14.Toetus Toetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist. Toetusega antakse inimestele mingi sõnum ja sellele oodatakse adekvaatset vastust: kas teadmist tootest, hoiaku muutust, ostu sooritamist vms. Toetusmeetmestiku ehk toetusmiksi osad on: 1. Reklaam – see on toodete tasuline ebaisiklik tutvustamine tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, internetti, ajalehti, ajakirju, postitavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge jmt. 2. Isiklik müük – müüja isiklik suhtlus ostjaga toote müümise eesmärgil. Oluline siin on müügipersonal, selle valik ja väljaõpe. 3. Müügi soodustamine – lühiajalised müügiprotsessi elavdavad tegevused, mis stimuleerivad tarbijat ostma: messid, laadad, väljapanekud, demonstratsioonid, võistlused, loteriid, kupongid jt. 4. Suhtluskorraldus (PR) – suhtlus ametivõimude, pressi, klientide,
14.Toetus Toetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist. Toetusega antakse inimestele mingi sõnum ja sellele oodatakse adekvaatset vastust: kas teadmist tootest, hoiaku muutust, ostu sooritamist vms. Toetusmeetmestiku ehk toetusmiksi osad on: 1. Reklaam see on toodete tasuline ebaisiklik tutvustamine tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, internetti, ajalehti, ajakirju, postitavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge jmt. 2. Isiklik müük müüja isiklik suhtlus ostjaga toote müümise eesmärgil. Oluline siin on müügipersonal, selle valik ja väljaõpe. 3. Müügi soodustamine lühiajalised müügiprotsessi elavdavad tegevused, mis stimuleerivad tarbijat ostma: messid, laadad, väljapanekud, demonstratsioonid, võistlused, loteriid, kupongid jt. 4. Suhtluskorraldus (PR) suhtlus ametivõimude, pressi, klientide,
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM SUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS Uurimustöö bioloogias Kristi Rannat 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2010 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS ..................................................................... 4 ENERGIAJOOKIDE MÕJU.......................................................................................... 13 MATERJAL JA METOODIKA....................................................................................... 16 TULEMUSED................................
sõnu ja abstraktsioone nautiv intellekutaal Narziss leiab selle vaimu, ekstravertne kunstnikunatuur Goldmund elu teenimises ning mõlemad on võrdselt õigel tee. Jutustus ,,Hommikumaaränd" ja romaan ,,Klaaspärlimäng" kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees. Peale nimetatud teoste on Hesse kirjutanud veel teisigi jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid ja toimetanud ajakirju. TEMA LOOMINGUST Hermann Hesse loomingu juured on eelkõige saksa romantismis, India ja eriti Hiina mõtteloos, Nietzsche filosoofias, Jungi psühhoanalüüsis ja isiklikes kogemustes-kriisides. Sealt on pärit tema teoste teemad: kõrgema, puhtama maailma ning terviklikkuse ja harmoonia poole püüdlemine, vabaduseiha, piirete lõhkumine, iseseisvumine ja köidikust vabanemine, tasakaalu leidmine iseendas rändamise kaudu, enesearendamine, et leida oma tee.
elukorraldusest ja tegevusest keskajal ja praegu. Kuna kloostrite tähtsus meie ühiskonnas on vähenenud ning suurem osa vanemast materjalist kloostrite kohta hävinenud, oleks ikkagi huvitav teada, mis toimus keskajal ja mis toimub kloostrites hetkel ning võrrelda kui palju on toimunud muutusi nende elukorralduses, tegevuses, eesmärkides ning rõivastuses Pirita kloostri näitel. Uurimistöös kasutasin erinevaid raamatuid, ajakirju, ajalehti ja interneti lehekülgi, selgitamaks välja keskaja kloostrite ja Pirita kloostri elukorraldust ning tegevust, võrrelda kui palju need erinevad või sarnanevad. Täpsemat infot saamiseks Pirita kloostri kohta aitas Pirita kloostri vaimulik Vello Salo. Uurimusest järeldus, et dokumentatsiooni keskaegse Pirita kloostri eluolu ja majandustegevuse kohta pole säilinud. Suurem osa materjalidest hävis juba Liivi sõja ajal.
