Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks? Põhjuseid on palju, majanduslik raskus, sõprade kutse, seiklushimu või armastus...
Kas Eestis on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks? Võrreldes Eestit Ameerika Ühendriikidega, jääb selle pisikese Põhja- Euroopa riigi pindala 217 ning rahvaarv 231 korda alla ühele maailma suurimale ning võimalusterohkeimale riigile. Suures riigis on palju eeliseid- seal liigub rohkem raha- palgad on suuremad, lihtsam on leida toetajaid ning mõttekaaslasi ja nõudlus erinevate teenuste ning kaupade järele on samuti suurem. Teisest küljest on raskem ennast teostada ning ka konkurents on tugevam. Ometi on just Ameerikast tulnud ütlus- ''Ajalehepoisist miljonäriks''. Kas ka nii väikesest riigis, nagu Eesti, on võimalik see ameerikalik ütlus tegelikkuseks teha? Suured ideed nõuavad tohutut tahtejõudu ning enesekindlust. Kõige aluseks on inimese usk oma mõtetesse ning järjepidevus. Sul võib olla hea idee ning algkapital selle teostamiseks, kuid peab olema ka usk sellesse, mille nimel vaeva näed. Alustades noorena ...
Ühiskonna kihistus Inimesed jagunevad kihtidesse: · Majandusliku jõukuse järgi(rikkad, vaesed) · Elustiil, väärtushinnangute või päritolu järgi(eliit,mass) · Hariduse · Vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamise järgi(nahavärv,rahvus,sugu) Sotsiaalne mobiilsus on inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise( lihttöölisest spetsialistiks,ajalehepoisist miljonäriks). Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass. Mis on teie arvates Eesti ühiskonnas olulisemad väärtused? Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( ...
´´Teos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele, nagu tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele`` (sama tüübi poolt mingi mõttetera vist) te olete mu klassikaaslased ja teate mind piisavalt hästi. Ma ilmselt ei pea end tutvustama.. Oma kõnega olen ka lootusetult hiljaks jäänud .. ometigi tahtsin ma ju kuldsuu tiitlit võita. Nüüd on mu ainus eesmärk veel vaid head eestikeele hinnet saada. Aga eks Elus ikka tuleb ootamatusi ette. Ootamatustest rääkides.. kas ajalehepoisist on võimalik saada miljonäriks? . Kuidas nüüd suhtuda? . Ajalehepoisina on see väga raske ja võib öelda et võimatu .. sest ajalehepoisina ei teki vaba raha mida kõrvale panna et elu lõpuks miljon kokku teenida.. Seevastu ajalehepoisist miljonäriks on kindlasti võimalik. Ajalehepoisina võid leida oma esimese töökoha, aga avastades et see töö tegemine polegi eriline lust siis hakkavad igasugused fantaasiad peas lendama ja võib juhtuda et mõnega neist teeniks korralikku raha.
toimus mitmeid terroriakte jne. Laiemat klapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (niteks Al Capone ja itaalia maffia tus USA-s). 1921-1933 vimul Vabariiklik Partei, kelle phimteteks oli: riik peab vimalikult vhe sekkuma hiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kigi vimaluste maad, kus igast ajalehepoisist vib saada miljonr. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tusuteed ja perioodi 1920-1929 nim itsengu ajajrguks (NB! samal ajal vliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused). 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus vljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevtjatele: Euroopa laenude klmutamine: pllumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisi oluliselt
Maailm XX sajandi algul Ülevaade tähtsamatest riikidest Mõned iseloomustavad märksõnad Kiiruse kasv Üleilmastumine Masstootmine ja tarbimiskultuuri algus Naiste iseseisvumine Linnastumine Närvilisus, duellid, militaarsuse kummardamine Kasvav kultuuritarbimine 18./19.saj tööline mängis kaarte, vestles, levitas kuulujutte, jõi ja käis kirikus 19./20 saj. tööline luges ajalehte või raamatut, käis kinos või staadionil, kuulas raadiot või heliplaate, külastas näitusi Põhimõisted impeerium monarhistlik suurriik; maailmariik, suur koloniaalriik koloonia asumaad (nt Briti koloonia) asundus (nt eestlaste koloonia Austraalias) alaealiste parandusmaja imperialism suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada BRITI IMPEERIUM Inglismaa kolooniad XX sajandi algul olid: AUSTRAALIA KANADA INDIA EGIPTUS LÕUNA-AAFRIKA Lisaks kontrollisid inglased suurt...
