Plaanid ühekordseks kasutamiseks (tulevikus ei korrata) - nt programm, projekt 2. Plaanid korduvaks kasutamiseks (kasutatakse selliste tegevuste tarvis, mida on tulevikus vaja korrata) standardprotseduurid, reeglid ja regulaatorid - nt mentorlus asutuses, toitlustamise kord, koolituskord 26) Milliseid etappe võib eristada planeerimise protsessis?
andmeside protsess on jaotatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb otstarbeks välja satelliitside, mis võimaldas tagada sidet 22. Go-back-nVigaste pakettide korrigeerimisviis. Kui paketi ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste pikkade vahemaade taha. saatmine ei õnnestunud, minnakse tagasi n-paketi võrra ja tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist. 12. Ajalised viited võrkudes.Seotud andmete töötlemise ja korratakse kõike, mis juba saadetud. Paketi päises on ette Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab järjekordadega. Ruuter ei saa paketti enne töötlema hakata kuni nähtud vali identifikaatori jaoks. Kui väli saab täis, alustatakse vahetult endast ülalpool olevat kihti. OSI seitse kihti on terve pakett on kohal. Marsruuteritel on selleks puhvrid, kuhu otsast peale
komponentidest 3. Osa komponentidest passiivsed käsutäitjad, osa aktiivsed otsustajad ja käskijad 4. Komponentide koosmõjul tekkiv käitumine ei ole täpselt ette määratud, ega ole ka tuletatav (mittetäielik info põhjuste kohta, loenduv hulk alternatiive) nn. genereeruv käitumine (emergent behaviour) 5. Määratud on toimimise üldeesmärgid ja füüsikalised, loogilised ja ajalised kitsendused 6. [Reaalajasüsteemid peavad mõistliku aja jooksul reageerima väliskeskkonnast tulevatele mõjutustele. RAS nouded maaravad tarkvara valmistamise eriparad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Joudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Tookiiruse juhtimine toimub umbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tahtsusega · Andmemahud on vaikesed voi keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine)
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame...
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
Suur sõltuvus ilmastikutingimustest Veoste piiratud kaal ja mõõtmed Rahvusvaheline õhutranspordi assotsiatsioon (IATA) on kehtestanud teatud veostele turvapiirangud. 10) Intermodaalne ehk kombineeritud transport lk 244-245 Intermodaalne transport on vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga, ühes ja samas laadimisühikus ühe ja sama veodokumendi alusel. Intermodaalset transporti soodustavad tegurid: Uksest ukseni teenus, autotranspordi ajalised, tehnilised keskonnakaitselised piirangud, kauba parem säilimine, kauba käsitsemise aja ja kulu säästmine, kombineeritud terminaalide ehitus, majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul. Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja veovahendite vähene ühildatavus jne. 11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257
kestvalt liigniisked mullad, - glei ja soo mullad, põhjavesi mullaprofiilis, ebastabiilse niiskusreziimiga mullad, - kahekihiline lähtekivim, ülavesi automorfsed mullad, - mineraalsed mullad mida pinna- ja põhjavesi väga ei mõjuta poolhüdromorfsed mullad, - soostunud mullad kus esineb gleistumist ja turvastumist hüdromorfsed mullad, - soomuld kus turbahorisont üle 30cm õhureziim, - mullaõhu koostise mahutavuse läbilaskvuse ja vahetusega seotud ajalised muutused õhumahutavus, - näitab õhuga täidetud pooride mahtu mullas õhuläbilaskvus, - mulla võime õhku läbi lasta, määrab õhuvahetuse mulla ja atmosfääri vahel õhuvahetus, - atmosfäärist õhk tuleb mulda , organismide poolt kasutatud õhk liigub atmosfääri diffusioon, - gaasid liiguvad kõrgema kontsentratsiooniga alast madalamasse, tagab õhuvahetuse redoksprotsessid, - hapnik õhus tekitab neid protsesse, tekivad uued ühendid
