Eesti rahareform 6 (1992) Eesti Vabariigi teine rahareform toimus aastal 1992. Selle eesmärgiks oli võtta kasutusele juba test korda Eesti kroon. Rublad, mis sellel ajal kehtisid vahetati välja kolme päevaga ning peale seda oli ainuke seaduslik maksevahend praegu kasutusel olev raha. Rahareformi sümboolseks alguseks võis lugeda 26. septembrit 1986. Kui ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", kus soovitati võtta kasutusele Eesti kroon. 7. Detsembril 1989 kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. Kaheksa päeva hiljem võeti vastu otsus, et Eesti pank luuakse 1. jaanuarist aastal 1990 ning umbes kahe nädala pärast loodi Eesti Vabariigi pangaseadus. 27. märtsil moodustati Rahareformi komitee. 12
Professionaaalse õhkkonna loomisel töötajad tunnevad ja ka vastutavad professionaalsemalt. Kuidas jagada tunnustust? Kas tunnustus on see, kui juht käib ringi ja ütleb igale töötajale, kui tubli ta on? Kindlasti mitte. Tunnustamise võimalusi on palju. Seda saab teha töö käigus, koosolekutel või mingil erilisel viisil töötaja äramärkimise kaudu. Näiteks on võimalik tunnustust jagada suusõnaliselt, artiklina firma ajalehes, firma autahvlil, tunnustamine firma koosolekul või siis kord kvartalis firma parima valimisel. Kui küsida, miks inimene tööl käib, siis teame tõenäoliselt palju erinevaid vastuseid. Kuid hoolimata inimeste vajaduste ja motivaatorite erinevustest on palju ka sellist, mida on kasulik teada ja arvestada kõikide töötajate puhul ei tee ju paha selgete eesmärkide teadvustamine või tagasiside andmine tehtud töö kohta
Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Debüüt novelliga «Lõppematu tee» Elva ajalehes Uus Tee 1958. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Tähtteos- "Tants aurukatla ümber"(1971). 3 Üks Traadi mastaapsemaid ettevõtmisi on sariromaan "Minge üles mägedele", mille esimene osa "Puud olid, puud olid hellad velled..." ilmus 1977 ja seni viimane, kümnes osa "Haamri all" 2002
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986
loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene Kommunistlikust Parteist sõltumatu erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates . Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. IME- Isemajandav Eesti oli 26. septembril 1987 ajalehes Edasi ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus. Fosforiidikampaania-1987.a toimus rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine
tulevikule 3.)Futuristid esitasid oma plaane nn. Manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses 4.) Tuntumad futuristid: - Filippo Tommaso Marinetti - Umberto Boccioni -Carlo Carra -Luigi Russolo -Giacomo Balla -Gino Severini 5.)Esimese futuristliku manifesti avaldast Filippo Tommaso Marinetti, kes oli manifesti tähtsaim autor ja peakorraldaja. Esimene manifest avaldati Pariisis, 1909. aastal ajalehes '' Le Fiagro''. Avaldustel oli ülepakutud teatraalne ja tundeküllane stiil. Manifestil kuulutatakse, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti, sest vana on kõlbmatu. Futuriste vaimustab tehnika areng. 6.) Teise manifesti ideed: Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest ( nt. aktimaalidest). Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Tuli kasutada võimalikult tervavaid või kriiskavaid värvikombinatsioone. 7
Futurism (ladina keeles futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!". Aastal 1910 esitati teine, futurislike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati. Manifesti autoriks oli
Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Futurism leidis palju innukaid poolehoidjaid Venemaal, mis oli samavõrra mahajäänud maa kui Itaalia. Ka seal levis janu uudsuse järele. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatritegelaste kujunes välja Moskvas. Huvitaval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!". Aastal 1910 esitati teine, futurislike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati
Kokkuvõtte 5 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Valisin Kuu teema, kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin teada kuidas Kuu tekkis. Kuu tekkest rääkitakse igalpool ja erinevaid asju, tahtsin ka ise uurida selle kohta. Varem olin Kuu kohta teadmisi saanud internetust kui kirjuti ajalehes või "elu24" või "publikus". Sellistes kohtades kirjutati ainult , et millal seal keegi käis ja kes käis. Enamust teadmisi Kuust sain ikkagi koolist. Minu töö eesmärk on uurida kuidas kuu tekkis ja leida selle kohta erinevaid huvitavaid fakte. Kuidas tekkis kuu? Kaksikplaneedihüpoteesi kohaselt moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.
