Kontrollib. Üldise töö korraldamise kõrval pöörab ta vähem tähelepanu enda ja mõne kindla ,,liikme" emotsioonidele ning arvestab enamusega. Tema ülesandeks on sihtmärgi harmooniline rütmistamine, mis rahuldaks võimalikult suurt protsenti selle nii öelda ,,hüve" tarbimisel. Olgu selleks hüveks riik, kool, firma, perekond või mõni muu üksus, mille nimel ühiselt vaeva nähakse. Omaaegseks ,,salajaseks" juhiks eesti rahvale oli papa Jannsen, kes oma kirjatöödega ajalehes äratas rahva seas lootust, kes pidaski autorit oma valgustajaks. Kirjandusmaastikul tugevdasid rahva seas ühtsustunnet ja lootust mõned teisedki tegelased. Silmapaistvamad neist olid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Faehlmann oli aktiivne Eesti Seltsi loomisel. Ta alustas ka ,,Kalevipoja" lugude kirjapanekut, mille Kreutzwald hiljem lõpetas. ,,Kalevipoja" trükis avaldamine suurendas meie rahva eneseteadvust. Sellel oli suur osa rahvusliku kirjanduse ning isegi rahvuse kui sellise
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeri...
Maailma suurim vangla Kuuskümmend aastat kestnud konflikt Palestiina ja Iisraeli vahel, mis imekombel maailmale suuremat muret ei tekita, on jõudnud Nastja Pertsjonok'i suleni; 24. Septembril 2011 avaldas ta ajalehes ,,Postimees" oma arvamusartikli sellel teemal. Palestiinat loetakse maailma suurimaks vanglaks ja seda ka põhjusel. Rahva südames on pesitsemas ohutunne, mis nõuab osavaid ellujäämisoskusi. Ometigi pole see 21. sajandile enam kohane: maailmas valitseb näiline rahu, Palestiina on USA kontrolli all kõik peaks korras olema! Ent ei ole; religioossed fanaatikud ei hooli inimseadustest, hävitades
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
MODERNISMI LUULEVOOLUD Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või subj...
ebameeldivat olukorda. Nimeta kolm. 19. Kuidas läksid korgid läbi, kui Urmas Kadrile ootamatult külla läks? 20. Miks sai Kadri sanatooriumis vene keele selgeks? 21. Mida sundisid vanemad Annet tegema, mida ta ei tahtnud? 22. Millega tegeles kaltsuring? 23. Mida sisaldas ajalehe Säde poolt saadetud kiri Kadrile? 24. Millise lubaduse oli vanaema andnud Kadri emale surivoodil? 25. Miks ei tahtnud vanaema Kadri isaga leppida? 26. Mida kirjutati Kadri isast ajalehes, mille üle oli Kadri väga uhke? 27. Millise juhtumiga seoses leppis vanaema Kadri isaga ära? 28. Mis kaks asja olid Kadri jaoks uues majas kõige huvitavamad? 29. Mida lubas isa Kadrile hea õppimise eest osta? 30. Mis oli Urmase poolt Kadrile kingitud raamatumärkide peal? . Kadri vanaema nimi oli Kaie, Linda, Kadri, Leida 2. Kadri isa oli enne sõda töötanud ehitusel, merel, tehases, kolhoosis 3. Kadri tegi kaastööd ajalehele Säde, Pioneer, Meie Meel, Postimees 4
J. V. Jannsen hakkas välja andma Perno Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmumist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus juba esimeses eksemplaris maarahva asemel Eesti eahva poole. Jannsen turgutas inimesi üles ja julgustas neid olema uhke oma rahvuse üle. Andra Lepper 11B Carl Robert Jakobsoni välja antud ,,Sakala" võitles rahva õigluse eest. Samuti said ajalehes sõna võtta Eesti tolleaegsed kirjanikud. Jakobson oli üks eesti haridusi suureimaid arendajaid. Tema koostatud õpikud mõjutasid Eesti rahvakooli arengut. Jakobsoni võib pidada Eesti ärkamisaja tähtsaimaks tegelaseks. Venestamine üritas rahvusliku liikumist igati maha suruda. Kehtestati uued reeglid, asjaajamiskeeleks sai vene keel, kõik pidid seda oskama. Ka koolid viidi üle vene keelsele õppele.
Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel 3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal): (1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine (Perno Postimees, Sakala). Perno Postimeest andis välja Johann Voldemar Jannsen kes oma ajalehes esimest korda pöördus eesti maal elava rahva poole lausega. "Tere, armas Eesti rahvas" 4. Ärkamisaega iseloomustavad jooned: Sõnastati ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähendus.Hakati säilitama rahva ajalugu: luule, kirjandus, laulud. Korrastatud majandus ning inimeste võrdsus seaduse ees. Hariduse edendamine. Ilmus aina rohkem nii tõlke kui ka rahvusromantilisi kirjandusteoseid. 5. I laulupidu:
19221943 ning seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud talle kuigi suurt haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Itaalia-Türgi sõja päevil (19101911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi'). Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (eesti keeles : võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks Parteiks.
abiks tema tütar Lydia Koidula. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud.
Ka see näidend oli sarnaselt eelmisega kerge, lõbusa ja jämekoomilise sisuga. ,,Kosjakaskede" näol on ajaliselt üsna kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. Koidula esimene päris algupärane näidend oli 1871. aastal esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Tegemist on Koidula kõige tuntuma naljamänguga. ,,Säärase mulgi" süzee aluseks oli ilmselt Perno Postimehes avaldatud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks ning tuli suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse, kuid pidi siis häbiga tagasi minema. ,,Säärase mulgi" keskmes on näidendi lõpus õnneliku lahenduseni jõudev armuintriig. Koomilisust lisab ühe keskse tegelase ekitus, mis toob talle ootamatult suurt majanduslikku kahju. Draamateose tegevus toimub 20. sajandi algusaastail Tartu maakonnas Mäeotsa talus. Üheks juhtfiguuriks on Mäotsa talu peremees Peeter Pint, kellel on naine Anne, poeg Jüts
Selles väikelinnas on kombeks kasutada reklaamiks müürilehti ,trükimeedia reklaamiks linnalehte Türi Rahvaleht ja maakonnalehte Järva teataja .Ainuke kogu maakonnas leviv kuulatav raadiojaam on Kuma Raadio. Müürilehtede trükkimise kuluks Kuma trükikojas on 300 krooni. Raadioreklaami valmistamine maksab 500 krooni. Raadioreklaami eetrisse laskmine kahel korral päevas ,kahe nädala jooksul enne kontserti maksab 500 krooni. Ajalehes Järva Teataja avaldan reakuulutusi kolmel korral nädalas ,mis toob ära kõige olulisema info kontserdi kohta kõige lühemal kujul. Enne kontserdi toimumist tellin ka suurema reklaamipinna, kus on toodud ära juba suurem kujundatud reklaam koos Uno Loobi pildiga. Türi Rahvaleht on nädalaleht. Seal tellin kaks reklaamipinda, kahe nädala jooksul. Türi Rahvalehes läheb see maksma 300 krooni ja Järva Teatajas 500 krooni
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus m...
muuta. Veskil oli kindel ettekujutlus teadliku rahva kirjakeele ideaal iseloomust: “See ei tohi olla tardunud roostevesine mülgas, vaid see olgu pulbitsev, liikuv lättesilm, vastuvõtlik uuele värskendavale veele, keelt uuendavale, rikastavale ja vääristavale uudisainestikule” (Mägiste 1943). Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist. Ajalehes Postimees (1943) on kirjutatud: Dr. Veski sõnatuletus-põhimõtete avarust, mis riivavad kunstsõnade loomist, valgustab näit. sõltuma, verbi saamislugu, kui järgnev oletus peaks paika pidama. Võiks arvata, et ta oma Maarja-Magdaleena kodumurdest (muidugi ka Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma-verbi (ibd).