Osades riikides on alkoholi tootmise või hulgimüügi litsentsi taotlemise või saamise tasu üheks võimalikuks riigile raha kogumise mooduseks, kuid enamikel juhtudel on litsentsitasu kehtestatud kontrollfunktsioonide kulude katteks. Lisaks litsentsisüsteemile on mitmeid muid võimalusi, mile abil valitsused püüavad alkoholi jaemüüki mõjutada. Jaemüügi kontroll sisaldab endas erinevaid kaubandust ja toitlustust puudutavaid meetmeid nagu näiteks müügi ajalised piirangud, müügikoha piirangud, müügikohtade arvu piirangud, müügikoguse piirangud, müügitaara piirangud. (Alkoholipoliitika areng 2003:4, 12-14) Vaatamata asjaolule, et alkoholi tarbimine võib tekitada mitmeid probleeme, näevad tarbijad seda enamasti siiski tavalise kaubana, mida müüakse ohtralt kaubandusketis ning mis rahuldab nende vajadusi. Kokkuvõtlikult saab prognoosida, et ka lähitulevikus on alkoholi pakkumise ja
Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine sots ebavõrdsust *innovatiivne keskk.sõbralik tehnol *Ökosüsteemide hävimine *Linnastumine *Energia *säästva arengu põhimõtteid tunnistav rahv.vah puudus. suhtlemine *paindlik ja isearenguks võimel haldussüst Loodust ja inimest ähvardavad ohud: *Fossiilsete *teadlikkuse tõus *muutused tarbimises kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa Säästva arengu instrumendid: *seadusandlikud atmosfääris *Radioaktiivne saastumine ja sellest t...
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
varem ei teadnud – ei tähenda ainult uutel ja vähekäsitletutel teemadel kirjutamist, vaid ka uue nurga leidmine teatud varemuuritud küsimuse uurimisel (oma nišš), – nt teistsuguse metoodika kasutamine: – Mis osas on uurimus erinev varasemalt läbi viidud uurimustest? – Kas ja mis ulatuses on uurimusest tulenevad järeldused uudsed? – Kas uurimus seletab midagi uudsel moel? • IV Teostatav – selektiivsus – ajalised piirangud töö kirjutamisele – töö kirjutamiseks andmete kättesaadavus või –saamine – püüd mitte kirjutada ükskõik millest ja ükskõik kuidas • V Asjakohasus ja usaldusväärsus – kas on küsitud õigustatud küsimusi õigetelt inimestelt – kas kogutud andmed on antud töö kontekstis olulised – kuidas andmeid on kogutud ja analüüsitud: kas kasutatud meetod on põhjendatud (arusaamine selle piiridest) • VI Rakendatavus, kohaldatavus
· Leaf rust; · Ustilago maydis, maisinõe seen · bread wheat, Triticum suvitrühvel L · tobacco, Nicotiana tabacum · oder, Hordeum vulgare · riis O. riis indica · nr: mitte ülearune; · S-PI, susceptible patogeen nakatunud, · S-M, susceptible negative control; · GAPDH Glütseraaldehüüd-3-Fosfaat Dehüdrogenaas 3.5. SNARE geenide up-regulation leherooste nakkuse ajal nisus · Paremaks arusaamiseks SNARE geenide funktsioonist mRNA tasemel, ruumilised ja ajalised expression patterns võrreldi ja contrasted in mock- and pathogen-inoculated tundliku ja resistantse nisu NILs. · qRT-PCR based geen expression uuringud avaldasid SNARE koopia potentsiaalse rolli incompatible (resistentsusgeeni varjav taim vs. virulentne patogeen) leherooste koostoimete ajal. · Kui HD2329 + Lr28 rida oli nakatatud leherooste patogeeniga, relative to the HD2329 isoliin ja mock-inoculated controls,täheldati kõigi kolme SNARE geeni väljendi kasvu ( Fig. 7).
Teadus- Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria. Kirjandus- Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Vanaajast keskaega Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned. Rooma imperium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine- 375 germaani ja slaavi rahavste ümberasumine oma algkodust. Ajendiks oli rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroomasse. Tagajärjed- Lääne- rooma häving, anglite ja sakside sissetung Britanniasse, anglosaksi kuningriikide teke, inglise eele kujunemine, uute keelte kujunemine nt romaani keeled. Lääne-Rooma häving- 476
3) . TV- tunnuste eraldamine, nt. erinevate toonide helikõrgused, : , .. 14. Kujutise histogramm, servade avastamise meetodid. valjused, ajalised asukohad jne.); (mmt05.pdf) : - : ; . : - ,
Andmesidevõrk. Liigitus Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse kvaliteet põhjustab bitivigu ja sõnumite kadumist. Andmesidevõrgud jagunevad: kohtvõrk (LAN Local Area Network) regionaalvõrk (MAN Metropolitan Area Network) laivõrk (WAN Wide Area Network) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkude alla saab liigitada ka nende võrkudega ühendusi võimaldavad juurdepääsu ehk pöördusvõrgud (Access Network)
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui...