loodame küll haarata suhteliselt lühikese aja jooksul arvestatava osa turust. Reklaam. Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Selline informatsioon on parim abivahend Teie reklaamikulutuste planeerimisel. Ääremaal elaval väikeettevõtjal pole kindlasti otstarbekas alustada oma tegevust hirmkalli reklaamikampaaniaga televisioonis. Kindlasti on palju otstarbekam ning odavam vahend kohalik ajaleht või otsepostitus oma potentsiaalsetele klientidele. Väga oluline on
puudumisel palume klientidel sellest meid teavitada ning me püüame asja parandada, et kõigile oleks hinnakirjas just neile sobiv teenus. (Hinnakiri lisa 1.) 8 Juuksurisalong Kaunid Kiharad 2.2 Tootmisprotsess Kui klient meie salongi tuleb ning ta ootama peab, siis on tal võimalus oodates diivanil istuda ning muusikat kuulata ja ajakirju sirvida. Kuna juuksuri tööks on pakkuda kliendile seda mida ta soovib, siis teevad meie juuksurid kõik, et klient rahul oleks.Meie honnakiri on Lisa 1. Seal on siis näha, et salongis pakutakse erineva pikkusega juustele päris palju võimalusi. Soengut tehes või juukseid värvides on peapesu loomulikult hinna sees, samamoodi on ka föönitamisega, kuid salong pakub ka juuksepesu ning föönitamist eraldi teenustena. Meie juuksurid kasutavad ainult väga kvaliteetseid ning häid tooteid
kaunistamistehnika muutunud. Näiteks kui vanasti kasutati põhiliselt küüsilist kirja, siis tänapäeval lapilist. Järgnevas alapeatükis uurisin ajakirjanduse ja enda poolt läbi viidud küsitluse põhjal käsitöö olemust tänapäeval. Tuli välja, et enamik inimesi ei tegele enam käsitööga ning ka mustrid pole enam põhiline riiete kaunistamisviis. Samas usuti või vähemalt oldi kuulnud, et ornamendid omavad tähendust. Ajakirju uurides avastasin, et väga paljud professionaalsed kunstnikud kasutavad rahvamustreid oma teostes. Samas kunstnik, kellega tegin intervjuu, ei teadnud kasutatavate mustrite tähendust ning tunnistas, et valib neid välimuse põhjal. Järgnevalt keskendusin kaheksakannale. Esimeses alapeatükis keskendusin kaheksakanna päritolule. Avastasin, et teadlaste seas on levinud kaks teooriat. Esimene väidab, et
o Rahareform 1kroon=1.25 rubla Ümberkorraldused kultuurialal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi (kommunismi), NSVL konstitutsiooni õpetus, venekeel o Kinodes&teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakati o Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatud, suleti ajalehti ja ajakirju Repressioonid allasurumine, vägivald o Läbiviijaks NKVD siseasjade ministeerium o EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (Päts&Laidoner) o 1000 inimest kadus, 7700 vahistati o 14 juuni 1941 massiküüditamine u 10000 inimest Vmaale, suur osa eesti haritlasi, sõjaväelasi, riigiametnike (koorekiht) o Selleks, et hirmutata Eestlasi ja näidata NSVL võimu,
Kirjandusprotsess oli väga elav ja pingeline. 18. saj oli ikkagi ratsionalismisajand. Leiti, et igal asjal on üks võimalik lahendus, kontseptsioon ja tõde. Neil aastatel tekkis vene teater (1756) ja ajakirjandus. Esimene ajaleht ilmus Peeter I ajal, aga nendel aastatel hakkasid ilmuma ka ajakirjad. 1760. -1780. hakkasid tekkima uued kirjandussuunad. Tekkis selline kirjandus, mida loeti. Ajakirjatiraaz oli 600 eksemplari (populaarsematel 2500). 18. saj anti ajakirju välja ka kordustrükina. Tekkis sentimentalism veidi siiski hiljem kui Euroopa kirjanduses. Vene kirjandus hakkas järele jõudma Euroopa kirjandusele. Valgustuse sajand avaldas Venemaale väga suurt mõju. 18. saj hakatakse Euroopas lugema ka vene kirjandust (Sm ja Pr). Vene kirjanduses sünnivad 1790. 1810. need kirjanikud, keda loetakse veel aastakümneid (Derzavin ja Karamzin). See on suur üleminekuaeg, mille piiriks on 1812. aasta sel aastal tungis Napoleon Vm-le.
julge paigutamisega ja keldi rahvakunstist mõjutatud geomeetrilise ornamentikaga. 1890.aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid (näiteks Inglismaal-Modern Style, Prantsusmaal-art nouveau, Saksamaal-1896.a. ilmuma hakanud ajakirja ,,Jugend" järgi Jugendstil, millest on tulnud eesti keelde juugendstiil). Uues stiilis kujutati kõike--mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Esemed, mida seni ei olnud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases näiteks VICTOR HORTA (1861-1947). Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan ANTONI(O) GAUDI (1852-1926) looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade
ülesannetega. Sel hetkel, oli neil parasjagu tund, kus nad tegid lõngast ja võrestikust linikut, põimides lõnga läbi ruudukeste. Enamus klientidest tuli sellega toime, kuid tekkis ka väikeseid apsakaid, kus õpetaja pidi sekkuma ning klienti abistama. Oli ka neid kliente, kes antud tunnis kaasa ei teinud, kuna nende puue oli sügavam ja nad ei olnud selleks võimelised. Peale tundi oli neil väike paus, kus nad said omavahel jutustada ja teha seda, mida nad ise tahavad. Mõni sirvis ajakirju, mängiti mobiil telefoniga, jutustati teistega, mängiti laua mängu ja kuulati muusikat. Peale seda tuli lõuna, kus kliendid ise katsid laua ning peale söömist selle ka koristasid, mis on seotud elamistoetamise õppega.Kõige toredam oli päeva lõpp, kus noored esitasid meile oma näidenti ning esitasid mõistatusi. Kahjuks ühelegi mõistatusele me vastust ei leidnud. Samas oli näha, et kliendid olid meelitatud meie kohal olekust. Mõni julgem klient tuli kohe alguses