See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keeleoskust. Miks on puhas emakeel oluline? Igal inimesel on vaja omavahel rääkida. Sellejaoks on aga vaja ühist keelt
ajalehte “Pärnu Postimees. ❏ Paljud eestlased, kellel oli õnnestunud tänu vaimuannetele ülikooli pääseda, ei tahtnud enam oma rahvusest loobuda. ❏ Esimene neist oli ainult 21.aastaseks elanud Kristjan Jaak Peterson. ❏ Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald - olid rahvuseepose “Kalevipoeg” idee algataja ja teostaja (1862). Rahvusliku liikumise kõrgaeg ja lõppjärk ❏ Jansen kutsus oma ajalehes eestlasi üles ostma talusid päriseks, omandama haridust ja pidama kalliks oma rahvast. ❏ Jakob Hurt alustas võitlust eestikeelse kooli asutamise eest. ❏ 1864.a. kolis Jannsen Tartusse ja hakkas välja andma “Eesti Postimeest” ❏ Lydia Koidula (Jannsen) avaldas trükis oma esimesed isamaalaulud. ❏ 1869.a toimus Tartus I Üldlaulupidu. Tartu sai rahvusliku liikumise keskuseks. ❏ Saksasõbralik Jannsen läks konflikti väga eestimeelse koolmeistri Carl Robert
Treffneri koolil polnud õigus anda välja lõputunnistust. Narvas oli kergem võimalik lõpetada. Lõpetas teatud mööndusega teised ained vastasid gümnaasiumi tasemele, aga vanad keeled (ladina, kreeka) jäid välja. Nende eest lõpuhinnet ei saanud. Õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ja kirjutada teatri- ning kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja Konstantin Päts. Ajalehes töötas ka Eduard Vilde. Tööd oli palju ja aega vähe, seetõttu ilmus neil aastatel vähe ilukirjanduslikku loomingut. Silmapaistvamad jutud: ,,Tähtis päev" (Karjapoiss, loomade eest hoolitsemine, loomad tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud, pidi silma peal hoidma. Ühel päeval sai võimaluse, et saunamees läks poisi eest karja. Poiss seda ei teadnud alguses ja oli õhinas, et üks eriline päev tal. Pühapäevane päev ja läks
Jaapanis õppivad seda kõik inimesed kes soovivad, kuid põhikoolis on selle põhielemendid lastele kohustuslikud. Pintsel, must tush, tushikivi ja käsitsi valmistatud riisipaber on need 4 juveeli. Kaisho Kaisho on sõna otseses tõlkes õige/korrektne kirjutamine. See on stiil, kus sõna kirjutamisel iga joon on tehtud läbimõeldud selgel ja tasakaalustatud viisil. See on oma vormilt väga sarnane vormiga, mida näeb nt ajalehes. Üldiselt õpivad kalligraafia õpilased seda stiili kõige esimesena, sest see on sarnane märkidega, millega nad on juba tuttavad ja kasutavad. Aga samal ajal on see võimalus harjuda kasutama õigesti pintslit. Gyousho Sõna otseses tõlkes tähendab see reisivat kirjutamist ja on poolkaldu. See on kõige tavalisem viis, mida inimesed kasutavad kirjutamisel. Selles stiilis jooksevad jooned kokku ja tekib ühtne, ümmargusem märk
Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Pärast seda jätkas Jakobson siiski ajakirjanikuna liberaalses baltisaksa ajalehes ,,Neue Dörptsche Zeitung". C. R. Jakobson osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. 1868. ja 1870. aastal pidas ta
Minu plaanid tulevikuks Nüüdseks olen juba kaheksa aastat käinud Maidla põhikoolis, üheksas aasta on hetkel käsil. Nende kaheksa aastaga on palju juhtunud, palju asju on selgemaks saanud. Viieteistkümne aastapärast on mul kolm imearmsat last. Selleks ajaks olen ma omandanud põhi-, kesk- ja kõrghariduse. Kui mu lapsed on väiksed, olen ma lastega kodus ning hoolitsen nende eest. Kuid kui nad juba koolis käima hakkavad, siis ma lähen tööle. Ma hakkan tööle ühes maailma suurimas ajalehes ajakirjanikuna. Põhitööna kirjutan ma "USA Today"-le, "The Wall Street Journal" ja "The New York Times"-ile. Kuid mõnikord rikastan ma ka Eesti ajakirjandust oma loometööga. Ma hakkan elama väga suures majas, koos oma mehe ja lastega. Meil on kaks nunnut Chihuahua ja palju kalakesi hiiglaslikus akvaariumis, mis asub elutoas. Meil on suur aed, kus on suur bassein ja laste mänguväljak. Meil on ka väike aiamajake, kus me saame suviti pere ja sõpradega grillida.
