kedagi teist. 1 Ootuse? 2 Ning peale selle hukkus ka teose tagajärjel tekkinud meeleavaldustel paarkümmend inimest. Teatud isikute sõnavabaduse piiramine on raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu. Eelkõige on nendeks isikuteks ajakirjanikud. Meedia ülesanne on levitada informatsiooni, võttes sellega vastutuse oma sõnade ja loomingu eest ning kohustuse järgida sõnavabaduse eetilisi piire. 1997. aastal ajalehes avaldatud artiklis nimetas ajakirjanik Vilja Savisaart rongaemaks ja abielulõhkujaks. Ajakirjanik kasutas kannatanu iseloomustamiseks avalikus suhtlussituatsioonis solvava ja halvustava tähendusega väljendeid, andis kannatanule väga negatiivse hinnangu, mis alandas kannatanu au ja väärikust ning sellise teo tagajärjel mõistis kohus ajakirjanikule karistuseks rahatrahvi. Eesti ajakirjanduskoodeksi kohaselt ei ole ajakirjanikel lubatud oma
Eesti kuritegevus on meie naaberriikides üpris kõrgel tasemel, eriti Soomes. Nii mõnedki eestlased on jäänud vahele narkohangeldamisega. Eesti maine narkokulleritena on põhjamaades nüüdseks juba üsna tugevalt sisse juurutatud. Ka soome ajakirjanduses on eestlaste kriminaalsus viimasel ajal tihti teemaks. Näitena toon meie naaberriigi ühe tuntuma ajalehe "Helsingin Sanomat". Tegemist on kvaliteetajakirjanduse alla kuuluva väljaandega. Ajalehes räägitakse meist kui maksupetjatest, varastest ja üleüldistest kriminaalidest. Ühes uudisloos kirjutati, et eesti hulkurkoer ründas Soomes kodanikku. Kuidas koera rahvus välja selgitati, seda ei ole loomulikult mainitud. Kõigele lisaks on "Helsingin Sanomatis" kirjutatud, et Eestist läheb iga päev Soome sada pätti. Kust on selline konkreetne arv võetud, jääb jällegi küsimärgi alla, sest fakte ei peetud artiklis vajalikuks mainida.
klassikaseltskonnast. Sild, mille Gershwin lõi «kõrge» ja «madala» vahele, kandis teda ning kui täna räägitakse tema geniaalsusest, siis tuleks eelkõige mõtelda, kuidas temal õnnestus see, mida paljud hiljem üritasid ja küllap edaspidigi üritavad, ent enamasti kesisema resultaadiga, kui see, mida me juba tunneme. Vähe on lisada nimeka laululooja Paul Simoni hinnangule, mis George Gershwini sajanda sünniaastapäeva eel ilmus ajalehes Observer: «Nagu kõik geeniused, oli ka tema geniaalsus unikaalne. Ent tema kõikehõlmav kunstiline visioon resoneerib võimsalt veel tänaseski maailmas, kus muusika on antagonistide vahel sageli ainus ohutu suhtlustee.» Gershwin pole ennast veel ammendanud. Ikka veel on, mida tema pärandist õppida. Georg Gershwin'i tähtsamad teosed Muusikalid/Broadway o "Lady Be Good" (1924) o "Oh, Kay!" (1926) o "Strike Up The Band" (1927) o "Girl Grazy" (1930)
kirjakeeles. Kui ajaleht avaldab uudise, siis juriidiliselt ei pea see olema korrektses kirjakeeles. Ja kui ta avaldab poliitiku või arvamusliidri kirjatüki, siis juriidiliselt ei pea see ammugi olema korrektses kirjakeeles. Seadus seda ette ei näe. Juriidiliselt on kõik korrektne, aga kui kõik kirjutaksid korrektselt kirjakeeles, siis kogu vaatepilt muutuks väga palju ja see oleks ainult hea. Keeleteadlane Peet Nemvalts kirjutab ajalehes, et ka halvas inglise keeles kirjutatud teadusartiklit peetakse meil paremaks kui eesti keeles kirjutatut, siis on see ainult pooliti õige. Õige on, et eesti teaduse ülima kvaliteedi nimel kuulutatakse eesti keeles tehtud teadustööd juba ette väärtusetuks. Aga inglise keele kvaliteedi osas on asjad teisiti, vähemalt ingliskeelsetes maades. Iga rahvusvahelise ingliskeelse teadusväljaande toimetaja nõuab, et mu artikli oleks tingimata üle vaadanud native speaker. Ning mõne