● Rahareform – 1kroon = 1.25 rubla Ümberkorraldused kultuuri alal: ● Ülirange tsensuur ● Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitutsiooni õpetus, vene keel ● Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming ● Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid ● Kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamus ajalehti ja ajakirju Repressioonid ● Läbiviijaks NKVD ● EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) ● 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati ● 14.juuni 1941 massiküüditamine - ~10000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne. Saksa okupatsiooni algus ● 22.juunil 1941.a. algas sõda Saksamaa ja NSVLiidu vahel – Punaarmee taganes
See ümbritseb meid kõikjal. Tekstid panevad mõtlema ja olemasolevat sügavuti nägema ning hindama. Tekstid ühendavad inimesi ja see on oluline. Hermann Hesse on öelnud: ,,See, mis on inimestes ühist, on midagi rohkemat ja olulisemat kui see, mis igaühel on omaette ja mille poolest nad teistest erinevad." Noored loevad ja üldjuhul väärtustavad lugemist. Nad loevad raamatuid, küll kõige rohkem õpetaja soovitatut, so kohustuslikku kirjandust, aga ka muud: ajalehti, ajakirju, õpikutekste, käsiraamatuid, teatmeteoseid, sõnaraamatuid, kirju, kaarte, telegramme, teaduslikke artikleid, uurimusi. Küll oleks ühiskonnas tervikuna vajalik suurem lugemise tähtsustamine, sest loetakse, ilma seda enesele tunnistamata ja kahjuks valikuta. Kooliõpilased vajavad, et ümbritsev keskkond lugemisega seonduvat enam ergutaks, vähemalt sellele rohkem tähelepanu pööraks. See annaks kindlustunde ja nii mõnelegi kiirema arusaamise, et sellest saabki areng alguse
ohvitserina sõjast osa Rumeenia rindel. Naasnud 1917. a. lõpul kodumaale, teenis ta kodusõja ajal kodanlikus sõjaväes, peamiselt sõjakorrespondendina, jätkates ühtlasi maailmasõja-aastail poolelijäänud kirjanduslikku tegevust. 1918.a. abiellus R.Roht sama Kõlleste valla Mustjärve talust pärit "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga ( kes oli ühtlasi ka Eesti esimesi kinotähti) ja viibis taas sageli kodukandis. 1921 siirdus Roht Berliini, kus toimetas lühemat aega ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Aastail 1923-1927 tegutses Roht kutselise kirjanikuna Tartus, 1927- 1928 Tallinnas ja 1928-1930 Sangastes, kus ta püüdis endale kauni looduse keskele kodu rajada. Aastal 1930 asus kirjanik Tallinna. Sattunud suurtesse võlgadesse, peamiselt Sangaste maja ehitamise tõttu, kirjutas ta kergemeelselt paljudele vekslitele võltsitud allkirju. Tagajärjeks oli kolmeaastane vanglakaristus, millest kirjanik vabanes siiski aasta ja seitsme kuuga
· Kokaring · Erinevad väljasõidud ja ekskursioonid · Filmiõhtud · Lotod ja viktoriinid koos auhindadega Igapäevane tegevus Suvituse Hooldekodus arvestab elanike võimeid, oskusi ja ootusi. Aktiivne osavõtt igapäevastest tegemistest on hea tervise aluseks. Selleks püüab hooldekodu pakkuda oma elanikele maksimaalse iseseisvuse ja valikute tegemise võimaluse. Käed saab külge lüüa paljudes toimingutes. Võimalus on kududa, teha puu- ja käsitööd, lugeda ajalehti, ajakirju või raamatuid, kuulata ettelugemist, mängida erinevaid lauamänge, vaadata telerit ja töötada arvutiga. Ümbruskonna ilus loodus võimaldab jalutada, teha kepikõndi või veeta aega värskes õhus. Iga nädal koostatakse nädala plaan, kus on ajaliselt kajastatud kõik eesolevad tegevused ja üritused. Iga nädal on kavas midagi uut ja vahenduslikku, samas põhitegevused nagu toidukorrad ja kindlad ringide tegevused on püsivatel aegadel. Vaheldusrikkus aitab
Inimesed ajas 5.klass 26.peatükk Hariduse levik 17.sajandi alguses sai kogu Eesti alast Rootsi kuningriigi provints. Rootsi vajas hulgaliselt haritud kirikuõpetajaid, ametnikke ja arste, kuid nende koolitamiseks leidus kogu maal vaid üks ülikool. 1632.aastal kirjutas kuningas Gustav ll Adolf alla dokumendile, millega asutati Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aas...
reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuuri, suleti mitmeid ajakirju. Peale AIII võimule tulekut tugevdati veelgi sisepoliitika reaktsioonilist suuda, suurendati rahvuslikku rõhumist ja venestuspoliitikat, sama ajal hoogustus ka revolutsiooniline liikumine. 2. Realismi mõiste ja olemus Tõeline, esemeline, materiaalne. Euroopas tekkis 1830ndatel, esialgu tähendas see vastuseisu romantismile. Realistid püüdsid kujutada oma kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam
Kas hambahari on teil kapis? Marju: Kapis jah. Vaadake seal alumisel riiulil. Kus mu mobiiltelefon on? Ma tahaks helistada oma tütrele. Ta lubas täna mulle külla tulla. Tahan, et ta tooks mulle ühe hea raamatu lugemiseks. Nii igav on siin olla. Tahaks midagi ka lugeda. Ja kududa tahaks ka, mul jäi kodus soki kudumine pooleli. Ho: Mobiiltelefon on Teie kapis. Selle saate ise kätte. Ma võin teile koridorist lugemist tuua, seal on ajakirju ja raamatuid ka. Ma toon teile, saate ise valida. Marju: Oi, see oleks küll hea mõte. Läheb aeg kiiremini edasi. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad hooldustöötaja, patsient Veera ja patsient Marju. Ho: Ma tõin teile, Veera, käimisraami. Ratastooli enam ei kasuta, arst käskis käimisraami abil kõndida. Te lähete koridori jalutama. Ma toetan teid, pange jalad maha ja siis tõuske ettevaatlikult voodile istuma. Ega pea ringi ei käi? Veera: Ei käi
Addison ja steve tõstasid ka Shakespeare'i küsimuse, nad tuletasid teda meelde sest ta oli vahepeal unustatud. 90Ndatel ei ole enam ühtegi autorit kes Shakespeare'i ei tea. Kõigil romantilistel autoritel on olnud artikkel kus nad Shakespeare'ist räägivad. Shakespeare oli romantismiajastul väga oluline autor, ja teda ei ole suutnud ära lõhkuda ka postmodernism. Shakespeare on meile endiselt oluline. 18. sajandi rohkem tuleb järjest rohkem lühikese elueaga ajakirju kus ka kirjandusest räägitakse. Asi nihkub aina rohkem kirjandusajakirja tekkimise poole. ajakiri tekib trükkali kõrvale. 18. sajandil kirjutati trükkalile kiri, siis 19. sajandil nihkub esile kirjandusajakiri. Kirjandusajakiri võtab otsustamise üle, hakkab tekkima kriitik , kelle ametiks on kirjutada arvamusi teiste autorite teoste kohta. Kriitik on ühelt poolt esmane lugeja (meie maailmas küll toimetaja)
Algas kirikumeetrikate (kiriku registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste ja surmajuhtumite sissekandeid) järjekindel pidamine. Aja möödudes lisandusid üha uued materjalid, eelkõige magistraatide arhivaalid ning mitmesugused fiskaalsed (riigikassat puudutavad dokumendid) dokumendid (Must 2000:12). Genealoogiaalaste uurimuste kõrgaeg oli 19. saj: arendati uurimismetoodikat, pöörati suurt tähelepanu allikate kriitilisele kasutamisele, rajati seltse ja ajakirju, aadlike põlvnemislugudele lisaks hakati koostama ka kodanlaste omi (ENE 3:131). 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis Eestis alustasid genealoogia-uuringuid baltisaksa aadlikud Saksamaa eeskujul. Baltisakslastelt said omakorda innustust eestlased (Erelt 2000). Esimesena uuris Eestis sugukondi Nõo pastor Martin Lipp (eluaastad 1854-1923) (Vitkin 2001:51). Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemise tutvustamist (Erelt 2000).
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus käib läbi interneti, mis toobki meid lasteni kuna nad kergesti mõjutatavad...
xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx MALE Arvestustöö Juhendaja xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 2015 SISUKORD Contents Sisukord.............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 MALE AJALUGU.............................................................................................................4 Male eelkäijad................................................................................................................4 Tänapäevase male teke ( 1000-1850 a. pKr).................................................................5 Spordialaks kujunemine (1850-1945)..................
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardaval...
metallurgia-, söetööstused) töölisvarustuse peavalitsustele. Töölisvarustusosakondade alluvuses olid kauplused, kaubandus-kokkuhoiubaasid ning ettevõtete territooriumil tegutsevad sööklad ja einelauad. 12 Esimestel sõjajärgsetel aastatel taastati ka tervisehoiu-, kultuuri-, ja siderahvakomissariaatide jaevõrk, kus müüdi ravimeid, raamatuid, ajalehti, ajakirju. Hulgikaubanduse tugevdamiseks moodustati liidulised ja vabariiklikud toidu- ja tööstuskaupade hulgiorganisatsioonid. Eriline tähtsus omistati põllumajandussaaduste varumise plaanidele. Valdadele koostati täpsed künni-, külvi-, koristus-, metsatööde, põllutööriistade remondi plaanid. Plaanid koostati ka iga talu jaoks, kuid jäid formaalseks. Aastatel 1944-1945 anti toidukaupadega varustamine Eesti NSV Toiduainetööstuse
Glossemaatika Viimane strukturalismi koolkond. Kopenhaageni koolkond. Ei saa võrrelda ei Praha ega Ameerika koolkonnaga. Praha oma oli juhtiv, kuni 50-60ndateni nii euroopas kui ka mujal. Ameerika oma oli juhtiv ameerikas. Mõlema puhul sajad olulised autorid. Glossemaatika oli aga seotud ennekõike ühe inimesega Louis Hjelmslev (1899-1965) Ta oli ekstreemseim strukturalist. Glossemaatika on kreeka sõnast glossa (keel) haruldane sõna Hjelmslev andis Kopenhaagenis sarnaseid ajakirju välja nagu anti Prahas. Viggo Brondal, Otto Jespersen keel otsib võimalust mõtet väljendada, seda parem keel mida paremini saab mõtet väljendada Kommutatsioon Hjelmslevi tähtsaim mõiste. See on situatsioon, kus analoogiline muutus ühes plaanis toob endaga kaasa analoogilise muutuse teises plaanis. See on 1 tähtsaim lingvistiline.. mingisõna (seisukoht?). Empirism kompleksne mõte, koosneb 3 alampõhimõttest: täielikkus
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. ........