Mis siis turisti Eestis häirib? Teenindus, mis algab uksel tervitamisest. Üks USA uurimus väidab, et kui restoranis käimine jagada kümneks komponendiks, millest esimene on tervitamine ja viimane hüvastijätmine, siis isegi esimese ja viimase olemasolu korral on inimesed rahul. Inimesed tahavad, et neile öeldaks korralikult tere ja nägemist. Halb pole üksnes teenindamise tase, vaid pigem hoiak. Üks teenindaja ütles ajalehes, et tal on kogu aeg halb tuju, sest palju soomlasi käib kõrtsis. Või teises lehes, et Pärnus on nüüd sügisel hea ja rahulik olla, ei kuule enam soome keelt. Kui siis ilmnesid esimesed märgid Soome turismi vähenemisest, kõlas ajakirjanduse isegi: hurraa, viimaks ometi... Kui Soome turistide arv väheneks Eestis kümme protsenti, jääks töötuks kuni 3000 inimest. Üldine hoiak turismindusse väljendub selleski, kas inimesele minnakse tänaval
Tänapäeva ajakirjandusel on suur mõjujõud. Meedial on võime mõjutada inimesi. Üks lihtne lugu mõnest lihtsast teemast võib pöörata pea peale paljude inimese arvamuse. Tänu sellele peaks ajakirjanikule langema suur vastutus oma esitatud faktide adekvaatsuses ja eetikareeglite kinnipidamises. Paljudele inimestele jääb paremini meelde ajalehe esilehelt silma jäänud kiri kõrgele riigitegelasele kahtlustuse esitamises korruptsioonis, kuid märkamata jääb ajalehes paar päeva hiljem ilmunud väikese kirjaga tekst kahtlusaluse rehabiliteerimisest. Inimest süüdi olevaks kuulutav pealkiri on tavaliselt mitu korda silmatorkavam kui teda rehabiliteeriv tekst. See näide peegeldab kõige paremini tendentsi, mis valitseb ajakirjanduses, ka Eesti ajakirjanduses. Ajakirjanikud keelduvad võtmast omale vastutust oma kirjutatud lugudest ja võtavad sageli isegi õigusorganite tööülesandeidd enda peale ning loovad siis oma ,,uurimistest" artikleid
Ringkonnakohus käitus õigesti) TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse õiguslikku põhjendust. TsMS § 235 ei ole kostja põhistanud oma väidet, et tööleping sõlmiti töövõtulepingu varjamiseks. TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 4 alusel oli hagejal kohustus põhjendada, miks ta ei esitanud väidet ega tõendit esimese astme kohtus (Hageja esitas menetluses esimest korda väite, et ta pöördus kostja poole ajalehes ilmunud töökuulutuse tõttu, ning ajalehekuulutuse koopia apellatsioonkaebuses ja selle lisana.) Riigikohtu praktika viited: Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 ja 3-2-1-9-05; Riigikohtu 31. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08; Riigikohtu 13. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-09; Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07;
maakonnalehtedel". Oleks tulnud kulutada osa rahast äri alguses juba kojukande peale, mis oleks suurendanud klientide arvu, kuna autodega liiklevad kliendid ei soovinud kioskist ajalehte osta. Selline investeering oleks taganud parema sisenemise turule ja saavutada eeliseid olemasolevate konkurentide ees, kuna potentsiaalsed kliendid oleksid olnud paremini informeeritud antud tootest (põhjalik ülevaade spordielust kompaktselt ajalehes, mis on muidu kättesaadav erinevates ajakirjades-, ajalehtedes, spordilehekülgedel eraldi) ,,isikliku autoga liikuvad inimesed ei soovinud ajalehti osta mitte kioskist, vaid nad eelistasid kojukannet". (Michael Porteri tegevusalade analüüs, õp.lk 77) Konkurentsiedu valiku puhul peab juht valima kolme erineva strateegia puhul, siinkohal on Riho valinud diferentseerumisstrateegia, mis tähendab, et on
Futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924). Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist. Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja t...