Dumas' romaanide populaarsuse põhjuseks on oskus kirjutada mineviku sündmusi huvitavalt, luua kirevaid pilte võitlustest ja seiklustest, mis lasid lugejatel puhata igapäevaelust. Tema romaanid viivad lugeja vapruse ja suuremeelsuse maailma. Dumas' kõige populaarsemaks romaaniks on tema ajalooline seiklusromaan «Kolm musketäri». Romaanile on iseloomulik kiiresti arenev sisu ning pingeline tegevus. «Kolme musketäri» pidi alguses ilmuma ajalehes. Sellepärast pidi iga peatükk olema tervik, kuid olema seotud kogu sündmustikuga. Dumas kirjutas iga peatüki nii, et eelneva peatüki lõpp kujunes alguseks järgnevale peatükile. Põhiallikaks «Kolme musktäri» kirjutamisel oli ühe vähetuntud autori poolt kirjutatud teos «Härra d'Artagnani, kuninglike musketäride esimese roodu kapten- leitnandi memuaarid, mis sisaldavad hulgaliselt Louis Suure valitsusaja era- ja salaasju»
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
ühiskonnale. Ei pelga ka tõdemust, et mingil määral peab teatritegemine olema sotsiaalselt heaks kiidetud. 4 5. Kasutatud kirjandus Internetiallikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Lennuk ( 14.jaanuar 2010 ) http://uudised.err.ee/index.php?06172977 ( 14.jaanuar 2010 ) http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=11&artid=31165 ( 14.jaanuar 2010 ) http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/02/04veb_t05.htm (14.jaanuar 2010) Artikkel ajalehes: Madli Pesti .Teater taas sadamaaidas. Sirp nr 31(3264) 28.08.2009 5
aastani. 1935. Aastast oli Gustav Suits Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Gusatv Suitsu luule G. Suitsu esimesed trükitud värsid ilmusid ajalehes "Uus Aeg" (1899-1901). Need tagasihoidlikud luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski. Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt.
Sept. 2010 Liisi Einmann Haapsalu Gümnaasium 11b Lühi elulugu Sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Koolis käis Zola Lõuna-Prantsusmaal Aix- en-Provence'i linnas. 1857 viisid teed ta tagasi Pariisi. Ülikool jäi talle aga suletuks, kuid tal õnnestus kuulsa kirjastuse kaudu luua sidemeid impressionistlike maalikunstnikega, kelle kohta kirjutas ta ajalehes artikleid. Uuest kunstivoolust innustatuna valmis tema esimene raamat ,,Jutud Ninonile" (1864) Ent ei romantism ega impressionism polnud Zola kutsumus. Iseloomult oli ta teadlane, uurija ja kunstnik. Ta avastas enda jaoks naturalismi. Hiljem, kui ta oli selle suunaga laiemalt tutvunud kirjutas ta ,,Eksperimentaalromaani", ,,Naturalism teatris" ja ,,Naturalistlikud romaanikirjanikud". Zola naturalismiteooria nõuab elu,
(1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas · Posner, M. I. (1993, October 29). Seeing the mind. Science, 262, 673-674. Ilma autorita artikkel ajalehes · New drug appears to sharply cut risk of death from heart failure. (1993, July 15). The Washington Post, p. A12. Tekstis viidata pealkirjaga. Pika pealkirja puhul kasutada lühendatud nimetust: ... ("New drug," 1993). Raamatud ja brosüürid Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastus · Cone, J. D., & Foster, S. L. (1993). Dissertations and theses from start to finish: Psychology and related fields
pealkirja "Viis nädalat õhupalliga". Tema kangelased asusid teele maakera südamesse, sukeldusid sügavale merepõhja või lendasid koguni Kuule. "Kui te vaid teaksite, millist naudingut pakub mulle "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" kirjutamine" Ma unistan sellest! Pakkugu see meie lugejaile samasugust naudingut!" kirjutas Jules Verne oma kirjastajale ja see soov täitus kuhjaga. Romaan ilmus alates 1862. aasta oktoobrist järjejutuna ajalehes "Le temps", mille tiraazlõpuks kahekordistus. Ka raamatu müügiedu oli sensatsiooniline. Jules Verne´ist rääkisid kõik. Teaduslikud ühingud kutsusid teda loenguid pidama, kõikjal diskuteeriti kuupäevaraja fenomeni üle ja tehti arvutusi: kas maakerale on tõepoolest võimalik sellise tempoga tiir peale teha? Loo suur võlu seisneb pidevas võidujooksus ajaga. Kihutatakse üle tervetest mandritest, kiiruga ületatakse mered, mitmeid eksootilisi kohti külastatakse ainult riivamisi.