Nim taktikalisteks plaanideks. Tavaliselt on igal valdkonnal eraldi taktikalised plaanid ning eesmärk on täita vastav osa strateegilisest plaanist; Taktilisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale, missioonile, siis taktika keskntub inimestele ja tegevustele. Taktilisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. lühiajalised - vähem kui 1 aastale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmastasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikese arvu tegevusi. Koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest, suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. On kitsa suunitlusega ning ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandijuhtide poolt. Opplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamisek. Mitmesugused standartprotseduurid ja reeglid. 20. Planeerimismeetodid 1
ning emotsioone ja erootikat, seksuaalsust. Metafüüsiline maal Akadeemiline maalilaad, eeskujuks itaalia eelrenessansi maalid oma perspektiivi konstruktsiooniga, sümbolistide unistav- melanhoolsed visioonid, Nietzsche filosoofia. Teemad olid väljasurnud paigad, väljakud, mida kujutatakse liialdatud sügavusperspektiiviga, intensiivne valguse ja varju mäng. Mannekeenid ja marionetid, absurdsed esemete kombinatsioonid sisustavad maailma, kus kõik ruumilised ja ajalised liikumised näivad olevat peatunud. Dadism- Šveitsis, 1916.aastal Zürichis tekkinud liikumine. Dada ei ole traditsioonilises mõttes kunstistiil. Purustada seni valitsenud traditsioonid, seadused, kõigi väljakujunenud normide hülgamine. Poliitiline aktiivsus oli suunatud lääneliku sõja põhjustanud tsivilisatsiooni vastu. Nonsess- tekstid ja aktsioonide, piltide, objektide ja kollaažidega viljelesid antikunsti, nihilistlik. Lahtiütlemine kunsti ülevuse mõistest.
1 . , . - . ; 1 Mb/s : 100kb/s , 10% . : 35 (, >10 , 0.0004). : 10 . : audio/video . , . , . : 5000 , 1500 , 1 1 (, link). ?(link) . , 15 5.002 . : 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi , . . . . : FDM TDM. FDM (Frequency division Multiplexing) , . TDM (Time Division Multiplexing) , (. 8). 10. Ajalised viited võrkudes RTT , . 2 + : 1) TCP 2) HTTP HTTP. : processing overhead, transition time , propagation delay , , , queuing delay . 11. Arvutivõrgude ja Interneti ajalugu 1961-1972: . 1961 ( ). . 1964 . ( ) 1967 ARPAnet ARPA, . . 1969 ARPAnet, . 1970 ALOHAnet . 1972 ARPAnet ARPAnet 15 . NCP(Network-Control Protocol ) e-mail 1972-1980: .
Lisaks lõpplahendusele peaks olema ka pisipõnevus, et vaatajat kinni hoida. Mis-pinge mis lõpus juhtub? (jutustavad teosed) Kuidas-pinge kuidas lõpplahendus saabub? (tegevusega seotud) Näiteks Rome ja Julia lõpplahendus on teada, seega tähelepanu liigub sündmuste käigule, domineerib kuidas-pinge. Kompositsiooni analüüs Ülesehitus on teose osade süsteem, tervik. Näidendi vormile on kõrged nõudmised, kuna teatri ajalised ja tehnilised võimalused on piiratud, samuti tuleb arvestada vaataja vastuvõtlikuse ja psühholoogiaga. Vaatus draamas suurem lõik, mis on järgmisest lõigust eraldatud pausidega. Pilt/stseen vaatusest väiksem lõik, piiri märgib tegevusaja- ja koha või tegelaskonna muutus. Etteaste piiri märgib tegelaskonna muutumine, võib kattuda pildiga. Proloog, epiloog, intermeedium on vahendid, et luua otsekõne publikuga, levinud antiik- ja renessanssteatris.