keelekasutustavad e -kombed. . Nimetust tekst kasutatakse keeleteaduses nii kirjaliku kui suulise väljenduse üksustele viitamisel. Tekst on suhtluses keelekasutuse põhiüksuseks. Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Kui teksti käsitatakse nii avaralt, siis on võimatu esitada ühiseid vormitunnuseid, mis kehtiksid mis tahes teksti jaoks. Teksti omadused sõltuvad sellest, kus ta kasutusel on (raadios, ajalehes, teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel), kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides siiski silmas kitsamat tähendust, mõeldes teksti all ühe inimese kirjutatud monoloogi. Kirjutatud tekst esineb meie kogemuses tootena, esemena, asjana
Berliinis viimase kuue kuu jooksul juba viies sarnane juhtum. Saksamaa nagu teisedki Euroopa riigid on aumõrvadele ja moslemi naiste allasurutusele kaua läbi sõrmede vaadanud. Ja kuna aumõrvade sooritajateks sunnivad perekonnad sageli alaealisi poisse "eksinud tütarde" väiksemaid vendi , saavad nad kergema karistuse. Ülejäänud suguvõsa peab neid kangelasteks, sest nad kaitsevad perekonna "au". Hollandi kirjanik Leon de Winter kirjutab ajalehes Die Zeit: araabia kultuuris keerleb kõik nelja asja ümber alandus, au, respekt, kättemaks. Türgi mehe au ei saa suurendada, vaid ainult maha mängida ja au defineeritakse "naiste seksuaalse puhtuse" kaudu perekonnas. See tähendab, et islamiusulised ei tunnista isikliku vastutuse kultuuri, vaid häbikultuuri, järeldab de Winter. "Au" tähendab, et teised näitavad üles "respekti". Respekt tähendab, et sa kuulud gruppi
Kunsti detentsid 20 sajandi I poolel 20 sajandi kunsti tuntakse kui ka kaasaegset(modernseset) kunsti, tegelikult sai see alguse 19 sajandi lõpul.Modernismi ideoloogia pole kunagi saanud ainuvalitsevaks, kuid hakkas mõjutama paljusid 20.sajandi alguse kunstnikke ja publikut.Tänapäeval võib modernismi pidada üheks varjandiks avargardismi ideoloogiast. Et modernism pidas peamiseks kunstiteoste vormimuutusi,jagasid modernismist mõjustatud käsitlused 20.sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised ,,Moodsa kunsti ajalood" on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pann...
algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus enesekasvatusega seotud raamatutest. Ajaviiteks kirjutas 1934. aastal ,,Võõrad varjud" ning 1936. aastal ,,Viikingite veri," mis avaldati ,,Perekonnalehes".
ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 19361939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Briti ajaloolane Liddel Hart kirjutas 3. septembril 1949 ajalehes "Picture Post": Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda... Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees... Inglismaa suhtumise ootamatu, täieliku muutumisega muutus ka sõda vältimatuks. Erinevalt Sudeedimaa liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis
sotsiaalselt homogeensest maarahvast kasvas paarikümne aastaga moodne Euroopa rahvus kõigi sellele omaste joontega" (Laar 2005: 126). "Perno Postimehe" tähtsus ei jäänud mitte ainult ajakirjanduslikesse piiridesse vaid kandus kogu rahvuslikku liikumisse, tugevdades ühiskonnas ühtsuse tunnet ja liites eri kihtidest inimesi omavahel (Laar 2005). 1864 kolis Johann Voldemar Jannsen Tartusse ning "Perno Postimehest" sai "Eesti Postimees". Ajalehes asusid tööle Carl Robert Jakobson ja Jannseni tütar Lydia, kelle abil muutus leht modernsemaks, kuid ometi säilis rahvalik kirjutuslaad, mis lugeja jaoks oli väga oluline. Leht oli nii populaarne, et ühe aastaga tõusis tellijate arv 350-lt 2210-le. "Postimehe" edu võtmeks võib lugeda ka seda, et Jannsen ja Lydia tegid tihedat koostööd rahvusliku liikumisega ning nende kodu Tartus võis lugeda rahvuslaste keskpunktiks. Läbi ajakirjanduse jõudis rahvani teave ka erinevate seltside
tekivad; uudised peavad lähtuma lugejate ja laiemalt ühiskonna huvidest. Püütakse vältida ajakirjaniku subjektiivsust. Tuleb teha vahet kolmel mõjurite rühmal: uudisväärtused, uudisväärtuste lisakriteeriumid ja ohtlikud mõjurid(pseudouudisväärtused). Uudisväärtused on need sündmuste ja inimeste omadused, mida ajakirjanik peab alati meeles pidama. Lisakriteeriumite rühma moodustavad erinevad mõjurid, mis kehtivad konkreetset tüüpi lehtedes, ajalehes, ajahetkel. Ohtlikud mõjurid on sündmuste omadused, milles osa paistavad uudisväärtusena, kuid ei ole seda. 1. Uudisväärtused. Mille põhjal valida sündmuste seast välja just need,millest teha uudiseid. Uudisväärtuse määravad: Mõjukus – mõjutab palju inimesi, informeerimine, oluline aspekt, prognoosida sündmuse tagajärgi(valimised, streigid, tänavate sulgemine, remont jne) Ebatavalisus – sündmused, mis erinevad igapäeva uudistest. Ootamatus – ettervamatu ja
paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade avaldatakse kohalikus ajalehes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama : 1) kaitse alla võtmise põhjendust 2) kaitse alla võtmise eesmärki
1968.a. läks Mats Traat uuesti Moskvasse end täiendama, seekord kaheaastastele Kõrgemate Režissööride ja Stsenaristide kursustele. Pärast nimetatud kursuse läbimist, alates 1970. aastast on Mats Traat tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas. Mats Traadi debüüdiks sai 1958.a. (22 a) proosapala Elva rajooni ajalehes “Uus Tee”, kirjatükiks oli novell “Lõppematu tee”. Esimesed luuletused avaldas ta järgmisel aastal Hiiumaa ajalehes “Nõukogude Hiiumaa” Laiemale avalikkusele tutvustas Moskvas õppivat noort kirjameest 1960.a. Mart Raud. Traadi esikraamat “Kandilised laulud” ilmus luulekassetis “Noored autorid 1962” ja oli täis tormlevat nooruslik-ägedat tulevikuoptimismi, inimkonna suuri ideaale. Raamat äratas avalikkuses soodsat tähelepanu ning sellest alates on produktiivse Traadi looming püsinud pidevalt kriitika ja lugejate huviorbiidis. Alates 1963.a
(Jannseni jutustuse järgi). Mõlemad näidendid on jandid, kerged ja lõbusa sisuga näidendid, kus oluline koht on jämekoomikal. 1872 ilmus trükis (lavastati 1871) Koidula kõige tuntum naljamäng "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti kirjanduses esimene algupärane näidend. "Säärase mulgi" süzee aluseks sai Eesti Postimehes ilmunud sõnum saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks, suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse tuli, kuid pidi häbiga tagasi minema. Koidula käsitleb selles näidendis mitut ajastule iseloomulikku probleemi: rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaen; hariduse vajalikkus; päriskoha ostmine; sõjaväest kõrvalehoidmine; sundabielu. Võrreldes varasemate teostega on selle näidendi tegelased õnnestunumad. Positiivse tegelase rollis on edasipüüdlik mulk Männiku
Kellelegi võib tunduda ei mõni õpetaja diskrimineerib teda. Kas siis paneb ebaõiglaseid hindeid või avaldub see kuidagi teisiti. Pinget tekitab ka vanemate surve headele hinnetele. Kui vanemad ise on targad tahetakse, et ka pere järelkasv oleks selline. Aga keegi ei suuda õppida üle oma võimete. Kooli probleemiks võib olla ka kiusamine klassikaaslaste poolt. Kuigi minu arust on seda üldiselt vähemaks jäänud, ka nooremates klassides. Oli ju kunagi ajalehes suur uudis, et jõukast ja muidu heast perest tark ja ilus tüdruk poos end oma seinakapis üles, kuna teda kiusatakse koolis. On ka tõsist koolivägivalda aga minu koolis seda õnneks vist ei ole. Koolis käimise isu võtab ära ka see kui pole koolis sõpru. Ei pruugita olla eemaletõugatud aga sõpru ka ei ole. Koolist võib leida absoluutselt igasugu probleeme. Noor olla polegi sugugi kerge ja päris üksi on seda veelgi raskem läbi elada. Kuid toime peab ikka kuidagi tulema
· Raamat P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi (Vahtre , Sulev 1997. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion) · Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk ...-... (V o l k e , Veljo 2004. Saaremaal toovad lapsi sookured - Eesti Loodus, nr 6, lk 34-38 Kättesaadav ka Internetist: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=733 (22.03.2006)) · Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Ajaleht kaldkirjas, kuupäev (V a l l i k , Aidi 2006. Keelamine pole lahendus. Õpetajate Leht, 8.09) · Artikkel Internetis P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Lehekülje omanik, alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on) (S t i p a, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. - Läänemereportaal: http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)) · Kogumik
Lauri Piisang Noor-Eesti ja Gustav Suitsu osa selles Referaat Tallinna Polütehnikum 2008 Noor-Eesti Noor-Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud kirjalik rühmitus, mis aastatel 1905-1915 muutis Eesti kirjanduse, kunsti ja muusika arengut modernism ning uus-romantism võttis üle realismi. Noor-Eesti tegevus kajastus nende ajakirjades ning albumites. Albumeid oli kokku viis, need ilmusid aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Tänaseks on need albumid internetis vabalt kättesaadavad, ning kõigile kasutamiseks . Need albumid olid kirjutatud vanas Eesti keeles ning koosnesid enamasti luuletustest ning mõistujuttudest rahvale lugemiseks. Nende albumite abil üritati süvendada uut mõttelaadi, mis muudaks Eesti ühiskonda ning süvendaks mõtteid vabast Eestist. Selle tõttu kirjeldasid osad No...