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi lapsepõlv o Sündinud 16. oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936)
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis olid omaloomingu päevad, kes käisid omaloomingu päeval kirjutamas ei pidanud tundides konutama, samadel põhjustel et hoida
Kõige lähemal olnud laev oleks jõudnud sinna umbes 4 tunniga. Laev hakkas vööri poolt vajuma vee alla, kuid vee suure sissevoolu tõttu purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. Korstna vahelt pooleks. 2223 reisjast pääses eluga vaid 713. Peamine surmapõhjus oli alajahtumine, kuna veetemperatuur oli veidi alla nulli. Esimene päästepaat leiti 58 miili (~93 kilomeetri) kauguselt uppimispaigast, aurik Carpathia poolt. The New York Timesi ajalehes oli Titanicust juttu 75 leheküljel nädala jooksul pärast õnnetust. Faktid ja müüdid Esimene ja ilmselt kõige tuntum müüt on see, et Titanic oli uppumatu. Ilmselgelt ei vastanud see tõele. Veel räägiti, et laeval polnud binokleid, mistõttu ei nähtud jäämägesid varem. See müüt on enamjaolt tõde, kuna kapi võti, kus binokleid hoiti, oli teise ohvitseri David Blairi taskus, kuid ta vahetati viimasel hektel välja.
sügavalt romantiline lembelaulik. Seevastu Liiv, realismi teerajaja sünge ja päris. Ehkki esmapilgul nii ei tundu, ühendab neid kaht peale luulevirtuoosiks olemise veel paljugi. Lydia Koidula on Eesti luules romantismi esindaja. Ta on luuletajana äärmiselt romantiline, klassikaline ja vormis pidulik. Üks lahutamatu teema, mis Koidulal sügaval hinges oli, on isamaa-armastus ja igatsus. Ta oli silmapaistvalt hea haridusega, ning tänu oma isale oli ta juba varakult tööl ajalehes oli ka esimene naisajakirjanik. Kõik see on mõjutanud ka tema luulet ta põhiteemaks oli isamaa ja rahvuslik ärkamine, mitte sügavad isiklikud intriigid või mured. Koidula esimeseks luulekoguks, mis avaldati, oli ,,Waino-lilled", 1866 läbivateks teemadeks olid loodus, Jumal ja kodu (mis on võrdlemisi lihtsad ja intriigidevabad). Näide kogumikust ,,Waino-lilled": Miks sa nutad?