seljakotid täitma kividega, et koormus suurem oleks. Eesti keeles rääkimine, oli tol ajal rangelt keelatud. Kuid enamik eestlasi sellest keelust välja ei teinud ja lõpuks harjuti ka sellega. Kui kodust saadeti pakke siis pidi oma saadud asjad kohe ära sööma, kuna vargused olid väga levinud. Oli kombeks, et oma saaki jagati sõpradega. Tavaliselt saadeti eestlastele komme,sigarette, ajakirju, suitsuvorsti jne. "Ajalehed olid parimad pakid, see oli nagu uks kodumaale. " (Nigul, Võitlus kahel rindel: ehk eestaste juhtumised Nõugkogude armee päevil Afganistanis, 2008) lk 34 Tihti käskisid kõrgema auastmega mehed minna varastama teiste jagude vara. Näiteks varastati küttepuid, kuna kõrbes polnud head materjali millega tuld alustada. "Vahetult enne Afganistani väljasõitu jagati igale sõdurile A5 mõõtmetes
aastatel esimest korda kuju võtma tänapäevane arusaam kultuuriajaloost. “Uus kultuuriajalugu” 1920.–1930. aastatel • Pärast I maailmasõda ilmuvad esimesed kultuuriajaloo käsitlused, mis panevad aluse tänapäevastele arusaamadele kultuuriajaloost. Kõige pikemaajalisema mõjuga on ennekõike Johan Huizinga ja Egon Friedelli tööd. • Kultuuriajalugu levib ja muutub populaarseks mitmel pool Euroopas ja Ameerikas; asutatakse kultuuriajaloo ajakirju, seltse, õppetoole jne. • Paralleelselt kultuuriajaloo uute arengutega muutuvad väga populaarseks filosoofilised või spekulatiivsed kultuuriajalood, mis püüavad üldiste skeemide abil seletada nii minevikku kui ka ennustada tulevikku (Oswald Spengler jt.) Johan Huizinga (1872–1945) • üldine ajalookäsitlus ◦ Psühholoogiline lähenemine: Huizinga ajalookäsituse nurgakivi on idee “ajaloolisest
konverentsid. See üritus oli edukas ühendades antiviirusspetsialistid ja erinevate maade suurkasutajad ühiseks võitluseks XX sajandi arvutikatkuga. Konverentsidega alustati septembris ja need soodustasid juhtivate antiviirustarkvara arendajate omavahelist info- ja kogemustevahetust, aidates kujundada ühiseid seisukohti võitluseks arvutivandalismiga, süstematiseerida arvutiviiruste alaseid uuringuid jne. Ilmumist alustas ka tänapäeval üks populaarsemaid infokaitse alaseid ajakirju ,,Secure Computing", tolleaegse nimega ,,Virus Fax International". See ajakiri ei 13 käsitle mitte ainult antiviirusprogramme vaid ka kogu arvutiturvalisusega seotud tarkja raudvara. 16. oktoobril puhkes SPAN võrku ühendatud arvutitel viirusussi WANK Worm epideemia. See uss kasutas levimiseks DECNet protokolli ning asendas süsteemsed teated ja süsteemse kasutajaparooli juhusliku sümboliga, saate selle GEMPAKI nimele SPAN võrgus.
Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vähemalt 15, neist võõrkeelseid 7 ja kirjandusallikate üldmahust teadusartikleid vähemalt 3. Kui töös on tsiteeritud ühe sekundaarse allika kaudu mitmete autorite erinevaid materjale, siis kasutatud kirjanduses arvestatakse neid ühe allikana. Kirjandusallikad peavad kajastama uusimaid seisukohti antud valdkonnas. Uuritava teema kohta peab leiduma piisavalt kirjandust. Tuleb eelistada erialaseid ajakirju, kogumikke ja monograafiaid, sealhulgas välisriikides ilmunuid. Töö väärtust tõstab eeskätt teadusartiklite kasutamine. Kursusetöö struktuur ja selle sisu. Kursusetöö koostisosad, töö maht ja hindamine on toodud lisas 1 ning struktuur ja selle sisu kirjeldus on esitatud 3. peatükis. 45 Positiivse hinde saamise eeldused on: Töö vastab teemale. Töö eesmärk ja ülesanded on vastavuses töö sisuga.
nendele omadustele tavaliselt piiratud roll. Selle metafoori taga on uurimuse reaalsus, mis Bronfenbrenneri arvamuse järgi tõsiselt piirab tänapäeva arenguteaduse võimalusi. VÄLJASPOOL AINSA MUUTUJAGA TULEMUSTE TEADUST. Üks progressiivse spetsialiseerumise tagajärgi teaduses üldse ja psühholoogiateaduses eriti on tagasipöördumine varasema ajajärgu teaduskonna-psühholoogia juurde. Üha rohkem on eraldi tegutsevaid teaduslikke organisatsioone, ajakirju ja toimetatud köiteid, mis on eranditult pühendatud uurimustele teatud ala: kognitsioon, emotsioon, motivatsioon, isiksus, arengu psühhopatoloogia, või sotsiaalne käitumine ja areng. Harva ületab avaldatud uurimus piiri kahe sellise ala vahel, rohkematest rääkimata. Ometi nõustub iga inimese käitumise ja arenguga tegelev õpetlane ja uurija, et inimorganism toimib integreeritud süsteemis, kus mitmesugused psühholoogilised valdkonnad mõjutavad üksteist