Saab elektrooniliselt hääletada, sest aktsionäre on rohkem, kui kohti saalides. Elektroonilise hääletamise puhul peab olema kahepoolne side. Samal ajal peab rääkima, kui hääletatakse. Koosolekuteate peab avaldama üleriigilises ajalehes või peab teavitama, kus saab otsuse eelnõuga tutvuda. Aktsionäril peab olema selleks võimalus. 1.2 Sissemakse Sissemakse võib olla kas rahaline või mitterahaline. Mitterahalise sissemakse korral otsustab audiitor, kas ese vastab hinnangule või mitte. Sissemakse saab teha ka väärtpaberites. 1.3 Aktsiakapital Aktsionäril võib olla piiramatus koguses aktsiaid. Miinimumkapital on 25 000 eurot. Aktsia
saj alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool on Eesti esimene kunstiõppeasutus. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. 2. Kus õppis 15.a alustas õppimist Düssendorfi Kunstiakadeemias. Seal elades mõlgutas ta mõtteid, kuidas ta kodumaal kunstiõpetust andma hakkab. 3. Ajakiri "Olevik" Kodumaale tulles hakkab 80-ndate lõpul avaldama artikleid ajalehes "Olevik", milles räägib kunstisündmustest, jagab oma arvamusi ja selgitusi selle kohta, mis kunst üldse on ning lisaks ka ilmast, poliitikast, kohalikust elust, arstide kongressist ja muust. 4. Esimene näitus Oma esimese näituse, mis on ka kõige esimesem eesti näitus Eestis üldse, avas ta 1901. aastal Tallinna Provintsiaalmuuseumi ruumides. 1907. aastal hävis enamus töödest tulekahjus. 5. Soomes Soomes viibides pühendus kunstnik maastikumaalile
rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannseni) ajalehes. Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a
Mida suurem on akvaarium seda kõrgemad on ka hinnad. See on sellest, et suurema akvaariumi puhul kulub rohkem ja paksemat klaasi. 6.3.3. Turundusteave levitamine Reklaami infot tuleb hakata levitama siis kui ettevõte on valmis. Muidu näeb klient reklaami, tuleb ettevõtet vaatama ja tahab endale ka akvaariumi tellida. Siis ta aga pettub kui näeb et äri on alles valmimas ja võib-olla ei tulegi enam tagasi. Väga suuri reklaame pole mõtet teha. Pigem eelistaksin ma reklaami ajalehes ja internetis. Samuti peaks olema ka näiteks ettevõtte uks kohal silt. 6.3.3.1. Isiklik müügitöö Kui klient tahab tellida omale akvaariumi, peab ta ka olema otsinud enda kodus sobiva koha akvaariumi jaoks ja ütlema mõõtmed. Sellest tulenevalt saab arvutada ka hinna. Kindlasti on olemas ka album, kus on olemas fotod valmistatud akvaariumitest. Seejärel lepitakse kokku aeg millal tullakse akvaariumi kokku panema. 6.3.3.2. Avalikkuse informeerimine
6 tulevikku, näitab, et töökuse ja osavuse poolest võivad eestlased sakslasi ületadagi. Ühtlasi manitseb ta haritud eestlasi mitte salgama oma rahvust, rõhutades, et häbeneda ei tule oma päritolu, vaid oma harimatust. Seega aitas Jannseni ajaleht kaasa rahvustunde äratamisele. Jannsenile tegi neil aastail kaastööd ka rida ärkamisaegseid tegelasi nagu Kreutzwald, Hurt, Kuhlbars jt. Eriline koht kuulub tema ajalehes koolihariduse propageerimisele. Kuigi Jannsen jagab tollal valitsenud arusaama, et kool on kiriku taimelava, peab ta vajalikuks õpetuse andmist ka ilmalikes ainetes nagu geograafia, ajalugu, matemaatika, koorilaul jne.. Pidevalt antakse ajalehes informatsiooni uute koolide ehitamisest ja avamisest, kritiseeritakse koolmeistrite ettevalmistust ja viletsaid töö- ning palgatingimusi, manitsetakse lapsevanemaid lapsi kooli saatma.
Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori kt-na (1921), valiti esimeseks korraliseks professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944). Prof Suitsu nõudliku õppejõu käe alt on kasvanud kaks põlvkonda eesti kirjandusteadlasi. Kirjanduslikku ellu astus gümnasistina ajalehes "Uus Aeg" (1889), avaldades arvukalt sõnumeid, arvustusi, raamatute tutvustusi jms. Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899; luuletajana kasutas varjunime K(ustas) Wahur jm. Toimetas kirjanduslikke vihikuid "Kiired" I-III (1901-1903) ning almanahhe ja ajakirja "Noor-Eesti" (1905-1915). Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated" (1906), "Noor-Eesti" väljaannetes avaldatud artiklid on kogutud raamatusse "Noor-Eesti nõlvakult" (1931)
kultuuri mõjutustel tekkinud mitmehäälset meestelaulu või ka segakoorilaulu kultiveeriv lauluseltside-liikumine. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud ,,Revalia" ja 1865. aastal ,,Estonia" ning ,,Vanemuine". Lauluseltside liikumine Saksamaal ja Baltimaades kandis endas ühtlasi ka Euroopat haaranud rahvusromantismi ideid. ,,Ärkamine" toimus kõikjal: rõhutama hakati rahvuslikku
väiksemad ettevõtted edukalt konkureerida miljoniliste reklaamieelarvetega. Reklaam internetis on üks soodsamaid kanaleid firma tutvustamiseks oma klientidele ja potentsiaalsetele tarbijatele. Interneti kampaaniad võimaldavad ettevõtetel kiiresti ja väheste kulutustega jõuda oma olemasolevate kui ka potentsiaalsete klientideni. Interneti abil on võimalik ettevõtetel klientideni viia märksa enam informatsiooni kui seda võimaldab telereklaam või reklaamipind mõnes ajalehes nt Kuldne Börs, Eesti Ekspress jne . Reklaamijuhtidel ei tasu firma tutvustamiseks eelarves ette nähtud raha püüdlikult ainult meediakanalite vahel ära jagada.4 Kui meediakanalite kaudu on ettevõttel võimalik oma reklaami näidata, siis reklaam internetis annab potentsiaalsele kliendile võimaluse ettevõttega interaktiivselt suhelda. Potentsiaalne klient saab otsida lisainfot, teda on võimalik suunata tellima, ettevõte saab küsida kliendi kontaktandmeid ja palju
teatris saatis operetti menu. Ja sealt alates kõikjal. Võib-olla on õigustatud väide, et ,,Viini veri" jääb alla ,,Nahkhiirele", kuid seda siis ainult liberetto osas. Muusikaliselt kuulub siia uskumatult palju igihaljaid lugusid. Pärast Johann Straussi surma ilmus lavale arvukalt operette, mis baseerusid tema muusikale. ,,Viini veri", 1899, oli neist esimesi. Pärast seda kui ,,Viini veri" oli vastu pidanud arvukalt etendusi, ilmus ühes Viini ajalehes artikkel, kus muuhulgas oli öeldud: ,,Adolf Müller, luues opereti Straussi muusikaga, ehitas endale kivimaja. Kui Strauss oleks kirjutanud opereti Mülleri muusikale, oleks ta nälga surnud." ,,Estonias" lavastati ,,Viini veri" esmakordselt 1965.aastal, lavastaja oli Paul Mägi. 1994.aastal tõi ,,Viini vere" välja Monika Wiesler. Sisu: I vaatus Mademoiselle Cagliari suvevillas Döblingis. Üksi Viinis viibiv krahv Balduin Zedlau otsustab külla minna suvevillasse oma armukesele
kvaliteetne teenus, mis on loodud kliendi ehk kodaniku ning riigi aktiivse dialoogi tulemusena. Antud teenus peab vastama nii kodaniku kui ka riigi ootustele ja nõudmistele, sest siis on avalik haldus efektiivne. Mina lähenen hea halduse tava rakendamise sõlmküsimustele läbi kahe poole: üheks pooleks on kodanik ehk võlgnik ning teiseks pooleks avalik-õiguslikku ametit pidav kohtutäitur. Kas ja kuidas hea halduse tava eeskiri realiseerub selles suhtes? Eelmisel nädalal leidis ajalehes Postimees kajastamist artikkel ,,Kohtutäitur sõidab võlgnikust üle tundeta nagu teerull"1, mida sai näha ka Kanal 2 uudistemagasiinis Reporter. Mõlemal juhul oli toimetaja hoiak häirivalt kallutatud loo peakangelase, Tanel Ehala, poole. Loo moraaliks jäigi kõlama, et võlgnikule ehk Eesti Vabariigi kodanikule tehakse kohtutäituri ehk Eesti Vabariigi vabakutselise isiku, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia
Vald korraldas ise oma rahalisi olukordi. Maksud ja koordmised jagati taludele laiali. Samuti määrati kulutused, mille alla kuulusid ühiskasutatavate elementide korrashoiud ja ehitamised, nagu sillad, teed, koolid jm. Samuti kuulusid selle alla näiteks õpetajate palk ja toetused vaestele. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes kinnitas, et seaduseid järgitakse ja valitseks kord. 1857. aastal hakkas Pärnus ilmuma ,,Perno Postimees", mille asutajaks oli Johann Voldemar Jannsen. Ajalehes innustas ta eestlasi omale talusid ostma, andis nõu põllumeestele, kirjutas haridusest jm. Kiiresti kasvas ajalehe populaarsus. Majanduslikel põhjustel pidi Jannsen kolima Tartusse, kus ta 1864. aastal asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsen oli kultuuriliselt väga aktiivne. Talle oli suureks toeks ka tema tütar Lydia Koidula. 1865. aastal loodi nende algatusel laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Tallinnas rajati ,,Estonia", Viljandis ,,Koit", Võrus ,,Kannel" ja Pärnus
plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 1988 oli Savisaar Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna, 1982. aastast dotsendina. Suuremat ühiskondliku tuntust tõid talle ETV saadetes osalemised, kuhu kutsus teda Siim Kallas. Perestroika algusaastatel hakkas avaldama Savisaar publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. 1987 aasta sügisel ilmus ajalehes IME projekt, mille nelja allakirjutajate hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). Aastal 1987 sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna ,,Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes pakkus ta välja idee teha Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 4 Tegevus poliitikuna
aastal tutvus Maria Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Puhkes noorte tormiline armastus. Laulatus toimus 10.veebruaril 1902.aastal Liivalaia tänavas Hackerite kodus. Kevadel lahkus Maria ,,Teataja" talitusest töölt ja sõitis mehega Moskva lähedale kus neil sama aasta sügisel sündis esimene tütar Dagmar.1904 aasta suvel tutvus Under kunstnik Ants Laikmaaga. Ta julgustas teda oma kirjutusi eesti keeles kirjutama ja saatis Maria esimesed eestikeelsed värsid avaldamiseks kolmele toimetusele. Ajalehes ,,Postimees" ilmus 2.augustil 1904. aastal Maria Underi esimene trükitud luuletus ,,Kuidas juhtus ,,. 4.oktoobril 1905.aastal sündis Krutsonis Maria Underi teine tütar Helda . Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse " Siuru " . 1905.aastal kolis perekond Moskvast tagasi Tallinna. Algul üürisid nad korteri Allika tänaval, mis aga sai tulerooaks.1907.aastal kolis perekond Suure-Tartu maanteele. Estonia avamispeol kohtus Maria Under Artur Adsoniga
sündmusi. Kuigi meie kodumaa, Eesti, on veel lapsekingades, on ta oma geograafilisele asukohale ning piirinaabrite poliitikale osa saanud suurtest, maailma mastaabiga probleemidest. Kuidas on maailmas toimunud sündmused mõjutanud Eestit ja siinseid inimesi aja armutul möödumisel? Kuni 19. sajandini olime me igapäevaselt lihtne maarahvas, meil puudus nimi ja ka rahvus. Pärast aastasadu kestnud iket ilmusid esimeses eestikeelses ajalehes Johann Voldemar Jannseni kuldsed sõnad: ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Seda publikatsiooni võib lugeda üheks oluliseimaks sündmuseks eestluse ajaloos. Üheaegselt esimese dokumenteeritud ajalehega, saime me endale nime eestlane. Hoolimata kohalikest elanikest vahetus siinne võim aja jooksul pidevalt. Me olime justkui marionetid pidevalt vahetuvate niitide otsas. Eestlased teadsid oma olemust ja kohta, kuid kohati puudus julgus ja võimalus seda avaldada. Nii kestis see 1918
Laura Ristla 8T Autor: Jules Verne Jules Verne (8.veebruar 1828- 24.märts 1905) · Raamat on välja antud aastal 1872, romaan on tõlgitud Eesti keelde 1924. aastal. · Jules Verne on kirjutanud umbes 29 teost, raamat ,, 80 päevaga ümber maailma"oli üks kuulsamaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes ,, Le Temps". · Eesti raamatukogudesse ilmus raamat esmakortselt 1994. aastal. · On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale. Peategelased: Phileas Fogg, teener Jean Passepartout, agent Fix, Proua Auda. · Phileas Fogg oli üks suuremaid kõnemehi, väga silmapaistev elegantne härrasmees. Ta oli rikas härrasmees. Tema ajakava oli väga täpne ja ta oli väga vapper.
ja annab talle Johannese tehtud sõnad, mida Ragnar Leho võttis oma nimele ja müüs Saksamaale maha. Riina peab Jansaga välismaale tööle minema. Johannes ja Riina lähevad sele tulemusena lahku. Hakkab jälle uus kooliaasta ja hakkab osade klassikaaslastega läbi saama. Biankaga hakkab isegi väljaspool kooli läbi käima. Ta saab tuttavaks Bianka rootsi sõpradega. Bianka kutsus ta ka Eeva sünnipäevale ja Johannes hakkas Biankaga klubis käima. Paari päeva pärast oli ajalehes, kuidas Leho Johannest petti. Tänu sellele sai ta kuulsust üle kooli ja kõik tahtsid ta sõbrad olla. Kreete tuli Taist tagasi, aga ta ei mõista, et emaga tuleb vaiksemalt rääkida. Kuna muidu vajub uuesti musta auku. Kreeta lahkub kodust ja läheb hääletades Kreetale. Johannes saab kohtust raha ja tal hakkab Biankaga midagi kujunema. Lõpuks aitab ta Zaiidi ja Zaiid ei poo ennast tänu sellele üles.