filoloog Varje Sootak. Tema abikaasa on lastekirjanik Heli Illipe-Sootak. Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina . Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele. Indrek Hargla armastab eestit, armastab eesti keelt ja tahab seda kaitsta. Ajalehes „Postimees“ ta ütles : "Meil on siin Eesti riik, meil on vaja juurde eestlasi, kes on Eesti kodanikud, tahavad Eestis elada ja eesti heaks töötada, et meie rahvuskultuur õitseks. Vat see on rahvuslik poliitika." Veel tema läheb vihaseks kui näeb Eestis tooted või reklaaamid mis on veene keelsed, ka selles ajalehes ta ütleb : "Minu raamatuid vene keeles ei tule, sest leian, et eestlane ei peaks Venemaaga mingisuguseid asju ajama." 4
hädavajalikud esemed PUNKT 5. PUNKT 1,2,5 ÜLEVALT LOETELUST 3. Enampakkumise kuulutus. Enampakkumise korraldamiseks avaldab kohtutäitur kuulutuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Kuulutus peab seega lisaks Ametlikele Teadaannetele ilmuma veel mõnel veebilehel. Kui müüdava asja alghind ületab 6400 eurot, tuleb kuulutus avaldada lisaks ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes- kas üleriigilises või kohalikus ajalehes. Enampakkumise kuulutuse avaldamisega seonduvad kulud peab kandma võlgnik. Vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumist tuleb avaldatud kuulutuse sisust eraldi teavitada nii võlgnikku kui sissenõudjat. Kuulutuses tuleb märkida: 1. Algus ja koht (suuline) 2. Registreerimise kord ja tähtaeg 3. Müüdava asja üldine kirjeldus 4. Asja alghind 5. Tagatisraha tasumise kord ja suurus, samuti ostuhinna ja tagatisraha tasumise tähtaeg; 6. Võimalus asjaga tutvuda 7
Loometegevust alustas K. kooliõpilasena, leidsid realistlikele külajuttudele ainet kasvukoha miljööst ja tüübistikust. F. Tuglase vahendusel jõudsid tema jutud "Odamehe" kirjastusse. 2.1. Esimesed katsetused Kirjanduslikke katsetusi alustas Albert Kivikas luuletuste kirjutamisega, mida ta avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all 30. märtsil 1916 ajalehes Sakala. 17. juunil 1916 ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Tartu kommertskooli päevil tegi Kivikas aktiivselt kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi
kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe kujundamisest ja küljendamisest. Makett ja küljendus Ajalehekujundus on info serveerimine vastuvõetal viisil. Vorm annab aimu sisust. Kujundus jaguneb kahte ossa: 1. Kujundamine kitsas mõttes ehk lehe maketi tegemise põhimõtted 2. Küljendus, mis on loo ja lehekülje kokkupanemine nii, et need moodustaksid sisulise ja vormilise terviku
Kõik sõltub muidugi tegevusalast ja läbimõeldud logistikast. Jõudu eduka reklaamitegevuse kavandamisel! Reklaam internetis on üks soodsamaid kanaleid firma tutvustamiseks oma klientidele ja potentsiaalsetele tarbijatele nii Eestis kui ka välismaal. Interneti kampaaniad võimaldavad teil kiiresti ja väheste kulutustega jõuda oma klientideni. Interneti abil saate oma klientideni viia ka palju rohkem infot kui seda võimaldab telereklaam või reklaamipind ajalehes. Kui teised reklaamikanalid võimaldavad teil ainult oma reklaami näidata, siis reklaam internetis annab potentsiaalsele kliendile võimaluse teiega interaktiivselt suhelda. Potentsiaalne klient saab otsida lisainfot, teda on võimalik suunata tellima, saate küsida tema kontaktandmeid ja palju muud, mis teiste meediakanalite puhul ei ole teostatav. Reklaam internetis on väga hästi mõõdetav. Kui teistes meediakanalites saab näinud inimeste