aastal Nobeli auhinna. Kahe maailmasõja vahel elas Hamsun eraklikku elu. Teises maailmasõjas toetas Hamsun Saksamaad ja Vidkun Quislingi valitsust. Põhjuse selleks leidis ta pärast Esimest maailmasõda Norras valitsenud liigses Suurbritannia ja Prantsusmaa soosimises ja ta oli ka kursis NSV Liidu kuritegudega. Aastal 1943 kohtus Hamsun Adolf Hitleri ja Joseph Goebbelsiga. Pärast seda saatis ta viimasele oma Nobeli auhinna medali. Adolf Hitleri surma puhul avaldas ta ajalehes "Aftenposten" artikli, kus oli muuhulgas öeldud: "Ta oli sõjamees, inimkonna eestvõitleja ja kõikide rahvaste õiguste evangeeliumi kuulutaja. Ta oli üks suurimaid reformaatoreid, ja tema ajalooliseks saatuseks kujunes tegutseda kõige ennekuulmatuma julmuse ajastul, julmuse, mis ta viimaks hukutas. Sellisena peaks lihtne lääneeurooplane nägema Adolf Hitlerit, ja meie, tema lähedased poolehoidjad, langetame nüüd pea tema surma puhul." Pärast sõda oli Hamsun mõne kuu vangis
migratsioonilaine Eestisse. Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP- AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses.
kongress fotograafid Itta. Kõige kuulsamad pildid olid teinud William Jackson ja Tim O'Sullivan. 1871: Richard Leach Maddox, inglise arst, teeb ettepaneku kasutada zelatiini emulsiooni ja hõbebromiidi klaasplaadil, "Kuiva plaadi" protsess. Ajalugu 1878: Kuiv plaadid on valmistatud kaubanduslikul eesmärgil. 1880: George Eastman, vanus 24, loob Eastman Dry Plate Kompanii Rochesteris, New Yorgis. Esimese pool-toon foto ilmub ajalehes, New York Graafika. Ajalugu 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastman esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1889: Paranenud Kodak kaamera. 1900: Kodak Brownie kasti rull-filmi esitlemine kaamera sees. George Eastman Esimene fotoaparaat Kodakult Kodak 1893 Ajalugu 1902: Alfred Stieglitz korraldab "Fotosessiooni" näituse New Yorgi linnas. 1906: kättesaadavus
aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama 1987 augustis loodi Molotov- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele 1987 septembris ilmus ajalehes ,,Edasi" artikkel ,,Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele", kus Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar tutvustasid Isemajandava Eesti (IME) ideed. 1987.aasta lõpul loodi muinsuskaitseklubisid ühendav Eesti Muinsus- kaitse Selts (EMS), mis oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988.a
Mis viis Eesti taasiseseisvumiseni? 1987 1987 augustis loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp 23. august miiting Tallinnas Hirvepargis. See oli koos lätlaste ja leedukatega kokku lepitud 26. august ilmus ajalehes ,,Edasi“ IME ettepanek st. ettepanek viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva. 24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures 13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must-
Abstraktsust suurendavad mitmesugused geomeetrilised pinnad, jooned, kontsentrilised lained või ringid, mille abil futuristid püüdsid kujutada mitte ainult liikumise hoogu, vaid ka helisid, eriti suurlinna müra. Futuristidel oli komme ka enda töödele pretensioonikaid pealkirju. Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!". Aastal 1910 esitati teine, futuristlike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati
Tema esimene raamat "Om kriget kommer" avaldati 1971.a. Ta on töötanud ka televisioonis mitmete telesaadete juhina ning olnud nii draama - kui ka dokumentaalfilmide autor. Guillou sai tuntuks kui paljastas 1973, aastal salajase organisatsiooni, selle tulemusena mõisteti ta süüdi spionaazis ja saadeti kümneks kuuks vangi. Hetkel on ta mõjukas sündmuste, eriti Lähis-Ida konfliktide ning erinevate kodumaiste probleemide kommentaator.Oma artiklites Rootsi juhtivas ajalehes Aftonbladet kritiseerib ta tihti USA terrorismivastaseid sõdu, Iisraeli suhtumist Palestiinasse. Tema paljude raamatute seas on tuntumad spiooniromaanid Rootsi spioon Carl Hamiltoni ja ajaloolised jutustused rüütel Templar Arn Magnussoni kohta.Guillou on võitnud oma artiklite ning raamatute eest ka arvukalt auhindu. Teose teemad ,,Kurjus" on noorsoo romaan, mille peateemaks on vägivald ühe poisi elus. Vahepeal on teema ka armastusest ning sõprusest. Peategelase iseloomustus