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
Ameerika Ühendriikide majandus I ja II maailmasõja vahel USA astus Esimesse maailmasõtta 6. aprillil 1917, tema panus sõtta oli suhteliselt väike. 1. I maailmasõja mõjud USA-le: a) soodne turg sõja ajal. Varustas sõdivaid Entente`i riike b) soodne mõju USA rahandusele · enne sõda oli USA Euroopale võlgu · sõja ajal tasus USA senised võlad toodanguga · Euroopa riigid jäid talle võlgu c) kujunes pärast sõda majanduses juhtivaks riigiks (USA-s elas 6 % maailma rahvastikust, kuid tootis 60 % naftast ja 40 % terasest). Majanduslik võimsus tõstis ka USA poliitilist autoriteeti maailmas. See ilmnes selgelt sõjajärgse Euroopa ümberkujundamises: · Wilsoni 14 punkti (pidi tagama demokraatia ja õiglase rahu ...
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...
pole olulist ainelist ebavõrdsust 3) liberealism liberaalid, majanduse arendamisel vabameelsed, riik pidi nende arvates teatud küsimustes majandusellu puutuma. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel. ·Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. ·Kuigi kehtestati nn kuiv seadus, ei loobutud siiski alkoholist. ·Alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia, rikastades salaalkoholi teel ja mõju suurenes. ·Rõhutati vabaettevõtluse tähtsust . ·Tuhande võimaluse maa ( ajalehepoisist miljonäriks) . ·Herbert Hoover, lihtfarmeri perest presidendiks ja Ameerika üheks rikkamaks meheks. ·1932 a. Valiti presidendiks F.D.Roosevelt, kes lubas maa riikliku sekkumist suurendades kriisist välja viia. ·New deal uus kurss. ·Tõsteti makse, kuna sellest ei piisanud kavandatud programmide elluviimiseks, suurendades USA riigivõlga. ·Tähtsaimad reformid Rooseveltilt: 1) tööstuse elavdamiseks asus riik senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning
Diana Ostrat Essey How does the United States influence Estonia? The United States of America with it's global economic and political superpower is one of the most influential countries in the world and therefore it’s influence can also be felt in Estonia. Fluctuations in Estonia’s status as an independent country have had significant impact on the amount of influence from other countries, whether it is the language, eating habits or lifestyle. But how has United States influenced Estonia after we gained our independence? Estonia is not economically dependent on the United States as they are not one of our most important trading partners, but as the economics of the United States has a great influence on the world economy, they can still indirectly have an influence on Estonian economy. ...