lapsepõlves ja noorusaastail Ristikivi kirjanik Karl Ristikivi (1912-1977) lapsepõlvekodul Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg. Küll oli tulevane kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse võimaluse kirjatöödega. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes "Uudisleht" 1928. aastal. Ajavaviiteliste jutukeste ja vestete avaldamine jatkus, olles enamasti ainukeseks teenimisvõimaluseks. See oli kirjanduslik õpipoisiaeg, kuid õpilane unistas meistriks saamisest ja muutus enda suhtes järjest nõudlikumaks. Haridusteed jatkus kõigi kiuste õhtugümnaasiumis - Tallinna Kolledzhis, mille 4-aastase kursuse ta lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931 - 1932. Tallinna aeg oli Ristikivi vaimse kujunemise
osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedele. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Pastrotite mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuna ühes liberaalses baltisaksa ajalehes. Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. Esimese kõnes "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti
Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õiguse” II osas, mis on kõige tüübikirevam teos tema loomingus. Tammsaare sai Treffneri gümnaasiumist korraliku humanitaarhariduse, ka vene kirjanduse tundmise. Luges palju Dostojevskit. Oma kirjanikutöö algusjärgl oli Tammsaare puhtakujuline külarealist. Tema lühiprosat hakkas ilmuma 1900.aastast „Postimehes”, 1901.aastast Suitsu toimetatud albumites ja Tallinna ajalehes „Kiir”. Peagi järgnesid pikemad jutustused : „Kaks paari ja üksainus”, „Vanad ja noored”. Esimesd tööd avaldati A.Hanseni nime all. Kirjanikunimi Tammsaare on tarvitusel 1902.aastast. Juba kooliajal oli Tammsaare saatnud ajalehtedele kaastööd. Peale gümnaasiumi lõpetamist hakkas ta kippuma Tallinna ja saigi tööd päevalehe „Teataja” toimetuses. Toimetajaks oli noor jurist Konstantin Päts., toimetuses töötas Eduard Vilde, kelle romaane ajaleht avaldas
iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus kombineeriti kujusi Futurism - 20 saj. algus 1. Miks sai futurism alguse Itaaliast? Itaalia oli mahajäänud riik ja uudsus sai kultuse objektiks Loodi kunst, mis katkestas sidemed minevikuga ja asendus see tulevikuga 2. Kuidas propageerisid oma vaateid? Esitasid oma plaane manifestidel esitasid oma loomingut ajakirjanduses 3. Kes kirjutas ja kus avaldati esimene manifest? Filippo Tommaso Marinetti ESIMENE manifesti avaldas ta Pariisis 1909.a. ajalehes "Le Figaro" 4. Manifesti peamised seisukohad... Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut kunsti - Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad - Futuriste vaimustab tehnika areng ja selle kajastumist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme 5. Kuidas püüdsid kunstnikud dünaamikat edasi anda? - Kujutada motiivi arengut ajas - ühel pildil üritati esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid
võis leida ka sõnumeid nii kodu- kui ka välismaalt. Sealjuures aga olid kohalikke olusid analüüsivad artiklid keelatud. Sõnumite sisuks oli ilmastik põllutöö seisukohalt, kuid ei võinud olla õnnetused ja kuritööd. Sellest küljest vaadatuna oli Perno Postimees erinev tänapäeva ajalehest, kuid leht oli populaarne. Ajalehe enda andmeil oli aastal 1862 tellijaid 2262, lugejaid muidugi rohkem. Just selles ajalehes mainitakse esmakordselt kirjasõnas etnonüüme Eesti ja eestlane. Aastal 1863 ongi lehe nimeks juba ,,Eesti Postimees". 3 aastat varem on nimetus eestlane muutunud üldiseks. Johann Voldemar Jannsen, keda hellitavalt Postipapaks kutsuti, suutis kujundada eestlastes lugemistraditsiooni ning äratada huvi nii hariduse, religiooni kui välismaailmas toimuva suhtes. Eestlane hakkas liikuma järk-järgult üha enam harituse suunas.
Piletid olid välja müüdud ning saal täiesti täis. Vaatajaiks oled peamiselt eestlased ning menu oli väga suur. Konterdi tulemusel oli hulganisti soovijaid, kes tahtsid ka orkestrisse tulla. Lõpuks pandi kokku püsikoosseis, mis koosnes 35st pillimängijast. Aastatel 1900-1907 oli Aleksander Läte väga tegev helilooja Tartus. Lisaks sümfooniaorkestrile asutas ta ka Tartu mees- ja segakoori.Ta oli ka pedagoog. Õpetas klaverit. Kirjutas ka muusikaarvustusi ajalehes Postimees ning avaldas ka klaverimängu õpiku. Ta andis konterte mitmel pool Eestis tutvustades nii rahva- kui ka välismaa muusikat. Samuti andis ta kontserte kooriga, kus ta esitas ka kuulsate muusikute oratooriumeid ja kantaate. 1904. aastal tuli Tartusse elama Rudolf Tobias, kes ka toetas ja aitas Lätet suurvormide ettekandmisel (Peetsalu 2004: 62- 64). 2 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud.