- See säte ei eelda mingit kokkulepet töötaja ja tööandja vahel. - Sätte kohaselt on tööandja kohustatud maksma keskmist töötasu mõistliku aja eest. Ületunnitöö mõiste ja rakendamine - Ületunnitöö on töötamine üle töölepingus kokkulepitud tööaja - Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis on töötamine üle temaga kokkulepitud tööaja samuti ületunnitöö - Ületunnitööle on seadusandja kehtestanud ajalised piirangud ehk lubatud on ületunnitöö vaid teatud mahus arvestusperioodi kohta. - Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja - Ületunnitööd saab teha vaid poolte kokkuleppel - Ületunnitöö kokkulepet ei saa sõlmida töölepingus, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud ja selles ei saa abstraktselt kokku leppida.
- See säte ei eelda mingit kokkulepet töötaja ja tööandja vahel. - Sätte kohaselt on tööandja kohustatud maksma keskmist töötasu mõistliku aja eest. Ületunnitöö mõiste ja rakendamine - Ületunnitöö on töötamine üle töölepingus kokkulepitud tööaja - Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis on töötamine üle temaga kokkulepitud tööaja samuti ületunnitöö - Ületunnitööle on seadusandja kehtestanud ajalised piirangud ehk lubatud on ületunnitöö vaid teatud mahus arvestusperioodi kohta. - Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja - Ületunnitööd saab teha vaid poolte kokkuleppel - Ületunnitöö kokkulepet ei saa sõlmida töölepingus, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud ja selles ei saa abstraktselt kokku leppida.
* mõistlik kasutamine/koormamine (Transmission system utilization) * liidestus (Interfacing) - kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. ¤ Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline vastuvõtja puhvri ülekoormamist. Flow Controli vahendid on Go-Back-N ja Selective Repeat. Voo juhtimine ,,garaazid täis", koormuse
algväärtusega. Dünaamiline süsteem- Kõik süsteemid on põhimõtteliselt dünaamilised. Dünaamiliste süsteemide käitumist iseloomustavad muutujad. Võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute muutused ajas (siirdeprotsessid). Dünaamilised süsteemid on süsteemid, milles võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute ajalised muutused (siirdeprotsessid). Tüüpiline dünaamilise süsteemi matemaatiline mudel pidevaja süsteemidel koosneb diferentsiaalvõrranditest. Sellist süsteemi nimetatakse ka diferentsiaalsüsteemiks või sellele väga lähedases tähenduses ka siledaks süsteemiks. Pidev- ja diskreetaja süsteemid- Pidevaja süsteem − ajalised protsessid on määratud kõigil, ka lõpmata lähedastel ajahetkedel. Diskreetaja süsteem − süsteemi käitumist
süsteemi sama taseme kihid omavahel. Sellist suhtlemist kahe süsteemi sama taseme kihtide vahel reguleerivad protokollid. Süsteemi A kihi n spetsiifilised päringud salvestatakse juhtinformatsioonina andmepakettide päisesse, kust süsteemi B kiht n selle informatsiooni jälle välja nopib. 3. OSI teenuse kvaliteet. Kvaliteedi parameetrid: performance related (käitumisega seotud) - kiirus ja usaldatavus; additional features (lisaomadused) - kaitstus ja prioriteedid. Ajalised parameetrid: establishment delay (requestist confirmini); establishment failure probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, sünkronisatsioon; 4.transpordikiht