● Vanamees oli merel olnud 84 päeva ning 85 päev pidavat olema tema õnnepäev. Neist 84 päevast käis temaga kaasas 40 päeva Manolin, kuniks tema isa keelas tal vanamehega merel käimise. ● Poisi ja vanamehe vahel toimub suhtlus, kus Manolin palub end kaasa, kuid Santiago ei ole nõus. Poiss otsustab vanamehele teha välja õlle, pakub talle, et võiks sardiine püüda ning räägib temaga koos ajalehes olevast pesapallist. ● Vanamees ärkas vara üles, äratas poisi, et ta teda aitaks ning suundus üksi kalale. Sõitis kaugemale kui teised. ● Ta püüdis ühe tuuni, mille leidis tänu lendkaladele, ning kasutas seda söödana, millega sai kätte merliini. ● Merliin vedas teda pikalt, kuid Santiago ei tohtinud liini tugevalt hoida, sest muidu võis kala end lahti rabeleda.
demokraatia kriis ja üleminek diktatuurile paljudes euroopa riikides. 5) lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik. 6. Nimeta vähemalt kolm uut riiki, mis tekkisid vahetult peale I maailmasõda ja selle tulemusena: Austria, Ungari, Eesti, Jugoslaavia, Poola jne. 7. Pildiülesanne. Versailles süsteem. Rahu ja tulevane kahuriliha. Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): "Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!" Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta? Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglasena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida. Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile "noa selga torkamisega". Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks? ____________________________________________________________________________________
luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku “ Vanemuise kandlehääled.”1871.aasta lõpul tuli välja ka “Vanemuise kandlehääled” II osa. 1872.aasta kevadel ilmus “Rõõmus laulja”, kus leidub eri maade rahvaviise (eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Jakobsonilt on ilmunud luuletuskogu “Lauliku C.R. Linnutaja laulud” ja näidend “Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed”. Jakobson kirjutas ajalehes “Eesti Postimees” artikleid: “Rahvas ja seisus”; “Rahva kasvatamisest”; “Veel mõni sõna põllutöö asjust”; “ Uraal-Altai keeleselts”; “ Mis meil hädasti tarvis tähele panna”; arvustus “Koli-raamat”; “Mõnest uuest raamatust”; “Raamatute hinnast”; “Ema armastusest”; “Meie küla- ja kihelkonnakoolid”; “Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud”. 1866.aasta lõpul panid erinevad
Irmal õnnestus veel kuidagi Rudolfiga kokku saada, kuid Rudolf oma meelt ei muutnud. (lk. 330) Irma tahtis end mürgitada ostes poest endale 20 kärbsepaberit ja lukustas end korterisse. Anna, aga aimas halba ja kutsus Eedi, kes tegi ukse lahti ja sõidutas Irma haiglasse, kus Irma toibus. Lonni oli Irma peale kade ja soovis isegi halba talle, kuna Eedi hoolis Irmast nii palju. Lonnil ja Eedil olid vahepeal suhe tekkinud. Lonni lootis, et seda lugu kajastatakse ka ajalehes, aga tema kahjuks oli ainult väike jutt sellest ja kus ei olnud isegi nimesid mainitud. (lk. 364) Eedile ei meeldinud, mida Rudolf oli teinud ja läkas Rudolfit otsima, leides Rudolfi tappis Eedi ta ära. Rudolf kirjutas vaevaliselt enne surma, et ta ei süüdista kedagi tema mõrvas ja et see on enesetapp. Eedit see ei rõõmustanud palju, sest ta tahtis maailmale kuulutada, et tema tappis selle närukaela, kuid Irma käskis tal vaikida. Irma: ,,Kallis, tee seda nende
Eestimaa minevikust”,”Retk läbi Setumaa”,”Vaatepilte Võrumaalt”,”Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul”,”Valgelillepäev Tartus”,”Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas”,”Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu” Üks kõige kuulsamaid oli “Karujaht Pärnumaal”. Fotograafia 1912. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes Postimees teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta 1913. aastal. 1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algas Narvast ning lõppes Muhumaal ja Saaremaal. Fotoretkel tehti 317 fotot
Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugust muljet, on Karl Ristikivi meenutanud, mis oleks võreldav esimese Tallinna-elamusega. Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg. Küll oli tulevane kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse võimaluse kirjatöödega. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes "Uudisleht" 1928. aastal. Ajavaviiteliste jutukeste ja vestete avaldamine jatkus, olles enamasti ainukeseks teenimisvõimaluseks. See oli kirjanduslik õpipoisiaeg, kuid õpilane unistas meistriks saamisest ja muutus enda suhtes järjest nõudlikumaks. Haridusteed jatkus kõigi kiuste õhtugümnaasiumis - Tallinna Kolledzhis, mille 4-aastase kursuse ta lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931 - 1932. Tallinna aeg oli Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks.