Talviti õppis Naelavere külakoolis1884. aastani. 1882. aastal kutsus ta vend ennast asendama Triigi-Avispea koolis õpetajana Väike-Maarjas. Tänu Jakobi ja ta sõprade kirjanduslikkele huvidele üppis Juhan neilt päris palju. Kui ta varem oli harjutanud viiuli- ja klaveri mängu, siis nüüd hakkas teda huvitama luule. Paljud Juhan Liivi luuletused on suunatud Liis Goldingule, kellega oli tal pikaajaline kiindumussuhe. Kirjandusse sai Liiv ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Juhan Liivi luule ,,Maikuu öö" ja samal aastal oli ta ka saanud sama lehe toimetusse tööle. 1886. aastal püüdis Liiv oma teadmisi täiendada H.Trefneri eragümnaasiumis, kuid ei saanud seal hakkama. Vahepeal töötas Viljandi Sakala ajalehe juures ja 1890. aastal sai tööd Tartu ajalehes Olevik. 1882. aastal otsustas Liiv tegeleda vaid oma loominguga ja hakata vabakutseliseks luuletajaks. Tänu ülepingutusele ja füüsilisele
ja kirikut, kui Eesti talurahva vaesuse ja vaimupuuduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. Viimaste mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht, mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud ,,Eesti Postimehe" veerud talle sulgema. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuga liberaalses baltisaksa ajalehes ,,Neue Dörptsche Zeitung". Ta osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna juba 1870. aastal. 1871. aastal asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi eestikeelse ajalehe asutamise luba ja lahkus sealt. 1872-1874 oli ta Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja
CONTRA, MARGUS KONNULA Selles, et Contra luuletama hakkas ja üheks eesti tuntuimaks poeediks sai, on päris suur osa telestaar Vahur Kersnal. Nimelt on nii Kersna kui ka Contra pärit Antslast, väikesest linnas Võrumaal. Contra ise on öelnud, et Kerna on temast 11. aastat vanem ja kui Contra veel abiturient oli, tegi Kersna juba Antslas diskosid. "Käisin talt mitu korda ühte kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis ka luuletusi. Kersna kutsus mind televisiooni esinema, kuid telekasse jõudsin alles kolme aasta pärast, ennem lihtsalt ei julgenud," meenutab Contra oma tähelennu algust. Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib. Teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend -...
autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurilises plaanis, ta luges palju nii ilukirjanduslikku kui populaarteaduslikku kirjandust, ja seda kuues keeles. Pärast lõpueksamite tegemist tuli Anton Tallinnasse ning asus tööle ajakirjanikuna Konstantin Pätsi asutatud lehes "Teataja", hiljem ajalehes "Sõnumed". Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid elukohad sageli: Tartus oli ta lõpueksamid sunnitud pooleli jätma ning kolima ära venna juurde Koitjärvele, et üritada jagu saada kaugelearenenud tuberkuloosist; Koitjärvelt reisis aga hoopis Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea
Margus Konnula Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................5 Lisad...........................................................................................................................................6 Lõpetus.......................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................
valetajad. Teisalt on see juba eestlasele palju lähem inimtõug. Vähesed samastavad ennast Leemetiga. Paljud rehepapiga. Ja mõned salaja ka Muna Otiga. 6 Kokkuvõte Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, ta on kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele-ja filmitekste. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava mälestused", mis ilmusid ajalehes ja 1995. aastal raamatuna. Väga menukas on olnud romaan ,,Rehepapp ehk November " , mis läheneb uudselt vanade rahvajuttude ainele. Fantaasia- ja huumoriküllased on tema lasteraamatud ,,Kaelkirjak", ,,Sirli, Siim ja saladused" ning ,,Leiutajaküla Lotte", samuti laste animafilmide stsenaariumid, näiteks ,,Tom ja Fluffy ". Tema näidendid: ,,Eesti matus ", ,,Kalevipoeg", ,,Teatriparadiis". Ta on kirjutanud ka lastenäidenid, mis on ilmunud kogumikus ,,Sibulad ja sokolaad"
Ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati. 4) Jakob Kõrv venestuse eestvedaja( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe ,,Valgus". Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks
õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku " Vanemuise kandlehääled."1871.aasta lõpul tuli välja ka "Vanemuise kandlehääled" II osa. 1872.aasta kevadel ilmus "Rõõmus laulja", kus leidub eri maade rahvaviise (eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Jakobsonilt on ilmunud luuletuskogu "Lauliku C.R. Linnutaja laulud" ja näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed". Teekond Sakalani Jakobson kirjutas ajalehes "Eesti Postimees" artikleid:"Rahvas ja seisus"; "Rahva kasvatamisest"; "Veel mõni sõna põllutöö asjust"; " Uraal-Altai keeleselts"; " Mis meil hädasti tarvis tähele panna";arvustus "Koli-raamat"; "Mõnest uuest raamatust"; "Raamatute hinnast"; "Ema armastusest"; "Meie küla-ja kihelkonnakoolid"; "Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud". 1866.aasta lõpul panid erinevad maailmavaated "Eesti Postimees" omanikuga Jannseniga Jakobsoni mõtlema oma
tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008
MÄNGIB OMA TEGELASTEGA NN KAHEKORDSET MÄNGU- OLEVIKKU ON VÕIMALIK MÕISTA MINEVIKU KAUDU. 8. ,,ROOMA PÄEVIK" Reisikiri, mis kujutab vähem turismiobjekte ja rohkem inimese sisemaailma. Erinevad teadvuse- ja ajatasandid segunevad. Kaspar von Schmezburg Roomas. Näiliselt ka teose autor. Nostalgia minevikuväärtuste järele. Vihjed tumedale tulevikule. Muu looming, 30.aastatel järjeromaanid ajalehes ja lasteraamatud. Novellid kogu ,,Sigtuna väravad" Luuletused kogu ,,Inimese teekond" Kriminaalromaan ,,Hurmakägu on surma nägu" Kokkuvõtteks. Kirjutab oma kaasajast ja minevikust traditsiooniliselt ja modernistlikult, tõsiselt ja seikluslikult. Otsib erinevatest aegadest midagi üldinimlikku. Suhtub lugejasse kui intelligentsesse olevusse. Omane teatud melanhoolia, aga ka peenetundeline huumor. Mõjutused A.H Tammsaare, Jannsen, Luts. Piibel
· Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.? ,,Peaks pärast tunde siia ujuma tulema" · Kes oli Anette?Anette oli kunstmeremadu. · Miks seisab veekandjatel Roosilehel ja Tammekõrval lamba alumine ja ülemine lõualuu elu lõpuni meeles? Sest nad nägid Anettet. · Mis sai meremaost? Katki läks. Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse · Millise ülesande sai Agu Sihvka, et ta ütles:"Igas ajalehes kästakse pioneeritöösse romantikat tuua, kuid mis romantikat on raamatukogus. Seal on ainult raamatud" Nad pidid kaks korda nädalas raamatukogus tööl. · Mis oli raamatukoguhoidjate töös kõige raskem? Võlglaste käest raamatute kättesaamine. · Mida tegi kooli direktor, kui nägi Kiilikest, kes sihtis püstoliga tema õepoega ja kordas muudkui:"Sure, koer!" Seda poleks ma küll oma õepojast oodanud. .................................................
Eesti 20-ndal sajandil 19. sajandi ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. 1985. aastal algas Eesti uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega augustis 1991. Need kaks eestlaste ärkamisaega toimusid erinevas poliitilises ümbruses ja sealt ka erinevused. Minu põlvkonna jaoks võib lihtsustatult öelda, et esimene oli ,,vanal ajal" ja teine ,,nüüd". Ometi võib taasiseseisvumisperioodist lugedes korduvalt tunda olukordade tekkepõhjuste ja lahendusviiside sarnasust kahe ärkamisaja vahel. 20. saj. ärkamisaja põhifiguuride tegevuse eesmärgiks oli riigi taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutu...
Ning kui üksinda muutub tootmine raskeks, siis palkan endale paar abilist. 6) Turundusstrateegia Minu eesmärgiks on täita inimeste soovid ning hakata ka oma tooteid tulevikus edasi pakkuma väiksematele poodidele, et veelgi kasumit teenida. Et oma tooteid tutvustada teen omale kodulehe: www.eritellimuselkoogid.ee, ning samuti reklaamin neid kohalikkudes ajalehtedes. Et minu tooteid reklaamitaks pean samuti maksama. Ühekordne reklaam ajalehes maksab umbes 25 eurot. Võib juhtuda, et kui minult tellijaid on ühekorraga väga palju, ei jõua kõike õigeks ajaks valmis teha. Et seda ei juhtuks ei tohiks ma omale ühe päeva peale võtta rohkem kui kahte tellimust. 7) Hinnakujundus Olenevalt kookide suurusest ning nende valmistamiseks kulunud ajale, kavatsen oma toote hindadeks panna 25-40 eurot. Toorainele kulunud hind on keskmiselt 7-9 eurot. Kasum on niisiis umbes kuni 30 eurot
Tabelduskohad ja süvisinitsiaal – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabelduskohad ja süvisinitsiaal Räägime veel lõigu vormindamisest. Seekord vaatame menüükäske Vorming > Tabelduskohad… (ingl. Format > Tabs…) ja Vorming > Süvisinitsiaal… (ingl. Format > Drop Cap…). Tabelduskohad Kui vajutada Tab-klahvile, hüppab kursor mitme positsiooni võrra edasi; kui kursor paikneb mingi sõna ee, siis hüppab kursor koos sõnaga edasi. Tavaliselt asuvad sellised hüpped – tabulaatorid – 1,27 cm järel. Tabulaatorite moodus- tamiseks tuleb valida käsk, nagu sissejuhatuses juba öeldud Vorming > Tabelduskohad…. Kasti lahtrisse Tabelduskoht (ingl. Tab stop position) sisesta kaugus sentimeerites, näit. 5 cm. Tabulaator 5 cm tähendab seda, et lehel ...