Suur risk on ka suitsetajatel ja alkohoolikutel ning kaalulangetajatel.(5) Vitamiinide defitsiit tekitab inimese organismis keerulisi probleeme. Defitsiidi korral tunneb inimene väsimust, kehakaalu- ja töövõime langust, suureneb vastuvõtlikus nakkushaigustele, tihti esinevad peavalud ja südame puperdamine. Inimese organismis jätkub vitamiinide varusid keskmiselt 4...40 päevaks. Vahe on väga kõikuv sest ajalised piirid sõltuvad inimese vanusest, keskkonnast kus ta elab, tervislikust seisukorrast, toitumisharjumistest jne. (1) Faktoreid,millest vitamiinide defitsiit võib tekkida, on palju. Kõige tähtsam on meeles pidada, et igapäev tuleb regulaarselt süüa tasakaalustatud tervislikku toitu. Ainult siis võime me ennast ja enda organismi hoida vitamiinide defitsiidist. 7
koolituslahendusi, ametijuhendeid, hindamist jne. 15. Värbamispoliitika vajalikkus, millistele küsimustele peaks vastama, mida peaks sisaldama VAJALIKKUS: Värbamispoliitika ja strateegia kui kindel süsteem koos protseduuride ja vormidega kindlustab kvaliteedi ning võimaldab tööandjal tagada, et kõiki kandidaate koheldakse võrdselt. KÜSIMUSED: Miks? sõnastab värbamise eesmärgi Keda? määratleb ametikoha ja sihtgrupi Millal? kehtestab ajalised piirid ja iseloomu Kuidas? valib vahendid ja kehtestab protseduurid SISALDAB: Töökoha kirjeldust, vajadust ja nõudeid Korrektset reklaamteksti Tõestatavat kontakti ja selgeid vastuseid Nõuete ja hindamismeetodite vastavust Konkursi lõpetamist ,,sabadeta". 16. Valikuprotsess, hindamismeetodid personali valikul, tööintervjuu liigid VALIKUPROTSESS: Personali valik võib olla organisatsioonisisene kui ka organisatsiooniväline.
kohtunikud, kaitseväe juhataja ja määrab ametisse kaitseväes ja Kaitseliidus kaadriohvitsere. Oma Alaline riigiorgan Ajutine riigirogan volitu Riigiorgan luuakse tema kesvusaega Moodustamisel määratakse kindlaks tema ste ajalis kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevuse ajalised piirid, kas e tegevus kestab kuni vastava vajaduse kalendaarselt(kuupäevaliselt), kestu äralangemiseni. Selle iseloomu ei faktiliselt(mingi sündmuse saabumisega või se muuda ka koosseisu vahetumine. ülesande täitmisega). Üldjuhul organid, mis järgi Nt. Riigikogu, KOV volikogu moodustatakse mingi kindla ülesande täitmiseks. Nt Riigikogu uurimiskomisjon,
Õigus uuesti palli põrgatada tekib peale kaasmängija palli valdamist. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust e õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Mängija võib palli sööta mõlema võib ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. Ajareeglid ja aja kasutamine mängus Korvpalli määrustik sisaldab endas mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul. Ajalised piirangud on reeglites osaliselt nimetatud eraldi punktidena, osaliselt aga välja toodud teiste punktide täiendusena. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel". Ülejäänuid on siinkohal nimetatud piiranguks. Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Neist kahe esimese vaheaeg on 2 minutit ning kolmanda ja neljanda veerandaja vaheaeg on samuti 2 minutit
EKG üleskirjutis näitab erutuse teket ja levikut südames (südamelihases ja erutustekke juhtesüsteemis). Erutuse korral tekivad biovoolud, mis elektrokardiogrammil on näha sakkidena (üles- või allapoole). Kui biovoolu pole, siis liigub mööda 0-joont. Väljalööke tähistatakse sakkidega. Tähistused on P Q R (kõige suurem) S T (vaata jooniselt). Need näitavad biovoolu olemasolu. Mida suurem amplituud (saki kõrgus), seda suurem biovool. Sakiga tähistatakse ka ajalõike – ajalised muutused. Ajalõike tähistatakse kui intervalle (ajavahemikke). Osa lühemaid ajalõike tähistatakse segmentidena – kõike lühem ajavahe, mida elektrokardiogrammil tähistada saab. Intervall on mitu segmenti kokku. P-saki intervall – P-saki lõpus Q-saki alguseni. P-sakk näitab erutuse teket ja levikut korrates. PQ segment – aeg P-saki lõpust Q-saki alguseni – selle aja sees erutus levib mööda erutustekke juhtesüsteemis mööda Hissi kimpu ja.. (??