eriti prantslannadest. Ema oli muretsenud Paulile kaks paari aluspükse, mida sel perioodil ei olnud peaaegu kusagilt saada. Paul rahustas oma ema ja viis ta oma tuppa magama. Paul arvas, et ta poleks iial tohtinud puhkusele tulla. 18 VIII PEATÜKK Paul suundus õppekursustele. Ta ei tundnud seal peaaegu kedagi, nagu alati oli kõik välja vahetatud. Õhtud veetis ta peaaegu alati sõdurite kodus, seal oli ajakirju, mida ta eriti ei lugenud. Kuid seal oli klaver, mida ta meelsasti mängis. Õppelaager oli ümbritsetud kõrge traataiaga, kui nad hilja sõdurite kodust tulid, pidi neil läbipääsuluba olema. Päevast päeva harjutasid nad nõmmel kompanii lahinguõppust. Nende barakkide kõrval asus suur vene sõjavangide laager. Ehkki see oli okastraatidega piiratud, õnnestus vangidel ikka nende juurde pääseda. Nad käitusid
Varsti katkes vahekord Poliinaga, kuna Dostojevski oli vahepeal moest läinud oma romaani ,,Kuritöö ja karistus" (1866) tagajärjel, millist üliõpilased pidasid endi kohta häbistavaks. Enne ilmunud Dostojevski töist on sest ajast mainimisväärne ,,Ülestähendusi surnud majast". Vahepeal suri Dostojevski naine, kellega ta enne surma leppis (A.Meissaar 1935:11). Nüüd tabasid teda jälle majanduslikud raskused. Vend Mihhail, kellega ta toimetas ajakirju, suri, jättes järele hulga võlgu. Dostojevski võttis need vabatahtlikult üle, tal oli endal ka võlgu, tervis muutus üha viletsamaks ta oli närviline, silmad ähvardasid pimedaks jääda, kuid ta pidi töötama, et jõuda valmis tähtajaks kirjastajaile lubatud töödega ja et pääseda võlavanglast, millega teda ähvardasid võlausaldajad. Siin tuli tal hoolitseda ka joomarist venna Nikilai eest, samuti Mihhaili perekonna eest. Arstid keelasid tal aga töötamise. Sõprade
t. venelasena. Eesti jalgpall trükkijõudmiseks mitu päeva. liigitati 1950. aastate teisel poolel Eesti enda 1950. aastate lõpul õnnestus hakata välja spordijuhtide initsiatiivil perspektiivituks alaks andma selliseid eesti kultuuri ja rahvusteadvuse ja suretati sisuliselt välja. Osalt korvas seda jaoks vajalikke ajakirju, nagu ““Loomingu” kaotust korvpalli asumine tähtsaima Raamatukogu” (1957),“Keel ja Kirjandus” ning rahvusspordiala kohale. Tartu (hiljem Tallinna) “Eesti Loodus” (mõlemad 1958; viimane Tartus). “Kalev” püsis kogu Nõukogude aja NSVL Uue aja künnisel sai Tartu teisegi olulise kõrgliigas, alustades ja lõpetades meistritiitliga
5 : Teise aastakäigu seitsmendas numbris avaldas Suburg erilise ideelise julguse ja teravusega artikli Emancipirt!. See on tõesti põhimõttekindel ja läbimõeldud tekst, ent ka mitmes mõttes väärtuslik nii oma ajastu kui ka autori enda karakteriseerimiseks. Suburg alustab ja lõpetab selle etümoloogilises võtmes uurijalikult, teaduslikult, selgitavalt. Avangu ja lõpetuse vahele jääb taas aktiivne väitlus ja hulk teravat kriitikat. Võimaldamaks ka essee lugejal, kes ei lähe vanu ajakirju spetsiaalsesse lugemissaali jahedusse uurima, endal veenduda, peatan ma taas omapoolsed kokkuvõtted ja üldistused ning annan sõna vahetult Suburgi tekstile. Sõna emantsipeeruma ladina algupära lühikese seletuse (sõnadest manus ('käsi') ja capere ('võtma') moodustunud mancipare ('omanduseks võtma', mh ka 'ostmise läbi võidetud pärisori') sai pärisorjuse kaotamise aegadel eesliite 'e-' (emancipare) ja vastupidise tähenduse: pärisorrjusest,
Mõnd saart on määratus meres, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved — mõnd sadamat vilusat. oma saart aga otsin ma. Friedebert Tuglas, 1886-1971. aasta: ● Pärit Tartumaalt Ahjast; ● Õppinud Tartu linnakoolis ja H. Treffneri gümnaasiumis; ● Kuulus Noor-Eesti rühmitusse; ● Kuni 1917. aastani Helsingis maapaos ja reisis Euroopas; ● Kuulus rühmitusse Siuru; ● Toimetas ajakirju Odamees, Ilo, Tarapita, Looming; ● 1922. aastal asutatud Eesti Kirjanike Liidu esimene esimees. ● Looming: ○ Novellid: ■ „Hingemaa“; ■ „Inimese vari“; ■ „Popi ja Huhuu“; ■ „Suveöö armastus“; ■ „Toomehelbed“. ○ Romaanid: ■ „Felix Ormusson“; ■ „Väike Illimar“. Siuru, 1917.-1919. aastal:
taimestiku kaitse vajaduse tõestamine. 1921. aastal asutati TÜ taimeanatoomia ja füsioloogia õppetool, mille juhatajaks valiti Richard Hugo Kaho. Aastatel 1923-1925 juhatas ta botaanikaaeda ja botaanikainstituuti. H. Kaho oli LUSi botaanikasektsiooni esimees aastatel 1928-1939. Gustav Vilbaste, aastani 1935 Vilberg, andis omal kulul välja ajakirja "Loodusvaatleja" (aastatel 1930-1938). Oma erinevate ametite kõrvalt on ta toimetanud ajakirju "Loodus", Eesti Looduskaitse", "Loodushoid ja Turism" ning mitmeid kogumikke, näiteks "Looduskaitse" I ja II. Vilbaste on trükis avaldanud vähemalt 1200 kirjutist. Ta koostas ka esimese tervikliku eestikeelse taimemääraja "Eesti taimestik", mis oli käibel üle kahekümne aasta. Teodor Lippmaa, aastani 1925 Lipman, oli TÜ botaanikainstituudi ja botaanikaaia juhataja aastatel 1930-1943. 1920ndatel tegelas ta põhiliselt taimefüsioloogiaga. 1935. aastal ilmus