Ta suri 1956 ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule. luule Luuletajana oli Suits Eesti esimesi moderniste, kes tundis hästi soome kirjandust. Tal oli komme oma värsiloomingut uuteks trükkida, mõnikord muutes oluliselt esialgset teksti või piirdudes vaid nende kogudes ümberpaigutamisega. Seetõttu on ka mitmeid tema luuleteoseid ilmunud erinevates versioonides, mida on mõnigi kirjandusloolane talle ette heitnud. G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need on tagasihoidlikud luuletused mis kaitsevad rahvuslikke huve. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". ,,Elu tuli" Tema esikkogu "Elu tuli" mis ilmus 1905 Helsingis oli kaasaegse nooruse kultusraamat, milles autor ülistas noort armastust ja revolutsioonilist hoogu. See koondab Suitsu luulet aastast 1900. Kogumiku nimiluuletus valmis viimaste hulgas,
Tal oli eelmisest abielust ka poeg, kellega ta ühendust ei pidanud. Tomase suurim pahe oli liiderlikkus. Kui Probleemid Tereza oli loomu poolest ,,raske", siis Tomast võib nimetada pigem Tomase liiderlikkus. Tomase soov Tereza kõrvalt olla vahekorras ,,kergeks". Ta usub, et inimese seksuaalsust tuleks võtta eraldi ning mitte ka teiste naistega tingib suurema osa nendevahelistest tülidest teose siduda seda armastusega. Tomas avaldab ajalehes arvamust teemal, mis jooksul. Tereza küll teab, et mees armastab jäägitult vaid teda, kuid tingib tema panemise n-ö dissidentide nimekirja. Seega on ta üks neist alateadvuses püsib hirm, et Tomas võtab teda kui vaid järjekordset ,,keha". tsehhi intellektuaalidest, kes kommunstliku reziimi ajal oli sunnitud enda See avaldub naise unenägudes. töökohast arstina loobuma. Talle antakse küll võimalus enda sõnad tagasi Olemise ,,kergus" ja ,,raskus"
Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi varu Lauanõud 600 Joogid 500 Lauad,toolid 200 10. Turu analüüs 10.1 Turusituatsioon ja arengutrendid. Kirjelda lühidalt oma sihtturgu ning seda millised väljavaated antud turul on aasta, 2-3 aasta pärast. Reklaam ajalehes Reklaamplakatid Anda välja kohviku tutvustav voldik Jagada flaiereid 10.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). Meie klient on eraisik, kes elab ühiselamuses ja lähiümbruses. Suuremas hulgas meie kliendid on tudengid, kes elavad nooruses 5 ja 9 ühiselamutes ja kellel on väga kiire elutempo ja kes ei jõua ise valmistada endale toitu. 11. Konkurents. Kirjelda ja analüüsi konkurente
miks on vaja tal viljad maha müüa, endal pulmad kohe tulekul. Peeter on marus, et kõik seda Märti kaitsevad ja nina topivad tema asjadesse. Ta ei lase siiski oma tütrel abielluda Märdiga ja Anne ei lase vilju minema viia, sest et pulmadeks vaja odraleiba teha ning värsket õlut. Peeter ei kuula ühtegi, kes midagi mainivad Ennust ja Märdist, vaid kobib toast minema. Järgmisel päeval istub Peeter toas ja on Erastu Enni peale vihane, kuna poiss valetas taadile, et ajalehes oli kirjas tangud, kuid tegelikult oli seal kirjas soolad. Nüüd kõik viljad tangudeks tehtud ja linnas said kõik Peetri peale kõvasti naerda. Enn tuleb väljast tuppa ja kohe Peeter tal kaelas. Süüdistab teda kõiges, kuid Enn ei ole üldse pahane, tema lubas võtta ikka Maie endale naiseks. Pulmad tulevad 4 nädala pärast ja see tangude jama on ikka taadi enda süü. Enn lahkus ruumist, Peeter ei tea enam mida
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus ,,Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1.3 Järgnev elu 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008)
kui sellega ei kahjustata AS majanduslikku seisundit ega võlausaldaja huve (ÄS §281 lg 2¹). Aktsionäril on õigus aktsiaseltsis saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta ainult üldkoosolekul. Vaatamata sellele on juhatusel õigus keelduda, kui teave võib kahjustada ühingu huve. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiaid, on nad kohustatud avaldama kõik aktsiaseltsi teated põhikirjas nimetatud ajalehes (Õigusõpetus, 2012). 1.5 Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine Aktsiaseltsi tegevust on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega, kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust. Teisteks võimalusteks on veel ka pankroti väljakuulutamine või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, millele võivad lisanduda põhikirja kui ka seadusega ettenähtud täiendavad alused (Õigusõpetus, 2012).