Hankija ei ole siiani tasunud. Seega on Hankija tasumise kohustust rikkunud. (+) c) Hankija vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 103 jj). Kaasuses puuduvad viited sellele, et Hankijapoolne tasu maksmisega viivitamine oleks vabandatav. Seega kuna vabandatavus puudub, siis Hankija vastutab kohustuse rikkumise eest. (+) Formaalne eeldus: d) Ei ole ületatud VÕS § 108 lg 3-5 sätestatud ajalised piirangud. Täitja sai 6. oktoobril 2014 teada, et Hankija ei kavatse veel tasu talle maksta. Seega peab Täitjal olema mõistlik aeg konsulteerida oma võimalikest õiguslikest tagajärgedest, et seejärel esitada Hankija vastu täitmisnõue. Samuti puudub 4 RKTKo 3-2-1-163-04, p 15. 5 Riigikohus on selgitanud korduvalt, et „mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb sisustada igat konkreetset juhtumist eraldi arvesse võttes
välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Siin tahaks meenutada Madis Ernitsa raamatut „Põhiõigused, demokraatia, õigusriik”, kus leheküljel 41 kirjutatakse, et Riigikohus on oma lahenditega mõista andnud, et Eestis kehtib Euroopa Liidu õiguse prioriteet ja seda isegi meie Põhiseaduse osas. Ei ole küll jurist aga tema arutluskäik on hästi põhjendatud. 6. Millised on õigusakti kehtivuse ajalised ja territoriaalsed piirid? Õigusakti kehtivus on piiritletud tema kehtima hakkamise ja lõppemisega. Eestis jõustuvad seadused 10 päeva peale Riigi Teatajas ilmumist, kui just seadusesse endasse ei ole see teistmoodi kirjutatud. Üldiselt kehtib seadus kuni selles määratud tähtajani või siis uue seaduse vastuvõtmiseni. Muutuda võivad ka ainult mõned osad seadustest jne. Presidendi määrused jõustuvad allakirjutamise hetkest.
inimeste erinevuses. 9. Milles seisneb ja millest tuleneb ühemunakaksikute diferentseerumine? Ühemunakaksikute diferentseerumine tekib tänu välistele teguritele. See tuleneb sellest, et ühemunakaksikud on sageli väliselt väga sarnased ja isegi lähikondlased kipuvad neid segi ajama, seega kooskasvanud kaksikud tekitavad endi vahele nii teadlikult kui ka alateadlikult ümbruskonnale märgatavaid erinevusi. Taju 1. Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele. Raskendavad moonutused, nt. mingi koha nähtav värv ei sõltu mitte ainult koha füüsilistest omadustest, vaid ka naaberala ja kogu kujutise heledusest nng värvusest. 2. Kirjelda juhtumeid, mil teie taju on midagi õppinud. Kui kiiresti ja millise pingutusega see toimis. Trikipildid antakse ülesandeks pildilt otsida midagi mida esmapilgus ei
igal kasutajal on unikaalne kood ,mille abil oma andmed kätte saab. Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time division multiplexing) Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 10. Ajalised viited võrkudes + Seotud andmete töötlemise ja järjekordadega; saatmisega liini ja liikumisega mööda seda. Töötlemise viide: iga pakett võetakse vastu, päise järgi analüüsitakse, kuhu see edasi saata selleks kulub aega. Järjekordade viide: vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). Edastusviide: aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks.