autodest. Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevõtjatele; Euroopa laenude külmutamine; põllumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisi oluliselt leevendada ei suutnud ja tööpuudus kasvas jätkuvalt. 1933.a. sai presidendiks F.D
· USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest · kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida · 1921-1933 võimul VP (Vabariiklik Partei) -nende põhimõteteks: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu; propageerisid individualismi ja Ameerikat kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 nim "õitsenguks" vabaturumajanduse tulemusena ilmnesid mitmed korruptsiooniskandaalid N: rahandusminister tegi soodustusi väga rikastele inimestele 1920-1933 alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu 1920 aastal said naised valimisõiguse
- Tunnustusvajadus vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silmis teatav staatus. - Eneseteostusvajadus isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine. 7. Mis on sotsiaalne kihistumine? Millise ühiskonnamudeliga sarnaneb teie arvates kõige enam tänapäeva Eesti ühiskond? Põhjenda. - *Sotsiaalne kihistumine erinevus suurte inimgruppide vahel. * 8. Kui tõenäoline on tänapäeva Eestis ajalehepoisist miljonäri saamine? Põhjenda. Seletage mõne näite varal, millisel juhul on ebavõrdsus sotsiaalne probleem, millisel juhul mitte. - Suhteliselt tõenäoline, sest kui sul on head ideed ja pealehakkamist seda teostada, siis on kõik võimalik. Sotsiaalne probleem sellisel juhul, kui inimestel on rahaline ebavõrdusus või töökoha olemasolu/puudumine. Sellisel juhul ei ole, kui tegemist on vaba ajaga, teadmistega või sõpradega. 1.3 1
aktiviseerusid vasakradikaalid, sagenesid streigid, loodi kommunistlik Partei, toimus mitmeid terroriakte. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes siiski ei saavutanud. 1921-1933 aastatel oli USA-s võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõte oli, et riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu. Samuti propageeriti individualismi ja Ameerikat kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ning seetõttu nimetatakse perioodi 1920-1929 ,,õitsvaks ajajärguks". Samal ajal rakendati väliskaubanduses protektsionismi ning kehtestati ranged tolliseadused. 1929. aastal alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei esialgu sekkuda ei kavatsenud, kuna leiti, et USA majandus väljub sellest ise ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigipoolsed sammud, näiteks toetused ettevõtjatele,
ei saavutanud. 19* 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetus kasvu (näiteks Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s). 20* 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: 41* riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu 42* propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 21* Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 nim "õitsengu ajajärguks" (NB! samal ajal väliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused). 22* 1929.a. alanud majanduskriisi (Vt. ka Maailmamajandus) Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad rii
ameerika ühiskonna spetsiifikast. Ameerika ühiskonna eripära: esimene tunnusjooon on väga intensiivne sisseränne; Sellest intensiivsest immigratsioonst tulenevalt , muutus Ameerika kirjuks ühiskonnaks(rassiliselt, etniline ehk rahvuslikult kirev pilt; religiooselt kirju). Teine tunnusjoon seiseneb väga ulatuslikus linnastumises. Kolmas spetsiifiline asi on see , et ühiskond on väga individualistlik. Ameerika on võimaluste maa- ajalehepoisist miljonäriks. Kujuneb välja ameerikalik kangelaslik prototüüp- Heny Ford- vastab nendele mallidel, mis eeldab ameerikalikku kangelast, lukysepast saab auto kuningaks. Sellele individualistlikuks kangelaseks olemine nõudis: energilisust, ettevõtlikkust, kõik mis seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha paneb kõik liikuma. Pika aja vältel eeldati ka kõrget moraali , lisaks nendele tunnusjoontele. G
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
ameerika ühiskonna spetsiifikast. Ameerika ühiskonna eripära: esimene tunnusjooon on väga intensiivne sisseränne; Sellest intensiivsest immigratsioonst tulenevalt , muutus Ameerika kirjuks ühiskonnaks(rassiliselt, etniline ehk rahvuslikult kirev pilt; religiooselt kirju). Teine tunnusjoon seiseneb väga ulatuslikus linnastumises. Kolmas spetsiifiline asi on see , et ühiskond on väga individualistlik. Ameerika on võimaluste maa- ajalehepoisist miljonäriks. Kujuneb välja ameerikalik kangelaslik prototüüp- Heny Ford- vastab nendele mallidel, mis eeldab ameerikalikku kangelast, lukysepast saab auto kuningaks. Sellele individualistlikuks kangelaseks olemine nõudis: energilisust, ettevõtlikkust, kõik mis seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha paneb kõik liikuma. Pika aja vältel eeldati ka kõrget moraali , lisaks nendele tunnusjoontele. G