a sügisel) ja enne ilmumise lõpetamist 1917.aasta sügisel "Vabaduse" nime all. Eestikeelseid ajalehti anti Venemaal ja isegi välismaal välja teisigi.Peterburis ilmus "Eesti", Moskvas enne esimest maailmasõda "Eesti Leht" (väljaandjaks Alfred Grünbaum), Pjatigorskis "Kaukaasia Eesti Asunduste Teataja" (ilmus veel 1918. aastal), 69 Arens 1958: 117 70 Samoilov 1991: 90 71 Arens 1958:116 Tomskis "Siberi asunik", Riias "Riia Eesti Koguduse Leht". Avaldati ka ajakirju: Peterburis spordiajakirja "Jõu Ilm", Berliinis "Edu", Helsingis spordikuurija "Võitja" ja Eduard Vilde pilkeleht "Kaak", aastal 1906 anti Pariisis välja ajakirja "Õigus"72. Esimene väljaspool Eestit avaldatud eestikeelne ajaleht hakkas aga teadaolevatel andmetel ilmuma mitte Venemaal, vaid USA-s 1897.aastal Enamlaste riigipöördega 1917.aasta hilisügisel pöörati uus lehekülg Venemaa eestlaste ajaloos.Nagu eelnevast näha võib, oli sealne eesti elu selleks ajaks jõudnud
Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vähemalt 15, neist võõrkeelseid 7 ja kirjandusallikate üldmahust teadusartikleid vähemalt 3. Kui töös on tsiteeritud ühe sekundaarse allika kaudu mitmete autorite erinevaid materjale, siis kasutatud kirjanduses arvestatakse neid ühe allikana. Kirjandusallikad peavad kajastama uusimaid seisukohti antud valdkonnas. Uuritava teema kohta peab leiduma piisavalt kirjandust. Tuleb eelistada erialaseid ajakirju, kogumikke ja monograafiaid, sealhulgas välisriikides ilmunuid. Töö väärtust tõstab eeskätt teadusartiklite kasutamine. 46 Kursusetöö struktuur ja selle sisu. Kursusetöö koostisosad, töö maht ja hindamine on toodud tabelis 2 (vt lisa 2 järg) ning struktuur ja selle sisu kirjeldus on esitatud 3. peatükis. Kursusetöö vormistus. Töö peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles ja vormistus peab
http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=20 Kalendreid avades saate näha, mida kujutasid endast kalendrisabad. Ajalehte tunti esialgu nädalalehe, aviisi või seitungi nime all. Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad. Esiletõstmist väärivad just originaalsed reisikirjad
Turustamisel saab kasutada ka müügiagentide või vahendajate abi. Enamkastutatav müügitoetus on reklaam Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Näiteks on otstarbekas turismiettevõtluse alast reklaami teha turismitrükistes (reisijuhid, turismikaardid, ürituste ajakavad jms), samuti infopunktide kaudu või paigutades reklaamsildid kohtadesse, kus on palju turiste (sadamasse, praamile, vaatamisväärsuste lähedusse jne). Selline informatsioon on parim abivahend Teie reklaamikulutuste planeerimisel. 15
Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teema valimisel osutus oluliseks kriteeriumiks huvi selle vastu, kuidas mõjutasid 20. sajandi keskpaigus toimunud võimuvahetused üksikute inimeste elu ja olmet ning, mis tundeid tekitab võõra võimu all elamine. Otsustavaks valiku juures oli ka autori isiklik kokkupuude teemaga, nimelt on võimukeeristes olnud ka tema vanavanemad. Antud teema on eestlaste jaoks aktuaalne, sest palju Eesti inimesi on pidanud üle elama võõrvõimude terrorit ning ka võitlema oma riigi tekkimise eest. Teadaolevalt on võimuvahet...
Turustamisel saab kasutada ka müügiagentide või vahendajate abi. Enamkastutatav müügitoetus on reklaam Kui ettevõtja alustab uue äriga, peavad ka kliendid saama kiiresti teada, et Te pakute neile uut toodet või teenust. Kõige üldisem vahend selleks on reklaam. Reklaamikanaleid on väga erinevaid: raadio, televisioon, ajalehed, otsepostitus, kuulutusstendid. Reklaamikulutuste planeerimisel tuleb lähtuda sellest, milliseid ajalehti või ajakirju Teie kliendid loevad, kus nad elavad, töötavad, sisseoste teevad jne. Näiteks on otstarbekas turismiettevõtluse alast reklaami teha turismitrükistes (reisijuhid, turismikaardid, ürituste ajakavad jms), samuti infopunktide kaudu või paigutades reklaamsildid kohtadesse, kus on palju turiste (sadamasse, praamile, vaatamisväärsuste lähedusse jne). Selline informatsioon on parim abivahend Teie reklaamikulutuste planeerimisel.