Kui miniarvutit võis omada ettevõte või ülikool, siis personaalarvutit võis omada juba üksikisik. Arvuteid hakkasid kasutama mittespetsialistid. Seetõttu pidid arvutid olema kindlustatud ,,sõbraliku" programmvarustusega. See omakorda vähendas vajadust programmeerijate järele. Real-Time Systems Reaalaja süsteemid Reaalaaja süsteem on eriotstarbeline süsteem, kus protsessori tegevusele ja andmete liikumisele on kehtestatud ajalised piirangud Näitekr konveieri robotid, tööstusprotsessi juhtimine, lennuki ja raketi juhtimine, koduautomaatika Eristatakse kahte tüüpi # Jäigad # Paindlikud Multiprotsessor Multiprotsessorsüsteemi nimetatakse ka paralleelsüsteemiks Protsessorid jagavad siin ühist siini ühist süsteemi kella mälu välisseadmeid Töö on organiseeritud sümmeetriline töö asümmeetriline töö http://www.speedyshare
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu
Tõsine puudus: on tohutult ressursimahukas (töö, aeg,raha, spetsialistid) Etalontube metoodika olemus Etalontube metoodika korral on ette antud komplekt kohustulikke turvameetmeid, millest kõikide realiseerimine peaks tagama teatud etalontaseme turbe (jääkriski) kõikide süsteemide kaitseks mingil etteantud (etalon) tasemel On peamine alternatiiv detailsele riskianalüüsile juhul, kui rahalised või ajalised ressursid ei võimalda seda realiseerida Etalonturbe metoodika põhiidee 1.võetakseette tüüpiline infosüsteem oma kompontidega ( hoone, tööruumid, serverid,riistvara, tarkvara,sideliinid, kasutajad, organisatsioon, pääsu reguleerimine jm) Võetakse ette mingi etteantud turvatase Rakendatakse riskianalüüsi (ühe korra!), nii et see turvatase saavutatakse Fikseeritatakse kõik kasutatud turvameetmed ühtse paketina ja loetakse
immuunreaktsioonidena, tekitades loomulikku või omandatud immuunsust, st vastuvõtmatust haigustekitajale või toksiini vastu Immunsüsteemi käivitumisel osalevad lümfotsüüdid ja makrofaagid Immuunreaktsioon on immuunsüsteemi kaitsereaktsioon välistegurile, millega püütakse tagada organismi sisemist tasakaalu, elimineerides antigeenid, seejuures need reaktsioonid võivad olla adekvaatsed või mitteadekvaatsed. 36. Põletiku välised ja histoloogilised tunnused, ajalised vormid- vereringehäired, ainevahetuse aktiviseerimine, paistetus, kudede kahjustus. Äge põletik on kiire kuluga, umbes 2-3 nädalat kestev põletik, siin on esiplaanil alteratsioon ja eksudatsioon – rakkinfiltratsioonis on ülekaalus segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid • Krooniline põletik – kuid ja aastaid kestev põletik, siin on esiplaanil proliferatiivsed muutused, põletikulises infiltraadis on ülekaalus ümarjatuumalised lümfotsüüdid ja
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomu...
sagedused ära. Koodi järgi kanali multipleksimine (Code-division multiple access CDMA) CDMA kasutab spektri hajutamise tehnoloogiat koos spetsiaalse kodeerimisskeemiga, mis omistab igale saatjale kindla koodi, võimaldamaks mitmel kasutajal samal füüsilisel kanalil multipleksida. Võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda, teisi seadmeid kohaldakse kui müra. 10. Ajalised viited võrkudes Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel. Pakettide töötlemise viide iga pakett võetakse vastu ning analüüsitakse päise järgi, kuhu see edasi saata, see võtab aega.
STDM) on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali sagedused ära. Koodi järgi kanali multipleksimine (Code-division multiple access CDMA) võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata. Ainult need, kes teavad seda koodi saavad üksteisega suhelda, teisi seadmeid kohaldakse kui müra. 10. Ajalised viited võrkudes Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel. Pakettide töötlemine iga pakett võetakse vastu ning analüüsitakse, kuhu see edasi saata Järjekordade viide sõltub sellest kui suur on pakettide liiklus läbi ruuterite buffritesse