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. Ajavahemikul 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (nt Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s). 1921-1933 võimul olnud Vabariiklik Partei propageeris riigi võimalikult vähest sekkumist ühiskonnaellu, individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920 - 1929 nimetati “õitsengu ajajärguks”. 1929 alanud majanduskriisi (vt ka Maailmamajandus) Vabariiklik Partei esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevõtjatele, Euroopa laenude külmutamine, põllumajandustoodangu
dollarit aastas. · USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest · kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida · 1921-1933 võimul VP (Vabariiklik Partei) -nende põhimõteteks: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu; propageerisid individualismi ja Ameerikat kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. o Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 nim "õitsenguks" o vabaturumajanduse tulemusena ilmnesid mitmed korruptsiooniskandaalid N: rahandusminister tegi soodustusi väga rikastele inimestele o 1920-1933 alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu o 1920 aastal said naised valimisõiguse
riiklike ülesannete täitmiseks. Nagu näha on rahvastiku vananemine tõsiseks väljakutseks praegusele ühiskonnale. Selge on ka see, et ilma aegsate lahenduste leidmiseta võib sellest teemal saada raske probleem. Ometi on olukorra lahendamiseks mitmesuguseid võimalusi ja on rõõmustav tõdeda, et Eesti Vabariik on probleemi peale juba varakult mõelnud ning vastavad meetmed kasutusele võtnud. Kas Eestis on võimalik saada ajalehepoisist miljonäriks? Sama pealkirja võiks sõnastada ka nii: kas vaesus sünnitab vaesust ja rikkus rikkust? Ajalehepoiss ja miljonär on stratifikatsiooni jaotuses vastandlikud, äärmuslikud, kelle vahele jääb tavaliselt keskklass, mis on oma eluga suhteliselt rahul. Ajalehepoiss vireleb riskigrupis, mis on süvenenud Eesti 7 taasiseseisvumisega 90-ndate alguses. Väidetavalt oli just taasiseseisvumisega kaasnenud krooni
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
(Adamson et al 2003: 59) Muutusid ka inimeste tavad ja elulaad. Iga ameeriklane unistas oma elamispinnast, külmkapist ning autost. 1920.-ndate lõpuks oli ameeriklaste käsutuses juba üle 26 miljoni auto. Suur autode arv avardas ameeriklaste liikumisvabadust, mille tõttu hakkas vabameelne elulaad levima ka linnadest maale. Ameerika filmitööstus saavutas maailmas liidrikoha. Filmid koos kirjandusega tekitasid ameeriklastes unistuse - saada ajalehepoisist miljonäriks. Kõige selle tõttu tekkis ameeriklastel tunne, et nad võivad tarbida nii palju kui tahavad ja et majanduslik õitseng on lõputu. Inimesi õhutati aktsiatesse investeerima ja tarbekaupu järelmaksuga ostma. Kõik see aitas kaasa Ameerika majanduse äärmiselt kiirele arengule. Raha laenati väga kergelt (näitkes tarbekaupade ostmiseks) ja valitsus soodustas laenamist hoides laenuintressid kunstlikult madalal (Adamson et al 2000:58-59) 1929
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad........................
Kui realism oli kirjanduses nõudeks, tuli kirjutada asjadest millest kirjanik ise teadis. Ja Balzac sai kritiseerida sellepärast et ta kirjutas asjadest millest ta ei teadnud. Feministlikus kirjanduses tuleb esile koduhaldja konseptsioon, mis ka Dickensi varasemates romaanides on. Enamasti moodustab tausta ühiskond, mis on kas kriitiline või mittekriitiline. Dickensi romaanid on küll realistlikud ja tegelased viiakse läbi erinevate ühiskonnakihtide, kuid lõpp on ikkagi õnnelik: nn ajalehepoisist miljonäriks. Otsitakse uusi süzeeliine. Stendhalil, keda peetakse hiljem väga heaks kirjanikuks oli ka süzeedega raskusi. Ta võttis oma süzeesid kroonikatest või ajalehtedest. Nt leidis ajaleheartikli kus noormees tulistas armastatut ja läks selle eest kohtu alla. Kuid Dickensil, Balzacil ega Thackerayl ei olnud probleemi fantaseerimisega. Ränd on tavaliselt mitte kujunemisromaani rändamine vaid rändamine läbi erinevate ühiskonnakihtide. 50Ndate
Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (näiteks Al Capone ja itaalia maffia tõus USA-s). 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu, propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär.Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 nim "õitsengu ajajärguks" (NB! samal ajal väliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused).1929.a. alanud majanduskriisi (Vt. ka Maailmamajandus) Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevõtjatele; Euroopa