aastast emakeelesammas, mis ei ole tähtsusetu emakeelepäeva sünnis. Nimelt tunnistas emakeelepäeva mõtte algataja, aastakümneid õpetajaametit pidanud Meinhard Laks, kes koostas üleskutseid, korjas allkirju, selgitas ja veenis, kulutas tükk aega tulutult ametiasutuste uksi, et just samba avamine andis talle innustust emakeelpäeva mõttest mitte loobuda. Samba sünnis ei ole aga tähtsusetud meie kodualevlase Rein Siku tegemised, sest kirjutas just tema 1988.a kohalikus ajalehes üleskutse ,,Võtaks kivi ja.." Rein Sikul on teisigi kultuuriloolisi algatusi: folkloorifestival Viru Säru , Kalevipoja täies pikkuses ettelugemine Rakvere Vallimäel 2003.a, millel oli 650 autorit ning 6500 ettelugejat. Eesti Vabariigi 90.aastapäevaks otsustas Rein Sikk teha isamaale meeldejääva kingituse. Ta esitas ajakirjas üleskutse, kus palus eestlasi osalema kinkimises. Rein Sikk tahtis kirjutada regilaulu, ,,mis ei
Ärkamisaeg 1. Mõiste ja liikumise algus Ärkamisajaks Eesti ajaloos loetakse üldiselt perioodi 19. sajandi teisel poolel, mil sai alguse kaasaegse eesti rahvuse kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik iseseisvumine. Aega, mil laoti vundament hilisemale omariiklusele ning asuti arendama teisigi 20. sajandi rahvusriigile omaseid atribuute. See on maarahva emantsipeerumise aeg, mil külarahvast hakkas kujunema mitmekesisem tsiviilühiskond, kes omas poliitilist mõtlemis- ja otsustusvõimet. Kogu 19. sajand on selles osas väga huvitav ja muutuv aeg, mil leidis aset väga palju otsustavat Eesti ja eestlaste ajaloos ja saatuses, seda vaatamata asjaolule, et sündmuste lõpliku suuna ennustamine kunagi päris täpselt võimalik polnud. Sellises ajastulises huvis lihtrahva ja tema toimetamiste vastu võib näha ka üht olulist tõuget mitmete Ida- Euroopa rahvaste soomlaste, eestlaste, lätlaste, lõunaslaavla...
Endine moskvalane Julia Taro: „Eestis on kõige lihtsam olla õnnelik“ Julia Taro sündis Kasashtan, kuid enamus aja oma elust, elas ta Moskvas. Õppis, siis töötas disainerina ajalehes ja aktiivselt viis läbi vabaaja sisustamist, kuid 2006 aastal elu järuslt muutus. Julia abiellus tuntud eesti ajakirjanikuga Igor Taroga ja kolis eestisse. Praegu ta kasvatab nelja last, koostöös mehega arendab ajalehte kultuurist ja Setu rahvustraditsioonidest ja elab väikses talus 300 kilomeetri kaugusel Tallinnast, kuid absoluutselt ei soovi muuta Eestit selliseks tohutuks nagu on Moskva. Julia mõtles ümberasumiusest mitte kaua, ta oli kindel, et selleks
tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008
Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub valgusüntees. Üheahelaline Kaksikahelal...
tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk 87-89 Internetiallikas L e h e k ü l j e o m a n i k u n i m i . 2008
loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu. On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega. Oma, tollal kõige mõjukamas eesti ajalehes "Olevik" hakkas ta realismile ja naturalismile teed tasandama. Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne- Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põhimõtteid ja olemust ka juhtkirjades. Seega püstitati ostekui omaaegne "eluläheduse" loosung, mis siitpeale muutus kirjanduselu tulipunktiks. Tekkis sõnavõtte poolt ja vastu. Realism oli muutunud päevaküsimuseks, asi liikus ja tagajärjed ei lasknud end kaua oodata.
kvaliteet teenindus meetodid toetus 1. Põnnipesa lastekeskus hea hea veebileht 120 Viimsi keskus 2. Väike Päike hea hea reklaam 120 Pärnamäe ajalehes küla 3. Pääsupoeg rahuldav rahuldav veebileht 120 Viimsi keskusest 3 km 4. Lillelapsed väga hea väga hea veebileht 120 Haabneeme 5
detsembri 1924. aasta mässukatset, pakkudes 6 saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. 1925. aasta veebruaris esitasid Põllumeestekogud põhiseaduse parandamise põhijooned Riigikogu esimehele ja avaldasid selle materjale ka oma ajalehes Kaja. Alles 1926. aasta septembris esitasid Põllumeestekogud selle dokumendi viimistletud variandi kui Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise ametliku eelnõu. Selles oli ette nähtud suurte volitustega president, kes pidi valitama otse rahva poolt viieks aastaks. Tema kompetentsi kuulus Riigikogu kokkukutsumine ja ka laialisaatmine. President pidi kutsuma ametisse peaministri ja viimase ettepanekul ka teised ministrid, samuti vabastama nad ametist. Siiski pidi valitsusel olema ka
Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