tööajaga töötajate võrdse kohtlemise kohta. St et muus osas on nad võrdsed tavatöötajaga ning näiteks puhkust on neil ikka õigus saada sama palju jne. Palga maksmine on ainult erinev toimub töötatud tundide arvestamise või tehtud töö põhjal. Kui rakendatakse kauemaks tööle, kui kokku lepitud, siis on tegemist ületundidega. 19. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kohaldamise ajalised ja isikulised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Ületunnitööks on igasugune töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Oleneb arvestusperioodist. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, mis peab olema saavutatud igakord eraldi, kui selleks vajadus tekib. Tööandjal omaalgatuslikult on õigus seda nõuda ainult vääramatu jõu korral. Näit kui vahetustöötaja ei ilmu lagedale, siis peab teatama
tagasi Lõuna-Aafrikas. Esimeseks inimlaseks oli australopiteek. Homo habilis ilmus u 2 miljonit a. tagasi ning Homo erectus (1,9 miljonit a. tagasi) oli esimene liik, kes Afrikast välja rändas. Homo sapiens arenes välja u 250-200 tuhat a. tagasi. Kehaliste tegevuste (tööriistade kasutamise) õppimise /kehalise kasvatuse (sõjalise ettevalmistuse) kujunemine tsivilisatsioonide-eelsel ajal: vajaduspõhine Vanaaeg. Vanaaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): Vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kuluuri ajastu. Tsivilisatsioonide tekkimisest u 4. aastatuhat eKr kuni antiikkultuuri hääbumiseni 5.-6. saj. m.a.j tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (tehti midagi peale eluks vajaliku tootmise) pealikuriigid ca 20000 elanikuga kogukonnad, mida juhtis kõrgeima saatusega perekonna vanim liige Vanaaja riikide kuulsad valitsejad: Hammurapi(Babüloonia); Amenhotep IV (Egiptus);
) NB! Alles 1928 Eesti kroonid/sendid (enne margad ja pennid) NB! Päts presidendiks alles 1938.a. NB! 3 põhiseadust: 1920; 1933; 1937 NB! Võidupüha tähistama alles 1934.a. NB! Vabadussõja ausamba konkurss 1931; 1937 NB! Riigipöörded: 1924.a.; 1934.a.; 1940.a. NB! 1922.a. Peeter I kuju eemaldamine NB! Alates 1934 tsensuur, ainupartei, parlament "suletud" NB! Õnnetusi: 1937 Kilingi-Nõmme tulekahju (17+70) NB! Mittekallaletungi leping Venemaaga 1932; 1934 1. Ajalised piirid · algus: 15./28.nov. 1917 (Maapäev kõrgeima võimu esindajaks Eestis) 24.veebr. 1918 (Eesti iseseisvuse väljakuulutamine) 11.nov. 1918 (riigi reaalse ülesehituse algus) 2.veebr. 1920 (Tartu rahu, riik saab rahuaja tingimustes normaalselt eksisteerima hakata) · lõpp: 23.aug. 1939 MRP sõlmimine, Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri 28.sept. 1939 (Eesti ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt e baaside leppe > Eesti lubab oma aladele NL sõjaväe) 18.okt
on mõtet otsida lahendit kujul x (t ) = A exp(- t ) cos( t + 0 ) . (7.5) 2 Sobib ka siinusfunktsioon. Siin A on koormuse algamplituud, 0 võnkumise algfaas. Suurust nimetatakse võnkumise sumbuvusteguriks. Võnkumise faasiks nimetatakse siinuse või koosinuse argumenti võnkumist kirjeldavas võrrandis (7.4). Kontrolliks arvutame võrrandist (7.5) ajalised tuletised ja asendame need valemisse (7.4). Saame tulemuseks x (t ) = - A exp(- t ) cos( t + 0 ) - A exp(- t ) sin( t + 0 ), x(t ) = A exp(- t ) cos( t + 0 ) + 2 A exp(- t ) sin( t + 0 ) - 2 . (7.6) - A exp(- t ) cos( t + 0 ) 2 Asendades saadud avaldised valemisse (7.4), saame pärast sarnaste liikmete kokkuvõtmist
muutumine 20 Toitumisharjumuste muutmine 15 Jõulud 12 Tööstressi äratundmine Miks ma võtan alati nii palju tööd? Miks minu kodune elu on segamini? Miks mul pole õiget tuju? Miks ma ennast nii palju tagant sunnin? Miks ma kogu aeg pingul olen? Miks ma alati nii hilja töötan? Miks ma nii kergesti haigeks jään? Miks mul pole kunagi aega midagi lõpuni teha? Riskirühmad (töö) Töö teiste inimestega Ressursside nappus Ajalised piirangud Rahalised piirangud Kompetentside vähesus Vähene tunnustus Kõrged ootused Vähene kontroll töö lõpptulemuse üle Töö omadused Rahvusvahelise Tööohutuse ja -tervise Instituudi andmetel on kõige kõrgema stressi tasemega ametikohad: 1. Lihttöölised 7. Juhid/kuraatorid/ haldurid 2. Sekretärid 8. Kelnerid 3. Kontrolörid (järelvalve) 9. Masinistid 4. Laborandid 10. Taluperemehed 5. Büroojuhatajad 11. Kaevurid 6. Keskastme juhid 12. Maalrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