endas ka näost näkku intervjuusid ühe majapidamise peremehega või kellegi muu täiskasvanuga. Valimi moodustas 42% meestest ja 58 % naistest. Uuringu tulemused Nelja kuu uurimise tulemuseks leiti, et Trinidadis oli sama palju kuriteo toimepanemisi kui ametlike kajastusi nendest. Samuti leiti, et meedias kajastatavad pildid on palju traumeerivamad ja liialdavad kui politsei jaoskonna tunnistused reaalselt on. Keskmine vägivalla kuritegude kajastamine kolmes ajalehes oli 56 %, kuigi Politsei andmed näitavad, et vägivalla kuritegusid pandi toime 30-l protsendil kõikidest kuritegevustest kokku. Kuid antud teema uurimine sõltubki väga paljudest erinevatest asjaolusest, alustadest valimi moodustamisest ja meedodi valikust, lõpetades religioossete ja geograafiliste asjaoludega. Nad leidsid, et demograafilised faktorid (nt. elanikkonna vanuseline ja rahvuslik koosseis) mõjutavad kuritegevuse hirmu suurust kuid meediakajastused ei mõjuta hirmu
tingivad, et mõned inimesed on näiteks aktiivsemad kui teised? Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kuidas inimesed seavad endale eesmärke ja kuidas nad nendeni jõuavad? · Miks inimesed tahavad teha just seda, mida nad tahavad? · Kuidas inimesed endast mõtlevad ja kuidas see mõjutab nende käitumist? Isiksuse põhiomaduste mõõtmine · Küsimustikud Ajalehesabas vs psühholoogias kasutatavad · Ajalehes küsimused tavaliselt ,,salapärased" me ei tea, mida vastus võiks näidata · Psühholoogilise isiksusetesti küsimused on tavaliselt üsna läbipaistvad eeldatakse, et inimene on ise enda hea tundja, seda teadmist pole vaja kavalate küsimustega välja meelitada (MMPI?) Projektiivtest (Rorschachi test) Küsimustikud Seltsivuse skaala · Lugege järgnevat viit väidet tähelepanelikult ja kirjutage iga väite puhul
Need olid rasked aastad, kuid need õpetasid talle töökust ja distsipliini. Gümnaasiumis, kus leidus nii hingetuid kui ka tähelepanelikku õpetajaid. Novell ,,Inimene vutlaris" 2. Esita kirjaniku eluloo olulisemad faktid. Sündis 1860 Taganrongis. Sirgus väga ranges ja karmis kasvukeskkonnas, pidi laulma kirikus ja töötama poes. Õppis kreeka algkoolis, seejärel Taganrogi gümnaasiumis. Innustus teatrist. 1879 äks Moskva Ülikooli arstiteduskonda, samal ajal hakkas ajalehes naljajutte avaldama.Haigestus tuberkoloosi 1884 lõpetas Ülikooli, asus tööle arstina. 1890. a viibis 3 kuud Sahharini sunnitöösaarel ja kirjutab seal teadusliku uurimuse. 1892(kuni 1898) ostab mõisa, mida nim. loominguliseks laboratooriumiks, seal rajab haigla ja 3 kooli. Suri 1904 Saksamaal 3. Kuidas sai Tsehhovist kirjanik? Esmalt hakkas kirjutama varjatud nime all naljajutte, samal ajal kui ülikoolis käis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