kasutavad vabu hetki tarbimiseks olenemata kas antud produkt on vajalik või mitte. Ei mõelda aga tagajärgedele, mis osutub veel ohtlikumaks kui massiline kokkuost. Minnes aga poodi piima järele ja tulles tagasi kleepsupaki, kääride ja valgendajaga, mida ma ei kasuta oma edaspidises elus tekib küsimus, et kas mul tõesti on seda kõike vaja. Reklaam on olnud olemas juba pea 6000 aastat. 15. sajandil nähti reklaami esmakordselt paberkandjal, sajand hiljem juba iga nädal ilmuvas ajalehes Inglismaal. Seda aega võib samas lugeda ka tarbimise algaastaks. On teada, et enne kui midagi ostetakse on vaja seda näha. Reklaam hoiab kokku meie ajavaeva, et me saaks uurida kusagilt mingi toote kohta. Alla 30 sekundiga on võimalik kuulda kui hea see ja teine produkt on. Me ei pruugi seda uskuda kuid poodi minnes me alateadlikult eelistame reklaamis nähtut või raadios kuuldut. On ka tõestatud, et kui inimene on vaadanud reklaame siis võib ta oska neid tooteid
Ta on alati olemas ja vaid kandub edasi ühelt inimeselt teisele. Enamasti teisele. 3.Õnn seisneb tegelikult ainult pisiasjades: pisike pits, pisike auto, pisike maja pisikese metsa serval, pisike seks pisikeste naistega pisikeses Eesti Vabariigis jne., jne. 4.Kui sina murrad jalaluu, on see ônnetus. Kui jalaluu murrab sinu naaber, on see ônn. 5.Õnn on haigus, mida üheskoos pôetud. Keegi põetajana, sina haigena. 6.Kui sind avaldatakse ajalehes, on see sinu ônn. Kui ei avaldata, on see lugejate ônn. 7.Õnn on olla koos oma rahvaga. Mitte väga lähedal ja mitte rohkem kui kord aastas. 8.Õnn on see, kui sa tahad hommikul tööle minna ja ôhtul koju tulla. Kui sa ei taha, on see samuti ônn - sinu kolleegidele ja sinu abikaasale. 9.Kui sa oled elus ja terve, on see ônn. Ega see hauakaevajalegi ônnetus ole - ükskord vajad sa teda niikuinii. Ainult arstide ônn see küll ei ole. 10
Samas on leitud väga vanu kajujoonisid, kus on kujutatud ebamaiseid olendeid. Kust teadsid kiviaja inimesed joonistada olevusi, kellel oleks pea ümber nagu mingi kaitsekera? Kosmonaudid ja skafandrid tulid alles 20. sajandil kasutusele. Samuti on seal joonistatud olevusi mis ei ole meie planeedi asukad. Suure pea ja suurte silmadega väikesed olevused. Võib-olla joonistati üles seda mida tegelikult ka näinud oldi? Alles mõni kuu tagasi oli ajalehes artikkel, et Mehhiko talunik leidis kummalise olevuse, suurest hirmust soovis ta seda kohe hävitada ja sai sellega ka hakkama. Nüüd on teadlased uurinud, et see olevus ei ole maise DNA-ga, et ehk on see kuskilt teiselt planeedilt pärit lapse surnukeha. Meie, Maa elanukud, oleme hirmul kõige tundmatu ja uue ees. Ega me ei salli eriti ka oma planeedi teisi rasse ja rahvusi. Ehk sellpärast hoiavadki teised humanoidid meist eemale
Erinevad tasemed arvutikasutamises Väljakujunenud klientuur Paremad reklaamimisvõimalused Konkurentsieelis Arvutiasjatundja eeliseks on: · Odavad hinnad · Klient saab ise endale sobiva aja valida · Täielik pühendumine inimesele · Kliendile sobivas ja meeldivas kohas teenuse osutamine · Võimalik igal ajal helistada ja küsida abi Reklaam Esialgne reklaam tuleks Hiiumaa kohalikus ajalehes Hiiu Leht, portaalis www.hiiumaa.ee ning lisaks ka kuulutused välistendidel, näiteks Kärdla keskväljakul, Hiiumaa Selveris ja Käina Konsumis, sest need on rahva poolt kõige enam külastatavad kohad. Kindlasti tasub kuulus lisada ka koolides olevatele stendidele. Hinnakujundus Hindade kujundamisel vaatan üldiseid turuhindu, kuid nendest teen hinnad kindlasti madalamad, sest minul puudub üüritav pind ja sellega seonduvad lisakulutused. Kindlasti ei
isegi vihastada. Meie väikeses riigis poleks kunagi ootanud sellis mässu, mis toimus Pronkssõduri teisaldamisel. Vene kodanikud olid tulihingelised protestijad ausamba teisaldamise vastu Kaitseväe kalmistule. Kuigi militaarset laadi kuju sobib väga hästi oma uude asukohta. Poleks meedias kajastatud üldse seda plaani ning mässu, siis olnuks paljud teadmatuses sellest ning probleeme palju vähem. Taani ajalehes Jyllands-Posten ilmunud Islamit pilavate koomiksite tulemuseks olid muhameedlaste kivirahe Taani saatkondadele. Kahjusid tehti miljonite eest, Taani saatkondi süüdati, inimesed ründasid taanlastest saadikuid, põletasid lippe, LEGO läbimüük islamiriikides vähenes märgatavalt. Süüdlasteks võib pidada nii karikatuuride autorit kui ka peatoimetajat, kes avaldas need oma lehes. Meie naaberriigis Lätis on probleeme riigi rahvusvaluutasse uskumisega, meedia