lõhna- ja säilitusaineid. 11 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Selline kreem on vesi-õlis-tüüpi emulsioon, mis tundub nahal rasvasena. Kasutatakse ka rasvavabu öökreeme, mille koostis meenutab niisutavaid kreeme.[1] 2.2 Kreemides olevad kahjulikud ained ja meedia Uurides naistele suunatud ajakirju, peab tõdema, et „selgitustöö“ kosmeetikumides leiduvate kahjulike ainete kohta on oma õlule võtnud kosmeetikumide tootjate reklaamid. Tavapärane on lugeda, et toode ei sisalda: parabeene, petrokemikaale, silikoone, ftalaate, sulfaate, formaldehüüdi, PEG-e, säilitus- ja lõhnaaineid, sünteetilisi – värvi ja lõhnaineid. Regulaarsemalt saab kosmeetikumides leiduvate kahjulike ainete kohta lugeda ajakirjas IG ja
nõudmisele tagada parem maksumuskontroll, kasutada täpsemaid kulunorme ja arvestada maksumuspiiranguid. Koos sellise huvi kasvuga on ka kirjastajad leidnud kasuliku anda rohkem ruumi maksumusprognoosidele ja -analüüsile. Nendest allikatest võib leida konstruktiivelementide maksumusanalüüse, ressursside kulunorme, hinnaindekseid koos prognoosidega, regionaalseid majandusaruandeid, analüüsi ehitustööstuse hetkeseisust ja erinevat tüüpi ehitiste maksumusuuringud. Enamik ajakirju ilmub iganädalaselt või -kuiselt ning sellega tehniline press asendab hinnakirju operatiivse referatiivse materjaliga. Tüüpilised sellised ajakirjad on The Architects' Journal, Building, Building Trade Journal ja National building Specification. 2. Ehitaja hinnakirjad Hinnakiri on traditsiooniline allikas, mida iga-aastaselt avaldavad paljud organisatsioonid. Ka hinnakirjade sisu on avardunud, kuigi kiire inflatsiooni puhul on iga-aastastes väljaannetes avaldatu
nende mälestusi. Nt kohtub ta väga paljude Juurus elavate inimestega, kes tegelikult seda sõda mäletavad. Kui Vilde kirjutab triloogia 3.filmi, siis ta tegelikult käib läbi selle sama tee ja jõuab Krimmi jne. Kasutab suhteliselt rahvapärast väljenduslaadi. Ta teostes leiab palju kõnekäände ja vanasõnu, lülitab teksti isegi laulusalme jne. Ta kasutab Mahtra sõjas selliseid võtteid, et jutustab ümber nt mingeid ajakirju vms. Mahtra sõja lõpus avaldab ta terve rea kirju, mis lisavad tõepära efekti, mis paneb lugejat uskuma, et nii see tõesti juhtuski. Seda iseloomustab püüd dokumentaalse romaani poole. Läheneb teaduslikult- toob välja eeldused, sügavamad põhjused. Vilde käitub nagu klassikaline ajaloolane, kes tahab teada, mis viisid nt mingi sõjani või kokkuleppeni. Ses suhtes realistid on omamoodi ajaloolased. 14. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses
Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele. Turundusmeetmestikus ehk turundusmiksis valib turundaja sobiva miksi ning võtab toetusmeetmestikust/müügitoetusest vajalikud toetusmiksi osad ning rakendab need organisatsiooni edukaks turundamiseks. Toetusmeetmestiku osad: 1. Reklaam see on toodete tasuline ebaisiklik tutvustamine tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, internetti, ajalehti, ajakirju, postitavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge jne. 2. Isiklik müük Müüja isiklik suhtlus ostjaga toote müümise eesmärgil. Oluline on müügipersonal, selle valik ja väljaõpe. 3. Müügi soodustamine lühiajalised müügiprotsessi elavdavad tegevused, mis stimuleerivad tarbijat ostma: messid, laadad, väljapanekud, võistlused, loteriid, kupongid jt. 4. Suhtluskorraldus suhtles ametivõimude, pressi, klientide, äripartnerite ja oma töötajatega,
viimasel kursusel, ainemaht 80 tundi. Lõpueksamiks tehti kohustuslikuks teadusliku kommunismi. 60ndatel muutus kohustuslikuks ülikoolides sõjaline õppe (1 päev nädalas). Välis-Eesti: Rahvusteaduste eriseisund paguluses. - Allikmaterjalid puudusid, uurimist oli keeruline teostada. Selletõttu 20. saj paguluse uuring ajaloos pole põhjalik. Institutsionaalne tugi - Balti Teaduste Edendamise Ühing (1968, AABS) - Tegutseb tänapäevani, korraldab konverentse, annab välja ajakirju, edendas ajaloo uurimist. Üksikuurijate panus (R. Taagepera, T. Parming jt.) - Rein Taagepera kirjutas Balti riikide ajaloolise ülevaate (panustas pagulus ajaloosse). Tartu Ülikooli ajaloo osakond: Enamus ei tegelenud 20. saj ajalooga, enamus tegeles vanema ajalooga. Uuriti talurahvast. 1945-1950ndad, likvideeriti etnoloogia, arheoloogia, Eesti ajaloo kateedrid. Ajaloo osakonnas jäi kaks kateedrid: üldajaloo ja NSVL ajaloo kateeder. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis:
Kõige üldisemalt kujutab põhietapp endast vangla igapäevast elukorraldust. Etapi käigus keskendutakse haridusele, tööle, sotsiaalabile ja kinnipeetava vanglavälisele suhtlemisele. 25 Vastavalt vangistusseadusele on kinnipeetaval võimalik oma vanglaväliseid suhteid hoida kasutades selleks nii lühiajalisi, kui ka pikaajalisi kokkusaamiseid, samuti telefonikõnesid ning kirjavahetust. Lisaks on kinnipeetaval võimalik end kursis hoida vanglavälise eluga lugedes ajalehti ja ajakirju või jälgides raadio- ja televisioonisaateid. Viimase ehk vabastamisetapi põhiülesandeks on kinnipeetava edasise elukorralduse selline ettevalmistamine, mis tagaks tema iseseisva toimetulemise pärast vanglast vabanemist26. 1.2 Eelvangistuse õiguslik regulatsioon Isikute vahistamist reguleerib EIÕK arikkel 5 lõige 1 punkt c, mille kohaselt ei või kelleltki võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras seadusliku vahistamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