1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllumees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust. Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, muutus tolleaegse haritlaskonna üheks
hoid. Kui automarkide vaheline eelistus on paigas ja otsusta tuleb veel vaid hinna alusel, siis ilmselt ostetakse see auto, mille saab kätte umbes 10 000 krooni soodsamalt. Lõpptarbijale suunatud soodustused on seotud tõmbestrateegia rakendamisega. Konkreetsete vahendite valik sõltub püstitatud eesmärkidest. Stimuleerimise võtteid on erinevaid: Hinna pakkumine e. ergutushind (alandatud hinnad, soodus-kupongid) - reklaam ajalehes. Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid) - näiteks tellides ajalehe aastaks, võid võita suusareisi kaugele maale. Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamikirjed pakkimisvahenditel, väljapanekud vahekäikude otstes ja eraldi püst-vitriinides, kuvarid, siseraadio, näitused jne.). Viimast varianti saab kasutada pigem leiva kui auto hinnale tähelepanu juhtides, kuna autosalongid
olid lihtsalt läbisõidul, pidi sa ootama katku lõppemiseni. Kuid samas kerkis roll ka arstidel igasuguste läbipääsu lubadega, Rieux sai endale välja kaubelda piirivalvurilt ühe supluse meres koos sõbraga. Lootus on kindlasti kõigi inimeste sisemuses peidus, kuigi ta seda ei pruugi välja näidata. Suurimaks lootuseks teoses on kindlasti linnast pääsemine ning ellujäämine. Samuti püüavad linnajuhid inimestele lootust anda sellega, et kästakse ajalehes kirjutada, et surmajuhtumite arv on väike, kuigi reaalselt ei olnud see nii väike nagu kästi kirjutada. Inimesed on väga skeptilised ning nad ei usugi seda, isegi siis nad ei uskunud kui öeldi, et linn saab karantiinist välja. Nii mõnedki perekonnad veetsid aga vaikides selle õhtu, mis teistele oli lärmakas ja lõbus.Nemad teavad nüüd, et kui on olemas midagi, mida ihaldada tasub ja mõnikord ka kätte saada võib, siis on see inimlik armastus.
septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti Edgar Savisaart, keda ta nimetas "Eesti Hugo Cháveziks" ja "odavaks populistiks". Avaldatud ettekannete järgi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et
Rabaraud kasvatas oma lapsi tööga ja karmi käega ja kõik tema lapsed olid samuti tugevad ja töökad. Nad aitasid isa töödes ja olid tublid mehed. Juba kasvatajad erinesid väga, Anul polnud raha, et poissi kasvatada nii nagu ta oleks seda soovinud, aga Rabaraula oli seda palju. 5. Tänu meediale said kõik teada, et Joosep on väga hea viiulimängija, kes vajab tunnustust. Meedia kirjutas väga palju temas, tavaliselt ikka häid asju. Kui Rabaraud nägi ajalehes Joosepit sai ta alati väga vihaseks, kuna Joosep pole midagi teinud, et ajalehte pääseda, vaid tema pojad on need, kes on tublid ja peaksid tunnustust saama. 6. Tänapäevani on samuti kunstnikud, nii muusikud või maalijad kuulsad ja kirjutatakse palju neist. Tänapäeval eo hoolita enam seisustest ja abiellutakse sellise inimesega, keda armastatakse. Samuti on palju muutunud inimeste arusaamas. Leegitsevas südames tauniti
ja ühinguid, liituda püütakse vältida. osalemist avalikus erakondadega, luua elus, kuid selle erakondi, avaldada eesmärk on arvamust internetis, suurendada ajalehes, raadios, toetust teles. diktaatorile ning ideoloogia massidesse juurutamine. 17
bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu
varjus" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ilukirjandusliku proosa kategoorias romaani "Lasnamäe lunastaja" eest Doris Kareva Sündis 28.novembril 1958.aastal Tallinnas Õppis Tallinna 7.keskkoolis (praegu Tallinna Inglise Kolledz) Pärast lõpetamist läks õppima Tartu Ülikooli Teda tõmmati põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku afääri Alates 1979 a. töötas ajalehes “Sirp ja Vasar” korrektorina, hiljem kirjandus-toimetajana. Luulekogud "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu,1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
